Eesti pianist, muusikateadlane ja poliitik. sündis Pärnus muusikute perekonnas. Tema isa Voldemar Rumessen oli koorijuht ja muusikaõpetaja, ema Velda Rumessen ooperilaulja. õppis Pärnu 1. keskkoolis. 1961 lõpetas ta Pärnu Laste Muusikakooli klaveriklassi, õpetajaks Alice Mardi, ja 1964 Tallinna Muusikakooli Hilja Olmi klaveriklassis. 1964--1971 õppis ta Tallinna Konservatooriumis, Ametikohad · 19691972 töötas konservatooriumi ooperistuudio kontsertmeister · 1973 Eesti Raadio muusikatoimetaja · 19731975 Tallinna Pedagoogilise Instituudi klaveriõppejõud · 19751991 Tallinna Konservatooriumi klaveriklassi vanemõpetaja · 19781985 EMFi noodiväljaannete muusikatoimetaja (sh. Rudolf Tobiase, Mart Saare, Eduard Oja, Heino Elleri ja Peeter Südame teoste toimetaja) · 19871992 Eesti Kontserdi produtsent Rahvusvahelise muusikafestivali ,,Eduard Tubin ja tema aeg" a...
Ülikooli on täiendatud palju ning seda tehakse siiani. Põhierialad, millega kool tegeles oli ehitus, masinad, energeetika, keemia ning maateadus. Kool sai pidevalt juurde ruume ning oli riigil pidevalt abiks. Alguses oli TTÜ erakooli kuid hiljem võttis riik selle oma valdusesse. TTÜ hooned ja asutused on tänapäeval üle Eesti. Intervjuu Ma intervjueerisin härra Vardot seoses TTÜga. Ta on nimelt lõpetanud Tallinna Kolledzi, kus õppis Rahvusvahelist Majandust ja Ärikorraldust. Vardo alustas õpinguid 1996. aastal ning õppis kolm ja pool aastat. Selle aja jooksul omandas ta lisaks õpingutele ka palju mälestusi. Halvimateks olid pikad koolipäevad nädalavahetustel ning rasked koduülesanded. Parimateks olid aga uued tuttavad ning omandatud teadmised ja ülikooli loengud. Loenguid pidasid TTÜ õppejõud kui ka professionaalid erinevatest ettevõtetest ning need tarku inimesi kuulasid lisaks Vardole umbes 40 üliõpilast. Vardo lemmik õppejõuks kujunes Algis Perens.
Vardo Arusaar Tamsalu Gümnaasium Direktor 2. veebruar 2009 Kesk 11 46106 TAMSALU AVALDUS Lugupeetud härra Arusaar Palun lubada mul jätkata õpinguid Tamsalu Gümnaasiumi 12. klassis. 10. klassi lõpetasin Väike- Maarja Gümnaasiumis. Olen hea suhtleja, kohusetundlik ja aus. Minu tugevad küljed on ka analüüsioskus ja väitlusoskus. Minu hobideks on sport, tantsimine ja laulmine. Austusega (nimi) (nimi) (aadress) (postiindeks, linn) Tel E-post:
Rahvusvaheliselt tuntumaid eesti sümfoonikuid Kasutanud nii ehedaid rahvaviise kui ka rahva temperamenti väljendavaid meloodiaid Helilooja ja dirigent Esimene eesti rahvuslik ballett ,,Kratt'' Sündinud 18. juunil 1905 Kallaste lähistel Õppis Tartus Elleri juures üks andekamaid õpilasi 1944 põgenes Rootsi ja sai tööd Drottingholmi Kuningliku Lossiteatri arhiivis Sõprussidemed Eestiga jäid, eeskätt Elleri, Neeme Järvi ja Vardo Rumesseniga Looming Sümfooniad (10, tuntuim nr 5) Muusikalised lavateosed Kontserdid ,,Kontrabassikontsert'', ,,Kontsert balalaikale'' Kammermuusika Tubina looming on väga hea vormidramaturgiaga, laialdaselt arendatud muusikalise materjaliga Sageli on teose keskmes inimese ja saatuse konflikt Dramaatiline veenvus
kallal. Samal ajal otsis Tobias võimalusi teose ettekandmiseks. Selleks avaneski võimalus Leipzigis, kuhu ta asus 1908.a. lõpus ja kus ta järgmisel aastal lõpetas oma teose partituuri esialgsel kujul. Hiljem töötas autor üksikuid osi ümber seoses katkendite esitamisega "Estonia" teatrimaja avamisel 1913.a. augustis ja oma autorikontserdil Berliinis 1914.a. jaanuaris. Joonase lähetamise partituur jäi seisma, sest oli näha, et selle vastu ei ilmutatud kõige vähematki huvi. Vardo Rumessen restaureeris oratooriumi edasi, kirjutas lõpuni teise pildi klaviiri, valmistas ette piltide haaval orkestrihääledVapustavaks elamuseks nii kuulajatele kui esitajatele kujunes oratooriumi esimene terviklik ettekanne 25.mail 1989.a. Järgmine terviklik ettekanne toimus 13.ja 14. juunil 1992.a. seoses Rudolf Tobiase põrmu ümbermatmisega kodumaale. 19. juunil saabus Tallinnasse Neeme Järvi. Ettevalmistus jõudis kulminatsiooni.
