Ametiühingute ajalugu ja hetkeolukord Eestis (2)

LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
SOTSIAALTÖÖ ÕPPETOOL

KÕI ST1

Marina Sepp

Ametiühingute ajalugu ja hetkeolukord Eestis

Referaat sotsioloogias
Õppejõud: VEIELAINEN

Mõdriku2008

Sisukord
KÕI ST1 1
Mõdriku2008 1
Sissejuhatus 3
1. Ametiühingu mõiste ja olemus 4
1.2. Tööandja kohustused suhetes ametiühingutega 5
1.3. Usaldusisik 7
2. Ametiühingute ajalugu 9
2.1. Ametiühingute teke Eestis 10
2.2. Ametiühingud Eesti Vabariigis 11
2.3. Ametiühingute nõukogulikud aastad 11
2.4. Ametiühingud taasiseseisvunud Eestis 11
3. Hetkeolukord Eestis 14
Kokkuvõtte 15
Kasutatud kirjandus 16
Kasutatud normatiivmaterjal 16

Sissejuhatus

Ametiühing on isikute ühendus, mille eesmärgiks on töötajate õiguste ja huvide esindamine ja kaitsmine suhtluses tööandjaga või ka laiemate poliitiliste ja seadusandlike eesmärkide saavutamiseks. Demokraatlikes riikides rajanevad ametiühingud enamasti demokraatlikel põhimõtetel, teisal (Nõukogude Liidus, Hiinas) kontrollib ja juhib neid riik ( Vare 2000: 3).
Palgasaajate sissetulekud, ennekõike töötasu ja sotsiaalsed tagatised lepitakse Euroopa Liidus kokku enamasti töötajate, tööandjate ja riigi koostöös. Selline euroopalik töösuhete korraldus on viimase kümne aasta jooksul järk-järgult käivitunud ka Eestis. Kuna kõik töötajad läbirääkimiste laua taha ei mahu, siis esindavad neid ametiühingud.

1. Ametiühingu mõiste ja olemus

Ametiühingute (edaspidi tekstis ka AÜ) tegevust reguleerib Ametiühingute seadus (AÜS), vastu võetud 14.06.2000.
AÜ on omaalgatuslik ja vabatahtlik isikute ühendus, mille eesmärgiks on töötajate töö-, teenistus - ja kutsealaste, majanduslike ja sotsiaalsete õiguste ja huvide esindamine ja kaitsmine (AÜS §2).
Isikutel on õigus AÜ-id asutada või nendega ühineda. See on keelatud ainult kaitsejõudude tegevteenistuses olevatel kaitseväelastel.
AÜ on mittetulundusühing kui ta on kantud asukohajärgsesse ametiühingute registrisse . AÜ-te suhtes kohaldatakse mittetulundusühingute seadust. AÜ õigusvõime tekib tema asukohajärgsesse a/ü-te registrisse kandmisega ja lõpeb registrist kustutamisega.
AÜ võivad asutada vähemalt 5 töötajat. AÜ-te liidu võivad asutada vähemalt 5 ametiühingut. AÜ-te keskliidu võivad asutada vähemalt 5 üleriigiliselt tegutsevat tegevus- või kutseala ametiühingute või ametiühingute liitu.
AÜ asutamine vormistatakse asutamislepinguga. Asutamislepinguga kinnitatakse AÜ põhikiri. Asutamislepingu lahutamatuks osaks on asutamiskoosolekul osalenute nimekiri koos igaühe allkirjaga. A/ü kõrgemaks organiks on üldkoosolek, konverents või kongress .
Ametiühingu eesmärk on töötajate töö-, teenistus- ja kutsealaste, majanduslike ning sotsiaalsete õiguste ja huvide esindamine ja kaitsmine. Ametiühingusse kuulumine või mittekuulumine on vabatahtlik ning selle eest ei tohi inimese õigusi piirata. Näiteks ei tohi töötajaga töölepingut lõpetada põhjusel, et töötaja kuulub või ei kuulu ametiühingusse. Ainukese piiranguna ei tohi ametiühingutesse kuuluda kaitsejõudude tegevteenistuses olevad kaitseväelased.
Ametiühingute pädevusse kuulub:

töö-, teenistus- või sotsiaalvaldkonda puudutavate lepingute sõlmimine tööandja, kohalike omavalitsusüksuste ja Vabariigi Valitsusega;

õigusaktide eelnõudesse ettepanekute esitamine töötajate õigusi ja huve puudutavates küsimustes;

ettepanekute esitamine töö- ja sotsiaalküsimusi reguleerivate õigusaktide täiendamiseks ja muutmiseks;

tööohutuse ja töötervishoiu olukorra parandamiseks koostöö tegemine tööandjaga;

töötajate konsulteerimine ja informeerimine;

oma liikmete esindamine ja kaitsmine töövaidlusorganites, suhetes tööandjaga.
Ametiühingu võivad asutada vähemalt viis töötajat. Vähemalt  viis ametiühingut võivad omakorda moodustada ametiühingute liidu ning ametiühingute keskliidu võivad asutada vähemalt viis üleriigiliselt tegutsevat ametiühingut või ametiühingute liitu.
Asutatud ametiühing tuleb registreerida asukohajärgsesse ametiühingute registris, sest ametiühingu õigusvõime tekib registrisse kandmisel ning lõpeb registrist kustutamisega ( Portaal www.eesti.ee).

1.2. Tööandja kohustused suhetes ametiühingutega

Tööandja on kohustatud:
andma ametiühingu juhatusele (usaldusisikule) võimaluse korral tööruumi, andma vähemalt kord kuus ruumi ametiühinguürituste läbiviimiseks ja lubama neile üritustele ühingu, asutuse või muu organisatsiooni ametiühingu liikmeid, samuti teisi ametiühingute poolt kutsutud isikuid, ametiühingu poolt väljaspool ühingut, asutust või muud organisatsiooni kutsutud isikute osavõtust tuleb eelnevalt tööandjale teatada , võimaldama ametiühingu liikmele ametiühingu poolt esitatud kirjalike kutsete alusel aastas vähemalt viis tööst vaba päeva osalemiseks ametiühingu poolt korraldatavas koolituses või ametiühingute organite töös tingimusel, et sellega ei kaasne olulisi takistusi tööandja majandustegevuses, kusjuures käesoleva punkti alusel antavatel tööst vabadel päevadel säilitatakse töötajale tema keskmine palk kahe päeva eest aastas, asuma ametiühingu valitud esindaja taotlusel läbirääkimistesse kollektiiv-ja muude töö-, teenistus- või sotsiaalvaldkonda puudutava lepingu sõlmimiseks, täiendamiseks ning muutmiseks, lubama ametiühingu poolt valitud esindajaid takistamatult tutvuda töötajate töökorralduse ja tingimustega ühingus, asutuses või muus organisatsioonis, kus töötab selle ametiühingu liikmeid, lubama valitud esindajal esitada arvamusi , ettepanekuid töötajate esindamise küsimustes, täitma ameti­ühingute suhtes muid seadustest või kollektiivlepingust tulenevaid kohustusi (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 43).
Tööandja on kohustatud ka informeerima valitud ametiühingu esindajalt õigeaegselt ettevõtte majandusaasta põhinäitajatest (kasum, kahjum ), tööjõule tehtavatest kulutustest ( palgafondi suurus, ettevõtte keskmine palk), olulistest investeeringutest, ettevõtte tootmise, tehnoloogia , tegevuse põhisuundade muutustest, tähtajalistest ja osalise tööajaga töölepingutest, struktuurilistest muudatustest ning nende põhjustest, tagajärgedest töötajatele, kavandatavatest meetmetest, samuti kõigist muudest töötajaid ja nende tööd puudutavatest küsimustest (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 43).
Enne otsuste tegemist on tööandja kohustatud konsulteerima ameti­ühingu valitud esindajaga majanduslikel põhjustel töötajatega töölepingu lõpetamisel (sh. kollektiivsetel koondamistel põhjuste, koondatavate töötajate väljaselgitamiseks ja nendega seotud küsimuste lahendamiseks) (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 43).
Liikmete aktiivsel toetusel on usaldusisikul võimalik saada rohkem informatsiooni tööandjalt ja seega kaalukam sõna kaasa öelda ametiühingu liikmeid puudutavates otsuste vastuvõtmisel ettevõttes (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 43).

