Lapimaa (0)

TALLINNA ÜLIKOOL
Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut
Loodusteaduste osakond
Annely Pruel
LAPIMAA
Referaat
Juhendaja : Lektor Sirje Siska
Tallinn 2013
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1.GEOGRAAFILINE ASETUS 4
2.RELJEEF 4
3. GEOLOOGIA 5
4.MULLASTIK 5
5.VEESTIK 6
5.1.Jõed 6
5.2.Järved 6
6.KLIIMA JA ILMASTIK 7
7.LOODUSVÖÖNDID 8
7.1. Taiga 9
7.2. Metsatundra 9
7.3. Tundra 9
7.4. Alpiinne Tundra 10
KOKKUVÕTE 10
KASUTATUD KIRJANDUS 11
LISAD 2 13
LISAD 3 14
LISAD 8 19

SISSEJUHATUS

Lapimaa on Fennoskandia põhja osas asuv ala, mis jaotub nelja riigi vahel: Norra, Rootsi, Soome, Venemaa. Lapimaa on kultuuriliselt määratletud ala. Põliselt on nei aladel elanud jaseda maad omaks pidanud Saami rahvad, kes elatuvad peamiselt põhjapõtrade karjatamisest ja küttimisest. Nii nagu enamus kohtades maailmas ei kuulu aga lapimaa ametlikult riigina saamidele ehk laplastele, vaid erinevatele domineerivatele riikidele. Norras Lapimaad pikka aega nimetatud Finnmarkiks , alles hiljuti hakati seda kutsuma lapimaaks, et meelitada ligi rohkem turiste. Rootsis on Lapimaa ametlikult nimetatud lapimaaks, kuid sellega ei kaasne mingeid juriidilisi õigusi laplastele, see on pigem moraalne väärtus. Soomes kannab Lapimaa ala oma nime ja on üks eraldi toimivast autonoomsest haldusüksusest, mille pealinn on Rovaniemi. Rovaniemi jääb küll ajalooliselt Lapimaa alalt välja, kuid sealne kliima on elamieks parem, mis meelitab ligi ka rohkem turiste. Rovaniemi on ka jõuluvana kodulinn , mis on peamine turistide atrakstsioone. Venemaale jääv Lapimaa osa kuulub Murmanski oblasti ja Karjala Vabariigi koosseisu. Venemaa eirab teadlikult Lapimaa olemas olemist ja saame kui põlisrahvaid.
Referaat annab üle vaate Lapimaa üldistest isloomulikest joontest. Geograafilisest asendist. Reljeefide vomidest. Geoloogilisest koostisest. Mulla iseloomust. Märgib ära suuremad jõed ja järved. Ning räägib lähemalt valitsevast kliimast ja loodusvöönditest.

GEOGRAAFILINE ASETUS

Lapimaa asub Põhja-Euroopas, nelja riigi territooriumil: Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa. Enamus Lapimaast jääb Polaarjoonest põhja poole. Lapimaa jääb 65o ja 71o põhja-laiuskraadi ning 14o ja 41o ida-pikkuskraadi vahele (vt lisad Joonis 1). Läänest ümbritseb Lapimaad Norra meri, põhjast Barentsi meri, idast Valge meri ja lõunast Läänemeri. Lääne ja põhja piirkond on mõjutatud Atlandi ookeanilt tuleva sooja Golfi hoovuse jätku, Põhja-Atlandi hoovuse poolt. Lähim tektooniline piirkond, Põhja-Atlandi mäestik, jääb umbes 600km kaugusele. (Suur Maailma Atlas )
Lääne lapimaa Norra rannik on saarte rohke. Suurimad saared on seal (lõunast põhja suunas) Moskenesoya, Vestvägoya, Austvägoya, Langoya, Hinnoya, Andoya, Senja, Kvaloya, Ringvassoya, Arnoya, Soroya, Seiland ja Mageroya. Suurimad poolsaared Nordkinn ja Varangeri poolsaar (vt lisad Joonis 4). Ida-Lapimaal (Venemaal) asub Lapimaa suurim poolsaar: Koola poolsaar.(Wikipedia, 2013)

RELJEEF

Lapimaa asub Fennoskandia kilbil, mis omakorda asub Ida-Euroopa platvormi põhja osas ja Euraasia laama loode osas. Lääne Lapimaal olev Skandinaavia mäestik tekkis Kaledoonia kurrutuse käigus, kus Põhja-Ameerika ja Gröönimaa põrkusid vastu Euraasiat (vt lisad Joonis 2). Kuurutus tegevused kestsid kambriumist devonini. Skandinaavia kõrgeim tipp, Kebnekaise 2117 m (Norra), jääb Lapimaale. Ida-Lapimaal kõrgeim tipp on Koola poolsaare lähistel Hibiinide mäestikus olev Judõtsvomtšorri mägi 1200m-ga. Lapimaa on justkui hoburaua kujuliselt ümbritsetud läänest, põhjast ja idast mägedega. Kesk-Lapimaa on madalam ja setetega kaetum ala. (Suur Maailma Atlas)
Lääne- ja Põhja-Lapimaa ranniku äär on tugevalt liigesatud fjordidega saarekesteks, poolsaarteks ja neemedeks. Ida-Lapimaa ranniku hõlmab enamuses enda alla Koola poolsaar, mis on ühtlasema, liigastamata rännikuäärega. Koola poolsaarest lõuna poole jääv raniku ala on aga jälle rohkem liigestatud, kuid tagasihoidlikumalt kui Lääne rannik. Kogu reljeef on tugevalt kulutatud jääliustike poolt, kunagised teravad mäetipud on tänaseks malalaks lihvitud . Jää poolt on tekitatud ka fjordrannik ning rohked järved sisemaal . (Suur Maailma Atlas)
Jääaja kulutus ja kuhjetöid on näha kõikjal: ära kantud pinnas, moreeni vallid, oosid, mõhnasikud ja voored . (Ratcliffe, 2006)

GEOLOOGIA

Fennoskandia ja sh Lapimaa kivimid on moodustunud kas Maa sügavuses magma kristalliseerumise käigus või maapinnal vulkaanidest väljavoolanud laava tahkumisel, või siis ka merepõhja settinud savi, liiva või muudest setetest . (Eklund, 2007)
Lapimaa asub Fennoskanida kilbil. Sõna kilp annab märku, et aluskord paljandub maapinnal või on kaetud õhukese settekivimite kihiga . Enamik pealikorrast on aegade jooksul kulunud erosiooni tõttu. Vanimad alukorra kivimid paljanduvad Koola poolsaarel, Karjalas, Ida-Soome põhjaosas ja Põhja-Rootsis. (vt lisad Joonis 3 ). Enamik sealseid kivimeid pärineb Arhaikumi eoonist, Paleoarhaikumi aegkonnast, vanusega 2500-3100 miljoni aastat. Kivimiteks on peamiselt gneiss ja metavulkaniidsed kivimid. Osa karjala kivimistest pärineb Proterosoikumi aegkonnast, mis on levinud sinna kurrutuse tagajärjel, nende vanus on 1900-2500 miljont aastat. Kivimiks graniit . Kogu antud rajooni nimetatakse aluskorra järgi Arhaikumi provintsiks. (Per Andersson, 2009)
Ülejäänud Lapimaa osasl, mis jääb Soome ja Rootsi alla, paljanduvad Proteosoikumi eooni hilis Paleoproteosoikumi ja varajases Mesoproteosoikumi aegkonnas moodustunud aluskorra kivimid. 1750-1900 miljonit aastat tagasi formeerunud erinevad vulkaaniidsed, kristallsed, moondekivimid, erinevad graniidid. Ning natuke nooremad , 1500- 1650 miljonit aastat tagasi formeerunud rabakivi. Antud ala kutsutakse Svekofennia provintsiks. (Per Andersson, 2009)
Väikesel riba fjordide saarekeste ribal Lääne-Lapimaal (Põhja-Norras), paljandb aluskord, mille vanus on 1700-1550 miljonit aastat. Antud kivimid, gneiss, paljud graiidid ja tardkivmid, on pärit Mesoprotesoikumi aegkonnast. Need kuuluva fennoskandia Loode gneissi provintsi. (Per Andersson, 2009)
Kõige nooremad kivimid asuvad Skandinaavia kurdmäestikul. Enamik sealseid kvimeid on pärit Ataldi ookeani eelase, Iapetuse ookeani põhjast, mis Põhja-Ameerika ja Euraasia mandri kokkupõrkel kurrutusena ooekani põhjast üles suruti. Sündmus leidis aset 700-400 miljonit aastat tagasi. Seal on segu nii tarnd, moonde kui settekivimitest . Leidub ka Kambiumi ajastule eelnenud gneiss kivimeid. (Per Andersson, 2009)
Pealiskord koosneb enamasti vähestest settekivimitest, mida jääliustikud on oma soodu ümber paigutanud. Settekivimitest domineerivad liiva- ja kvartskivimid ja savisettelised kivimid. Setetest liiva, savi ja moreeni. (Ratcliffe, 2006)