Urmas Ott ("Teletutvus"), - 1988.a. 5. mai - NSVL Ajakirjanike Liidu loomingulise konkursi laureaadiks tunnistati Urmas Ott ("Teletutvus"). - 1988. aastal valiti Urmas Ott üleliidulise Kesktelevisiooni populaarseimaks saatejuhiks. 1984.a. 5. mai - Konkursi "Minu miilits" laureaatide seas olid Urmas Ott, Riho Raie, Leo Karpin ja Jevgenia Haponen, ergutuspreemia pälvisid Ain Allas ja Peeter Peetsalu. RAAMATUD: Elulooraamatud: Käbi Laretei, Neeme Järvi, Tunne Kelam, Erika Salumäe, Vardo Rumessen, Karin Saarsen jt - Urmas Ott. Playback venekeelse väljaande esitlus New Yorgis 1995. aasta aprillis - Urmas Ott. Carte blanche: 33 valitud intervjuud TV-sarjast "Carte blanche"/ SE&JS Meedia- ja kirjastuskompanii, 1995 Kirjastaja tekstist raamatukaanel: "Urmas Ott, selle raamatu autor, elab tagasitõmbunult ühes Tallinna südalinna eksklusiivses korteris vaatega Pargile. Ta eelistab Lloydi, Armanit, Mercedest, Hennessyd ja muidugi Van Cleefi. Enamik meist ei kohtu temaga kunagi
Erkki-Sven Tüüri koolipõlve ja selleks oli Arhitektoonika, I ja kirjutatud on see puhkpilli kvintettile. Teose on Tüür kirjutanud aastal 1984 ja samal aastal lõpetas ta ka konservatooriumi. See teos oli väga mõnusa meloodiaga ja kõlas veidi romantiliselt. Teisena kõlas Artur Kppi Prelüüd Es-duur mis on loodud aastal 1919. Kirjutatud oli see algselt tsellole ja orkestrile või tsellole ja orelile, aga esitusele tulnud redaktsiooni tsellole ja klaverile tegi Vardo Rumessen .1919 oli viimane aasta kui Artur Kapp oli Lõuna-Venemaal Astrahanis muusika juht. Solistideks olid Teet Järvi ja Mari Järvi. Kolmandana esitati Helena Tulve "Und von liehte vinster" ( "Ja valgusest pimedus"). Loodud fagotile keelpillikvartetile. See oli kogu kontserdi üks pikimaid ja vaiksemaid lugusid. Pidi väga teravalt kuulatama, sest mõni hetk jäi mulje, et muusikat ei oleks. Solistideks olid Lasse Joamets (viiul), Peeter
Uudeküla 108 107 108 Vadiküla 7 6 5 Vajangu 382 378 381 Vistla 23 22 21 Võhmetu 15 15 14 Võhmuta 52 52 51 KOKKU 4464 4442 4425 Omavalitsus Vallavanem- Toomas Uudeberg Vallavolikogu esimees- Andrus Freienthal Volikogu aseesimees- Rein Lall Liikmed- Ain Aasa Vaike Amur Vardo Arusaar Vatslovas Budrikas Tiit Vettik Eigo Laur Jüri Liblik Sirje Major Pavo Raudsepp Marmelt Riibe Valdo Simonlatser Maire Tamm Vello Viilver Väino Virks Helle Pärna Haridusasutused Lasteaiad- Sääse Lasteaed Tamsalu Lasteaed Krõll Vajangu Lasteaed Koolid- Tamsalu Gümnaasium Vajangu Põhikool Porkuni Kool
VARDO RUMESSEN SERGEI RAHMANINOVI (1. IV/20. III 1873 -- 28. III 1943) MUUSIKA PILTLIKKUSEST Etüüdpiltidest op 33 ja op 39 Kuidas sünnib helitöö? Kas kujuneb see helilooja peas pikema aja jooksul või on selle tekkimise põhjuseks hetkemeeleolu? Kuidas on see seotud helilooja mõtte ja tundemaailmaga ja mil määral väljendab see helilooja enda iseloomu? Või on selle aluseks välised tegurid, mis avaldavad oma mõju heliloojale täiesti sõltumatult tema tahtest ja väljendusviisist. Loomingupsühholoogiliselt on tihtipeale väga raske anda neile küsimustele ühest vastust. Paljuräägitud inspiratsioon võib vahest küll anda algtõuke, kuid ei seleta tihti seda, kuidas ja milliste loomepiinadega mõni helitöö tegelikult sünnib. Tõenäoliselt erineb helitöö lõplik variant tihtipeale tunduvalt esialgu kavandatust. Rahmaninovi muusikale on tihtipeale omane muusikaliste kujundit...
ligilähedaseltki sarnane süsteemne lähenemine popkultuurile. 10. Merle Lend `` Vaimulikud laulupeod.`` (2010) - Merle Lend annab ülevaate üleriigilistest vaimulikest laulupäevadest ja -pidudest, otsib vastuseid küsimustele: millal ja kus sai see traditsioon alguse, kuidas nad toimusid ning kuidas jätkuvad tänapäeval. Raamatu eesmärk on koguda kokku ning talletada sellekohased infomaterjalid. 11. Vardo Rumessen `` Lisandusi eesti muusikaloole.`` (2010) - Raamat sisaldab artikleid ja tutvustusi Eesti professionaalse muusikakultuuri arengust, suurkujudest, helitöödest ja muusikasündmustest, mis on ilmunud autori sulest ajakirjanduses ja mitmesugustes kogumikes ajavahemikul 19722009. Materjal kätkeb endas hästiloetavas stiilis esitatud unikaalset ja tihti ainulaadset, nüüd, aja möödudes, juba raskesti kättesaadavat teavet meie muusikaloost. 12
2003. aastast lisandus veel üks tänuväärne ettevõtmine - lõunatunnid heliloojate ja muusikutega Arturi Juures. Kohviku õdususes räägivad heliloojad oma loomingust ning interpreedid tutvustavad pille. Teadmisi andev nii lastele kui täiskasvanutelegi. Festivalil on aastatega üles astunud paljud interpreedid, mitmed neist rohkem kui korra: Aare Tammesalu, Mati Palm, Andres Mustonen, Neeme Punder, Vardo Rumessen, Aare-Paul Lattik, ka helilooja Urmas Sisask. Kõige rohkem ehk kaheksal aastal üheksast on osalenud viiuldaja Maano Männi kui solistina, Tobiase keelpillikvarteti liikmena, soo-orkestri koosseisus, Strauss-orkestri kapellmeistrina. Igal aastal on vähemalt ühel kontserdil oreli taha istunud festivali kunstiline juht, orelikunstnik Andres Uibo.
Artur Kapp 28. veebruar 1878 – 14. jaanuar 1952 Koostas: Andrei Ivanov Lapsepõlv Artur Kapp sündis 28. veebruaril 1878. aastal Suure- Jaanis köstri perekonnas. Tema isa Joosep Kapp oli saanud oma muusikalise hariduse Valgas Janis Cimze seminaris ning pööras suurt tähelepanu noore Arturi muusikalisele haridusele. Tegutsedes Suure-Jaanis köstrina, oli Joosep Kapp laialt tuntud oma rahvavalgustusliku tegevusega. Kodus valitseva muusikalise õhkkonna mõjul hakkas väike Artur varakult tundma huvi muusika vastu ning isa juhendamisel alustas ta 7-aastaselt muusikaõpinguid. Joosep Kapp 12.05.1833-20.02.1894 • Suure-Jaani kihelkonnakooli õpetaja ja organist. • Asutas Suure-Jaanis meeskoori ja pasunakoori. • Pani 1887. aastal aluse lauluseltsile "Ilmatar” • Oli Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige. Õppimine • Koos klaverimä...
