Probleemilahendus lühike kokkuvõte raamatust (0)

3
Kokkuvõte peatükist Allik , J., Luuk , A., Harro , J., Häidikind, jt. raamatust Psühholoogia gümnaasiumile
PROBLEEMILAHENDUS (Allik lk 136-141).
Probleem tekib siis, kui inimesel on vastuse leidmisel või eesmärgi saavutamisel tekkinud takistused.
Probleemi lahedamine on suunatud mõtlemine, kusjuures suuna annab probleem.
Probleemi pole vaja hakata lahendama, kui inimene leiab vastuse mälust kiiresti. Kui ta seda ei suuda, siis tuleb probleem määratleda ja asuda lahendama.
.Probleemi lahendamise etapid.

PROBLEEMI MÄRKAMINE: ei saa enne lahendada, kui pole märganud. Probleemi võib olla raske ära tunda!

PROBLEEMI MÄÄRAMINE JA ESITAMINE: probleemi täpsem määratlemine ja enda jaoks lahti mõtestamine. Mida täpsemalt määratletud, seda lihtsam on lahendada. Mida tahetakse saavutada? Mis on olemas? Mida oleks vaja ära teha, et lahenduseni jõuda?

STRATEEGIA VALIK: tegevusplaan .
Nt: jaotada keerukas probleem osadeks ja lahendada iga osa eraldi.
Nt2: uudsete probleemide korral on algul kasulik luua erinevaid lahendusvariante, püüda kasutada mitmeid meetodeid , otsida alternatiivseid võimalusi. Hiljem tuleks valikut kitsendada, jääda ühe variandi juurde ning seda usaldada .

INFORMATSIOONI (TEADMISTE) KORRALDAMINE: koguda ja korrastada informatsioon nii, et tegevusplaani oleks võimalik kasutada. Eesmärk – kasutada strateegiat.

RESSURSSIDE HINDAMINE: ressursid on piiratud (aeg, vahendid jne), kuid infot tihtipeale rohkem, kui jõutakse kasutada. Ressursid tuleb hinnata adekvaatselt, et probleem tulemuslikult ja õigel ajal lahendada.

JÄLGIMINE: probleemi lahendamisel peab pidevalt jälgima, kas jõutakse lahendusele lähemale või hoopis kaugenetakse sellest. Jälgimine võimaldab teha lahenduse skeemi muudatusi, alustada uuesti.

HINDAMINE: olles jõudnud lahenduseni, võiks protsessi hinnata, sest kui selle käigus tekkis uusi probleeme, siis tuleb needki lahendada.
. Eksperdid & algajad .
Õppimise tulemusena suurenevad teadmised ja oskus probleeme lahendada. Mõtlemine areneb ja muutub eelkõige selles valdkonnas, mille kohta inimene rohkem teab. Seega võib öelda, et inimese mõtlemine sõltub teemast ja probleemist.
Eksperdid on inimesed, kes konkreetses valdkonnas töötavad; nad peavad vastavaid teadmisi ja oskusi päevast päeva kasutama. Nt omas valdkonnas arstid, füüsikud, poemüüjad.
Algajad on nn tavainimesed, kellel on konkreetsest valdkonnast mingid teadmised (tavaliselt koolis õpitud), kuid nad ei pea neid aktiivselt ja pidevalt kasutama.
Erinevused:

• Paljudele ülesannetele, millega algajad on raskustes, on ekspertidel lahendused mälus olemas (muidugi on ka ekspertidel probl, millega nad vaeva näevad).
  
• Eksperdid esitavad mõisteid teisiti kui algajad. Nt: kui laps õpib jalgrattaga sõitma, siis peab ta meeles, kuidas koordineerida käte ja jalgade tööd ja kuidas samal ajal keha tasakaalus hoida ning ette vaadata ja mitte kukkuda või kellelegi/millelegi otsa sõita. Harjutamise tulemusena muutub osa tegevusi automaatseks – see vabastab vajadustest kõigi liigutuste peale mõelda, võimaldades täpsemalt ümbrust jälgida.
  
• Känkimine – informatsiooni “kokkupakkimine” suuremateks tuttavateks ühikuteks, et neid paremini mällu salvestada . Ekspertide teadmiste kängid on suuremad, sisaldavad 3-6 ühikut, algajatel vaid üksikuid ühikud. Ekspertide ühe kängi teadmised on nii tihedalt seotud, et ühe osa meenutamine viib kohe teiste meenutamiseni. Seega võimaldab känkimine teadmistega efektiivsemalt maniplueerida ja tegutseda.
  

Nt: lugema õppiv laps peab alguses mõistma, mis tähega on tegemist, ning samas meenutama, kuidas seda tähte hääldada. Ükshaaval tähtede meenutamisega on ta hädas ka sõna mõistmisel. Laps harjutab ning varsti suudab ta juba lugeda või öelda sõnu kohe ja samas mõista selle tähendust ning ta võib kiiresti minna järgmise sõna lugemisele.

• Eksperdid kulutavad probleemide analüüsimiseks ja esitamiseks rohkem aega kui algajad. Nad teevad seda täpsemini, seega kulub ekspertidel ka suhteliselt lihtsamate probleemide korral strateegiate otsimiseks vähem aega – need lihtsalt meenuvad kohe, kui probleem on esitatud.
  
• Kui probleem on keeruline, kulutavad eksperdid rohkem aega ka strateegiate üle mõtlemiseks. Algajad aga kulutavad vähe aega.
  
• Eksperdid jälgivad tähelepanelikult oma lahenduskäiku (probleemilahendusel). Nad suudavad ennustada probleemi lahendamisel ette tulevaid raskusi.
  
• Eksperdid ja algajad erinevad ka sellepoolest, kui hästi nad teavad seda, mida nad teavad ja teevad – neil on arenenud metateadmised. Metateadmine on teadmine omaenda tunnetusvõimete ja teadmiste kohta.