MULLASTIK

Muldade iseloom on tugevalt seotud aluskorra ja pealiskorra kivimitest ning leiduvatest setetest. Lapima aluskorras on happelised kivimid graniit ja gneiss ning kaltsiumi ja magneesiumi vaesed kivimid. Pealikorras on erineva terajämedusega liivakivid ja liiva setted, mis suudavad endas hoida ainult väikese koguse toitaineid, enamus uhutakse veega minema. Kõigest sellest tulenevalt on Lapimaal valitsevad leostunud ja happelised okasmetsa leetmullad, mille pH jääb vahemikku 3.8-5.0. .(Ratcliffe, 2006) Külmematel aldel, Sandinaavia mäe tippudes, Lääne-Lapimaa saarestikus ja Põhja-Lapimaa arktilises vöötmes on tundra ja metsatundra gleistunud turvastunud kamarmullad. (Suur Maailma Atlas)

VEESTIK

Jõed

Mäestike on kiirevoolulisemad ja nende sängid on graniitsete seintega (kulutatud liustikujää poolt) ja järsu languga, tihti kärestikulised. Tasandiku jõegede sängid on looklevamad ja madalamate kallastega. Jõgesi kasutatakse transpordiks, kalapüügiks, turisminduseks (kanuu ja kajaki matkad).
Norras asub Lapimaa lõherikkaim jõgi Tana jõgi (vt lisad Joonis 8). See saab alguse Norramäetikust ja kulgeb piki umbes 256 km Norra-Soome piiri pidi ning suubub Põhja-Norras Tana fjordi, mis avaneb Barentsi merre. Norras läbib jõgi Karasjok ja Tana piirkondi ning Soomes Utjoki piirkonda. Tegu on Põhja-Lapimaa suurima jõega, mille pikkuseks on 348km. Sami keeles kutsutakse jõge nimega Deatnu ja soomekeels Teno, mis tähendab „suurt jõge“. 70 protsenti jõest jääb Norra aladele ja 30 protsenti Soome aladele. Jõge ületab ainult 3 silda. (Atlas; The Tana river of Lapland is the best salmon river in Europe)
Piiri jõeks on ka Tornio jõgi, seekord Rootsi ja Soome vahel. Pool jõepikkust jookseb mööda piiri. Tornio suurimateks lisajõgedeks on Muonioälven, mis kulgeb edasi mööda piiri, pärast Tornio jõe ära pööramist Rootsi ja Lainioälven. Jõe kogu pikkuseks on 522 kilomeetrit. Tornio jõgi saab alguse Torneträski järvest. Ülemjooksul läbib jõgi ka Jukkasjärvi järve, kus talviti turistide meelitamiseks ehitatakse jääst linnu. (Atlas; Wikipedia)
Tornio jõest lõunasse jäävad veel Kalixi jõgi (pikkusega 461km), Lule jõgi (460km), Pite jõgi (400km). Lule jõgi saab alguse Suurest Lule järvest ( Stora Lulevatten). Kõik need jõed asuvad Rootsis, saavad alguse Skandinaavia mäetiku nõlvadelt ning suubuvad Läänemerre(vt lisad Joonis 7 ). (Atlas, Wikipedia)
Tornio jõest ida ja põhja poole jäävad jõed asuvad juba Soomes. On tasasemal pinnal, seetõttu madalama languga ja vaiksema voolulised. Nendest suuremad on Kemi jõgi (550km), Kemi lisajõgi - Ounas jõgi (299.6 km), mis suubuvad Läänemerre ja Inari jõgi, mis on Tana lisajõgi (vt lisad Joonis 6 ).(Atlas, Wikipedia)
Koola poolsaare suurimad jõgikonnad mooduatavad Ponoi jõgi (426km) ja Varzuga jõgi (254) oma lisajõgedega (vt lisad Joonis 5) (Atlas, Wikipedia)

