Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Suitsiidne patsient (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas juhendada ja käituda?
  • Miks sa tablette võtsid?
  • Mis teda rõhub?
  • Millestki rääkida?

Lõik failist

Suitsiidne patsient #1 Suitsiidne patsient #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-10-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kroja Õppematerjali autor
Suitsiidne patsient
Kui sa oled saatjaks Suitsidaalsele patsiendile: Mida võtad arvesse ja kuidas oleks õigem suhelda? Kuidas juhendada ja käituda?

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
48
pdf

Suitsiidipreventsioon esmatasandi tervishoiutootajatele ersi

haigete puhul sageli täheldatakse, on samuti suitsidaalse käitumise üheks tõenäoliseks põhjuseks. Sõltuvus alkoholist või narkootikumidest suurendab seda veelgi. Selja- ja peatraumad ning insult ehk ajurabandus Mida raskem on kahjustus, seda suurem on suitsiidirisk. Vähk Parandamatu haigus on samuti seotud suitsiidiriski kasvuga. Risk on suurem meestel, varsti pärast diagnoosi kinnitamist (esimese viie aasta jooksul) ning kui patsient saab keemiaravi. HIV/AIDS Häbitunne, halb prognoos ja haiguse iseloom suurendavad HIV-nakkusega inimeste enesetapuriski. Diagnoosimise ajal, kui haigus­kahtlusega inimene pole saanud veel abi nõustajalt, on suitsiidirisk suur. Kroonilised haigused Järgmised kroonilised haigused on seostatavad suurenenud suitsiidiriskiga: • diabeet; • polüskleroos; • kroonilised neeru- ja maksahaigused ning muud seedeelundite haigused;

Psühholoogia
thumbnail
42
doc

Nõustamispsühholoogia

kliendid tundunud seksuaalselt veetlevad, 76% naistel. 63% on tundud sügavaid süümepiinu. Alla 10% vastasid, et ülikoolis pole sellest neile üldse räägitud. Sonne, Pope, 1991: kliendid kes terapeudika seksuaalses suhtes olnud kaldusid näitama insesti või vägistamisohvritele sarnaseid reaktsioone, sealhulgas tugevat usaldamutest, reetmistunnet jne. Pope, Bouhoutsos (1986): 10 stsenaariumi, kuidas satutakse suhtesse · Rollivahetus: terapeudist saab patsient, keskenduma hakatakse nõustaja soovidele ja vajadustele · Seksuaalteraapia: terapeut esitab kliendile esitab seksuaalsust kui osa teraapiast · Terapeut tekitab kliendis sõltuvuse: paneb endasse kiindumuse · Uimastid · Vägistamine · Läheb asi käest ära · Terapeut jätkab kliendiga suhet väljaspool vastuvõttu · Hoia mind ­ emotsionaalse toe tagamine · Tõeline armastus Kolmanda osapoole maksed:

Psüholoogia
thumbnail
132
doc

DEPRESSIOON

Soovitan teil see test kohe ära teha ning korrata seda depressioonist toibumine varajastel järkudel iga nädala lõpus. 5. Mis põhjustab depressiooni ? ...lapsepõlve hingetraumad "Ma hakkan vist hulluks minema. Mis minuga lahti on? Mul on nii vastik olla. Ma ei suuda mõelda, mul pole jõudu, mul pole millegi vastu huvi. Miks mul nii paha on?" Depressioonipiinu võimendab tavaliselt segadus- ja hämmeldustunne. Vahel on depressiooni põhjust väga kerge mõista. Nagu ütles üks mu patsient: "Loomulikult olen ma depressioonis. Naine jättis mu maha, ma olen üksi, kogu mu elu on pea peale pööratud. Lahutus ajab inimese depressiooni, eks ju" Tõsi, kuid sageli on depressiooni põhjused varjatud või ebamäärased. Tihti tunnevad inimesed, et depressioon tuleb nagu välk selgest taevast. Üks põhjusi, miks depressiooni põhjusi tuleb tundma õppida, on see, et nõnda oskate paremini õiget ravimoodust valida

Arengupsühholoogia
thumbnail
323
doc

Aktiivõppe meetodid I-III TööLEHED

AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................

Isiksusepsühholoogia
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

viia võhiklus meditsiiniterminite alal. Haigele koju kutsutud arst helistab välja kiirabi ja teatab diagnoosiks „Melaena“ (verine väljaheide). Häirekeskuse töötajale on see sõna tundmatu ja ka tema arvutis puudub meditsiinisõnaraamat. Ebameeldivas olukorras töötaja üritab leida arsti, kuid kohalik arst on välja läinud. Dispetšer otsustab kohale saata kopteri. Helikopteri meeskond on muidugi hämmastunud, kui patsient neile omal jalal vastu kõnnib, kott käes, ja ulatab arsti saatekirja: „Võib käia, palun viia lähimasse kirurgiahaiglasse.“ 1.1. Meditsiinilised oskussõnad Inimkeha tasandid Inimkeha saab käsitleda kolme telje suhtes:  horisontaal  vertikaal  sagitaal Liikumised: flektsioon – painutamine ekstensioon – sirutamine pronatsioon – käelaba/pöia pööramine pihuga/tallaga allpool

Esmaabi
thumbnail
117
doc

Aforismid

AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama. 13. Soovide täit

Kirjandus
thumbnail
192
pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus

Amet
thumbnail
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7

Psühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun