’’ • Ei tohi anda (kogemata) hindavaid märkusid erinevate suitsiidivormide kohta. Stiilis: ’’Kui sa tahad, et enesetapp õnnestuks, siis miks sa tablette võtsid? Need võid sa kergelt välja oksendada, poomine oleks kindlam võimalus siis olnud.’’ Mida tuleks teha: Suunata inimene psühhiaatri või arsti juurde. Tervishoiutöötaja peaks püüdma juhtida enesetapuohtlikku inimest teisi lahendusvariante leidma ehk äärmisel juhul pakkuma ise välja mõned võimalused lootuses, et vestluskaaslane valiks vähemalt ühe neist.- Näiteks kui inimesega vesteldes selgub, et enesetapu taga on üksildus ja tunne, et sind pole kellelegi vaja. Oletame, et tegu on vanema meesterahvaga, kelle naine on surnud. Sellisel juhul võid soovitada sinule teadaolevaid meestegruppe või vabatahtlike ühinguid, kus ta saaks
2. PROBLEEMI MÄÄRAMINE JA ESITAMINE: probleemi täpsem määratlemine ja enda jaoks lahti mõtestamine. Mida täpsemalt määratletud, seda lihtsam on lahendada. Mida tahetakse saavutada? Mis on olemas? Mida oleks vaja ära teha, et lahenduseni jõuda? 3. STRATEEGIA VALIK: tegevusplaan. Nt: jaotada keerukas probleem osadeks ja lahendada iga osa eraldi. Nt2: uudsete probleemide korral on algul kasulik luua erinevaid lahendusvariante, püüda kasutada mitmeid meetodeid, otsida alternatiivseid võimalusi. Hiljem tuleks valikut kitsendada, jääda ühe variandi juurde ning seda usaldada. 4. INFORMATSIOONI (TEADMISTE) KORRALDAMINE: koguda ja korrastada informatsioon nii, et tegevusplaani oleks võimalik kasutada. Eesmärk kasutada strateegiat. 5. RESSURSSIDE HINDAMINE: ressursid on piiratud (aeg, vahendid jne), kuid infot tihtipeale rohkem, kui jõutakse kasutada
PROBLEEMID, MILLEL ON PALJU LAHENDUSI (LAHKNEV MÕTLEMINE). MIS ON TAASTAV JA LOOV MÕTLEMINE? TAASTAV E. REPRODUTSEERIMINE MÕTLEMINE: KUI LAHENDUSE OTSIMISEL MEENUTATAKSE JA KASUTATAKSE EELNEVAID KOGEMUSI; LOOV E. PRODUKTIIVNE MÕTLEMINE: KUI LAHENDUSE OTSIMISEL ÜRITATAKSE LEIDA UUSI TEID. MILLISED ON PROBLEEMI LAHENDAMISE ETAPID? ETTEVALMISTAV: ÕPITAKSE PROBLEEMI TUNDMA (HÄSTIDEFINEERITUD: KUI LAHENDUST ON KERGE LEIDA; HALVASTIDEFINEERITUD: KUI LAHENDUSVARIANTE ON PALJU); INKUBATSIOON: TOIMUB IDEEDE KÜPSEMINE, KAS UNE VÕI MÕNE FÜÜSILISE TEGEVUSE AJAL; ILLUMINATSIOON: INIMESEL TEKIB TUNNE, NAGU ÕIGE LAHENDUS OLEKS KÄES (VÕIB TOIMUDA JUHUSLIKULT); LAHENDUSE KONTROLLIMINE E. VERIFIKATSIOON: HÄSTIDEFINEERITUD PROBLEEMI LAHENDUSE ÕIGSUST ON KERGE KONTROLLIDA, HALVASTIDEFINEERITUD PROBLEEMID KORRAL ON SEE RASKEM NING SIIS TULEB ANALÜÜSIDA SELLE SAAMISEKS ASTUTUD SAMME JA KAASNEVAID RASKUSI. KUI LAHENDUS EI RAHULDA, PROOVITAKSE TEISI. MIS
mitmeid teisi oskusi: käteosavust, samuti silmade ja käe koordinatsiooni, ka abstraktset ja matemaatilist mõtlemist. Laps õpib tegema plaane ja kavandama algosakestest terviku kokkupanekut, kui palju ja milliseid osakesi üheks või teiseks tervikuks vaja läheb ning kuidas neid osakesi omavahel kombineerida nii, et loodetud tulemust saada. Samuti on konstrueerimine abiks püsivuse treenimisel, soovitud eesmärgi nimel tuleb lapsel teinekord pikalt pusida ja erinevaid lahendusvariante katsetada. Kas harilikud, eri värvi klotsidega, Lego-sarnased konstruktorid on rohkem poiste või tüdrukute mänguasjad? Motoorikat ja mõtlemist arendavad mänguasjad, millega toimetades lapsed õpivad midagi looma, on igati universaalsed ja sobivad mitte ainult erinevast soost vaid ka erinevas vanuses lastele, vanuse kasvades on arenguks vaja keerukamaid konstruktoreid. Kui rääkida soolistest erinevustest mängudes ja mänguasjades, siis sootüüpilised
Amneesia- ehk lünk mälu on ,siis kui unustamine on kõike hõlmav, meelde ei jää või meeles ei püsi üldse midagi.Liigmälu on selle vastand. Mõtlemist võib defineerida kui ülesannete lahendamist. Taastav ehk reproduktiivne mõtlemine on siis kui lahenduse otsimisel meenutatakse ja kasutatakse eelnevaid kogemusi.Kui aga üritatakse leida uusi teid siis loova ehk produktiivse mõtlemisega. Hästidefineeritud probleem- kui probleemile on kindlat lahendust kerge leida. Kuid vahest võib lahendusvariante olla palju ja nende hulgas ühtki head, siis on tegu halvastidefineeritud probleem. Inkubatsiooni etapp e. haudeaeg, mil alateadvuses leiab aset ideede küpsemine.Teine etapp on illuminatsiooni etapp, inimestel tekib korraga sisetunne, et nüüd on tal õige vastus käes. Viimasel etapil toimub lahenduse kontrollimine ehk vertifikatsioon. Loovus väljendab eelkõige loova mõtlemise võimet luua uut nii ideede tasandil kui ka materiaalses maailmas. Loovuse jaoks vajalikud tingimused
edasiviiv jõud. Seepärast on riigi ülesandeks välja töötada parim kõrgharidussüsteem, mis tagaks kõrghariduse kvaliteedi ning reguleeriks selle juurdepääsetavust. Riiklikul tasandil jääb oluliseks ka rahastamise küsimus kui palju ja kas üldse peaks olema tasuta kohti ning kust saada raha? · Seepärast tuleb kaaluda nii tasuta kui ka tasulise hariduse plusse ja miinuseid. Üritan kommenteerida võimalikke lahendusvariante oma seisukohast. Tegemist on loomulikult subjektiivse arvamusega, kuid loodan anda seeläbi mõtlemisainet ka teistele. Arutlen vaid Eesti kõrghariduse üle. 1. Tasuta kõrghariduse olemus, plussid ja miinused üliõpilase ja riigi seisukohalt. · Tasuta kõrgharidus Eestis tähendab seda, et üliõpilase eest maksab õppetasu riik. Samas kaasneb õppimisega palju teisi kulutusi, nagu õppematerjalide, ühistranspordi jmt peale vajaminev raha.
edasiviiv jõud. Seepärast on riigi ülesandeks välja töötada parim kõrgharidussüsteem, mis tagaks kõrghariduse kvaliteedi ning reguleeriks selle juurdepääsetavust. Riiklikul tasandil jääb oluliseks ka rahastamise küsimus – kui palju ja kas üldse peaks olema tasuta kohti ning kust saada raha? Seepärast tuleb kaaluda nii tasuta kui ka tasulise hariduse plusse ja miinuseid. Üritan kommenteerida võimalikke lahendusvariante oma seisukohast. Tegemist on loomulikult subjektiivse arvamusega, kuid loodan anda seeläbi mõtlemisainet ka teistele. Arutlen vaid Eesti kõrghariduse üle. 1. Tasuta kõrghariduse olemus, plussid ja miinused üliõpilase ja riigi seisukohalt. Tasuta kõrgharidus Eestis tähendab seda, et üliõpilase eest maksab õppetasu riik. Samas kaasneb õppimisega palju teisi kulutusi, nagu õppematerjalide, ühistranspordi jmt peale vajaminev raha.
lihtsalt tegutsemisele, neid tuleb lihtsalt taluda. Probleemilahenduse etapid 1) Probleemi defineerimine ja määratlemine Informatsiooni kogumine probleemi kohta (faktid olemasoleva probleemi kohta). Probleemi mõistmine. Realistliku probleemilahenduseesmärgi püstitamine. Probleemi ümberhindamine (selle olulisus isiklikus heaolus) 2) Alternatiivsete lahendusvariantide genereerimine Ajurünnak võimalike lahendusvariantide osas. · Püstitatud eesmärki silmas pidades panna kirja nii palju lahendusvariante kui pähe tuleb, mitte piirduda tavapäraste, varem töötanud lahendustega. · Lasta fantaasial lennata ilma hinnanguid andmata kui praktiline, sobiv, teostatav või kasulik mingi variant võiks olla. · Ainuke nõue on, et lahendusvariant oleks kooskõlas püstitatud eesmärgiga. 3) Valiku tegemine, otsustamine Alternatiivsete lahendusvariantide hindamine · Kõrvaldada variandid, mis ei ole sobivad kuna neid ei ole võimalik rakendada
ametiühingute liidu vm. tegevuse kohta ning et tööandja saaks vajalikku tagasisidet ettevõtte töö juhtimiseks ja korraldamiseks, aitab töötajatel kohaneda ettevõttes, töökohal ja kollektiivis, püüab läbi viia avameelseid ühisarutelusid ametiühinguliikmetega või aktiiviga töötingimuste, töökeskkonna, töökorralduse, töö sisu kohta, et välja selgitada tegelikku olukorra, probleeme, probleemide tekkimise põhjusi ning nende võimalikke lahendusvariante, arutab tööandjaga ametiühingu liikmete poolt tõstatatud probleeme, nende tekkimise põhjusi ja võimalikke lahendusvariante (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 44-45). Ametiühing lähtub oma tegevuses igal tasandil ühistest otsustest, seega nendel, kes ei ole ametiühingu liikmed, puudub ka moraalne õigus ametiühingute tegevust kritiseerida (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 45). 8 2
Samuti informeerib ta oma klientide võimalustest abi saamiseks ja nende õigustest ning kuidas ja mida selleks teha. Sotsiaaltöötaja töö on keeruline, kuna tööülesandeid on palju ning tuleb teha kiireid ning täpseid otsuseid oma kliendi heaolu nimel. Selleks, et kliendi ja sotsiaaltöötaja koostöö toimiks, peab sotsiaaltöötaja olema hea suhtleja ning tekitama kliendis usaldust. Kliendiga suheldes pakub sotsiaalalal töötaja oma kliendile parimaid võimalikke lahendusvariante ehk siis kliendikesksus ongi see, kui sotsiaaltöötaja aitab oma klienti parimate kättesaadavate ja võimalike viisidega ning on kliendile nõustamise, rahalise ning konkreetsete probleemide puhul ka füüsiliselt toeks. Kuid sotsiaaltöötaja ameti teeb raskeks ka see, et kliente on palju ning sellest tulenevalt on olemas ka palju erinevaid probleeme, nagu näiteks toimetulekuraskused(töötus, eluaseme puudumine, majanduslikud raskused,
Ükskõik, millise toimetulekuraskustega inimeste rühmaga tegu on – töötus, eluaseme puudumine, majanduslikud raskused, haigus, puue, riskikäitumine või väärkohtlemine – on sotsiaaltöötaja ja tema kliendi koostöösuhe suunatud usaldusele ja kliendi raskustele ja probleemidele lahenduse leidmisele. Kvalifitseeritud ja õppinud spetsialistina on sotsiaaltöötajal teadmised ja oskused, et kliendiga suheldes pakkuda kliendile parimaid võimalikke kättesaadavaid lahendusvariante. Kliendikesksus seisneb selles, et sotsiaaltöötaja töö põhialus on olla kliendi jaoks olemas ja parimal võimalikul viisil abiks olla. Sotsiaaltöötaja metafoori advokaadiga võib veel lahti seletada nii, et sotsiaaltöötaja on spetsialist, kes tunneb nii seadusandlust (juriidiline alus ehk õiguslik regulatsioon, mille raames on sotsiaalabi antud ühiskonnas võimaldatud) kui ka üldisi praktikaid, regionaalseid
jääb järele vaid inimvare, mis ei suuda efektiivselt töötada. Heade töötingimuste loomine on kulukas,kuid arvata võib, et see loob tööstusele suurema lisandväärtuse kui on ergonoomilise töökohaga seotud kulud. Tööstusergonoomika Põhilised vigastused, mis tekitavad suurimaid kulutusi nii tootlikkuse vähenemisest, ravi jms osas tekkivad ülepingutusest. On väga palju potentsiaalseid lahendusvariante, mida on võimalik ette võtta, et vähendada neid ohte. Ergonoomika printsiipe arvestavad töökohad suurendavad tootlikkust. Personal on rahul iseendaga ning pigem näeb ennast ka tulevikus seotud antud ettevõttega on lausa vaimustuses oma töökohast. Hea töökoht on disainitud võimaldamaks inimestel töötada õiges asendis olenemata nende suurusest. Samuti oleks kehale kasulik kui istuv töö vahelduks seisvaga.
Probleemilahenduse etapid 1) Probleemi defineerimine ja määratlemine .Informatsiooni kogumine probleemi kohta (faktid olemasoleva probleemi kohta). .Probleemi mõistmine. .Realistliku probleemilahenduseesmärgi püstitamine. .Probleemi ümberhindamine (selle olulisus isiklikus heaolus) 2) Alternatiivsete lahendusvariantide genereerimine .Ajurünnak võimalike lahendusvariantide osas. · Püstitatud eesmärki silmas pidades panna kirja nii palju lahendusvariante kui pähe tuleb, mitte piirduda tavapäraste, varem töötanud lahendustega. · Lasta fantaasial lennata ilma hinnanguid andmata kui praktiline, sobiv, teostatav või kasulik mingi variant võiks olla. · Ainuke nõue on, et lahendusvariant oleks kooskõlas püstitatud eesmärgiga. 3) Valiku tegemine, otsustamine .Alternatiivsete lahendusvariantide hindamine · Kõrvaldada variandid, mis ei ole sobivad kuna neid ei ole võimalik rakendada
lihtsalt taluda. Probleemilahenduse etapid 1) Probleemi defineerimine ja määratlemine · Informatsiooni kogumine probleemi kohta (faktid olemasoleva probleemi kohta). · Probleemi mõistmine. · Realistliku probleemilahenduseesmärgi püstitamine. · Probleemi ümberhindamine (selle olulisus isiklikus heaolus) 2) Alternatiivsete lahendusvariantide genereerimine Ajurünnak võimalike lahendusvariantide osas. · Püstitatud eesmärki silmas pidades panna kirja nii palju lahendusvariante kui pähe tuleb, mitte piirduda tavapäraste, varem töötanud lahendustega. · Lasta fantaasial lennata ilma hinnanguid andmata kui praktiline, sobiv, teostatav või kasulik mingi variant võiks olla. · Ainuke nõue on, et lahendusvariant oleks kooskõlas püstitatud eesmärgiga. 3) Valiku tegemine, otsustamine Alternatiivsete lahendusvariantide hindamine · Kõrvaldada variandid, mis ei ole sobivad kuna neid ei ole võimalik rakendada
Teine põhjus, miks teenindus sujus hästi oli see, et klienditeenindaja tahab jätta head muljet nii endast, kui ka firmapoest. See toob hiljem rohkem püsikliente ning inimesed räägivad linnavahel ka edasi, et kui hea ja mugav teenindus on selles eelnevalt nimetatud poes. Sellest situatsioonist õppisin ma nii mõndagi. Esiteks pean olema ise julgem ja minema küsima, mitte iseseisvalt ja ärritunult ringi vaatama. Teiseks õppisin ma seda, et alati võib küsida ka teisi lahendusvariante. Näiteks minu t-särgi ostmisele leidis klienditeenindaja ise väga hea lahenduse mis rahuldas nii mind kui ka müüat. Tulevikus ma kindlasti teretan poodi sisenedes klienditeenindajat ning olen julgem. Negatiivne situatsioon kliendina: Negatiivne situatsioon leidis aset Tallinnas, Mustamäel asuvas poes Kangadzungel. Laupäeval hommikul sõitsime emaga Tallinnasse, et käia poodlemas. Kuna eelmine õhtu
See on probleemilahenduse loominguline osa. Head lahendused ei sünni otsekohe. Algsed lahendused on harva sobivad, ent nad ärgitavad paremate peale tulema. Selleks korraldage ajurünnak. Ajurünnak on struktureeritud protsess ideede genereerimiseks, mille mõtles välja Ameerika reklaamijuht Alex Osborn möödunud sajandi kolmekümnendate aastate lõpus. Ajurünnak on ühisleiutamine, mille käigus kõik osavõtjad pakuvad välja erinevaid lahendusvariante. Kõik ettepanekud pannakse kirja, nii et kõik neid näevad (Barker 1999:6). A. Osborni neli ajurünnaku reeglit · Kriitika on keelatud. Hindamine kutsub inimestes esile kaitsereaktsiooni ja siis hoiavad nad oma ideed enda teada. Kui inimene lükkab kriitilise hindamise hilisemaks, luuakse rohkem häid lahendusvariante. Ajurünnakus keegi ei ütle, et sellest ei tule midagi välja, seda on juba proovitud või et see
Milline võiks olla Sinu väärtus grupi jaoks? Sinu tugevus grupi jaoks seisneb selles, et oskad efektiivselt tulemusi saavutada. Sa oled huvitatud headest tulemustest ja võidu nimel oled valmis oma parima andma. Kuna sa naudid väljakutseid ja võistlust, teed Sa kõik endast sõltuva, et ületada mistahes takistused. Sul võib olla väga häid ideid ja Sa oled võimeline vajaduse korral nägema uuendavaid ja parandavaid muutusi. Oled osav probleemide lahendaja, oskad näha erinevaid lahendusvariante. Oled otsekohene ja tegevusele orienteeritud ning vajaduse korral oskad olukorda kiiresti ümber hinnata ja ette võtta vajalikke samme. Mida Sinu käitumises võib valesti mõista? Kuna sulle meeldib olla väga iseteadlik ja julge, võid Sa teistele inimestele tunduda hoolimatuna. Oled kiire tegutseja, kuid teiste jaoks võid Sa näida pisiasjade suhtes kannatamatu ja tormakas. Kuna Sa kaldud seadma oma huvid teiste huvidest ettepoole, võid Sa jätta enesekeskse inimese mulje.
põhjuseks on asjaolu, et tegemist on riigimaaga. Linnaosas leiduvat vaba territooriumi on võimalik edukalt kasutada ruumikeskkonna arendamiseks ning uuteks hoonestusprojektideks. Olukorda parandaks maa andmine linna bilanssi. Haljasalad Linnaosas peaks rohkem pöörama tähelepanu ka haljastuse visuaalsele kvaliteedile. Koostööd tuleks teha näiteks Eesti Kunstiakadeemiaga ja maastikuarhitektidega, et leida linnaosa haljastuse osas parimaid lahendusvariante, mis oleksid kaasaegsetele nõuetele vastavad kuid sobiksid samas iseloomuliku Lasnamäe miljööga. Oluline on ka korteriühistute suurem nõustamine majade välisilme ja sisehoovide haljastuse osas. Parklad Probleemi tekitavad ka ulatuslikud ja arvukad autoparklad, mis paiknevad praegu Lasnamäel asetsevate rohevööndite vahel, osad nendest on ebaseaduslikud ja ajutised. Parklad lõhuvad rohealade terviklikkust ning takistavad haljastuse planeerimist. Olukorra parandamiseks võiks
43. Millised on, vastavalt E. Shein´i järgi, kuus peamist põhimõtet grupis otsustamisel? a. Otsustamine vastutuse puudumisel b. Otsustamine võimu omava inimese reeglite järgi c. Vähemuse otsustamine d. Otsustamine enamuse reeglite järgi e. Otsustamine konsensuse põhimõttel f. Otsustamine täieliku mõistmise põhimõttel 44. Millised on olulisemad grupis otsustamise tehnikad? Nominaalse grupi tehnika palju lahendusvariante, nende hindamine avalikult Delfitehnika kasutatakse inimeste arvamust küsimustike abil, kellel puudub otsene kontakt Ajurünnak palju ideid, kriitikat pole Vaba/ avatud arutelu igaühe mõte loeb, grupiliider teeb kokkuvõtte. 45. Millised on meeskondade gruppide sarnasused ja erinevused? Iga meeskond on grupp, kuid iga grupp pole meeskond. Meeskond erineb grupist meeskonna eesmärk on liikme eesmärk; liikuv liidri roll; vastutus
Siiski tahtlikul meeldejätmisel on reeglina edukamad intertse närvisüsteemiga inimesed. On tähele pandud, et nad pööravad rohkem tähelepanu ülesande eelnevale tundma õppimisele. Inertsid lähtuvad varasemast planeeringust, ka kehtestatud reeglitest. Labiilsed inimesed töötavad aga kiiremini mäluliste ülesannete puudumisel. Arvatakse, et nad suudavad kiiremini läbi töötada neile tulevad infot. Samuti on nad võimelised kiiremini ümber lülituma ja proovima erinevaid lahendusvariante ning võtteid. Katseeksitus meetodiga õppimine on õppimine, kus otsitakse lahendusi millegi tegemisel selle asemel, et mõelda eelnevalt palju, mida teha. Kognitiivne psühholoogia on tunnetega seoses.Keeruliste õppimisnormide puhul pandi tähele, et oluline pole niivõrd mitte uue info omandamine vaid info kasutamine.Õppimist arutluse abil kasutatakse juhul, kui mingi ülesande lahendamine ebaõnnestub meile tuntud viise kasutades. Seega mängib olulist rollim
Seejärel suunatakse noor kuni seitsmekuulisele praktikale, kus omandatakse töö käigus kutseoskused, teooria õppimisele kulutatakse minimaalselt aega. Eesmärk on ruttu anda igaühele võimalus ise leiba teenida.(1) Kokkuvõtvalt võib öelda, et analüüsi tulemused kujunesid ootuspäraseks. Võib alata projekti teine etapp. Selle käigus tahetakse tööhõiveametite ja kohalike omavalitsuste juhid ühise diskusioonilaua taha kokku kutsuda. Tuleb määratleda probleemi sisu, leida lahendusvariante ja panna omavalitsusjuhid mõistma, et töötuse probleem on ka nende probleem ning et ühisrinde loomine on hädavajalik. (1) 3. NOORELE ANNAB VÕIMALUSE PRAKTIKA KOGEMUS IRLi kandidaat Euroopa Parlamendi valimistel Anna-Greta Tsahkna ütles 26. mail Tallinnas toimunud Eesti Üliõpilaskondade Liidu seminaril "Üliõpilaste valikud Euroopas", et noortele praegusest suuremate praktikavõimaluste pakkumine annaks
- tehnovõrkudega liitumise võimalused. Kehtivad detailplaneeringud. Krundist johtuvad eritingimused (vaivundament, allmaatorustikud jms.) ja piirangud. Krundi lõplik valik. Eskiisprojekt Ehituprojekti koostamisele eelnev arhitektuuriprojekt, millega antakse ehitise ja krundi arhitektuurilise kujunduse idee ning lahenduse põhimõtted. Määratud tellijatele hoonest ettekujutuse andmiseks. Esitatakse minimaalses mahus. Eskiisprojekti tegemisel võrreldakse võimalikke lahendusvariante. Eskiisprojekti põhjal saab tellija teha tasuvusuuringu. Eskiisprojekti analüüsi põhjal formuleeritakse lähteülesanne, eskiisprojekti võib kasutada projekteerimisloa taotlemiseks. 2.3 Projekteerimise lähtedokumendid Detailplaneering Määrab piirkonna hoonestamise põhimõtted. Juhul kui puudub kehtiv detailplaneering, tuleb see koostada enne projekteerimise lähteülesande formuleerimist. Hajaasutuses ei ole
otsused sisuliselt elimineeritakse. Otsustamine konsensuse põhimõttel Konsensuse loomiseks valitakse alternatiivide hulgast ilmse ülekaalu saavutanud variant. Iga grupiliige peab tundma, et tal oli võimalus välja öelda oma mõtteid. Otsustamine täieliku mõistmise põhimõttel Kõik grupiliikmed nõustuvad otsustamise kulu ja otsusega. 44. Olulisemad grupis otsustamise tehnikad: Nominaalse grupi tehnika ...genereeritakse palju lahendusvariante ja hinnatakse avalikult nende sobivust. Delfitehnika ...aitab probleemide lahendamisel kaasata inimesi, kel puuduvad vahetud kontaktid ja koostegevus, st koostatakse küsimustikud ja saadetakse osavõtvate inimeste vahel, kes asuvad erinevates paikkondades. Ajurünnak ...grupiliikmed asuvad ideid genereerima. Ajurünnaku juhtija peab arvestama, et igasugune kriitika on välistatud, et igasugune mõttelend on tervitatav, et tähtis on ideede hulk
Otsustamine konsensuse põhimõttel konsensuse loomiseks valitakse alternatiivide hulgast ilmse ülekaalu saavutanud variant. Iga grupiliige peab tundma, et tal oli võimalus väljendada oma mõtteid. Otsustamine täieliku mõistmise põhimõttel kõik grupiliikmed nõustuvad otsustamise kulu ja otsusega 44. Millised on olulisemad grupis otsustamise tehnikad? Nominaalse grupi tehnika genereeritakse palju lahendusvariante ja hinnatakse avalikult nende sobivust Delfitehnika aitab probleemide lahendamisel kaasata inimesi, kel puuduvad vahetud kontaktid ja koostegevus, st koostatakse küsimustikud ja saadetakse osavõtvate inimeste vahel, kes asuvad erinevates paikkondades. Ajurünnak grupiliikmed asuvad ideid genereerima. Ajurünnaku juhtija peab arvestama, et kriitika on välistatud, igasugune mõttelend on tervitatav ja tähtis on ideede hulk.
sekundid, milliseks kujuneb lahendus kas on võimalik probleem lahendada või kasvab probleemist ebamugav konflikt. Keerulistes situatsioonides on vaja kiiresti reageerida ja positiivse lõpplahenduse seisukohalt on oluline reageerida õieti. Tulemus sõltub paljuski teenindaja varasemast kogemusest vastavate olukordade lahendamisel ja suhtlemisoskustest üldse. Et aidata teenindajal paremini rasketes olukordades toime tulla on hea välja töötada lahendusvariante erinevateks olukordadeks. Kui erinevad lahendusvariandid on eelnevalt läbi mõeldud, kuni selleni, mida ja kuidas peaks kliendile ütlema, tunneb teenindaja ennast ka ebamugavas olukorras kindlalt, tal on paremad võimalused teenindussituatsiooni juhtida ja saavutada positiivne lõpptulemus kliendi poolt tunnetatav hea teenindus. Millised on keerulised situatsioonid teeninduses? Paljud teenindajad on öelnud, et keeruline on leida õigeid sõnu ja sobivat käitumisviisi kui
Mis saab siis, kui kahel läbirääkimiste osapoolel on täiesti vastandlikud positsioonid ja nad ei ole nõus mingeid järeleandmisi tegema? Läbirääkimiste mõte kaob siis ju hoopis ära. Kõik ideed teretulnud Kõik osapooled peaksid jätma endale vaba mänguruumi ja kõigepealt teised ära kuulama. Selgus saabub alles siis, kui kõikide huvid on kindlaks tehtud, kusjuures alati on võimalik oma huve kaitsta. Lahendusvariante otsides on mõistlik korraldada ajurünnak, millest osavõtjate arvu ei tohi mingil juhul piirata viie kuni kaheksa inimesega. Võimalikult paljudelt inimestelt tuleb kõik ideed kokku korjata, kusjuures ideede kogumise ajurünnakul tuleb osalejatele kindlasti teatada, et kõik mõtted on teretulnud. Mingil juhul ei tohi mõnd esialgu hullumeelsena tunduvat ideed kohe kritiseerima hakata. Parema tulemuse saab, kui määrata üks inimene, kes hakkab ideede kogumise koordinaatoriks.
sisuliselt elimineeritakse. Otsustamine konsensuse põhimõttel Konsensuse loomiseks valitakse alternatiivide hulgast ilmse ülekaalu saavutanud variant. Iga grupiliige peab tundma, et tal oli võimalus välja öelda oma mõtteid. Otsustamine täieliku mõistmise põhimõttel Kõik grupiliikmed nõustuvad otsustamise kulu ja otsusega. 43. Selgitage olulisemaid grupis otsustamise tehnikaid. Nominaalse grupi tehnika …genereeritakse palju lahendusvariante ja hinnatakse avalikult nende sobivust. Delfitehnika …aitab probleemide lahendamisel kaasata inimesi, kel puuduvad vahetud kontaktid ja koostegevus, st koostatakse küsimustikud ja saadetakse osavõtvate inimeste vahel, kes asuvad erinevates paikkondades. Ajurünnak Grupiliikmed asuvad ideid genereerima. Ajurünnaku juhtija peab arvestama, et igasugune kriitika on välistatud, et igasugune mõttelend on tervitatav, et tähtis on ideede hulk.
Lepitamine on protsess, mis läbid kindlaid astmeid. On oluline, et osapooled teaksid, kuidas lepitamisprotsessis käituda. Seepärast algab lepitamine käitumisreeglites kokkuleppimisega. Seejärel peab mõlemal osapoolel olema kindlustaud oma vajaduste, arusaamade ja tunnete väljaütlemise võimalus. Lepitaja ülesanne on tagada, et osapooled üksteist ära kuulaksid ja jõuaksid kokkuleppele konflikti põhiküsimuses. Sellele järgneb lahenduse vaagimine, kus kaalutakse võimalikke lahendusvariante. Lõpuks püütakse 17 jõuda otsuseni, kuidas edasi toimida. Vajadusel sõlmida osapoolte vahel suuline või kirjalk kokkulepe, kuidas edasi toimida (Lehtsaar, 270-272). KASUTATUD KIRJANDUS 18 Lehtsaar, Tõnu. Suhtlemiskonflikti psühholoogia, Tartu Ülikooli kirjastus, Tartu 2008
ja omadustega, mis vahetult meelelises tunnetuses antud ei ole. INTUITSIOON rajaneb varasemate teadmiste/kogemuste kiirel ja teadvustamata läbitöötamisel. Mõtlemisprotsess käivitud tüüpiliselt siis, kui on tekkinud PROBLEEMSITUATSIOON. Mingile probleemile lahenduse leidmine on tavaliselt teatud tüüpi OTSINGUPROTSESS, mille käigus ühelt poolt kasutatakse püsimälu andmeid ja teiselt poolt loovfantaasia võimalusi, mis koos lubavad vaimusilmas näha erinevaid võimallike lahendusvariante, mille hulgast valitakse sobivaim. Kasutatakse nn katse ja eksituse meetodit jm. Mida emotsionaalsem on situatsioon, seda rohkem esineb mõtlemisvigu ning et inimene eksib sageli seetõttu, et kaldub soovitavat pidama tegelikkuseks. OBJEKTIIVNE VÄÄRTUS ja SUBJEKTIIVNE KASULIKKUS on eri kategooriad ning mõjutavad otsustamist sageli erinevalt. Inimajus on KÕNEFUNKTSIOONI MEHHANISMID lokaliseeritud enamikul inimestest vasakusse poolkerra – oimusagaras kõnetaju ja kirjaliku kõne mõistmise
kaotajate otsused sisuliselt elimineeritakse. o Otsustamine konsensuse põhimõttel Konsensuse loomiseks valitakse alternatiivide hulgast ilmse ülekaalu saavutanud variant. Iga grupiliige peab tundma, et tal oli võimalus välja öelda oma mõtteid. o Otsustamine täieliku mõistmise põhimõttel Kõik grupiliikmed nõustuvad otsustamise kulu ja otsusega. 44. Millised on olulisemad grupis otsustamise tehnikad? Nominaalse grupi tehnika ...genereeritakse palju lahendusvariante ja hinnatakse avalikult nende sobivust. Delfitehnika Aitab probleemide lahendamisel kaasata inimesi, kel puuduvad vahetud kontaktid ja koostegevus, st koostatakse küsimustikud ja jaotatakse osavõtvate inimeste vahel, kes asuvad erinevates paikkondades. Ajurünnak Grupiliikmed asuvad ideid genereerima. Ajurünnaku juhtija peab arvestama, et igasugune kriitika on välistatud, et igasugune mõttelend on tervitatav, et tähtis on ideede hulk.
minnakse tagasi & otsitakse uut teed; nii jätkatakse, kuni on veel uurimata tippe; iga tipp saab sattuda vaid ühte otsimispuusse; sobivad nii suunatud kui suunamata graafid; tipud märgitakse läbituks; tähistus DFS; saab kasutada graafis tsüklite & kahe tipu vahelise seose leidmiseks. Laiuti otsimine – sobiv kasutada parima lahenduse/lühima tee otsimisel; tee pikkuseks on kaarte arv kahe tipu vahel; kõiki lahendusvariante uuritakse paralleelselt, mitte ei võrrelda hiljem; võetakse lähtetipp; kõigepealt otsitakse tipud, kuhu saab ühe kaare läbimisel; siis kahe kaare läbimisel jne; kui järgmine tee on pikem, siis seda ei fikseerita. Dijkstra algoritm – suunamata graafist tehakse suunatud graaf; graafis ei tohi olla tsüklit, kus kaarte pikkuste summa tuleks negatiivne; igal sammul tehakse parim otsus; need otsused viivad kogu probleemi lahenemiseni; tööks vajalik
• Pakkuda emotsionaalset tuge, rääkida inimese suitsidaalsetest tunnetest ja pöörata tähelepanu positiivsetele jõududele. Lisaks jätkata alltoodud sammudega. • Kasutada ära kõhklusi. Tervishoiutöötaja peaks juhtima tähelepanu suitsi daalse inimese sisemistele vastuoludele ja kõhklustele, nii et järk-järgult tugevneks tema elusoov. • Leida enesetapule alternatiive. Tervishoiutöötaja peaks püüdma juhtida enesetapuohtlikku inimest teisi lahendusvariante leidma ehk äärmisel juhul pakkuma ise välja mõned võimalused lootuses, et vestluskaaslane võtab kaalumisele neist vähemalt ühe. • Sõlmida kokkulepe. Saada suitsiidi plaanivalt inimeselt lubadus, et ta ei tee enesetappu - enne, kui ta on tervishoiutöötajaga uuesti kontakti võtnud; - või teatud aja jooksul. • Suunata inimene psühhiaatri, nõustaja või arsti juurde ning leppida kok- ku vastuvõtuaeg võimalikult lähitulevikus.
otsused sisuliselt elimineeritakse. o Otsustamine konsensuse põhimõttel Konsensuse loomiseks valitakse alternatiivide hulgast ilmse ülekaalu saavutanud variant. Iga grupiliige peab tundma, et tal oli võimalus välja öelda oma mõtteid. o Otsustamine täieliku mõistmise põhimõttel Kõik grupiliikmed nõustuvad otsustamise kulu ja otsusega. 44. Millised on olulisemad grupis otsustamise tehnikad? • Nominaalse grupi tehnika - genereeritakse palju lahendusvariante ja hinnatakse avalikult nende sobivust. • Delfitehnika - aitab probleemide lahendamisel kaasata inimesi, kel puuduvad vahetud kontaktid ja koostegevus, st koostatakse küsimustikud ja jaotatakse osavõtvate inimeste vahel, kes asuvad erinevates paikkondades. • Ajurünnak - grupiliikmed asuvad ideid genereerima. Ajurünnaku juhtija peab arvestama, et igasugune kriitika on välistatud, et igasugune mõttelend on tervitatav, et tähtis on ideede hulk
Kaasuse lahendamise üldine algoritm: „Loe kaasus läbi. Kas said aru, mida on küsitud? Kui ei, siis loe veelkord ning vajadusel küsi täpsustavaid küsimusi. Too välja, milline informatsioon tekstis on vajalik küsimustele vastamiseks (keerulisemates kaasustes on palju informatsiooni, mis ei ole relevantne). Otsi üles täiendav informatsioon (õigusaktid jm), vajadusel esita küsimusi. Paku välja erinevaid lahendusvariante. Too välja poolt ja vastuargumendid erinevate variantide puhul. Esita lõplik variant ja põhjenda seda.“2 Hindamine Kaasuste lahendamisel hinnatakse üliõpilase oskust esitada lahendus(käik) kooskõlas kaasuste lahendamise ja õigusliku sisuga küsimustes arvamuse andmise metoodikaga. Hindamisel võetakse alused juristi tegevuses olulised tegevusnäitajad3, mille kohaselt jurist: 1) lahendab õigusalaseid küsimusi iseseisvalt oma vastutusala piires;
Õpilasuurimuse maht on 15-20 lehekülge ning see koosneb 2-3 peatükist. Peatükkides esitatakse töö tulemused. Mõnedes ainevaldkondades saab tulemusi kajastada ka tabelite ja jooniste abil. Oma tulemusi on soovitatav võrrelda teiste uurimuste tulemustega (kirjanduses avaldatuga) ja kirjutatut teoreetiliselt põhjendada. Praktilise suunaga töö ülesehitus võib olla pisut erinev ja seal võib esitada probleemi lahendusvariante ja teha ettepanekuid, mida võiks praktikas ellu viia. Töös esitatud seisukohad peavad olema argumenteeritud ja põhjendatavad. Uurimistöö ei saa piirduda pelgalt oma arvamuse kajastamisega ning järeldused ei pea olema üksnes positiivsed. Ka püstitatud hüpoteese võib vaidlustada. 5.5. Kokkuvõte Selles osas antakse hinnang, kas töös tõstatatud probleem leidis lahenduse ja millised on uurimistöö põhilised tulemused.
ja innustab määra riskima. - Usk grupi moraali - usutakse, et otsustajaid on palju, siis ei ole võimalik eksida. - Sterotüüpne suhtumine gruppi mittekuuluvatesse inimestesse. - Tugev surve grupiliikmetele - kellel on mõjusad argumentid illusioonide, stereotüüpide või fikseerunud tõekspidamiste vastu. - Tulemuste üksmeelsuse illusioon. - Kaitseseisund - kaitsta gruppi otsustele vastukäiva info eest. - "Nominaalse" grupi tehnika - otsustamise moodus, milles genereeritakse palju lahendusvariante ja hinnatakse avalikult nende sobivust. "Nominaalse" grupi tehnika etapid: 1) Alternatiivsete lahendusvariantide ja ideede genereerimine. 2) Ideede fikseerimine ehk ülestähendamine. 3) Ideede selgitamine ja klaarimine. 4) Hääletamine. - Delfitehnika - protsess, mis aitab probleemide lahendamisel koostöösse rakendada inimesi, kel puuduvad vahetud kontaktid ja koostegevus. 20
Solvumine, mossitamine, tujutsemine, virisemine ("miks ma pean seda tegema"), aga ka soov ja võime end maailmale avada olla spontaanne, nautida lõbu ja nalja. TÄISKASVANULIK TASAND. Tasakaalustaja. Töötleb objektiivselt sees ja väljas toimuvat, kuulab nii Lapsevanema nõuandeid kui Lapse vajadusi ja reaktsioone. Otsekohesus, sirgjoonelisus. Kirjeldab hinnanguvabalt, annab informatsiooni, esitab küsimusi, analüüsib, peab läbirääkimisi, kaalub võimalikke lahendusvariante, arvab, arutab ja vaagib. MINA SÕNUMID Täissõnumid: 1. Tähelepanek 2. Arvamus 3. Tunne 4. Soov Igal aastal tuled sa meile külla uue mehega. Kuidas sa saad niimoodi elada? 1. Ma märkan, et sa tuled igal aastal meile külla uue mehega (tähelepanek) 2. Selline elu võib muuta kalgiks ja kerglaseks (arvamus) 3. Olen murelik ja pettunud (tunne) 4. Soovin kogu südamest, et sa leiaksid kellegi kindla ja pühenduksid temale kogu eluks (soov)
