Kõrgharidus - tasuta või tasuline? (3)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Infotehnoloogia teaduskond
Automaatikainstituut
Olga Dalton
104493IAPB

Kõrgharidus - tasuta või tasuline?

Kava

Juhendaja :
Rein Paluoja
Dotsent

Tallinn 2010

Teema: tasulise ja tasuta kõrghariduse plussid ja miinused. Võimalikud lahendused kõrgharidussüsteemi muutmiseks.
Ideed: Viimasel ajal on meedias palju räägitud tasulise ja tasuta hariduse vajalikkusest. Riigil pole tasuta hariduse finantseerimiseks piisavalt raha, seega tuleb olemasolevat haridussüsteemi muuta. Kuid selleks on palju erinevaid võimalusi ja siiani pole leitud ühtegi sellist, mis kõigile sobiks. Tooksin välja tasuta ja tasulise hariduse positiivsed ja negatiivsed küljed, samuti arutleksin võimalike variantide üle, kuidas saaks haridussüsteemi reformida.
Kirjatöö eesmärgid: Kaaluda erinevaid variante (tasuta ja tasuline haridus , kõrgharidusmaks), mõelda kõige optimaalsele lahendusele, mis sobiks kõigile ning panna ka lugeja mõtlema võimalike lahenduste üle.
Põhisõnum: Tasuta kõrgharidus peab jääma, kuid ilmselt tuleks selle kättesaadavust piirata.
Esialgne pealkiri: Kõrgharidus - tasuta või tasuline?
Kava:

• Sissejuhatus
  

Tasuta kõrghariduse olemus, plussid ja miinused üliõpilase ja riigi seisukohalt.

Tasulise kõrghariduse plussid ja miinused.

Tasulise kõrghariduse kehtestamise ohud. Uute stipendiumite ja riiklike toetuste vajalikkus.

Teised võimalikud lahendusvariandid.

Minu arvates sobilik variant.

• Kokkuvõte
  

Sissejuhatus

• Kõrgharidus on tänapäeva ühiskonna lahutamatu osa, sest just kõrgharidusega inimesed on riiki edasiviiv jõud. Seepärast on riigi ülesandeks välja töötada parim kõrgharidussüsteem, mis tagaks kõrghariduse kvaliteedi ning reguleeriks selle juurdepääsetavust. Riiklikul tasandil jääb oluliseks ka rahastamise küsimus – kui palju ja kas üldse peaks olema tasuta kohti ning kust saada raha?
  
• Seepärast tuleb kaaluda nii tasuta kui ka tasulise hariduse plusse ja miinuseid. Üritan kommenteerida võimalikke lahendusvariante oma seisukohast . Tegemist on loomulikult subjektiivse arvamusega, kuid loodan anda seeläbi mõtlemisainet ka teistele. Arutlen vaid Eesti kõrghariduse üle.
  

Tasuta kõrghariduse olemus, plussid ja miinused üliõpilase ja riigi seisukohalt.

• Tasuta kõrgharidus Eestis tähendab seda, et üliõpilase eest maksab õppetasu riik. Samas kaasneb õppimisega palju teisi kulutusi, nagu õppematerjalide, ühistranspordi jmt peale vajaminev raha. Selleks otstarbeks saavad parimad üliõpilased õppetoetust, mis pole paraku piisavalt suur nende kulutuste katmiseks. Seega on Eestis tegemist mitte tasuta kõrgharidusega, vaid osaliselt tasulise kõrgharidusega.
  
• Tasuta koha plussid üliõpilase jaoks on ilmselged : noorel õppival inimesel pole raha kuskil võtta, seega isegi osaline kulutuste katmine on justkui päästerõngas. Üliõpilane võib rohkem keskenduda õppimisele ning töötamise vajadus väheneb. Riigi seisukohalt nõuab nende tasuta kohtade loomine suuri kulutusi, milleks jääb aga rahast puudu.
  
• Kuid tasuta kohti on vähe ning seda on raske saada. Mõned üliõpilased lähevad õppima eriala, mis neid ei huvita, sest sinna sai tasuta. Seepärast võidakse kiiresti välja kukkuda või siis minnakse pärast ülikooli lihttööliseks. Riigi seisukohalt on siis tegu asjatute kulutustega.
  

Tasulise kõrghariduse plussid ja miinused.