1.3. Usaldusisik

Usaldusisik võib olla töötajate usaldusisik - valitud töötajate hulgast töötajate üldkoosolekul - või ametiühingu usaldusisik - valitud ametiühingu liikmete hulgast (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 44).
Usaldusisiku ülesanded on saada tööandjalt tööks vajalikku teavet, leppida kokku, millist teavet tööandjalt ja kui sageli vajatakse, anda seda teavet edasi töötajatele. peatada koondamine , kui koondatakse suur huik töötajaid lühikese ajajooksul, lepitada töötülis osapooli, teavitada töötajaid vajalikest tööõiguse normidest, pidada tööandjaga läbirääkimisi töötingimuste parandamiseks, töö produktiivsuse tõstmiseks, olla kollektiivlepingu sõlmimise initsiaator , esindada töötajaid selle sõlmimisel, teha koostööd tööinspektsiooniga tööseaduste paremaks täitmiseks, olla aktiivne ameti­ühingute liitudeja keskliidu töös (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 44).
Oma õiguste, huvide eest seisjaks suhetes tööandjaga saavad ameti­ühingu liikmed ettevõttes valida endi hulgast usaldusisiku. Usaldusisik valitakse ettevõttes ametiühingu liikmete poolt kooskõlas ametiühingu põhikirjaga. Usaldusisik on ametiühingu liikme esindaja tööandja ees ning ametiühingute liidus (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 44).
Liikmete aktiivsel toetusel on usaldusisikul võimalik saada rohkem informatsiooni tööandjalt ja seega kaalukam sõna kaasa öelda ametiühingu liikmeid puudutavates otsuste vastuvõtmisel ettevõttes (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 44).
Usaldusisik jälgib ametiühingu liikmete õigustest kinnipidamist ettevõttes vastavalt seadustele , kollektiivlepingule jt. lepingutele, abistab ametiühingu liikmeid nende ja tööandja vahel tekkinud probleemide lahendamisel, on töötaja(te) esindajaks tööandja ees, kui töötaja seda soovib, teeb koostööd ettevõtte kõigi ametiühinguliikmetega või aktiivse rühmaga, et kõik liikmed saaksid vajalikku teavet tööandja, ettevõtte, ametiühingute liidu vm. tegevuse kohta ning et tööandja saaks vajalikku tagasisidet ettevõtte töö juhtimiseks ja korraldamiseks, aitab töötajatel kohaneda ettevõttes, töökohal ja kollektiivis , püüab läbi viia avameelseid ühisarutelusid ametiühinguliikmetega või aktiiviga töötingimuste, töökeskkonna, töökorralduse, töö sisu kohta, et välja selgitada tegelikku olukorra, probleeme, probleemide tekkimise põhjusi ning nende võimalikke lahendusvariante, arutab tööandjaga ametiühingu liikmete poolt tõstatatud probleeme, nende tekkimise põhjusi ja võimalikke lahendusvariante (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 44-45).
Ametiühing lähtub oma tegevuses igal tasandil ühistest otsustest, seega nendel, kes ei ole ametiühingu liikmed, puudub ka moraalne õigus ameti­ühingute tegevust kritiseerida (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 45).

2. Ametiühingute ajalugu

Ametiühingud tekkisid kui kapitalistliku majandussüsteemi produkt . Need olid palgatööliste organisatsioonid , mis püüdsid jõudude ühendamise läbi teha igale liikmele kättesaadavaks võimalikud hüved ja kaitsta tema huve (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 3).
Ametiühinguline liikumine oli algusest peale orgaaniliselt seotud kapita­listliku ühiskonnakorraga. Algul tekkisid ametiühingud kui vastastikuse abistamise seltsid või kassad, mis aitasid inimesi haiguse, invaliidsuse, vanaduse või surma puhul. See vastastikuse abistamise funktsioon oli algul ainus ja olulisim ühenduste tekkimise põhjus. Hiljem astus vastastikuse abistamise kõrvale riiklik sotsiaalkindlustus , kuid niisugused kassad on ametiühinguliitudel ka Eestis säilinud tänaseni (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 3).
Peamine, mille eest edaspidi liha enam seisti, oli palga taseme säilimine ja suurendamine , töötingimuste parandamine, puhkuse tasu ja pikkuse paremustamine. Ametiühing pidi võimaldama töötajatel taotleda paremat. õiglast töölepingut ja kollektiivset lepingut, lühendades nende nõudmised. Kui tööandja ei tahtnud ametiühingusse ühinenud töötajate nõudmisi täita, asuti streikima. Sageli nimetati noil aastakümnetel ametiühinguid streigi-organisatsioonideks, kuid streik oli siiski ainult vahend oma eesmärkide saavutamiseks (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 3).
Esimesed ametiühingud tekkisid Euroopas 18. sajandil: Lääne-Inglismaal villatööstuse töötajate ühendused sajandi teisel kümnendil, Londoni rätsepatööliste ühing 1720. aastal, Sotimaal Aberdeeni rätsepate liit 1768. aastal. Pariisi sadamatööliste liit 1791. aastal, Suurbritannia Lancashire'i tekstiilitöötajate liit 1792. aastal (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 4-5).
1869. aastal loodi maailma esimene ametiühingute ühendus ehk föderatsioon - Ametiühingute Kongress (TUC) Inglismaal. Sellega jõudis lõpule 150 aastat kestnud ametiühingute organisatsiooniline kujunemine saareriigis (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 5).