hästi defineeritud probleem – täpselt määratletud lähtesituatsioon, eesmärgiks olev olukord ja lubatud lahenduskäigud ja muud reeglid halvasti defineeritud probleem – lahendaja kogeb ebamäärasust, ei ole kindel mida tohib/ei tohi teha, kahtlus võimaluste hulaga osas jms probleemi lahendamine – otsinguprotsess, mille käigus ühelt poolt kasutatakse püsimälu andmeid ja teiselt poolt loovfantaasia võimalusi, mis koos lubavad vaimusilmas näha erinevaid võimalikke lahendusvariante, mille hulgast valitakse sobivaim mida emotsionaalsem on situatsioon, seda rohkem esineb mõtlemisvigu kasutatakse lahendusvõtteid, mis on mälus käepärasemad heuristiline meetod – edu mitte garanteerimine; suurendab lahendamise kiirust algoritmiline meetod – kindel tee kindla lahenduseni kindlate lahenduskäikudega MÕTLEMISLIIGID: esemeline mõtlemine – elementaarne mõtlemise alaliik, mille puhul mõtleja puutub vahetult kokku
andmevoog), MIMD (mitu käsu- ja andmevoogu) 41. Multiprotsessorsüsteemide ühendusvõrkude topoloogiad, näited (välja jääb oomegavõrk). Kaasaegne multiprotsessorsüsteem koosneb protsessorelementidest ja neid omavahel ühendavatest sidekanalitest. Viimased korraldatakse enamasti mingi tüüpilise sidevõrgu topoloogilise lahenduse põhimõtete kohaselt. Sidevõrkude topoloogilistes lahendustes kasutatakse sageli järgmisi klassikalisi lahendusvariante: Siinvõrk Tegemist on tähttopoloogia erijuhuga, kus keskseks elemendiks on passiivne siin. Siinvõrgu topoloogiat kasutavad ka paljud traadita sidevõrgud. Võrgu sõlmede omavaheline sidestus on lihtne ja võrgu teostus on odav, kuid rike siinis halvab kogu võrgu. Samuti on võrgu infoläbilase madal, sest igal ajahetkel saan andmeedastust läbi viia üks sisendsõlme ja väljundsõlme paar. Siintopoloogiat kasutati varem sageli kohtvõrkudes. Ringvõrk Võrgu
Võimalike variantide seast valitakse sobivaim lahendus, kui see pole õige, tehakse uus valik. Õige lahenduseni jõudmiseks kasutataksegi enim just katse ja eksituse meetodit. Variante võib proovida tegelikult või neid vaid mõttes läbi mängida. Probleemi lahendamises on võimalik eristada 4 etappi (Wallas, 1980): 1. ettevalmistav etapp õpitakse probleemi tundma. Kui probleem on selge on kindlat lahendust kerge leida hästidefineeritud probleem. Kui lahendusvariante on palju, nende hulgas pole ühtki head, siis valitakse halvasti defineeritud probleemile kõige realistlikum lahendus. 2. inkubatsioon (IB) n-ö haudeaeg, mil alateadvuses leiab aset ideede küpsemine. IB võib toimuda füüsilises tegevuses või magamise ajal. Uni soodustab loominguliste ülesannete lahendamist, siis valitseb divergentne mõtlemine. Und nägevat inimest ei häiri ärevus, kannatamatus
b) selgitage vestluskaaslasele V-V ideed c) leppige kokku, millal alustate 1. samm Konflikti määratlemine vajaduste keeles 2. samm Ajurünnak lahenduste leidmiseks a) ärge hinnake väljapakutud lahendusi, millised iganes need ka ei oleks b) julgustage teisi tooma kõige ootamatumaid ja julgemaid lahendusi c) vajadusel kirjutage lahendused üles 3. samm Lahendusvariantide hindamine a) alustage hindamisprotsessi avatud küsimusega (nt. proovime nüüd vaadata kõiki lahendusvariante, mis meil kirja said, millised sulle ei meeldi ja millised meeldivad. Millised on sinu arust kõige paremad lahendused?) b) tõmmake maha kõik need vairandid, mis teisele ei sobi c) andke teada oma seisukohtadest (nt. ma ei saa selle ideega nõustuda, kuna...) 4. samm Mõlemale sobiva lahenduse väljavalimine a) 3. sammu lõpus jääb sõelale tavaliselt mitu erinevat lahendust b) ärge hääletage! Hääletamise puhul on alati võitjad ja kaotajad. Eesmärk on saavutada üksmeel!
o Otsustamine konsensuse põhimõttel 169. Konsensuse loomiseks valitakse alternatiivide hulgast ilmse ülekaalu saavutanud variant. Iga grupiliige peab tundma, et tal oli võimalus välja öelda oma mõtteid. o Otsustamine täieliku mõistmise põhimõttel 170. Kõik grupiliikmed nõustuvad otsustamise kulu ja otsusega. 6. Millised on olulisemad grupis otsustamise tehnikad? 171. Nominaalse grupi tehnika 172. ...genereeritakse palju lahendusvariante ja hinnatakse avalikult nende sobivust. 173. Delfitehnika 174. Aitab probleemide lahendamisel kaasata inimesi, kel puuduvad vahetud kontaktid ja koostegevus, st koostatakse küsimustikud ja jaotatakse osavõtvate inimeste vahel, kes asuvad erinevates paikkondades. 175. Ajurünnak 176. Grupiliikmed asuvad ideid genereerima. 177. Ajurünnaku juhtija peab arvestama, et igasugune kriitika on välistatud, et
9.4.1 Näide kasutamisest: • Saab kasutada graafis tsüklite leidmiseks • Kahe tipu vahelise tee leidmiseks • Min toespuu leidmiseks 9.5 Laiuti otsimine • Kasutada ülesannete puhul, kus otsitakse parimat lahendust ja see tuleks välja sõeluda paljude võimaluste hulgast • Kõige tüüpilisemaks ülesandeks on leida lühimat teed kahe tipu vahel • Tippude vahele jäävaid kaarte arvu loetakse tee pikkuseks • Kõiki lahendusvariante uuritakse paralleelse, mitte ei võrrelda hiljem 9.5.1 Lahenduskäik • Võetakse lähtetipp • Kõigepealt otsitakse tipud, kuhu saab ühe kaare läbimisel, siis kahe kaare läbimisel jne • Kui järgmine tee on pikem, siis seda ei fikseerita • Nii toimides läbitakse lõpuks kõik tipud ja saadakse teada kaarte arv algustipust igasse tippu. 9.5.2 Algoritm • Valge – tipuni pole veel jõutud
Kasutatakse riigi tasandil. Õigusaktide mõjude analüüsi peetakse rahvusvahelises praktikas üheks parema õigusloome saavutamise instrumentideks koos kehtiva õiguse lihtsustamise, huvigruppide kaasamise, haldus koormuse jälgimise ja vähendamise ning õigus loome algatuste eelanalüüsiga. Õigusnormide mõjude analüüsi (ÕMA) eesmärk on seega tagada kvaliteetsem õigusloome, et hinnata adekvaatsemalt nii lahendatavat probleemi (vajalikkus), lahendusvariante, meetmete otstarbekust, rakendamisega kaasnevaid tulusid-kulusid jpm. 15. Õigusvaidluse lahendamise jurisdiktsioonilised ja mittejurisdiktsioonilised viisid. Jurisdiktsioon on üks osa riigi suveräänsusest ja viitab seadusandlikule, kohtulikule või administratiivsele kompetentsile. Seadusandlik jurisdiktsioon sisaldab riigi õigust rakendada enda seadusi erilise tegevuse, suhete või olukordade puhul
piiriks, seati sisse ka ajutine tollipiir.15 See ajutine piirijoon jättis esialgu Valga koos selle lähiümbrusega eestlaste kätte. Sama. aasta 15. septembril tuligi Valgas kokku EestiLäti segakomisjon piirijoone määramiseks, mis pidas poole aasta jooksul kolm istungjärku. Piirikomisjoni suurimaks ja keskseimaks vaidlusküsimuseks osutus Valga linn. Kuigi kumbki pool soovis linna täielikku kuulumist oma riigi piiresse, pakkus Läti välja ka teisi lahendusvariante: Valga kui kahe riigi vaheline vabalinn Antandi garantiiga, linna poolitamine ning Valga linna ja raudteejaama lahutamine. Eesti pool soovis aga säilitada linna terviklikkust sellisena, nagu see varem on olnud, jättes muidugi linna Eestile kuuluvaks.16 Aasta lõpul leidis aset Eesti ja Läti suhete märgatav teravnemine ning piiriküsimuses mingit edu ei saavutatud. Et saavutada üldine rahvusvaheline tunnustus, oli noorte riikide jaoks oluline rahvusvahelisel
appi nii mälu kui fantaasia. Võimalike variantide seast valitakse sobivaim lahendus, kui see pole õige, tehakse uus valik. Õige lahenduseni jõudmiseks kasutataksegi enim just katse ja eksituse meetodit. Variante võib proovida tegelikult või neid vaid mõttes läbi mängida. Probleemi lahendamises on võimalik eristada 4 etappi: 1. ettevalmistav etapp - õpitakse probleemi tundma. Kui probleem on selge on kindlat lahendust kerge leida - hästidefineeritud probleem. Kui lahendusvariante on palju, nende hulgas pole ühtki head, siis valitakse halvastidefineeritud probleemile kõige realistlikum lahendus. 2. inkubatsioon - haudeaeg, mil alateadvuses leiab aset ideede küpsemine. Inkubatsioon võib toimuda füüsilises tegevuses või magamise ajal. Uni soodustab loominguliste ülesannete lahendamist, siis valitseb divergentne mõtlemine. Und nägevat inimest ei häiri ärevus, kannatamatus
VORMISTAMINE Praktilise töö kirjalik osa peab olema vormistatud kirjalikult A4 kiirköitjasse (läbipaistva kaanega) - Tiitelleht ja sisukord (vt lisa 1 ja 2). Sissejuhatus - annab ülevaate praktilise töö teemast, tehnikatest, materjalidest. Tutvustatakse ja iseloomustatakse näiteks nii tänapäevaseid kui ka ajaloolisi lähtekohti kunstiteose teemade, tehnikate, lahendusvõimaluste jne kohta. Praktilise töö eesmärk kirjeldatakse praktilise tööga seonduvaid eesmärke, -lahendusvariante, - võimalusi jne. Tööprotsess praktilise töö tegemiseks vajalikud materjalid, - tööetapid, tööprotsessi käigus üleskerkinud probleemid ja lahendused jne. Kokkuvõte enesekriitiline hinnang praktilise töö teostamise protsessist, juhendaja soovitused ja nendest kinnipidamine, abistavate infoallikate tugi praktilise töö teostamiseks, oodatav tulemus ning hinnang oma tööle (sellesse teoreetilisse ossa lisatud ka juhendajapoolne kirjalik hinnang praktilisele tööle).
projekti kallal töötav inimene loobuda enneaegu alternatiivsest lahendusvariandist seda lõpuni välja töötamata ja kontrollimata. Intuitiivne analüüs mõjutab alati suuremal või vähemal määral lahenduse väljatöötamist. Seetõttu tuleb pidevalt arvestada intuitiivse hinnangu negatiivse aspektiga, et mitte jääda lahen- duse väljatöötamisel ühekülgseks. Süsteemse analüüsi käigus kontrollitakse kõiki väljatöötatud lahendusvariante üksikasja- likult. Süsteemne analüüs koosneb kahest etapist staatiline kontrollimine ja dünaamiline kont- rollimine. Staatilise kontrollimise käigus vaadeldakse iga lahendit kui terviklikku süsteemi seisu- kohast, kuidas see täidab projektiga määratud funktsioone ja millised on tegelikud võimalused lahendit realiseerida. Dünaamilise kontrollimise käigus uuritakse kogu laologistika süsteemi ole-
elektriliselt ühendatud või mitte, ja ainult üks või kaks inversset (millised aga pole elektriliselt teineteisest eraldatud) väljundahelat. Nende asjaolude tõttu on need erinevat liiki juhtimisskeemid struktuuri poolest lausa vastandlikud ning seetõttu ei saa kontaktjuhtimisskeeme mehaaniliselt asendada kontaktivabade juhtimis- skeemidega. Mistahes sünteesiülesande puhul tuleb kindlaks määrata optimaalsuskriteerium, mille alusel võrrelda lahendusvariante ja valida neist parim. Kontaktjuhtimisskeemide korral on sobivaks kriteeriumiks enamasti kontaktide arv, mis peab olema nii väike kui võimalik. Kuivõrd kontaktivaba juhtimisskeemi niihästi maksumus kui ka töö- kindlus on eelkõige määratud kontaktivabade loogikaelementide arvuga, siis oleks loomulik valida optimaalsuskriteeriumiks loogikaelementide minimaalne arv. Paraku ei õnnestu seda kriteeriumit väljendada küllalt lihtsate loogikaalgebraliste tingimustena
kultuuriveebi planeerimisel ja teostamisel. Kultuuriveeb peab olema juurdepääsetav ja kasutatav, ühesõnaga kvaliteetne. Kui üldised kohaldamistingimused on kindlaks määratud, eeldab mustrite kasutamine nende mingil viisil koondamist. Siinkohal on ettepanek koostada mustrite kataloog, eesmärgiga kindlaks teha eesseisvate probleemide põhirühmad ja esitada igas kategoorias vastavat probleemi sõnastavad ja lahendusvariante pakkuvad mustrid. 2.5.2 Mustrite kataloog Põhimõtteid ja kasutatavust käsitlevais osades loetletud üldkategooriaid kasutatakse ka mustrikataloogi koostamisel, mida saaks kohaldada hea juurdepääsu ja kasutatavusega kultuuriveebi planeerimisel ja teostamisel. Nimetatud kategooriatele lisanduvad: Suhtlus kasutajaga: Kui kultuuriüksuse veebisait on Internetis, on see üldsusele täiendav infoallikas. Saidi ja kasutaja vastastikust suhtlust nähakse