Kordamisküsimused eksamiks õppeaines Raamatupidamise alused (0)

Kordamisküsimused „Raamatupidamise alused” eksamiks.
Materjalid: Loengukonspekt ja RTJ 1,2,3,4,5, TMS
1) Raamatupidamise seaduses kasutatavad mõisted:
 Vara: Raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt  hinnatav  asi või õigus. Vara on 
raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss, mis on tekkinud minevikus 
toimunud sündmuste tagajärjel ja tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu 
tekitamisel. (nt mingi ese, kinnisvara, litsents, lepinguline  õigus)
 Kohustused-  Raamatupidamiskuhustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Kohustus on 
raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste 
tagajärjel ja millest  vabanemine  nõuab  eeldatavasti  tulevikus ressurssidest loobumist.
  Omakapital - Raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. Omakapitalist 
räägitakse ainult äriühingute puhul. Sihtasutuste ja mittetulundusühingute puhul nimetatakse
vastavat bilansi osa netovaraks.
 Kasum/ kahjum - Raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. Kui 
tulud on suuremad kui kulud, saadakse kasum. Kui tulud on väiksemad kui kulud, saadakse 
kahjum.
 Tulu- Aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste 
vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud 
omanike tehtud sissemaksed omakapitali.
 Kulu- Aruandeperioodi  väljaminek , millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste 
suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud 
omanileke tehtud väljamaksed omakapitalist.
 Majandustehing- raamatupidamiskohustuslase  majandusüksuse  poolt tehtud mistahes 
toiming (sissetulek, väljaminek jm), kolmandate isikute vaheline tehing ja 
raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, millel on majanduslik tagajärg muutuste 
näol tema varade, kohustuste või omakapitali  koosseisus .Majandustehingu aluseks on 
majandustehingut tõendav  algdokument . Kõik majandustehingud tuleb, nii kassapõhise- 
kui ka tekkepõhise raamatupidamisarvestuse puhul dokumenteerida, kanda ükshaaval ja 
kronoloogises järjekorras päevaraamatusse ning hiljem pearaamatusse.
 Algdokument- Algdokumendid jagunevad koostamise järgi kaheks- kellegi teise koostatud 
algdokumendid (nt. ostuarved , teatised, pangaväljavõtted jne.) ja ise koostatud 
algdokumendid (nt  müügiarved , töötasu arvestuse dokumendid jne).
2) Majandusinformatsiooni tarbijad: Sisetarbijad :  juhtkond , osa töötajatest, omanikud. 
Välistarbijad : teine osa töötajaid, kreeditorid, investeerijad, tarbijad, ostjad , finantskonsultandid, 
maksuhaldurid...
3) Varade  klassifikatsioon : Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks 
varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi  varasid  nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid 
nimetatakse põhivaraks. Käibevarana kajastatakse raha ja raha ekvivalente välja arvatud juhul, kui 
neid ei ole võimalik kasutada 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. Varasid, mis eeldatavasti 
realiseeritakse ettevõtte tavapärase äritsükli käigus (isegi juhul, kui see on pikem kui 12 kuud, nt 
varud ja nõuded ostjate vastu). Varasid mida hoitakse eelkõige  kauplemise  eesmärgil (nt. 
Kauplemiseesmärgil  hoitavad finantsinvesteeringud). Ja varad mida tõenäoliselt suudetakse 
realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast (nt. Finantsinvesteeringud, mida plaanitakse ja 
tõenäoliselt suudetakse müüa 12 kuu jooksul).
Kõik ülejäänu kajastatakse põhivarana.
4) Kohustuste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks: Lühiajaliste kohustustena kajastatakse 
järgnevad kohustused: kohustused, mis eeldatavasti arveldatakse ettevõtte tavapärase äritsükli 
jooksul (nt.  Võlad  tarnijatele), kohustused, mida hoitakse eelkõige kauplemise eesmärgil ja 
kohustusi, mille  maksetähtaeg  on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast.
5) Majandusaasta aruanne: 
6) Bilanss, bilansivõrrand : Bilanss on kahekordse raamatupidamise ehk kirjendamise lähtealus. 
Ettevõtte bilansis  kajastub tema majandustegevuse hetkeseis, st varade ja varade katteallikate jäägid
ehk  saldod  kindlal ajahetkel. St Bilanss koosneb kontode saldodest. Bilanssi iseloomustab tasakaal. 
