Raamatupidamise küsimused-vastused (0)

Majandus - Raamatupidamine

5 VÄGA HEA

Mõisted:

Vara – Raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus.
Kohustused – Raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg.
Omakapital – Raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe.
Kasum/ kahjum – Aruandeperioodi tulude ja kulude vahe.
Tulu – Aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, väljaarvatud omanike poolt tulenev sissemakse.
Kulu – Aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendab raamatupidamiskohustuslase omakapitali, väljaarvatud omanike poolt tehtud väljamaksed.
Majandustehing – Raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vahel tehtud tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis.
Algdokument – Majandustehingu toimumist kinnitav tõend.

Majandusinformatsiooni tarbijad –

Sisetarbijad : juhtkond , osa töötajatest, omanikud.
Välistarbijad : teine osa töötajaid, kreeditorid, investeerijad, tarbijad, ostjad , finantskonsultandid, maksuhaldurid...

Varade klassifikatsioon –

Põhivarad, pikaajalised varad kasutusaeg üle 12 kuu – pikaajalised finantsinvesteeringud, kinnisvara investeeringud, bioloogilised varad, immateriaalsed põhivarad( batendid,litsensid, arvuti tarkvara kui erldatav, firma väärtus..) materiaalsed põhivarad(masinad, seadmed , hoone, maa..), piiratud kasutusaeg, piiramatu kasutusaeg(kuid väärtus ei vähene, nt maa)
Käibevarad, lühiajalised varad – raha, lühiajalised finantsinvesteeringud, nõuded (ostjate võlad), ettemaksed (ja tagasinõuded), kõik varad ja varud (mis ettevõttesse kuuluvad, tooraine ja materjal, valmistoodang, kaup müügiks, ettemaksed tarnijatele varude eest..), bioloogilised varad.

Kohustuste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks –

Lühiajalised kohustused : tasumistähtaeg on järgnevad 12 kuu jooksul.
Pikaajalised kohustused : tasumistähtaeg ei ole 12 kuu jooksul.

Aruannete liigitus info kasutajate järgi –

Raamatupidamis- e. finantsaruanded
Maksudeklaratsioonid
Statistilised aruanded

Majandusaasta aruanne koosneb –

tegevusaruanne
raamatupidamise aruanne; + lisatakse audiitori järeldusotsus ning äritehingute puhul kasumi jaotamise ettepanek. ( ei lisata kui audiitorkontroll pole kohustuslik.)

Bilanss , bilansivõrrand ja selle alternatiivvorm –

Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali.)
Bilansivõrrand: Varad = kohustused + omakapital
Alternatiivvorm: Omakapital = varad - kohustused

Bilansimuudatused –

Ühe passivakirje ja ühe aktivakirje suurenemine sama summa võrra muudab bilansi üldsummat suuremaks .
Kui muudatused toimuvad ainult passiva poolel siis bilansi üldsummale see mõju ei avalda.
Kui üks passivakirje ja üks aktivakirje vähenevad sama summa võrra muudab see ka bilansi üldsummat vähemaks.
Kui muudatused toimuvad ainult aktiva poolel siis bilansi üldsummat see ei mõjuta, sest muudatused peavad toimuma mõlemal poolel võrdselt.

Kasumiaruanne ( skeem 1 ja skeem 2) –

Kasumiaruanne on tulude ja kulude aruanne.
Kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemuse järgi
Kasumiaruande skeemis 2 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude funktsioonidest.
Skeemi 2 on keerulisem rakendada, sest on keeruline otsustada, millise funktsiooniga on üks või teine kulu seotud ja see tekitab aruandese palju subjektiivseid momente.

Kontod, kontoplaan , kontode klassifikatsioon –

Kontod on informatsioonikogumid, mis sisaldavad andmeid ettevõtte varade ja kapitali jääkide kohta ning muutusi nendes jääkides majandustehingute tulemusel.
Kontoplaan on ettevõtte raamatupidamises kasutatavate kontode nimetuste ja numbrite täielik süstematiseeritud loetelu .
Alalised ehk reaalkontod on bilansikontod.
Ajutised , jooksvad ehk nominaalkontod on kasumiaruandekontod. Ajutisteks nimetatakse neid seetõttu, et neil puudub algsaldo ning ka lõppsaldo.