2.1. Ametiühingute teke Eestis

Eestis 19. sajandi teisel poolel toimunud tootmise ja kapitalistlike turusuhete areng tekitas tööstusliku tööliskonna. kes asetses suurtes tootmiskeskustes. Niisuguseks kohaks oli 1856 . aastal asutatud Narva Kreenholmi Manufaktuur, millest peagi kujunes Venemaa suurim ettevõte. 1872. aastal töötas Kreenholmis juba 6000 inimest, kelle esindajad sama aasta suve lõpul esitasid vabrikuvalitsusele kollektiivsed nõudmised tööaja lühendamiseks, palgaolude parandamiseks ja sobimatute ametnike kõrvaldamiseks, trahvide reguleerimiseks ja meistrite omavoli lõpetamiseks. Oma nõudmiste toetuseks ähvardati tööst loobumisega, tööseisakuni jõuti kuu aega hiljem.
Kõik see oli ametiühingute tekkimiseks vajaliku pinnase kujundamine, esimesed ametiühinguorganisatsioonid Eestis tekkisid alles eelmise sajandi algul, 1905. aasta pöördeliste sündmuste käigus. 17. oktoobril ilmus tsaari manifest, mis andis aluse ametiühingute põhimõttelisele asutamisele, lubades lisaks südametunnistuse, koosolekute ja sõna vabadusele ka ühingute vabadust.
1907.aastaks oli Eestimaa kubermangul loodud 13 ametiühingut ja Liivimaal kümmekond. Ilmusid ametiühingute häälekandja „Ametiühingute Teataja” ning ajakiri „Töö”.
1918 Lakkas ametiühingute tegevus.

2.2. Ametiühingud Eesti Vabariigis

30. august 1919 Eesti ametiühingute I ülemaaline kongress. Eesti Vabariigi valitsus saatis kongressi laiali. 1922. aasta sügisel oli teine üleriiklik ametiühingute kongress, mis esindas ligi 20 000 töötajat (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 7).
1928 jaanuaris oli Eestimaa Töölisühingute Keskliidu I kongress. Otsustati ühineda Rahvusvahelise Ametiühingute Liiduga (18. jaanuaril võeti Berliinis ETK RALi liikmeks) (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 7).

2.3. Ametiühingute nõukogulikud aastad

1945 aastal moodustati harukondlikud ametiühinguliidud, kuhu kuulus 118 000 liiget. 1948 oktoober Eesti NSV Ametiühingute Kesknõukogu reorganiseeriti Üleliidulisele Ametiühingute Kesknõukogule alluvaks Ametiühingute Nõukoguks (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 12-13).