• Tasulise kõrghariduse puhul maksab üliõpilane ise oma õppetasu. Seega suurenevad kulutused ligi 2 korda.
  
• Plussiks on kindlasti fakt, et tasulist kohta on kergem säilitada. Ka sisseastumise nõuded on palju leebemad . Lisaks minnakse enamasti õppima just seda eriala, mis inimest huvitab , seega on ka tõenäosus, et ülikool lõpetatakse ja minnakse erialatööle, suurem. Ühiskonna arengu seisukohalt on see väga hea.
  
• Samas, kui sul pole raha, siis ei saagi õppida. Seepärast läheb enamik tasulistel kohtadel õppijaid töötama ega saa pühendada piisavalt aega õpingutele. See viib kõrghariduse kvaliteedi alla.
  

Tasulise kõrghariduse kehtestamise ohud. Uute stipendiumite ja riiklike toetuste vajalikkus.

• Kuna riigil pole piisavalt raha, siis tahetakse lõpetada tasuta hariduse võimaldamine üldse. See aga oleks paljude andekate , kuid vaesemate üliõpilaste jaoks justkui karistus , sest neil poleks võimalik ülikoolis käia. Õpilastel polekski motivatsiooni, et hästi õppida, sest õppetasu peaks nii või naa ise maksma. Kõrghariduse kvaliteet läheks halvemaks ja kõrgharidusega inimeste arv riigis väheneks.
  
• Seega peaks tasuta kõrghariduse lõpetamisega kaasnema riiklike stipendiumite süsteemi väljaarendamine, et targemad ja püüdlikumad noored inimesed, kes on aga pärit vaesematest perekondadest, saaksid endistviisi kõrgharidust. Kuid ka selleks vajaks riik samapalju või isegi rohkem raha, millest on alati suur puudus.
  

Teised võimalikud lahendusvariandid.

• Huvitav on nn kõrgharidusmaksu idee, et tasuta kõrghariduse saanud ja heale töökohale pääsenud inimesed maksaks väikese osa oma palgast riigi kõrghariduskassasse. Riik saaks ilmselt piisavalt raha kõrghariduse toetamiseks, kuid üliõpilase jaoks tähendaks see ikkagi tasulist haridust.
  
• Inimene lähebki ülikooli selleks, et saada tulevikus head töökohta, seega oleks kõrgharidusmaks otsekui järelmaks, mida ka praegu kasutatakse. Ilmselt poleks õpilastel erilist motivatsiooni pingutamiseks ja kõige targemad lahkuksid Eestist, et kõrgharidusmaksust pääseda.
  

Minu arvates sobilik variant.

• Kuna riigil pole piisavalt raha tasuta kõrghariduse rahastamiseks, siis oleks ilmselt kõige lihtsam ja mõistlikum lahendus vähendada tasuta kohtade arvu. Asi on selles, et mõnedele erialadele saavad ka väga madalate riigieksamitulemustega õpilased. Selline olukord, kus kahelised õpilased lähevad suvalisele tasuta kohale õppima, sõltumata huvist selle eriala vastu, ei kõlba kuhugi .
  
• Tuleks arendada ka firmade ning ülikoolide koostööd. Näiteks võiks propageerida firma ja üliõpilase vahelisi lepinguid, mille alusel maksaks üliõpilase eest tema õppetasu firma, kuid õpilane peab siis pärast ülikooli selles firmas kindel arv aastaid töötama. See vähendaks ka kõrgharidusega spetsialistide lahkumist Eestist.
  

Kokkuvõte

• Tasuta kohtade olemasolu vajalikkus on ilmselge, sest püüdlikumad peavadki riigilt rohkem abi saama. Lahtiseks jääb aga küsimus tasuta kohtade arvu üle – tõenäoline, et mõnedel erialadel võiks seda vähendada. Samuti tuleks kontrollida, kas inimene on erialast huvitatud või mitte ning kas talle sobib see eriala.
  
• Tegemist on tähtsa küsimusega, mis vajab põhjalikku arutamist nii üliõpilaste endi seltsis kui ka riiklikul tasandil. Ilmselt kõigile sobivat , nö ideaalset varianti ei eksisteerigi. Aga kui igaüks avaldab oma arvamust, siis on palju kergem leida kõigile sobiv lahendus.