Spikker Raamatupidamise alused (3)

Vara- raamatupidamiskohustlasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või väärtus. Käibevarad-ettevõttes olemasoleva raha lühiajalised investeeringud kauplemis eesmärgil. Põhivara-pikajaline kasutus, ei plaanita müüa. Kohustus- raamatupidamiskohustlasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Tekkinud minevikus toimunu tagajärjel, tulevikus toob kaasa rahast loobumise. Lühiajaline- tasuda järgneva 12 kuu jooksul, Pikaajaline- tasumistähtaeg rohkem kui 12 kuud. Omakapital - raamatupidamiskohustlase varade ja kohustuste vahe Tulu- aruandeperioodi sissetulekud millega kaasneb varade suureneminevõi kohustuste vähenemine ja mis suurendavad rpk omakapitali (v.a. omanike sissemaksed omakapitali). Tulu on see mis tegevuse käigus teenitakse . Kulu- aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad rpk omakapitali (v.a. omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist). Kasum/ kahjum - rkp aruandeperioodi kulude ja tulude vahe Majandustehing- rpk tehtud tehing, kolmandate isikute vahel tehtud tehing või rpk puudutav sündmus mille tagajärjel muutub rpk vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Kassapõhine arvestus: majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele, (nt. osteti auto 5.jaan, maksti 10 jaan. kajastatakse 10 jaan. Tekkepõhine arvestus- majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud. Kõik ettevõtted peavad kaustama tekkepõhist arvestust ja kahekordset kirjendamist. (nt. osteti 5 jaan, maksti 10 jaan. kajastatakse 5 jaan-ostukuupäev. Sünteetiline konto - kontod kus peetakse majandustehingute arvnäitajate arvestust ainult rahalistes näitajates. Analüütiline konto-konkretiseeritud ja detailne arvestus nii naturaal -või töö ja rahalistes näitajates, Analüütiline konto annab detailset infot mingi sünteetilise konto kohta. Seosed-analüütiline ja sünteetiline: iga tehing tuleb kirjendada üheaegselt mõlemale kontole, anal.kontol reg maj.tehing samale poole kuhu see kirjendati sünt.kontol. anal.kontode algsaldo peab võrduma sünt.konto algsaldoga, sama kehtib ka kreediti- ja deebetikäivete ning lõppsaldo kohta. Ühekordne kirjendamine : arvestusmoodus, kus maj. registreeritakse arvestusregistris ainult üks kord. Ei ole võimalik teha sisemist kontrolli. Ilma varasid inventeerimata ei ole võimalik koostada bilanssi ja selgitada maj.tulemust. aluseks on võetud raha liikumine. Saavad kasutada ainult FIE’d kes kasutavad kassapõhist arvestust. Kahekordne kirjendamine: toimunud majandustehingu summa. on laialdaselt kasutust leidnud- sisemise kontrolli võimalus, lihtne koostada perioodiliselt bilanssi, lihtne selgitada majandustegevuse tulemust. Võimalikkus tuleneb sellest- iga maj.tehing kajastub vähemalt kahel kontol (ühe konto kreedit , teise deebet ), aktiva ja passivakontode deebetil ja deebetil on vastupidine tähendus. Saldo e. algjääk- varade, kohustuste ja omakapitali jääk. Käive- maj.tehingute summa ilma saldota. (kontodele kirjendatud summade kokkuvõtted ilma algjäägita) Aktivakonto lõppsaldo =deebet algsaldo+ deebeti käive-kreediti käive, Passivakonto lõppsaldo=kreedit algsaldo+kreediti käive-deebeti käive. Kontoplaan - on raamatupidamises kasutavate kontode nimetuste ja numbrite süstematiseeritud loetelu. Lihtlausend : ühe konto deebet korrespondeerib ühe konto kreeditiga, nt. D ja K. Liitlausend : ühe konto deebet korrespondeerib kahe või enama konto kreeditiga või ühe konto kreedit korrespondeerib kahe või enama konto deebetiga. Nt. D K K K või K D D D D
Vigade parandamine- kui kohe saan veast aru- korrektuurmeetod: tõmban maha, kuup. + allkiri , kui kohe ei märka, siis 2 varianti: koostada täiendav lausend -kui on summa väiksem, storno e. miinustamine, teen uuesti sama lausendi kasti sisse ja pärast teen õige lausendi.
Maj.tehingutega kaasnevad muudatused jagunevad bilansis 4 rühma: 1) ettevõtte varad ja kapital suurenevad ühe ja sama summa võrra. Suureneb bilansi üldsumma. 2) toimuvad muudatused varade struktuuris. Bilansi üldsumma jääb muutumatuks. 3) toimuvad muudatused kohustuste ja omakapitali struktuuris. Bilansi üldsumma jääb muutumatuks. 4) ettevõtte varad ja kapital vähenevad ühe ja sama summa võrra. Väheneb bilansi üldsumma.
BILANSI MUDEL
AKTIVA / VARAD
Käibevara: raha, lüh. investeeringud, nõuded ja ettemaksed (nõuded ostjate vastu, maksude ettemaksed, muud lüh. ajalised nõuded, ettemaksed teenuste eest), varud ( tooraine , materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang, müügiks ostetud kaubad, ettemaksed varude eest)
Põhivara: pikaajalised finantsinvesteeringud ( aktsiad , väärtpaberid, pikaajalised nõuded), kinnisvarainvest. , materiaalne põhivara (maa, ehitised, masinad ja seadmed , muu mat. Põhivara, lõpetamata ehitised ja ettemaksud), immateriaalne põhivara (firmaväärtus, arenguväljaminekud, muu immateriaalne pv, ettemaksed imm.pv eest.
PASSIVA / KOH+OK
Kohustused: lüh.ajalised: laenukohustused (lühiajalised laenud või võlakirjad, pikaajaliste laenukoh.tagasimaksed järg.perioodil) Võlad ja ettemaksed (võlad tarnijale, võlad töövõtjatele, maksuvõlad, saadud ettemaksed, muud võlad), lühiaj.eraldised. Pikaajalised: pikaaj.laenukohustused (laenud, võlakirjad, kapitalirent, konvent . Võlakoh.
Omakapital: ülekurss, oma osad või aktsiad, kohustuslik reservkapital, muud reservid , eelmiste perioodide jaotamata kasum/kahjum, aruandeaasta kasum/kahjum.
Aktiva Passiva Passiva
VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL
Deebet
Kreedit
Deebet
Kreedit
Deebet
Kreedit
AS
LS
AS
LS
AS
LS
Bilansi valem-V=KOH+OK (aktiva=passiva, käibevarad+põhivarad=lüh.ajalised kohust.+pik.ajalised koh.+omakapital, omakapital=varad-kohustused, varad=koh+ok+aruandeaasta kasum, varad=koh+omakap-aruandeaasta kahjum, varad=koh+omakap+(tulud-kulud)
Kulu- ja tulukontodel ei ole alg ega lõppsaldot. Kulu kontol suurenemine deebetis , tulukontol kreeditis. Tulukontodel pole mitte kunagi saldosid, kulukontodel võib vahepeal olla.