St  aktiva  poolel on näha varade struktuur ja maht ning passiva poolel milliste allikate arvel on varad
moodustatud st katteallikate struktiir ja maht.
Bilansivõrrand: Varad = kohustused + omakapital
Alternatiivvorm: Omakapital = varad - kohustused
7) Kasumiaruanne (skeem 1 ja 2):
Skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest (nt. Materjalikulu, tööjõukulu, 
amortisatsioonikulu). Skeemi 1 on üldjuhul lihtsam rakendada, kuna see ei nõua kulude jagamist 
ettevõtte erinevatele funktsioonidele. Sobilik väikeettevõtetele kellel puudub vajadus kulude 
funktsioonide kaupa liigendamiseks. Aga sobib ka suurematele ettevõtetele majandusharudes, kus 
on kujunenud rahvusvaheliseks tavaks koostada kasumiaruannet lähtudes kulude olemusest, mitte 
nende funktsioonist.
Skeemis 2 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude funktsioonist ettevõttes (nt. Müüdud toodangu 
maksumus, turustuskulud, üldhalduskulud). Skeemi 2 on tavaliselt keerulisem rakendada, kuna 
kõikide ärikulude juures on vaja otsustada millise ettevõtte funktsiooniga on nad seotud. Teatud 
kulusid , nt tööjõukulud, tuleb proportsionaalselt jagada erinevate funktsioonide vahel. Skeem 2 
aruanne annab aga aruande kasutajale parema ülevaate erinevate funktsioonide kulukusest 
ettevõttes, samas on kulude jagamine funktsioonidele subjektiivne ning erinevate ettevõtete skeem 2
alusel koostatud kasumiaruanded ei pruugi omavahel olla võrreldavad.
8) Kontod , kontoplaan, kontode klassifikatsioon:
 Kontod on raamatupidamises info säilitamise  vahendiks . Kontodesse märgitakse 
arvestusperioodi vara ja vara katteallikate algsaldod, suurenemis- või 
vähenemisoperatsioonid ehk käibed ja lõppsaldod. Kontod, kus registreeritakse varas 
toimuvaid muudatusi, on aktivakontod. Ettevõtte kohustuste ja omakapitali muutumist 
kajastatakse passivakontodel.
 Kontol on kaks poolt, vasak pool on  deebet (D) ja parem pool on kreedit (K). 
  Konto käibena käsitletakse kontosse kirjendatud majandustehingute summade kokkuvõtet 
ilma saldota. 
 Kontod avatakse  bilansikirjete  lõikes, kusjuures  igale bilansikirjele avatakse üks või mitu 
eraldi  kontot .
 Kontoplaan on ettevõtte raamatupidamises kasutatavate kontode nimetuste ja numbrite 
täielik süstematiseeritud loetelu .
 Alalised ehk reaalkontod on bilansikontod.
  Ajutised , jooksvad ehk nominaalkontod on kasumiaruandekontod. Ajutisteks nimetatakse 
neid seetõttu, et neil puudub algsaldo ning ka lõppsaldo .
  Sünteetiline  konto on peakonto, mille all võib olla mitu analüütilist kontot. Sünteetilised 
kontod avatakse pearaamatus, nendel peetakse  arvestust  ainult rahalises väärtuses ning 
nende alusel koostatakse raamatupidamise  aruanded .
 Analüütilised kontod on sünteetiliste kontode allkontod. Analüütilisel kontol peetakse 
analüütilist arvestust mis on detailsem kui sünteetilisel kontol.
 Kontraarkontod täpsustavad vastava konto saldot- nt tõenäoliselt mittelaekuvad arved.
9) Reeglid kontode  avamise , neile majandustehingute kirjendamise ning nende  sulgemise  
kohta.
 Algsaldo kirjendatakse kontode sellele poolele, kus ta asub bilansis ehk aktivakontode 
algsaldo deebetisse ja passiva konto algsalgo kreeditisse.
 Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse kontode sellele poolele, kus asub 
algsaldo. 
 Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel.
10) Konto käibe ja lõppsaldo arvutamine:
 Käibeks nimetatakse kontodele kirjendatud summade kokkuvõtet ilma algsaldota. 
 Kontode deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetikäiveks ja 
kontro kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditikäiveks. 
 Lõppsaldo arvutamiseks üldreegel: 
algsaldo + sama poole käive  - vastaspoole käive
11) Sünteetiline ja analüütiline arvestus. Seosed sünteetiliste ja analüütiliste kontode vahel:
Sünteetilisteks kontodeks nimetatakse kontosid, kus peetakse majandustehingute 
arvnäitajate arvestust ainult rahalistes näitajates.     