2.4. Ametiühingud taasiseseisvunud Eestis

1980-ndate aastate lõpus tehti Eestis esimesed sammud seni tundmatu sotsiaalpartnerluse valdkonnas. Majandus arenes uusi teid pidi, rahvaarv kasvas kuni 1991. a., kuigi 1988. a. hakkas sündide arv langema , surma-juhtumite arv aga suurenema. Nii muutuski loomulik iive 1991. a. juba negatiivseks. Alates 1990. a. viimasest veerandist kasvasid palgad jõudsalt, keskmine palk suurenes 1992. a. üle nelja korra, miinimumpalk üle seitsme korra. Kuid elu kallines veel kiiremini ning võidujooksus hindadega pidid palgad pidevalt tunnistama allajäämist. Töötajad kihistusid sissetulekute alusel, suurenesid elatustaseme vahed , tekkis hirm meie jaoks uudse nähtuse - tööpuuduse - ees ja üha rohkem inimesi muretses oma toimetuleku pärast (Vare., Taliga 2002: 4).
Ametiühingud otsisid kujunemisjärgus demokraatlikus ühiskonnas oma kohta, öeldes lahti jagaja osast ning püüdes sisse elada uude rolli, aidates kaasa demokraatlike ühiskonnasuhete taastamisele ja tootmise viimisele turumajanduslikele põhimõtetele. Sel perioodil seadsid ametiühingud eesmärgiks töötajate elatustaseme tõusu läbi parema palga. Ametiühingutel tuli oma liikmete ja teiste palgasaajate õiguste eest seismiseks väga põhjalikult ja konkreetselt tegeleda palgapoliitikaga uuenevas majandusolukorras, kusjuures eeskuju polnud kuskilt võtta. Ametiühingute nõuandjateks olid tänagi tuntud tegijad Ülo Vooglaid, Juhan Sillaste, Heido Vitsur, Janno Reiljan jt. (Vare., Taliga 2002: 4).
1989 juuni Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu laiendatud pleenum , kus otsustati eralduda Üleliidulisest Ametiühingute Kesknõukogust ja korraldada kongress. Asutati ajaleht „Rahvaleht”. Detsembris Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu XX kongress. Võeti vastu tegevuskava, kuulutati end vabaks sõltumatuks ametiühinguorganisatsiooniks (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 15-16).
Iseseisvad ametiühinguorganisatsioonid ja liidud moodustasid 1990.a. aprilli kongressil Eesti Ametiühingute Keskliidu ja võtsid vastu keskliidu põhikirja (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 17).
Eesti Ametiühingute Keskliit võeti 1994 aasta detsembris vastu Rahvusvahelise Vabade Ametiühingute Konföderatsiooni (ICFTU) liikmeks (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 28).
1995 jaanuar moodustatakse Baltimaade Ametiühingute Nõukogu (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 34).
Pikaajalised töösuhted kujunesid EAKLil maailma suurima ametiühingukeskuse Rahvusvahelise Vabade Ametiühingute Konföderatsiooniga (ICFTU). Aastatepikkune koostöö sujus ka Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooniga (ETUC), ehkki ametliku staatuse (vaatlejaliige) selles organisatsioonis omandas EAKL alles 1998.aasta märtsis. Nii ICFTU kui ka ETUCi osavõtul viidi läbi mitmeid koolitusseminare ning saadi neilt oskusteavet ja abi koolitusmaterjalide väljatöötamisel ja avaldamisel. Põhimõtteliselt sama käib Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kohta, kes aitas mitme EAKLi trükise väljaandmist finantseerida (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 39).

3. Hetkeolukord Eestis

Eesti ametiühingud on kümne aastaga muutunud nõukogulikust hüvede jagamise kontorist moodsaks, töötajate vabal tahtel põhinevaks ühenduseks. Praegused ametiühingud seisavad õiguse eest tööle ja paremale palgale, taotlevad oma liikmetele kasulikku sotsiaalkindlustust ning maksupoliitikat, uute töökohtade loomist ja nõuavad tervislikku töökeskkonda. Selleks peavad ametiühingud kahe- ja kolme- poolseid läbirääkimisi ning osalevad seaduste tegemisel.
Viimasel ajal on kõige aktuaalsemalt esile kerkinud ametiühingud seoses uue töölepingu seaduse eelnõuga. Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) ei kooskõlasta uue töölepingu seaduse eelnõu, sest peab seda täiesti kõlbmatuks. Eelnõu jätab reguleerimata paljud töösuhete aspektid, mis toob kaasa väga palju vaidlusi, teatas EAKL avalikkusele.

Kokkuvõtte

Eesti ametiühingud tegid 90ndatel aastatel läbi koos ühiskonna arenguga keeruka protsessi, mida iseloomustas kõigepealt läbi väliste ja siseste raskuste iseseisvumine , oma kohaja rolli leidmine ja kinnistamine ühiskonnas, sotsiaalpartneriks kujunemine ja sotsiaaldialoogi sundimine, riigi tasakaalustatud ja mõõduka arengu taotlemine ning äärmustest hoidumine. Tol hetkel tuli vastata iga päev küsimusele, millist Eestit tahame, millist ametiühingut vajame, mida ühiselt suudame. Aastad 1990-1999 andsid neile küsimustele vastuse. Aeg annab hinnangu ametiühingute suutlikkusele vaba ja demokraatliku taasiseseisvunud riigi üleehitamisel, töötum osapooltel organiseerimisel, sotsiaalpartnerluse ja -dialoogi kujunemisel, töö-ja sotsiaalseaduste reguleerimisel, reformidega kaasnevate sotsiaalsete muutuste ja vastuolude leevendamisel, kogu ühiskonna arengu tasakaalustamisel (Vare 2000: 78).

Kasutatud kirjandus

Prozes, K., Vaikma, S., Vare, T. Ametiühing tööjõuturul. Tallinn : Eesti Ametiühingute Noortekeskus, 2000
Vare, T., Taliga, H. Kümme aastat sotsiaaldialoogi Eestis. Tallinn : Eesti Ametiühingute Keskliit, 2002.
Vare, T. Ametiühingud uuenemise teel. Tallinn: Eesti Ametiühingute Keskliit, 2000.
Riigiportaal www.eesti.ee. Ametiühingud.

Kasutatud normatiivmaterjal

Ametiühingute seadus, 14.06.2000.
16