Arvestuse alused
KT kordamine
Kassapõhine
arvestus – majandustehinguid kajastatakse siis, kui raha on
laekunud või välja makstud.
Tekkepõhine
arvestus – majandussündmused kajastatakse selle toimumisel,
sõltumata sellest, kas raha on laekunud või mitte.
Varaobjekt
– möödunud sündmuste tulemusel ettevõtte valitseva mõju all
olev ressurss, millest loodetakse tulevikus majandusliku kasu saada.
Vara –
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-09-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
krtear
Õppematerjali autor
ARVESTUSE ALUSED 1- 3 nädal AJALUGU Arvepidamise juured ulatuvad vähemalt 10 000 aasta taha. Kaasaegse arvestuse algusajaks peetakse 14. sajandit, mil hakati kasutama kahekordset kirjendamist. Tänapäeval kehtiva ja toimiva arvestuse alused on esmakordselt kirja pannud Luca Pacioli aastal 1494. FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Audiitorkontroll, Finantsaruannete analüüs, Maksude arvestus Kuluarvestus, Juhtimisarvestus, Finantsarvestus Majandusarvestus MAJANDUSARVESTUSE INFO TARBIJAD Valitsus, Ostjad, Tarnijad, Laenuandjad, Töövõtjad, Juhtkond, Omanikud Tarbijad FINANTSARVESTUSE KORRALDUS Rahvusvahelisel tasemel reguleerivad raamatupidamist eurodirektiivid ja rahvusvahelised standardid.
FINANTSARVESTUSE PRINTSIIBID: Majandusüksuse printsiip – juriidilise isiku raha pole füüsilise isiku raha. Ettevõte eksisteerib iseenda huvides. Jätkuvuse printsiip – majandusüksust käsitletakse jätkuvalt tegutseva organisatsioonina, kui ei ole alust vastupidiseks oletuseks. Monetaarsuse printsiip – kajastatakse kõike rahas (käibelolevas – Eestis eurodes). Kui poleks esitatud samas ühikus, siis ei saaks liita, lahutada, kokku arvestada. Raamatupidamisaruannetes kajastatakse ainult sellist informatsiooni, mida saab väljendada rahaühikutes. Perioodilisuse printsiip – Ettevõtte majandustegevus on jaotatud lühemateks perioodideks. Finantsaruanded koostatakse teatud ajaperioodide (kuu, kvartal, poolaasta, aasta) möödudes. Soetusmaksumuse printsiip – mingi objekti soetamisel kulutatud rahasumma (kõikide väljaminekute summa) = soetatud asja hind Realiseerimise pr
Ühekordne kirjendamine on arvestusmoodus, kus tehing registreeritakse raamatupidamisregistrites üks kord. Ühekordse kirjendamise puhul ei kasutata kontoplaani vaid tehing kajastatakse sisuliselt ühel kontol lähtudes vara suurenemisest ja vara vähenemisest. Eesti Vabariigis on sellist arvestusandmete registreerimise moodust teatud tingimustel lubatud kasutada ainult füüsilisest isikust ettevõtjatel kassapõhise arvestuse näol. 12. Kassa- ja tekkepõhine arvestus. Kassapõhine arvestus – majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele Tekkepõhine arvestus – majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud Raamatupidamist kassapõhiselt võivad pidada FIE-d. Kõikidel teistel raamatupidamiskohustuslastel peab olema tekkepõhine raamatupidamine 13
(aktiva) (passiva) Suurenemine Vähenemine Vähenemine Suurenemine (+) (-) (-) (+) I tüüp II tüüp III tüüp IV tüüp 7 MAAETTEVÕTLUSE ALUSED „RAAMATUPIDAMINE JA MAKSUNDUS“ Hindamine: mitteeristav (test) Lektor: Katrin Lemsalu, MSc 2019 ÄRIÜHINGU ASUTAMINE VARA = KOHUSTISED + OMAKAPITAL MAJANDUSAASTA ARUANNE TULUD KULUD KASUM
Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ...............................................
loomulik kadu, eksimused kaupade vastuvõtmisel ja väljaandmisel, arvestusvead, vara riisumine jne.) ei saa fikseerida nende toimumise momendil. Seda saab teha alles inventuuride abil. Inventuuriga tehakse kindlaks ja inventuuriaktides fikseeritakse kaupade, materjalide, raha, inventari jne. tegelik jääk ning selgitatakse nende üle- või puudujääk võrreldes arvestusandmetega. Inventuuri tulemuste põhjal viiakse arvestuse andmed vastavusse tegeliku olukorraga. Reas ettevõtetes ei arvestata jooksvalt materjali kulutamist tootmises. Sel juhul kasutatakse perioodilisi inventuure aruandeperioodi lõpul aruandeperioodi tegeliku kulusumma arvutamiseks. Selleks tehakse järgmine arvutus: Aruandeperioodi kulu = materjali jääk aruandeperioodi algul + materjali ostud aruandeperioodi jooksul materjali jääk aruandeperioodi lõpuks.
Kordamisteemad kontrolltööks Õppeaine arvestuse alused, 1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll 2. Luca Pacioli 3. Majandusarvestuse olulisus ja otstarve 4. Majandusarvestuse valdkonnad: kuluarvestus, finantsarvestus, maksuarvestus, finantsanalüüs, auditeerimine, finantsjuhtimine, eelarvestamine ehk finantsplaanimine, juhtimisarvestus. Nende valdkondade vahelised seosed. 5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest 6. Raamatupidamiskohustuslane 7. Majandustehingud 8. Algdokument ja sellele esitatavad nõuded 9
on algsaldo. Varade väljaminek või kapitali vähenemine kantakse konto algsaldo vastaspoolele. 3. Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel. 10. Sünteetiline ja analüütiline arvestus (seosed sünteetilise ja analüütiliste kontode vahel). Sünteetiline arvestus - Peakonto, kus on summeeritud mitme konto arvestus. Analüütiline arvestus – sünteetilise konto allkonto 11. Ühe-ja kahekordne kirjendamine. Kahekordse kirjendamise eelised. Ühekordne kirjendamine lubatud FIE kassapõhise arvestuse näol. Kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel 12. Kassa- ja tekkepõhine arvestus. Kassapõhine – majandustehingud kajastatakse kui raha on laekunud või välja makstud. Tekkepõhine – majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha laekunud või välja makstud. Kahekordne kirjendamise nõue. 13. Raamatupidamislausendid (liht-, liit- ja komplekslausendid).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid