Raamatupidamine (1)

3.8 Majandustehingud , mis muudavad meie bilansikirjeid | 03.11.2004
Me teame, et bilanss annab ülevaate firma majandustegevuse hetkeseisust kindla kuupäeva seisuga, konkreetse arvestusperioodi lõpul (kuu, kvartal , aasta). Samas on ju üsna kindel, et peale bilansipäeva on veel tekkimas tehinguid , mis muudavad bilansi eri kirjeid mitte enam selles, vaid juba järgmisena koostatavas bilansis. Tegutsevas majandusüksuses ikka ostetakse-müüakse kaupa, arvestatakse töötasusid, soetatakse põhivara jne. Kõikide tehingute järel on toimumas muutused bilansi alarühmade kirjetes - kas suurenemine või vähenemine.
Võimalikke bilansi väärtuste muutusi on neli rühma.
Esiteks – muutus toimub nii aktivas kui passivas samaväärses summas. Sellisel juhul suureneb bilansi üldine väärtus, ehk bilansimaht – ühtlaselt nii aktiva kui passiva lõppsumma (ikka eraldi, mitte kokku liites).
Näiteks: kui ostetakse kaupa lattu edasimüügiks ning arve eest ei tasuta koheselt, siis suureneb korraga bilansi aktivapool varudena ning passivapool võlgnevustega tarnijatele.
Teiseks – muutused bilansis on aktiva- sisesed . Saa aru sellest niimoodi , et üks aktivakirje väheneb, teine suureneb (varade asukoht muutub) ning bilansimahu muutust ei toimu. Toon näite ka: ostetakse sularaha eest põhivara, mille eest tasutakse kohe. Rahakirje väheneb, põhivara kirje suureneb, kuid bilansimaht jääb samaks.
Kolmandaks – tehingust tulenevad muutused on passiva-kesksed, muutused toimuvad kohustuste ja omakapitali struktuuris. Analoog eelmise näitega, ainult et liikumine toimub bilansi passivapoolel. Näide: tekkinud kasumist otsustatakse osa ümber paigutada sihtfinantseeringuks mõneks suuremaks tulevikuinvesteeringuks reservidesse. Sellisel juhul suureneb reservi kirje ning väheneb jaotamata kasumi kirje. Kuna mõlemad read asuvad bilansi passivapoolel, ei ole bilansi kokkuvõttes liikumist.
Viimaseks , neljandaks – vastupidiselt esimesele juhule, vähenevad nii aktiva kui passivapool võrdse summa võrra. Ja nagu sa isegi mõistad, muutub selle summa ulatuses bilanss väiksemaks.
Näitena saaks tuua Sulle siinkohal edasimineva näite esimesest juhust- kui müügiks ostetud kauba eest tasutakse tarnijale. Nüüd väheneb raha- ja pangakirje aktivas ning passivapoolel võlgnevused tarnijale.
Asi lihtne ja loogiline, kas pole?!
3.10 Kasumiaruanne
Firma eesmärgiks on planeerida oma tegevus nii, et ta sissetulekud kaupade ja teenuste müügist oleksid suuremad kui tootmiseks minevad kulud. Kui tulud ületavad kulud (teatud piirangute piires), siis teenib firma kasumit. Kui tulud on (samade piirangute tingimustes) kuludest väiksemad, töötab firma kahjumiga.
Meenutuseks siis ükskord veel, et kasumiaruande koostame terve vaadeldava perioodi kohta, nt aastaks 200Z, mis siis sisaldab vajalikke näitajaid perioodist 01.01.-31.12.200Z. Sellest saa aru nüüd niimoodi, et terve perioodi kulud ja kulud on siin üheskoos, liidetuna.
Kasumiaruande kirjete alaliigendusi võib kasumiaruande asemel esitada lisades. Kasumiaruande kirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks kasumiaruande informatiivsusele ja loetavusele.
Kasumiaruande skeeme on kaks.
Vabalt võid valida, millisega alustad tööd, kuid arvestama pead asjaoluga, et juba valitud skeemi firmas muuta ei saa ning tulemus peab tulema ühesugune, olenemata valitud skeemist. Ka kasumiaruandes võib põhikirjeid omakorda liigitada, kui see on otstarbekas ja informatiivsem.
Skeem 1
Müügitulu
Muud äritulud
Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus
Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel
Kaubad , toore , materjal ja teenused
Muud tegevuskulud
Tööjõukulud
palgakulu
sotsiaalmaksud
pensionikulu
Põhivara kulum ja väärtuse langus
Muud ärikulud
Ärikasum (- kahjum )
Finantstulud ja -kulud
finantstulud ja -kulud tütarettevõtjate aktsiatelt ja osadelt
finantstulud ja -kulud sidusettevõtjate aktsiatelt ja osadelt
finantstulud ja -kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt
intressikulud
kasum (kahjum) valuutakursi muutustest
muud finantstulud ja -kulud
Kokku finantstulud ja -kulud
Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist
Tulumaks
Aruandeaasta kasum (kahjum)
Sh: Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kasumist 4
Vähemusosaluse osa kasumist 5
KONTOD
Veider sõna,
kuid mis sisuseletuse talle siis anda võiks? Kuulnud oleme
igasugustest kontodest, kokkupuuteid on olnud suhteliselt vähestel, vist . Ei-ei, see, et Sinu lemmikpanka laekub igakuiselt rõõmus
rahanumber tööandjalt, see ei ole konto majandusarvestuse mõistes.
See on ju arveldusarve, kuhu laekuvad sinule mõeldud summad ja isegi
liialt tihti väljuvad veelgi suuremad summad (no kellel õnnestub teistpidi – laekub tihti, välja läheb vähe?). Aga arveldusarve
liikumistest saaksid Sa konto majandusarvestuse mõistes koostada
küll. Vajalikud elemendid on tal olemas.
Algdokumentidel võib ka arve parandada

Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni
ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis
õienditeta parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend
parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet
parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus
ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav
raamatupidamisõiend (parandusdokument).
Seega ei keela praegu kehtiv seadus ka algdokumentidel numbrite parandamist ja enam ei ole kohane tsiteerida Riigikohtu 2002. aasta otsust. Kui kohus tollal leidis, et mõistlik on seaduse