Järved

Järvederohkeimad alad Lapimaal on Soome-Põhja osa ja Koola poolsaar. Järved on tekkinud liustikujää kulutus ja kujhevormidest.
Põhja Norra suurimad järved on Iešjávri, mis on suteliselt väike võrreldes teiste suuremate Lapimaa järvedega ja Altevatnet. Rootsi jäävad piklikud fjord järved: Torneträsk, Sora Lulevatten, Akkajaure, Vastenjaure, Virihaure, Uddjaur, Hornava, Storavan.
Põhja-Soome jäävad: Yli-Kitka, Kemijärvi, Lokan tekojärvi, Porttipahdan tekojärvi, Inari järv.
Ida-Lapimaa jääb Venemaale, mis jaguneb kaheks haldusüksuseks, Murmanski oblastiks, kuhu alla kuulub ka Koola poolsaar ja Karjala Vabariigiks (Kagu-Lapimaa). Karjala aladele jäävad Pääjärvi, Kierettijärvi, Tiiksijärvi, Knjažegubskoje veehoidla . Murmanski oblasti aladele jäävad Ülem-Tuloma, Serebrjanskoje veehoidla, Imandra järv, Umbjärvi ja Lujärvi.

KLIIMA JA ILMASTIK

Geograafilisest asendist tulenevalt on Lapimaa lääne ja põhja rannik merelise kliimaga , üle jäänud ala on mandrilise kliimaga. Ka Läänemere Põhjalahe äärne ranniku ala Lapimaast on rohkem kontinentaalne kui mereline . See on on tingitud Põhjalahe suhteliselt madalast sügvusest ja vähesest soolsusest, mis tõttu laht talviti külmub kiiresti ega soojenda enam rannikut. Ja vastupidi kevadel soojeneb kiiremini kui ülejäänud meri. (Suur Maailma Atlas)
Norra meri sooja Põhja-Atlandi hoovusega mõjutab kitsast riba lääne poolsest Lapimaast. Sooja hoovuse tõttu on sealsel rannikul rohkesti sademeid ja õhutemperatuur on suhetliselt soe. Õhuvoolude edasi liikumist sisemaale takistab Skandinaavia mäestik. Niisked õhumassid ei suuda ületada mäeharjasid ning langevad sademetena alla. Ranniku alal keskmiselt 500 - 1000mm aastas. (Suur Maailma Atlas) Mägedes vahel kuni 1500mm aastas. (Ratcliffe, 2006) Ka põhja poolne osa Lapimaast on merelisest kliimaga, ent sealne kliima on juba jahedam ja sademete vaesem, sest vastupidiselt ülejäänud Lapimaale, mis kuulub parasvöötme kliimavöötmesse, jääb põhja poole osa juba lähisarktilisse kliimavöötmesse. Põhja poolset ala eraldab sisemaast Hibiinide mäeahelik, mis püüab kinni õhumasse, mis tulevad Barentsi merelt . (Suur Maailma Atlas) Kontinentaalsel Lapimaal langeb sademeid suhteliselt ühtlaselt aastaringselt , vahel ületab talve periood ülejäänud aasta keskmist sedemete hulka. Aastakeskmine 300-500mm. Kuivemates kohtades kõigest 250mm. (Ratcliffe, 2006)
