TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Kõrgharidus - tasuta või tasuline? Kava Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2010 Teema: tasulise ja tasuta kõrghariduse plussid ja miinused. Võimalikud lahendused kõrgharidussüsteemi muutmiseks. Ideed: Viimasel ajal on meedias palju räägitud tasulise ja tasuta hariduse vajalikkusest
Haridus- kas kohustus või vabadus? Haridus- õppimise ja kasvatuse kaudu omandatud süsteemne teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtushinnangute ja käitumisnormide kogum, mis näitab inimese arengutaset ning võimaldab tal pidevalt areneda ja ennast teostada. Kas nimetada seda kõike kohustuseks või vabaduseks? Taseme järgi jaotatakse haridus põhi-, kesk-, keskeri- ja kõrghariduseks. Põhiharidus on Eestis kohustuslik vähemlt seni, kuni õpilane saab 17-aastaseks. Siis ei pea ta enam koolis käima, kuid mida ta nüüd edasi teeb? Ilmselt ei midagi, kuna tal pole päris põhiharidust käes ei ole tal edasi õppima kuskile minna. Ilmselt tuleks käituda nii, et 17-aastaselt oleks põhikool juba läbi, et haridust edasi omandada. Keskooli ehk gümnaasiumi minemine käib läbi põhikoolilõputunnistuse ja kooli sisseastumiskatsete. Mida parem tunnistus ja katsete tulemused, seda suurem võimalus saada parematesse koolidesse. Kui ei ole võim
Sotsiaaldemokraatliku erakonna hariduskorralduslikud põhiseisukohad Valisime antud teema seoses sellega, et täna toimub Tartus Sotsiaaldemokraatliku erakonna üldkogu, kus muuhulgas on päevakorras ka hariduskorralduslikud küsimused. 1.Haridus on inimarengu tähtsaim osa Sotsiaaldemokraatlik erakond näeb Eestit kui õppivat ühiskonda. Hea haridus loob eelduse majanduse tugevnemisele ja kindlustab Eesti tulevikku. Haridus on tähtsaim tuleviku suunatud investeering, mis loob eelduse isiklikule eneseteostusele ja rahvuslikule konkurentsivõimele. Avatud maailma ja teabeühiskonna ajastul on haridussüsteemi üks olulisemaid eesmärke õpetada vajaliku teabe leidmise ja selle usaldusväärsuse hindamise oskust. Igaühele peab olema kättesaadav tema võimetele vastav ja samal ajal tema võimeid arendav haridus. Kõigile puuetega lastele ja noortele tuleb tagada võimeid arendav ja toimetulekut kindlustav haridus. Hetkel o
kõrgharidus. Rakendusliku kõrgharidust annavad Eestis rakenduskõrgkoolid ning akadeemilist kõrgharidust ülikoolid. Kõrgharidust pakuvad Eestis riiklikud ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid ning erakõrgkoolid ja 5 ülikoolid. Õppimine riiklikus rakenduskõrgkoolis või ülikoolis on üldjuhul õppemaksuta. Õppimine eraülikoolides- ja kõrgkoolides on tasuline. 6 Võrdlemine Kui hakkame võrdlema Norra ja Eesti haridussteemid, siis kindlasti tuleb märgata erinevusi. Meie riigis, alati õppimine toimub 12 aastat (algkoool, põhikool ja gümnaasium), Norras aga 13 aastat. See on üks erinevus kahe haridusüsteemi võrdlemises. Teine erinevus on selline, et näiteks kolledži diplom Norras annab võimaluse õppida isegi ülikooli asperantuuris. Eestis on selline, et, kui inimene lõpeb kutsehariduskeskust, siis ta saab
Koostaja: Katre Kikkas Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika I kursus Tartu 2010 Missugune on noore kõrgharidusega eestlase tulevik? Sissejuhatuseks Juba pikka aega on räägitud kõrghariduse rahastamisest, kas see peaks olema tasuline või tasuta, kust saada haridusse lisaraha ning kuidas tagada kõrghariduse kvaliteet. Kahjuks räägitakse väga vähe sellest, mis saab edasi. Mis saab siis, kui kauaoodatud ja vaevaliselt saadud kõrgharidus on lõpuks käes? Kas noored kõrgharidusega eestlased on valmis suunduma tööturule? Missugusele? Kas neile suudetakse tagada palk, mis oleks vastavuses nende haridusega või tuleks ennast hoopis veel täiendada? Oma essees
400 miljonit aastas pole katastroof Tasuta eestikeelne kõrgharidus on tegelikult ka taskukohane see läheb maksma ligi nelisada miljonit lisakrooni aastas. Selle raha suudab riik leida ka hoides riigieelarvet kindlalt tasakaalus. Kõik sõltub lõpuks ju valikutest. Kõrghariduse kättesaadavusel ja kvaliteedi tõusul on selge seos ka majanduskasvu ning tööhõive suurenemisega. Seetõttu tuleb see kulutus ühiskonnale mitmekordselt tagasi. Tasuta kõrghariduse korral peab lõppema tasuline õpe sel kujul, nagu ta praegu ülikoolides toimub. Tasuline õpe võib säilida vaid inglisekeelsetel erialadel, kuhu ülikoolid soovivad leida ka välistudengeid ja samuti avatud ülikoolis, mis on ju tegelikult mõeldud neile, kes juba käivad tööl, ent tahaks end ka sellest hoolimata edasi arendada. Ent kõrgharidus Eestis peaks olema tulevikus ülekaalukalt ikka tasuta ja eesti keeles. Mõistagi on tasuta kõrgharidusel mõtet vaid siis, kui see on kvaliteetne
Hiina haridussüsteem Hiinas on haridus jaotatud 3 alakruppi: Educational stages in China Age Education Compulsory 18-22 University or college No Senior high school (middle school) 15-18 No or Vocational school 12-15 Junior middle school Yes 6-12 Primary school
SIIRI PAURSON MILLEKS MULLE KÕRGHARIDUS? Hariduseta siin ilmas kahjuks ei saa. Nii muutub ühiskond siin ilmas aina nõudlikumaks oma haridusnõudega. Ammu aega tagasi oli ühiskonnas palju inimesi, kes olid vaid põhiharidusega ja elasid ka ära. Nüüdseks oleme jõudnud nii kaugele, et isegi kutsekeskharidusest ei piisa. Leian, et hetkel pole kõige õigem hetk öelda, et miks mulle kõrgharidus. Sellele küsimusele oleks ilmselt parem ja lihtsam vastata nii kolme aasta pärast, kui olen lõpetanud bakalaureuse. Pärast on alati kergem hinnangut anda. Kuid juba aastaid on mõlkunud mu peas mõtte, et pean kindlasti minema ülikooli. Kasvõi seetõttu, et saaksin tunda enda üle uhkust. Aga enda heaolu siin on õige väiksem asjaolu. Suurem määraja selle küsimuse juures on aga see, et kas mingit muud varianti peale kõrghariduse ka on? Minu arvates ei ole. Juba peale keskhariduse omandamist, peab midagi edasi tegema. Siis on variant, kas tulla kõrgko
annaabi.ee 
50 punkti
~ 5 lehte
127 laadimist
3 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid