NOORED TÖÖTURUL (1)

NOORED TÖÖTURUL
Referaat
Õppejõud:
Sisukord
Sissejuhatus 3
1.Noored ja tööturg 4
2.Noorte peamised takistused tööturul 6
2.1Suur põhikoolist väljalangevus 6
2.2Omandatud haridustaseme mittevastavus tööturu nõudlusele 6
2.3 Noorte kõrge mitteaktiivsus 7
2.4Töökogemuse puudumine 7
2.5Noor töötu ei tea isegi mida ta soovib 8
3.NOORELE ANNAB VÕIMALUSE PRAKTIKA KOGEMUS 9
4.Noorte töötus 10
5.Tööturupoliitika 11
Kokkuvõte 12
Kasutatud kirjandus 13
Sissejuhatus 3
1. Noored ja tööturg 4
2. Noorte peamised takistused tööturul 6
2.1 Suur põhikoolist väljalangevus 6
2.2 Omandatud haridustaseme mittevastavus tööturu nõudlusele 6
2.3 Noorte kõrge mitteaktiivsus 7
2.4 Töökogemuse puudumine 7
2.5 Noor töötu ei tea isegi mida ta soovib 8
3. NOORELE ANNAB VÕIMALUSE PRAKTIKA KOGEMUS 9
4. Noorte töötus 10
5. Tööturupoliitika 11
Kokkuvõte 12
Kasutatud kirjandus 13

Sissejuhatus

Eesti hakkab noorte tööpuuduse osas jõudma paljude Euroopa riikide tasemele . Ka Eesti tööandjad on hakanud töötajates hindama stabiilsust ja kogemust, möödas on ajad, kus esmatähtsaks peeti noorust ja rikkumata mõtlemist. Töö leidmine on praegu suur probleem kesk- ja kutseharidusega noortel, kuid kasvama hakkab ka kõrgharidusega töötute hulk.
Noorte töötus on sotsiaalne riskitegur nii inimesele kui ühiskonnale, mistõttu tuleb noori puudutavate probleemidega tegeleda nende võimalikult varajases staadiumis , neid ennetavalt lahendades.
Oma töös üritan välja selgitada mis on noorte töötuse peamised põhjused ja milliseid võimalusi on olukorra leevendamiseks. Materjali otsimiseks kasutasin interneti ja raamatuid.

Noored ja tööturg

Noored inimesed on suurim väärtus tuleviku jaoks, kuid tööturupoliitika valdkonnas esindavad nad tõsiste probleemide gruppi. Võrreldes täiskasvanutega on noorte töötuks jäämine kaks korda tõenäolisem. Väga tihti on noorte potentsiaal täiel määral realiseerimata, kuna nende ligipääs neid motiveerivale ja huvitavale tööle on piiratud. (3)
Noorte töötuse ja sotsiaalse tõrjutuse vahel on märgatav seos. Mitmekülgse ja arendava töö leidmise võimaluse puudumine viib noori kokku erinevate probleemidega. Nad võivad muutuda passiivseks ja laisaks, mis omakorda võib viia suuremale ahvatlusele tegeleda ebaseaduslike asjadega. Isegi kui noored leiavad tööd, võivad nende töötingimused viletsad olla (sh võrreldes täiskasvanutega). Neile tuleks juba varakult anda võimalus leida endale sobiv rakendus (tööhõive). See tõstab noorte konkurentsivõimet ning aitab ennetada töötuse nõiaringi, viletsaid töötingimusi, vaesust ning frustratsiooni, mis süveneva iibe kõrval takistaks majanduse arengut. (3)
Noorte jaoks on töökohad võtmeelemendiks oma rolli määratlemisel ühiskonnas, majandusliku sõltumatuse saavutamisel ning individuaalsete püüdluste realiseerimisel. Uuringutulemused näitavad, et noored on väga mures neile tööturul avanevate võimaluste pärast. Nad leiavad, et parim sotsiaalse lõimumise viis on leida töökoht. Töökoha omamine tähendab täiskasvanu staatust, austust enese vastu, raha, sõltumatust ja võimalust luua kontakte. Tööta noored jäävad ilma olulisest võimalusest leida uusi perspektiive ja lõimuda laiemasse ühiskonda (3)
Noorte positsioon tööturul on kehvem kui täiskasvanutel. Probleemid, mille ette mõlemad satuvad, on küll samad, kuid nende tähendus on noorte jaoks tihtipeale palju suurem. Noorte kahjuks räägib ka vanus, mistõttu neil puudub n-ö formaalne haridus ja varasem töökogemus. Lisaks ei ole noortel sellist kaasarääkimisvõimalust tööturupoliitika kujundamisel, kui seda on täiskasvanutel nt ametiühingute kaudu. Kehvemad tingimused tööle asumisel mõjutavad ka teisi eespool mainitud autonoomia komponente, tehes noortest tööandjate silmis mitteusaldusväärse grupi. (3)
“Euroopa Liidus on 4,6 miljonit töötut noort (vanuses 15-24), mis teeb noorte töötuse osakaaluks lausa 38,5 % kogu töötust elanikkonnast. Majanduskriisi tõttu on just noored ühed esimesed, kes mõjude all kannatada saavad,” ütleb Euroopa Noortefoorumi pressiteade.

Noorte peamised takistused tööturul

Noorte töötus on sotsiaalne riskitegur nii inimesele kui ühiskonnale, mistõttu tuleb noori puudutavate probleemidega tegeleda võimalikult varajases staadiumis, neid ennetavalt lahendades. Nagu näitavad uuringud, suurendab pärast kooli lõpetamist töötuks jäämise riski ka edaspidises elus (Venesaat et al. 2000). Seega on noortega tegelemine oluline, vältimaks tulevikus suuremaid kulutusi nende püsiva toimetulematuse korral. (4)

Suur põhikoolist väljalangevus

Eesti haridussüsteemi üheks valupunktiks on põhikoolist väljalangevus. Põhikoolist kukub igal aastal välja rohkem kui 1000 last, neist enamused (ca80%) poisid, kes jäävad elus toimetulekuks igasuguse ettevalmistuseta. Osalt on selle põhjuseks vanemate töötus ja perede halb majanduslik olukord mis on tekkinud kiire kihistumise tagajärjel. Kõik õpilased ei ole suutelised õppetundideks iseseisvalt ette valmistuma, vaid vajavad selleks kõrvalist abi ja nõu. Kui kodune toetus ja huvi lapse õpingute vastu puudub, järgneb ka sellele koolist väljalangemine. (4)
Koolist väljalangenud noorte tööleidmise võimalused on hariduse omandanud noortega võrreldes viletsamad ning kuritegelikule teele sattumise risk kõrgem. Suurim oht töötuks jääda on just noortel põhihariduseta isikutel kellel puudub eriala ja töökogemus. (4)

Omandatud haridustaseme mittevastavus tööturu nõudlusele

Töötuse probleemiga ei puutu kokku mitte ainult koolist väljalangenud või kutseoskuseta noored – viimastel aastatel on ka kõrgharidusega noorte hulgas töötus kasvanud. (4)
Tuleb tunnistada, et kõrgharidus ei taga kellelegi kindlat töökohta ning see probleem tuleneb tööturu nõudluse ja pakkumise mittevastavusest. See tähendab, et tööandjate poolt on nõudmine mingi konkreetse ettevalmistuseta töötajate järele ning samal ajal sellise ettevalmistusega töötajaid tööd otsimas ei ole.
Eri haridustasemetega noorte töötuse määra põhjused on küllaltki erinevad, kuid üldiselt seostatakse neid kas haridussüsteemi inertsuse, tööandjate negatiive eelhäälestuse, noorte väheste teadmiste või alusetult kõrgete ootustega. (4)
Kõrgharidus kindlustab küll paremad võimalused tööturul, kuid kui vastava erialaga tööjõu järele puudub majanduses nõudlus, võib suureneda ka kõrgharidusega inimeste töötus. Tekib olukord, kus haritud spetsialistid on sunnitud vastu võtma madalama kvalifikatsiooniga töö. (4)

Noorte kõrge mitteaktiivsus

Mitteaktiivsust esineb Eestis noorte seas tunduvalt rohkem kui teistes Euroopa Liidu riikides, kuigi ka mujal näitab noorte mitteaktiivsus kasvutendentsi. Näiteks 2004. aastal oli Euroopa Liidu riikides noorte mitteaktiivsuse määr 54,9%, Eestis samal ajal 65,3%. Keskmisest kõrgem mitteaktiivsus on iseloomulik mitte ainult Eesti noortele, vaid ka teistele uutele liikmesriikidele. Üha enam noori pühendub hariduse omandamisele, mis iseenesest on positiivne. Muret teevad siinkohal noored, kes ei õpi, ei tööta ja ei tahagi tööle minna. (4)
Reformierakond on seisukohal, et suurim risk noorte tuleviku suhtes on tegevusetus . Koolikohustuse täitmise tagamiseks ja tööharjumuste kujundamiseks peavad jõu ühendama omavalitsus, sotsiaalabisüsteem, haridusasutused ja noorteorganisatsioonid. Ellu tuleb kutsuda kutsenõustamiskeskused. Kui kõik läheks nii nagu me loodame on oodata asjade paranemist.

Töökogemuse puudumine

Sarnaselt enamikule Euroopa riikidele sõltub ka Eestis töötuse määr töökogemusest : mida pikem see on, seda väiksem on ka töötuse määr. Isegi kaks kuni viis aastat töökogemust vähendab töötuse riski oluliselt võrreldes nendega, kellel see puudub. (4)
Õppimine ja töötamine üheaegselt on Eestis suhteliselt vähe levinud võrreldes teiste Lääne riikidega, kuigi õpinguaegne töökogemus suurendab võimalusi mitmekordselt. Kooli ajal töötamine puudutab pigem kõrgharidussüsteemis viibivaid noori. Kõrgkooliõpingute iseloom võimaldab ka paremini õpinguid ja tööd omavahel siduda. (4)
Peamiste takistustena sobiva töökoha leidmisel on välja toodud piiratud ajuressurss ja ebasobiv tööaeg, mis viitab sellele, et õpingutega ühildumiseks sobivaid töökohti ei ole kuigi palju. Ajutiste või osa- ajaga töökohtade puudumist on välja pakutud ühe seletusena madalate õpilaste hõivele. (4)
Mina isiklikult arvan, et kooli kõrvalt töötamine on äärmiselt väsitav ja see ei lase õpingutele keskenduda. Ühest küljest annab töö hea kogemuse kuid teisalt võib see mõjutada õpingute kvaliteeti. Paljud tööandjad soovivad eelnevat töökogemust ja ei võtagi tööle inimest, kes on antud alal algaja . Kuid kuidas saab see algaja noor töökogemuse, kui keegi teda tööle võtta ei soovi. Valdav osa tööandjatest võtab siiski tööle inimese kellel on rohkesti töökogemust ja teadmisi.

Noor töötu ei tea isegi mida ta soovib

Nii mõnigi noor ei teagi, mis tööd ta teha tahaks ja millist koolitust vajaks. Soomes pööratakse just sellele nüansile esmalt tähelepanu ning spetsialistid aitavad inimesel selgusele saada, mis kutseala on talle sobivam . Seejärel suunatakse noor kuni seitsmekuulisele praktikale, kus omandatakse töö käigus kutseoskused, teooria õppimisele kulutatakse minimaalselt aega. Eesmärk on ruttu anda igaühele võimalus ise leiba teenida.(1)
Kokkuvõtvalt võib öelda, et analüüsi tulemused kujunesid ootuspäraseks. Võib alata projekti teine etapp. Selle käigus tahetakse tööhõiveametite ja kohalike omavalitsuste juhid ühise diskusioonilaua taha kokku kutsuda. Tuleb määratleda probleemi sisu, leida lahendusvariante ja panna omavalitsusjuhid mõistma, et töötuse probleem on ka nende probleem ning et ühisrinde loomine on hädavajalik. (1)

NOORELE ANNAB VÕIMALUSE PRAKTIKA KOGEMUS

IRLi kandidaat Euroopa Parlamendi valimistel Anna- Greta Tsahkna ütles 26. mail Tallinnas toimunud Eesti Üliõpilaskondade Liidu seminaril “Üliõpilaste valikud Euroopas”, et noortele praegusest suuremate praktikavõimaluste pakkumine annaks neile paremad võimalused tööjõuturul ning elavdaks ettevõtluskeskkonda, teatas IRL. (2)
„Praktikakohtade loomine annaks noortele võimaluse ülikooli lõpetamisel reaalne töökogemus ette näidata, ta ei pea alustama päris puhtalt lehelt. Ülikoolide ja ettevõtete vahelist koostööd aitaks ettevõtetes suuremahuliste praktikapäevade käivitamine, mis parandaks tööhõivet ning aitaks teha karjäärivalikuid,” lausus Anna-Greta Tsahkna. (2)
Tsahkna peab Euroopa Liidu siseturu nelja põhivabaduse - kapitali, teenuste, kauba ja isikute vaba liikumise kõrval väga oluliseks ka noorte teadlaste vaba liikumist, mida Eestil on oluline täiel määral toetada, sest see aitab Euroopal muutuda teadmistel põhinevaks konkurentsivõimeliseks majandusruumiks. (2)
“Meid kõiki mõjutavad praegu ülemaailmne finantskriis ja kasvav töötus, ning paljud pered on keerulises seisus. Kuid sellisest olukorrast ei paku väljapääsu võltsoptimism ja tühjad lubadused , vaid õiged otsused ka hariduspoliitikas . Isamaa ja Res Publica Liit pakub õigeid otsuseid raskel ajal”. (2)
Tema sõnul on IRL Eestis ja rahvapartei Euroopas võtnud eesmärgiks edendada karjääritingimusi, suurendades teadustegevuses osalevate naiste ja noorte arvu. Ta toetab Euroopas ka teadlaste ühtse tööturu loomist, mis tagab paremad karjäärivõimalused ning atraktiivsed töötingimused ka noortele eestlastele. (2)
Tsahkna sõnul ei tohi põhimõtetes kokkuleppimise kõrval unustada ka nende rakendamist reaalsesse ellu. (2)
„Ainult nii saame tagada teaduse ja reaalmajanduse koostoime , kõrvuti teadlaste rakendamisega erasektoris ja noortele võimalikult avarate praktikavõimaluste tagamisega ”. (2)

Noorte töötus

Statistikaameti andmetel on majandussurutis avaldanud tööturul kõige enam mõju noortele, kelle töötus kasvas aastaga hüppeliselt. Töötus 15–24- aastaste hulgas kasvas tänavuse aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 7,5%-lt 24,5%-le ehk enam kui kolm korda. (6)
Lisaks masule nimetab statistikaamet noorte töötuse järsu kasvu põhjusena mitu tegurit. Esiteks on noorte arv kasvanud, kuna viimastel aastatel on tööturule tulnud järjest rohkem noori, kes sündisid laulva revolutsiooni perioodil. Paljud noored otsivad oma esimest töökohta – koolilõpetanuid, õpingute katkestajaid ja varem mittetöötanud noori on 15–24-aastaste töötute hulgas 30%. (6)
Noorte tööjõus domineerivad arvuliselt mehed, kes tulevad varem tööturule, sest nad on orienteeritud kutsehariduses õppimisele ning nende õpiaeg on kõrgharidust omandavatest naistest lühem. Kui tööpuudus meeste hulgas on võrreldes naistega kasvanud enam, siis noormeeste töötuse määr oli tänavuse aasta I kvartalis peagu kaks korda kõrgem (30,1%) kui neidudel(17,7%). (6)
Murekoht ka töötuks jäänud noormeeste haridustase, põhiharidusega on neist vaid 36%. Kinnisvarabuumi ajal leidsid nad lihttööd ehitussektoris, kuid nüüd on neil madala hariduse ja erialaoskuste puudumise tõttu peagu võimatu tööd leida. (6)

Tööturupoliitika

Eesti tööturupoliitika ei haara poliitilisi meetmeid noorte koolist tööellu integreerumise abistamisel. Samuti ei ole noortele suunatud ühtegi teist eriprogrammi, mis oleks mõeldud töötusesse töötusest välja sh. hõivesse nende töötuse vähendamisele. Kuid noored võivad võrdselt täistööeas tööjõuga kasutada tööturuteenuseid, näiteks osaleda tööhõivetalituste poolt korraldatavatel kursustel, taotleda stardiraha ettevõtluseks jm. Kahjuks puudub täpne informatsioon tööturuprogrammides osalemise kohta vanusegruppide kaupa. Seepärast püüti tööturupoliitika mõju hinnata üldiselt töötuse vähendamisele Eestis. (7)
Regressioonanalüüs ei näidanud olulist seost aktiivse tööturupoliitika ja töötusest hõivesse liikumiste vahel. Analoogseid tulemusi tööturupoliitika hindamisel võib kohata mitmetes Kesk- ja Ida-Euroopa maade uuringutes (Puhani, 1999; Lehmann, 1996). Siiski Eesti Majanduse Instituudi uurimuses hinnatud keskharidusega noorte töötute hulgas oli tööturukoolituse läbinud noorte rakendumine 31% kõrgem võrreldes teistega , kes koolitust ei saanud ( Venesaar et al. 2000).(7)
Eestis kulutatakse tööturupoliitikale alla ühe protsendi SKPst, kusjuures aktiivse tööturupoliitika meetmetest moodustab ulatuslikuma osa tööturukoolitus (60%) ja subsiidiumid tööandjale (13%). Käesoleval ajal on Eestis suur nõudlus mitut liiki koolituse (välja-, ümber- ja täiendõpe) järele. Probleem on selles, kuidas on võimalik muuta haridussüsteem paindlikumaks ja kuidas korraldada tööturukoolitust, et suurendada noorte konkurentsivõimet tööturul. Samas on vajalik suurendada noorte osa ka teiste tööturuteenuste kasutamisel . Pikemas perspektiivis vajavad arendamist töötust ennetavad noorteprogrammid.
Tööturupoliitika arendamise sihiks on Euroopa Liidu neljale sambale toetuva tööpoliitika järk-järguline kohandamine Eesti oludele. (7)

Kokkuvõte

Tööandjatele tundub, et sageli ei suhtu noored koolis käimisesse kui ettevalmistusse tööks, vaid kui lapsepõlve pikendamisse. Ka on noore töölevõtmisega kaasnevad kulud üsna suured kogemusteta töötaja ei ole väärt Eestis juba küllaltki kõrget alampalka, samuti tuleb täiendavalt investeerida vajalike töövõtete omandamiseks. Tänu sellele on noorel on raske tööturule siseneda, sest tal ei ole veel kogemusi ega teadmisi, kuid selle võimaluse võib anda eelnev praktika. Väga tähtsal kohal on haridus, mis peab vastama tööturu nõudlusele. Kõrgharidus küll ei kindlusta töökohta, kuid kindlasti võib anda palju eeliseid teiste ees. Selleks et noor saaks normaalselt tööturule siseneda ja seal püsida on vaja riigi ja ettevõtjate toetust, ilma nende abita on töötus aina tõusu teel.

Kasutatud kirjandus

(1) Aivi Sirp . 1997. Noortel on Eestis raske tööd leida — [WWW] URL http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=6449 (23.07.1997)
(2) Tsahkna: praktikavõimalused annavad noortele tööjõuturul võimaluse — [WWW] URL http://uuseesti.ee/6224 (2009)
(3) Elevant L., Visamaa K. 2006. NOORED ja TÖÖTURG: noorsootöö vaatenurgast — [WWW] URL www.hm.ee/index.php?popup=download&id=4593
(4) EV Sotsiaalministeerium, 2006. Teemaleht: Sotsiaalministeeriumi toimetised nr5/2006. Tööturu riskirühmad : noored töötud. Tallinn. ISSN.
(5) Meelika Jürisaar. 2009. Majanduskriis seab noorte tööhõive keerulisse olukorda — [WWW] URL http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/article_id-3277 (19.02.2009)
(6) Merilin Kruuse. 2009. Tööpuudus on kõige karmimalt jõudnud noorteni  — [WWW] URL http://www.epl.ee/artikkel/479202 (01.10.2009)
(7) Venesaar U., Maldre R. 2001. NOORED EESTI TÖÖTURUL JA TÖÖTURUPOLIITIKA — [WWW] URL http://www-1.mtk.ut.ee/varska/2001/Makromaj_sotspol/Venesaar_Maldre.pdf