Nii nagu sademed on ka temperatuur mõjutatud merelise ja mandrilise kliima erinevustest. Sellest tulenevalt on lääne kaldal Soroy-is (Norra) veebruari keskmine temperatuur -2.5oC ja sisemaal Kautokeinos -14oC. Madalaimad temperatuurid on mõõdetud Kittiläs -51.5oC, Karasjok-is (Norra) -51.4oC ja Karesuandos (Norra) -48.7oC. (Ratcliffe, 2006) Kui talvel on kontinentaalne kliima kõige külmem, siis suvel on mandri siseosas kõige kõrgemad temperatuurid. Lulea (Rootsi) ja Tornio (Soome) vaheline ala kuni 250km ulatuses põhja suunas on kõige kontinentaalse sooja kliimaga. Sealse ala suve maksimum on olnud 28-30oC. Tavaliselt on neil aladel päikesepaisteline suvi. (Ratcliffe, 2006). Lapimaa üldine juuli kuu keskmine temperatuur on 8o-16oC. (Suur Maailma Atlas) Paljudes kohtades on temperatuuri maksimum kõigest 10oC ja seda ainult ühe kuu jooksul. Suve ilmastik varieerub suursti aasta aastalt. (Ratcliffe, 2006)
Mõni suvi võib olla soe ja kuiv ning alata varakult, teine aga külm ja märg ning alata hilja . Tavaliselt lähevad kase puud lehte ning lindudelgi on pojad juba mai lõpus. 1993nda aasta suvel saabus suvi väga hilja, 24. juunil olid Finnmarksviddal kased alles pungades ja luni suurte laikudena veel sulamata. Aastal 2002 saabus suvi üle Lapimaa varakult, puud olid täies lehtes juba juuni alguses ja vaid mõnes kõrgemas kohas oli vähesel määral sulamata lund. Sademetega ilm on tavaliselt külm. Suvel võib sadada lund episoododti, kuid see sulab kiiresti ära. Härmatsit esineb harva. Jahedaimaid piirkondi on Varangeri fjord (Rootsi) ja külmim linn Vardo (Roostsi). Temperatuur langeb kõrguse tõustes . Päikesepaistelise ilma võib teinekord jäiselt külmaks muuta jahe tugev tuul. Taimede kasvuks sobilik periood on lühike. Suurel osal Lapimaast ületab keskmine õhutemperatuur 5oC ainult 100-150 päeva ning see arv kahaneb laiuskraadide suurenemisega. Polaarpäevade pikkus aga kasvab laiuskraadide suurenemisega. Pidev päikesekiirgus ei lase temperatuuril taimede jaoks ohtlikult madalale langeda ja pidev valguse allikas lubab öö-päeva ringselt fotosünteesida ja kasvada lühikesest soojaperioodist hoolimata soovitud suuruseni . Polaar päev esineb põhjapöörijoonest (66° 33′ 44″  põhja poolkeral ) alates kogu ulatuses põhja suunas. (Ratcliffe, 2006)
Lapimaa on õhuvooludest kõige rohkem mõjutatud Islandi miinimumist. Talvel ka Arktika maksimumist. Islandi miinimum on madalrõhkond, toob pehme jaheda ilma. Aktika maksimum on sessoone kõrgrõhkkond, mis toob talvel kuiva ja külma ilma. (Suur Maailma Atlas)
Lapimaa aasta keskmiseks õhutemperatuuriks võib lugeda0- -10o C. Lääne-Lapimaal (Põhja-Norra) aga 0o‑ +10o C, sest on mõjutatud soojast Põhja-Atlandi hoovusest. Kõrged Sandinaaviamäed aga takistavad soojal õhul sisemaale liikumast ja nii valitseb idapoolsel mäestiku küljel kontinentaalne kliima. (Suur Maailma Atlas)

LOODUSVÖÖNDID

Loodusvöönd ühtsete tunnustega elukeskkond. Loodusvööndile antakse nimi tavaliselt antud elukeskkonnas kõige iseloomulikuma taimkatte järgi. Loodusvööndid erinevad omavahel mitmesuguste välismõjutajate poolest, taimestiku , loomastiku, mullastiku ja kliima poolest. Loodusvööndite piirid vahetuvad tihti ülemineku aladega, kus esineb kokkupuutuvatele vöönditele mõlemale iseloomulikke tunnuseid. Mõnikord vaadeldakse neid ka omaette vöönditena. Loodusvööndite elustik ja taimestik sõltub ala geograafilisest asetuset maakeral ja ala reljeefsest iseäralikkusest.
Suurem osa Lapimaast kuulub okasmetsa- taiga vööndisse. Skandinaavia mäestik jääb kõrgusvöödilisuse alasse ehk alpiinse tundra alasse. Põhja-Lapimaal, parasvöötme ja lähisarktilise kliimavöötme piirimail asub metsatundra vöönd. Põhjapoolne ranniku ala kuulub tundra vööndi alla. (Maailma Loodusvööndid)

Taiga

Taiga moodustub okaspuudest ja okasmetsades elavatest taime ja looma liikidest. Levinumad okaspuud on männid ja kuused. Okaspuud on kohastunud karmide tingimustega hakkama saamiseks. Koonusjalt kuuselt langeb lumi oksi murdmata maha. Lehtpuudest ja põõsastest kavavad taigas eelkõige kased, ka pihlakad, haavad, lepad jt vähe nõudlikud puud. Põõsaid ja rohttaimi on taigametsas suhteliselt vähe, ses valgustingimused on nende kasvuks kehvad. Metsa all kasvab rohkem sammalt ja igihaljaid taimi nagu mustikas , pohl , sinikas jt. Lopsakam rohurinne kasvab jõeäärsetel aladel, kus kevadel vesi üle ujutab, sest puudel on seal raske kasvada. ;adalikke katavad sood .
Loomastik pole eriti liigiliselt rikas, sest pimedas metsas leidub vähe toitu ja soodel saavad hakkama vähesed. Okasmetsa loomad toituvad peamiselt puude okastest, seemnetest ja koorest (nt põder, orav). Kiskjateston esindatud hunt,ilves, rebane, karu, nugis, kärp, naarits . Olulist rolli mängivad rändlinnud, kes toituvad rohketest putukatest, kes talveunest ja veekogudest väljuvad (sääsed jt). Ka leidub kohapealseid linde: metsis, laanepüü, kassikakk, vint jt.
Taiga vööndis on vähe inimtegevust. Enamus elanikkonnast on koondunud üksikutesse suurematesse asulatesse jägede ääres. Peamine tööstus haru on seal metsandus . Põllumajandus ei tasu ennast ära, sest valet ja sooja aega on liiga vähe. Omatarbeks on võimalik siiski midagi kasvatada. (Maailma Loodusvööndid)

Metsatundra

Metsatundra on üleminekuala okasmetsavööndi ja tundra vahel. Mida rohkem põhja poole seda tundrale iseloomulikum taimestik hakkab silma. Lõuna poolone osa meenutab aga rohkem okasmetsavööndit. Tundrale lähendes muutuvad taiga metsad hõredamaks ja puud kiduramaks. Alustaimestik asendub tundra taimestikuga ja ka loomastik hakkab muutuma. (Maailma Loodusvööndid)

Tundra

Nimi tundra tuleneb saamikeelest tūndâr ja tähendab metsatut ala. Lapimaa tundra on ümbtitsetud merest, mis tõttu kliima on pehmeme. Tundrasse toob aastaringselt sooja õhku Põhja-Atlandi hoovus, mis kasvada natuke lopsakamal taimestikul kui teitel tundra aladel. Igikeltsa esineb laiguti ja sademeid sajab rohkem kui mujal. Vaatamata merelisele kliimale on tundra kliima väga külm, mistõttu enamus ajast on maapind külmunud, esineb igikelts. Suvel võib pindmine kiht hakata sulema, kuid alumine pinnakiht jääb alati jäätunuks.
Taimestik on liigi vaene nagu loomastikki. Taimestikus on iseloomulikud samblad, samblikud , madalad puhmas - (mustikas, pohl, kukemari, kanarbik jt) ja rohttaimed (. Puud ja põõsad on kidurad. Loomade lindude arv kõigub tugevalt suurte rännete tõttu. Tüüpilised loom tundrale on põhjapõder, arktiline jänes, polaarrebane , lumekakk, lemming . (Maailma Loodusvööndid)

Alpiinne Tundra

Külm kliima mägedes on põhjustatud enamasti madalast õhurõhust ja kõrguse suurenemisest. Alpiine tundra on kõrgmägedes, sealsed mullad on kehvad puude kasvuks ja seetõttu on alpiinsed tundrad puudetta rohumaad. Alpiinset tundrat eritab tavaliselt tundrast ka see, et seal ei esine tundrale nii iseloomulikku igikeltsa, sest sealsed mullad on hea äravolutõttu kuivemad. Alpiinse tunda ja taiga vahel on lähisalpiinnse löödusvööndi osa, kus esineb juba metsasid ja taigale iseloomulikumaid taimi.
Taimestikus on iseloomulikud kääbus, maadligi põõsad ja taimed, kes suudavad kasvada kuivemal pinnasel (Bartsia alpina, Harrimanella hypnoidesjt).(Wikipedia)

KOKKUVÕTE

Lapimaa on karmide kliimatingimustega ala, kus suudavad hakkama saada ainult hästi kohastunud liigid. Lapimaa asub väga erinevate kliimatingimuste keskel, mille kujundajateks on kõrgmäestikud läänes ja sisemaa idas. Suur osa lapimaast on ümbritsetud meredega, mis muudab ranniku kliima teiste samal laiuskraadidel olevate keskkondadega võrreldes palju soojemaks. Soe mere õhk aga ei pääse rannikust kagemale, sest sisemaa on ääristaud mägedega, mis on tekkinud erinevate kuurutuste tulemusena ja on jääliustike poolt, noorusaegade kõrgustest tublisti madalamaks lihvitud. Jääliustikud on kujundanud ka ülejäänud Lapimaa pinnareljeefi. Tekitanud lohke ja künkaid. Mõhnad, voored, oosid jt kõik on liustike kujhe ja kulutus tegevuste tagajärg. Ka järved asuvad liustike poolt tekitaud negatiivsetes pinnavormides. Liustikud on jääajal ära kandnud enamik Lapimaa pealiskorra settekivimitest ja kulutanud tugevaid aluskorra kivimied ümaraks ja madalaks. Paljudes kohtades paljandub alukord maapinnal või on väga lähedal huumuskihile, mistõttu osaleb aktiivselt mullatekkes. Aluskorra kivimid, peamiselt graniit ja gneiss, on happelise koostisega, mistõttu ka enamus muladest Lapimaal on happelised ja vähese toiteainete sisaldusega. Taimesti ja loomastik ei ole väga liigirikas . Liikide arv väheneb laiuskraadide suurenedes. Laiuskraadide suurenedes väheneb ka soojade päevade arv, mis on soodsad taikattekasvuks. Seda kompenseerib osaliselt polaarpäev, mis toidab taimi öö-päeva ringselt kiirgusega ja nii saavad taimed vähestele soojadele päevadele vaatamata piisavalt kasvada. Ka ei lase mitte loojuv päike polaar päevade ajal ilmal minna liiga külmaks, mis võik kahjustada taimestikku. Vatavalt laiuskraadile ja kõrgusele jaguneb Lapimaa erinevateks looduvöönditeks, kus igat ühte iseloomustavad teatud kindlad põhi liigid. Inimasustus on väga hõre või puudub üldse.

KASUTATUD KIRJANDUS

Eklund, O., Soesoo, A. 2007. Kristalsed kivimid Lõuna-Soomes ja Eestis. [WWW] http://www.gi.ee/geoturism/Bedrock%20SW%20Finland_EST_062011_100dpiS.pdf (30.11.2013)
Maailma Loodusvööndid. [WWW] http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/home.ht m (30.11.2013)
Northern Norway . 2013.[WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Northern_Norway (30.11.2013)
Per Andersson, E. 2009. Geology of Fennoscandia. [WWW] http://www.nrm.se/english/researchandcollections/researchdivision/laboratoryforisotopegeology/moreaboutisotopegeology/geologyoffennoscandia.291_en.html (30.11.2013)
Ratcliffe, D.A.2006. Lapland: A Natural History. Yale University Press, China
Suur Maailma Atlas.2005. Eesti Entsüklopeediakirjatus, Läti
The Tana river of Lapland is the best salmon river in Europe. [WWW] http://www.lapland-travel-info.com/Tana-river.html
Tundra. 2013. [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Tundra (30.11.2013)
LISAD 1

Joonis 1. Lapimaa asetus Fennoskandia kilbil.
http://kids.britannica.com/comptons/art-148989/Lapland

LISAD 2

Joonis 2. Põhja-Ameerika ja Gröönimaa eemale triivimine Euraasiast pärast Kaledoonia kurrutust.
http://www.writeopinions.com/caledonides

LISAD 3

Joonis 3. Aluskorra kivimite vanuseline jaotus Fennoskandia kilbil.
http://www.nrm.se/english/researchandcollections/researchdivision/laboratoryforisotopegeology/moreaboutisotopegeology/geologyoffennoscandia.291_en.html
LISAD 4

Joonis 4. Põhja-Norra ehk Läne-Lapimaa suurimad saared ja poolsaared.
http://en.wikipedia.org/wiki/Northern_Norway
LISAD 5
Joonis 5. Koola poolsaare jõed
http://www.wherewisemenfish.com/_Russia-Kola-Peninsula-Atlantic-Salmon-Fishing-Rivers
LISAD 6
Joonis 6. Soome jõed
http://www.mapsofworld.com/finland/finland-river-map.html
LISAD 7
Joonis 7. Rootsi jõed
http://www.mapsofworld.com/sweden/sweden-river-map.html

LISAD 8

Joonis 8 Tana jõe (Norra) kaart
http://tanafisk.no/en/tanavassdraget