Reeglid kontode avamise, neile majandustehingute kirjendamise ning nende sulgemise kohta –

Algsaldo kijrnedatakse kontode sellele poolele, kus ta asub bilansis ehk aktivakontode algsaldo deebetisse ja passiva konto algsalgo kreeditisse.
Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse kontode sellele poolele, kus asub algsaldo.
Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel.

Konto käibe ja lõppsaldo arvutamine –

Käibeks nimetatakse kontodele kirjendatud summade kokkuvõtet ilma algsaldota.
Kontode deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetikäiveks ja kontro kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditikäiveks.
Lõppsaldo arvutamiseks üldreegel:

algsaldo + sama poole käive - vastaspoole käive

Sünteetiline ja analüütiline arvestus. Seosed sünteeteliste ja analüütiliste kontode vahel –

Sünteetilisteks kontodeks nimetatakse kontosid, kus peetakse majandustehingute arvnäitajate arvestust ainult rahalistes näitajates.

Konkretiseeritud ja detailset arvestust peetakse analüütilisteks kontodel nii naturaal - või töö ja rahalistes näitajates ja seega annavad analüütilised kontod detailset informatsiooni mingi sünteetilise konto kohta.
Seosed :

Iga tehing tuleb kirjendada üheaegselt sünteetilistele ja analüütilistele kontodele.
Analüütilistel kontodel registreeritakse majandustehing samale poolele, kuhu see kirjendati sünteetilisele kontole.
Analüütiliste kontode algsaldo summa peab võrduma sünteetilise konto algsaldoga, sama kehtib ka deebeti- ja kreeditikäivete lõppsaldo kohta.

Ühe – ja kahekordne kirjendamine . Kahekordse kirjendamise eelised –

Ühekordne kirjendamine on arvestusmoodus, kus tehing registreeritakse arvestusregistris ainult üks kord.

Kahekordne kirjendamine on arvestusmoodus, kus tehing registreeritakse arvetusregistris vähemalt kahel kontol, ühe konto deebetis ja mingi teise kohto kreeditis.

Kahekordse kirjendamise eelised – sisemise kontrolli võimalikkus; võimaldab perioodiliselt bilansse koostada lihtsamalt; lihtne selgitada majandustulemit.

Kassa - ja tekkepõhine arvestus –

Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele.
Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. (Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.)

Raamatupidamislaused (liht-, liit- ja komplekslausend) –

lihtlausendid - milles ühe konto deebet korrespondeerib ühe konto kreeditiga;
liitlausendid - mis hõlmavad kolme või enamat kontot .
sega- e komplekslausendid – milles üheaegselt on mitu debiteeritavat ja mitu krediteeritavat kontot

Raamatupidamiskirjend – lausendite põhjal kontodele tehtud sissekanne .

Raamatupidamisregistrid. Kronoloogiline ja süstemaatiline kirjendamine –

Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni.
Kronoloogiline – tehingute kajastamine ajalises järjekorras.

Süstemaatiline – tehingute rühmitamine tehingute sisu järgi.

Vigade parandamine –

Korrektuuri võte – kohe märkan viga, tõmban joone peale kirjutan õige summa ja lisan paranduse kuupäeva ning enda allkirja.
Täiendav lausend – sobib täiendamiseks juhul kui summa on väiksem et saaks täiendada. Kirjutad uuesti samad lausendd ainult, et lisad summaks selle mis puudu jäi, et tuleks välja õige summa.
Stoneerimine(stornomeetod) – sobib kasutada kui summa on suurem või soovitakse tehingut täielikult kustutada. Kirjutatakse õige lausend uuesti välja koos selle summaga mis oli üleliigne. Et näeks lausendi kaudu, et vale summa võeti maha ning tekitati selle kaudu õige summa, mis oli kohe alguses vajalik.

Inventeerimine -

Varade tegeliku olemi kindlaks tegemine ülelugemise, kaalumise, mõõtmise teel, et kontrollida nende säilivust. Varade inventuuri tuntakse ka kui füüsilist inventuuri.
Nõuete ja võlgade kindlakstegemine (saldode kinnitamine) ja hindamine. Nõuete ja kohustuste inventuuri tuntakse ka kui raamatupidamislikku inventuuri.

Füüsiline inventuur:

Täielikud – kõik vaadatakse üle
Osalised
Korralised – nähakse ette sise-eeskirjas, tähtajad olemas
erakorralised

Enne majandusaasta aruannet peaks täieliku inventuuri tegema.

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 101 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

101 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kkairii Õppematerjali autor

Raamatupidamise eksami küsimused-vastused

eksam raamatupidamine mõisted vara kohustused omakapital bilansivõrrand

Sarnased õppematerjalid

docx

Kordamisküsimused eksamiks õppeaines Raamatupidamise alused

Kordamisküsimused „Raamatupidamise alused” eksamiks. Materjalid: Loengukonspekt ja RTJ 1,2,3,4,5, TMS 1) Raamatupidamise seaduses kasutatavad mõisted:  Vara: Raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Vara on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss, mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel ja tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel. (nt mingi ese, kinnisvara, litsents, lepinguline õigus)  Kohustused- Raamatupidamiskuhustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Kohustus on

Raamatupidamine

docx

Raamatupidamise alused

Komplekslausend - milles üheaegselt on mitu debiteeritavat ja mitu krediteeritavat kontot Majandusinformatsiooni tarbijad : omanikud, juhtkond, töötajad, kreeditorid, investeerijad, tarnijad, ostjad, finantskonsultandid, maksuhaldurid. Aruannete liigitus info kasutajate järgi. 1. Raamatupidamis- e. finantsaruanded. 2. Maksudeklaratsioonid (tuleb maksuseadusest) 3. Statistilised aruanded (statistika seadusest) Majandusaasta aruanne koosneb: 1. Tegevusaruandest ja 2. Raamatupidamise aastaaruandest. Majandusaasta aruandele lisatakse audiitori järeldusotsus. Bilanss – raamatupidamisaruanne mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit. Varad = kohustused + omakapital Alternatiivvorm -> Omakapital = Varad – kohustused Kassa- ja tekkepõhine arvestus: 1. Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandus tehinguga seotud raha laekumistele või väljamaksmisele. 2

Raamatupidamise alused

docx

Raamatupidamisealused

Lühi- ja pikaajaline kohustis (nt. palgad, laenud, võlad, maksed) - kui tasumis tähtaeg on kuni 12 kuud siis on see lühiajaline kohustis. Põhivara nt. hooned, masinad, maa. Käibevara raha, varud jne Erinevused : Kasutusaeg (põhivaral 12 kuud ja üle selle) Maksumus Kallis pikaajaline asi on põhivara Kui ostad selleks et müüa siis käibevara 3. Majandusaasta aruanne Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest. Tegevusaruande koostab juhataja Raamatupidamise aastaaruande põhiaruanded: Bilanss Kasumiaruanne Rahavoogude aruanne Omakapitali muutuste aruanne Lisad 4. Raamatupidamise aastaaruanne Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest, milledeks on kasumiaruanne, bilanss, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne ning lisad. Eesti finantsaruandluse standardist lähtuvalt mikroettevõtja ja väikeettevõtja

Raamatupidamine

docx

Majandusarvestus

· majandusinformatsiooni identifitseerimine · majandusinformatsiooni mõõtmine · majandusinformatsiooni registreerimine · info edastamine kasutajatele Hõlmatavad valdkonnad · finantsarvestus · maksude arvestus · kuluarvestus · finantsanalüüs · · Majandusinfo tarbijad · omanikud · juhtkond · töötajad · kreeditorid · investeerijad · tarnijad · ostjad · · Raamatupidamise seadus (RPS) jõustunud 01.01.2003 · Seaduse eesmärk õiguslike aluste loomise ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks (RPS § 1) Määratleb raamatupidamiskohustuslased, kelledeks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku isikuna, kohaliku omavalitsuse üksus, Eesti registreeritud era- ja avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja

Majandusarvestus

docx

Kordamisküsimused õppeaines Raamatupidamise alused

Kordamisküsimused õppeaines Raamatupidamise alused 1. Raamatupidamise seaduses kasutatavad mõisted (varad, kohustised, omakapital, kasum(kahjum), tulu, kulu, majandustehing, algdokument. Varad – raamatupidamiskohuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel, eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu Kohustised – ei ole tegevus; võlg, mida ettevõte peab tasuma (maksuvõlg, laenud/liisingud, palgavõlg, arved) Omakapital (netovara) – jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi

Raamatupidamine

Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine-teooria- raamatupidamisealused

124

pdf

Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine (teooria), raamatupidamisealused

.................................................................................. 40 4.2 Tootmisprotsess .............................................................................................................. 45 4.3 Müügiprotsess ................................................................................................................. 49 4.4 Perioodi lõpetamine ........................................................................................................ 50 5 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMINE ........................................... 53 5.1 Raamatupidamise aastaaruande eesmärk........................................................................ 53 5.2 Raamatupidamise aastaaruannete koostamise alusprintsiibid ........................................ 53 5.3 Raamatupidamise aastaaruande koostisosad .................................................................. 54 LISA 1 Bilansiskeem ..............................................................

Raamatupidamise alused

docx

Raamatupidamise kordamisküsimused

Skeem 2 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude funktsioonist ettevõttes(turustuskulud, üldhalduskulud jne). Keerulisem kasutada 8. Kontod, kontoplaan, kontode klassifikatsioon. Konto - Majandustehingutest tulenevate muudatuste arvestamise kahepoolne tabel, vasakul pool on deebet ja paremal pool on kreedit. Nimetus numbriline kood või sõna(selgitus). Kontoplaan - Kindel süsteem majandustehingute tulemuste kajastamiseks. Kontoplaan koos kontode sisu kirjeldusega on ettevõtte raamatupidamise sise- eeskirjade koostisosa. Kontoplaani ülesehitus peab arvestama rahvusvahelisi arvestusstandardeid ja nõudeid. 1 – aktivakontod 2- passivakontod 3- tulukontod 4- kulukontod 9. Reeglid kontode avamise, neile majandustehingute kirjendamise ning kontode sulgemise kohta. Avatakse aruandeperioodi algul pearaamatus bilansikirjete lõikes. Igale bilansikirjele võib avada ühe või mitu kontot : aktivakirjete aktivakonto ja passivakirjetele passivakontod 1

Raamatupidamise alused

docx

Spikker Raamatupidamise alused

Vara- raamatupidamiskohustlasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või väärtus. Käibevarad-ettevõttes olemasoleva raha lühiajalised investeeringud kauplemis eesmärgil. Põhivara- pikajaline kasutus, ei plaanita müüa. Kohustus- raamatupidamiskohustlasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Tekkinud minevikus toimunu tagajärjel, tulevikus toob kaasa rahast loobumise. Lühiajaline- tasuda järgneva 12 kuu jooksul, Pikaajaline- tasumistähtaeg rohkem kui 12 kuud. Omakapital- raamatupidamiskohustlase varade ja kohustuste vahe Tulu- aruandeperioodi sissetulekud millega kaasneb varade suureneminevõi kohustuste vähenemine ja mis suurendavad rpk omakapitali (v.a. omanike sissemaksed omakapitali). Tulu on see mis tegevuse käigus teenitakse. Kulu- aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad rpk omakapitali (v.a. omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist). Kasum/kahjum- rkp aruandeperioodi kulude ja tulude vahe Majanduste

Raamatupidamine

Rohkem sarnaseid