Konkretiseeritud ja detailset arvestust peetakse analüütilisteks kontodel nii  naturaal - või 
töö ja rahalistes näitajates ja seega annavad analüütilised kontod detailset informatsiooni 
mingi sünteetilise konto kohta.
Seosed : 
 Iga tehing tuleb kirjendada üheaegselt sünteetilistele ja analüütilistele kontodele.
 Analüütilistel kontodel registreeritakse majandustehing samale poolele, kuhu see 
kirjendati sünteetilisele kontole.
 Analüütiliste kontode algsaldo summa peab  võrduma  sünteetilise konto algsaldoga, 
sama kehtib ka  deebeti - ja kreeditikäivete lõppsaldo kohta.
12) Ühe- ja kahekordne  kirjendamine . Kahekordse kirjendamise eelised.
Ühekordne kirjendamine on arvestusmoodus, kus tehing registreeritakse arvestusregistris 
ainult üks kord. 
Kahekordne kirjendamine on arvestusmoodus, kus tehing registreeritakse arvetusregistris 
vähemalt kahel kontol, ühe konto deebetis  ja mingi teise kohto kreeditis. 
Kahekordse kirjendamise eelised – sisemise kontrolli  võimalikkus ; võimaldab 
perioodiliselt bilansse koostada lihtsamalt; lihtne selgitada majandustulemit.
13) Kassa- ja tekkepõhine  arvestus:
Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga 
seotud raha laekumisele või väljamaksmisele.
Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu 
toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. 
(Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.)
14) Raamatupidamislaused (liht-, liit- ja komplekslausend):
Lihtlausendid - milles ühe konto deebet korrespondeerib ühe konto kreeditiga; 
Liitlausendid - mis hõlmavad kolme või  enamat  kontot. 
Sega- e komplekslausendid – milles üheaegselt on mitu debiteeritavat ja mitu 
krediteeritavat kontot
15) Raamatupidamiskirjend: lausendite põhjal kontodele tehtud sissekanne .
16) Raamatupidamisregistrid. Kronoloogiline  ja süstemaatiline kirjendamine. 
Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud 
raamatupidamiskirjendite ja  saldode  kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad 
raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni majandustehingutest 
kontode kaupa kronoloogilises järjekorras.
Vigade parandamine – 
 Korrektuuri võte – kohe märkan viga, tõmban joone peale  kirjutan  õige summa ja 
lisan paranduse kuupäeva ning enda allkirja.
 Täiendav lausend – sobib täiendamiseks juhul kui summa on väiksem et saaks 
täiendada. Kirjutad uuesti samad lausendd ainult, et lisad  summaks  selle mis puudu 
jäi, et tuleks välja õige summa. 
 Stoneerimine(stornomeetod) – sobib kasutada kui summa on suurem või soovitakse 
tehingut täielikult  kustutada . Kirjutatakse õige lausend uuesti välja koos selle 
summaga  mis oli üleliigne. Et näeks lausendi kaudu, et vale summa võeti maha ning 
tekitati selle kaudu õige summa, mis oli kohe alguses vajalik. 
17) Inventeerimine: Varade tegeliku  olemi  kindlaks tegemine ülelugemise, kaalumise, mõõtmise 
teel, et kontrollida nende säilivust nõuete ja võlgade  kindlakstegemine (saldode kinnitamine) ja 
hindamine.
Nõuete ja kohustuste inventuuri tuntakse ka kui raamatupidamislikku inventuuri, varade inventuuri 
tuntakse ka kui füüsilist inventuuri.
Füüsiline inventuur: 
  Täielikud – kõik vaadatakse üle
 Osalised
 Korralised – nähakse ette sise-eeskirjas, tähtajad olemas
 erakorralised 
Enne majandusaasta aruannet peaks täieliku inventuuri tegema.
18) Aruannete liigitus info kasutajate järgi – 
 Raamatupidamis- e. finantsaruanded
 Maksudeklaratsioonid
  Statistilised aruanded
19) Majandusaasta aruanne koosneb – 
 tegevusaruanne
  raamatupidamise aruanne; + lisatakse audiitori järeldusotsus ning äritehingute puhul
kasumi jaotamise ettepanek. ( ei lisata kui  audiitorkontroll  pole kohustuslik.)