Eelviimases taktis on oht neljandal löögil ,,sisse laulda". Kokkuvõte Eduard Oja ,,Kägu kukub" on väga huvitav teos, sest siin on hästi tabatud käo kukkumist. Usun, et teosega saaksid hakkama ka paljud isetegevuskollektiivid, kuna antud lugu ei sea ületamatuid takistusi just tessituuri osas. 10 Kasutatud kirjandus Oja, Eduard 1972. Kägu kukub. Segakoorilaule. Noot. Koost A. Üleoja ja A. Lüüs. Tallinn: Eesti Raamat, lk 30-33. Rumessen, Vardo 2007. Varjus ja valguses Eduard Oja. Tallinn: Eesti Raamat, lk 49-51. Eesti muusika infokeskus. http://www.emic.ee/eduard-oja-est Õpetajate kodulehtede server. http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/oja/elu.htm 11
Luki töö klaveriõpetajana algas 1939. aastal esmalt Tartu Kõrgemas Muusikakoolis, seejärel, alates 1940. aastast kuni surmani Tallinna konservatooriumis. Nende aastate jooksul lõpetas tema klaveriklassi 74 noort pianisti, kellele lisandusid erinevates kontultatsioonides osalenud muusikud ja Tallinna Muusikakeskkooli õpilased. Õpilasi: Heljo Sepp, Erna Saar, Hilja Olm, Vaike Vahi, Leelo Kõlar, Mall Sarv, Eugen Kelder, Mare Orgse, Arbo Valbma, Matti Reimann, Vardo Rumessen, Toivo Nahkur, Kersti Sumera, Ivo Sillamaa, Kalle Randalu, Lembit Orgse, Martti Raide ja paljud teised. Paljudest Luki õpilastest said lisaks hinnatud pianistidele ka tunnustatud klaveripedagoogid, kes oma tööga kannavad siiani edasi Luki õpetust ja vaimu. Luki meelest oli tal palju huvitavaid õpilasi, kuid oma tegevuse "krooniks" pidas ta Kalle Randalut ja Ivo Sillamaad. Õpilased hindasid Luki juures väga kõrgelt tema soovi leida alati kõige otstarbekam mänguviis
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Annely Pruel LAPIMAA Referaat Juhendaja: Lektor Sirje Siska Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Lapimaa on Fennoskandia põhja osas asuv ala, mis jaotub nelja riigi vahel: Norra, Rootsi, Soome, Venemaa. Lapimaa on kultuuriliselt määratletud ala. Põliselt on nei aladel elanud jaseda maad omaks pidanud Saami rahvad, kes elatuvad peamiselt põhjapõtrade karjatamisest ja küttimisest. Nii nagu enamus kohtades maailmas ei kuulu aga lapimaa ametlikult riigina saamidele ehk laplastele, vaid erinevatele domineerivatele riikidele. Norras Lapimaad pikka aega nimetatud Finnmarkiks, alles hiljuti hakati seda kutsuma lapimaaks, et meelitada ligi rohkem turiste. Rootsis on Lapimaa ametlikult nimetatud lapimaaks, kuid sellega ei kaasne mingeid juriidilisi õigusi laplastele...
Muusikud Kapid ja Suure-Jaani. Tallinn:Tallinna Trükikoda Jürisson, Uuno 2005. ,,Ilmatar" 115. - Leole aprill 2005. http://web.suure-jaani.ee/leole (viimati külastatud 27.01.2014) Kõrvits, Harri 1964. Eugen Kapp.Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus Liim, Allan 1997. Joosep Kapp. Vahtre, Sulev (koostaja). Eesti ajalugu elulugudes. Tallinn: Olion Ratassepp Arvo 1978. Kapid koorikomponistidena. Jürisson, Johannes. Heliloojad Kapid ja Eesti muusika. Tallinn: Eesti Raamat Rumessen, Vardo. Elulugu. http://www.kappiyhing.ee/artur_kapp.html (viimati külastatud 27.01.2014) 24 Suure-Jaani Ilmatari Seltsi Põhikiri Suure-Jaani Muusikafestivali kodulehekülg. http://www.muusikafestival.suure-jaani.ee/ (viimati külastatud 27.01.2014) Tõnson, Helga 1967. Villem Kapp. Tallinn: Eesti Raamat Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia, Artur Kapp 2013 http://et.wikipedia.org/wiki/Artur_Kapp (viimati külastatud 27.01.2014) Vikipeedia
ARVESTUS T Küsimustele vastata kirjalikult. Salvetada faili kujul: Nimi.Perenimi_matrnumber_arvestus Saada emaili-le: [email protected] STUS TÖÖ a kirjalikult. atrnumber_arvestustöö.xlsx TTÜ TÖÖTAJATE KAHETASEMELINE VALIDEERIMINE Lehel TTÜ on ülikooli teaduskondade nimekiri ja tabel, kus igale tead kabinetinumbritega ja telefoninumbritega. Looge kahetasemeline valideerimine, kus kasutaja saab esimesena v vaid aktiivse teaduskonna töötajate vahel (Mis funktsiooni kasutate? kasutades tema kabinetinumber ja neljandasse samamoodi telefonin NB! Andke kõik õiged nimed ÜLESANDE TEINE OSA - ANDMETE IMPORTIMINE Variandinumbri arvutamiseks sisestage oma tudengikood töölehele M kõrvalt "Töötaja otsing". Otsige teie variandile vastavat õppetooli nim halva vormindusega. Kopeerige sealt tabelist välja vaid õppetooli töö Special->Values käsku, et saadud tulemused oleks tavalise vormindu vormindusega tabel kustutage. Tehke sama oma variandi...
Tiina elu muutus paremaks, kui ema kohtas malevõistlustel onu Elmarit, kes kutsus nad varsti enda juurde elama ja Tiina sai ka endale venna. Tiina sai seal tuttavaks kunstnikuperega, kelle lastega ta käis mängimas ja õpetas neil selgeks“R“ tähe.Üks kaksikutest kukkus vette ja Tiina päästis ta ära. Tiina läks Maimetsa kooli, kus ta oli lausa ingel, teised tema taustast Karila koolis midagi ei teadnud...kuniks ta pidi sinna koolidevahelisele võistlusele minema ja Vardo teda terroriseerima hakkas. Raamat on huvitava ülesehitusega: algab tänapäevast, siis suundub minevikku ja uuesti tagasi hetkeolukorda. Minu jaoks oli raamat väga põnev. Mingil määral oli ka minu elu kohati selline... Raamat meenutas teist minu lapserõlve lemmikraamatut Silvia Rannamaa “Kadri“it. 7 Vaesed jõulud, rikkad jõulud
Mercedes-Benz 379LEF 18394 LEHTI VAHTRAMÄE EMT Audi 318JXB 433 LARS UUS EMT Toyota 577RAP 9530 JÜRI KIRSIMÄE Tele2 Audi 413KOE 16529 KARMEN ALAS Elisa Mercedes-Benz 499HSG 10197 REET MATHEAS EMT Honda 237KOI 10664 MATI SOOSAAR Tele2 Honda 265XPL 8110 HANS LUHT Elisa Mercedes-Benz 766OAE 7487 VARDO LUTS Elisa Mazda 632IKG 14632 GERT STAHL Elisa BMW 125MSM 15028 ANDRES SEPP Elisa Honda 191WVK 14485 HENNO LEVO Elisa Honda 969ESV 14789 DEBORA RÜÜTEL EMT Audi 155PLX 17767 ANDRES ANNUS Tele2 Mercedes-Benz 978TRS 8921 URMAS VESKIMEISTER Tele2 Honda 698UWR 9705 RAIVO SUVISTE Elisa BMW 911WLD 3882 HELE TUNNEL Elisa
into consideration, whether he wishes it or not. Mystical threads are invisibly connecting musical art and the religious world proceeding between superhuman and mysticism. The composers of today are lacking the organ of interest in transcendental matters, but in most cases they have not found timely contents for traditional forms of sacred music. 3 1 26 Nov. 1909, in Andreas Church, Tobias conducting. 2 Vardo Rumessen, Rudolf Tobias ja tema oratoorium “Joonase lähetamine” (R. Tobias and his Oratorio “Des Jona Sendung”). Teater. Muusika. Kino. Nr. 10, 1988. 3 Allgemeine Musikzeitung [Berlin], August 19/26 no 34/35 (1910). Translation in Muusikaleht (Music Paper) 10 (1928). Ten years after the death of Rudolf Tobias. Dr. Hermann Kretzschmar, the Rector of Königliche Hochschule für Musik, after becoming acquainted with the oratorio said that from the time of J.S. Bach to the
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
