Pop-grupper - Lordi, Issac Elliot Finsk tango - En tangovariant, liknar foxtrot, lite snabbare än argentinsk tango. Finlands nationalsport: boboll Vetenskapsmän - Artturi Virtanen: biokemist Vesa-Matti Loiri - skådespelare, spelade som Uuno Turhapuro 3 populära idrottare: Paavo Nurmi: långdskidåkare, Jari Litmanen: fotbollspelare, Kiira Korpi: skridskoåkare Traditioner (dagar) och mat - Ärtsoppa, karelska piroger, första maj, Runebergs dag, juldagen, bastubad Familjen Järnefelt fagetid: Armas Järnefelt (finsk kompositör) Arvid Järnefelt (finsk författare) Eero Järnefelt (Finsk målare)
· ,,Vårsång" (,,Kevadlaul") (1894) · ,,Lemminkäinen Suite" (,,Lemminkäise süit")(1895) · ,,Finlandia" (1899) · ,,Pohjolan tytär" (,,Põhjala tütar")(1906) · ,,Öine ratsasõit ja päikesetõus" (1907) · ,,Dryadi" (,,Drüaad")(1910) · ,,Aallottaret" (,,Okeaniidid")(1914 ) · ,,Tapiola" (1926) Lavamuusika: · Adolf Paul: "Kuningas Christian ll " (1898) · Arvid Järnefelt: ,,Kuolema" (,,Surm")(1903) · August Strindberg: ,,Svanevit" ("Luigevalgeke") (1908) · W.Shakespeare: "Kaheteistkümnes öö" (1909) · Arvid Järnefelt: "Surm" (1911) · W.Shakespeare: "Torm" (1925) Sooloinstrumendile ja orkestrile: · Viiulikontsert' d-moll (1903) · Kaks serenaadi viiulile ja orkestrile(Nr.1 D-duur (1912)) Kammermuusika: · Keelpillikvartett B-duur (1889) · Sonaat viiulile ja klaverile, E-duur (1915) Klaveriteosed:
Matus 1865 43,5x57 cm Moskvas Esimesed kristlased Kiievis 1880 156x243 cm Moskvas Realism Sakndinaavia maades Suur tõus Skandinaaviamaade kunstis Skandinaavlased tutvusid prantsuse kunstiga Rootsi Soome Eesti Realism Rootsis Anders Zorn 1860-1920 Maalikunstnik Maalis portreid ja rahvaüüpe Castles in the air 1885 37x26 cm Realism Soomes Suureks toeks iseseisvusliikumisele Albert Edelfelt Eero Nikolai Järnefelt Akseli Waldemar Gallen-Kallela Realism Soomes Albert Edelfelt 1854-1905 Maalikunstnik ja graafik Lõi ajaloomaale Valgusrohked vabaõhumaalid Tegi ka portreid Maalid: "Lapse matused", "Merel", "Luxemburgi aed Pariisis". Arla Cederberg 1883 Eero Nikolai Järnefelt 1863-1937 Maalikunstnik Helsingi ülikoolis õpetaja ja professor Maalis portreid, rahvaelu ja maastikumaale Akseli Waldemar Gallen-Kallela 1865-1931 Maalikunstnik ja
“Finlandia”1899 orkestrile.Nr.1, D-duur 1912 capella “Sanels”1898 Sümfoonia nr.1, e-moll 1899 Lavamuusika “Laul Lemminkäisele” 1894 Romans C-duur, Adolf Paul: “Kuningas “Tule sünd” 1902 keelpilliorkestrile 1903 Christian ll “ 1898 “Vabastatud kuningatar” Sümfoonia nr.2, D-duur Arvid Järnefelt: “Surm” 1906 1901/1902 1903 “Jäägrimarss”1917 “Drüaad”1910 August Strindberg: Svanevit “Oma maa”1918 “Pohjola tütar” 1906 (“Luigevalgeke”) 1908 Hümn”1925 Sümfoonia nr.3, C-duur W.Shakespeare: “Väino laul” 1926
Sümfoonia nr.2, D-duur 1901/1902 "Drüaad"1910 "Pohjola tütar" 1906 Sümfoonia nr.3, C-duur 1907 "Öine ratsasõit ja päikesetõus"1907 In memoriam, leinamarss 1909 "Okeaniidid"1914 Sümfoonia nr.5, es-duur 1915 Sümfoonia nr.6, d-moll 1923 Sümfoonia nr.7, C-duur 1924 "Tapiola" 1926 Sooloinstrumendile ja orkestrile Viiulikontsert, d-moll1903 Kaks serenaadi viiulile ja orkestrile.Nr.1, D-duur 1912 Lavamuusika Adolf Paul: "Kuningas Christian ll " 1898 Arvid Järnefelt: "Surm" 1903 August Strindberg: Svanevit ("Luigevalgeke") 1908 W.Shakespeare: "Kaheteistkümnes öö"1909 Arvid Järnefelt: "Surm" 1911 W.Shakespeare: "Torm"1925 Kammermuusika Keelpillikvartett, B-duur 1889 Sonaat viiulile ja klaverile, E-duur 1915 Klaveriteosed Kuus impromti 1893 Klaverisonaat, f-duur 1893 Kooriteosed ja kantaadid "Armastav" Üheksa laulu meeskoorile a capella "Sanels"1898 "Laul Lemminkäisele" 1894 "Tule sünd" 1902 "Vabastatud kuningatar" 1906 "Jäägrimarss"1917
TEOSED süit "Karelia"(1893) ; "Kevadlaul"(1894) ; Vabamüürlaste rituaalimuusika(1927) sümfooniad: Sümf. nr.1, e-moll(1899) ; Sümf. nr. 2, D-duur (1901-02) ; Sümf. nr. 3, C-duur(1907) Sümf. nr. 5, es-duur(1915) ; Sümf. nr. 6, d-moll(1923) ; Sümf. nr. 7, C-duur(1924) sooloinstrumendile ja orkestrile: viiulikontsert, d-moll(1903) ; kaks serenaadi viiulile ja orkestrile nr.1, D-duur(1912) lavamuusika: Arvid Järnefelt "Surm"(1903;1911) ; W.Shakespeare "Kaheteistkümnes öö"(1909) ; "Torm" (1925) kammermuusika: keelpillikvartett, B-duur(1889) ; sonaat viilile ja klaverile, E-duur(1915) klaveriteosed: kuus impromti(1893) ; klaverisonaat, f-duur(1893) kooriteosed ja kantaadid: "Jäägrimarss"(1917) ; "Oma maa"(1918) ; "Hümn"(1925) lauluhäälele ja orkestrile: 7 Runebergi laulu klaveri saatel(1891) ; "Koselaskujua mõrsjad"(1897) ; "Luonnotar"(1913)
muutunud ka tema lavateosed ("Kuningas Kristjan II", "Surm", "Torm"), mitmed klaveri ja viiulilood ja tuntud luuletajate tekstidest tehtud koori ja soololaulud. LOOMING "Karelia"1893 Süit "Karelia"1893 "Kevadlaul"1894 "Finlandia"1899 ... Sooloinstrumendile ja orkestrile Viiulikontsert, dmoll1903 Kaks serenaadi viiulile ja orkestrile.Nr.1, Dduur 1912 Lavamuusika Adolf Paul: "Kuningas Christian ll " 1898 W.Shakespeare: "Kaheteistkümnes öö"1909 Arvid Järnefelt: "Surm" 1911 W.Shakespeare: "Torm"1925 Kammermuusika Keelpillikvartett, Bduur 1889 Sonaat viiulile ja klaverile, Eduur 1915 Klaveriteosed Kuus impromti 1893 Klaverisonaat, fduur "Tule sünd" 1902 ... Jean Sibeliuse muusikat austatakse ja armastatakse eriti skandinaavia ja germaani keelte maades, kuid Sibeliuse kohta muusikamaailmas peetakse siiski lahtiseks ja raskesti tõlgitavaks. Kodumaale on tema mõjutus olnud muidugi väga suur. Elulugu Sibelius abiellus 10
Eduard Vilde esindas kunstiväärtuslikuma eesti kirjanduse levikut ka soome keeles. 1920–30ndail aastail hakati avaldama iseseisva Eesti Vabariigi päevil soome kirjandust. Neil aastal avaldati sadakond soome kirjaniku raamatut. 1930 külastas Soome Kirjanike Liidu kutsel oma ametivendi Eesti Kirjanikkude Liidu 7-liikmeline esindus. Eesti Vabariigi aastatel jätkati Juhani Aho ja Aino Kalda, samuti Johannes Linnankose, Minna Canthi ja Eino Leino, Arvi Järnefelt, Johannes Lehtonen, Frans Eemil Sillanpää, Ilmari Kianto, Santeri Ivalo, Pentti Haanpää, Mika Waltari, Hilja Valtonen, Friedebert Tuglase tõlkes Aleksis Kivi "Seitse venda" ja "Nõmmekingsepad" eestindamist. Soomes vahendati nendesamade aastate jooksul kümmekond eesti kirjandusteost. See oli aeg, kui vastastikune ilukirjanduse tõlkimine oli kõige nähtavamas ebatasakaalus. Soomes üllitatud eesti kirjanike teostest on neist aegadest tähelepanuväärseimad Ida Grünthali soomendatud A. H
Friedrich Akeli silmakliinik Tallinnas Roosikrantsi 10a (1912) Estonia teatri hoone (koos Wivi Lönniga; 1913) Helsingi üliõpilasmaja Pangahoone Helsingis Soome Rahvusmuuseum T Suomalainen Temppeliaukio kirik Maalikunst: A Edelfelt A Kallela - Gallen-Kallela maalid olid alguses realistlikud, hiljem maalis ta rahvusromantilises stiilis peamiselt Soome loodust ja Kalevala-ainelisi kompositsioone. 20. sajandi alguses muutus tema looming sümbolistlikuks. E Järnefelt H Schjerfbeck - She is most widely known for her realist works and self-portraits, and less well known for her landscapes and still lifes. Skulptuur: W Runeberg - was a Finnish neo-classical sculpto Alexander II Monument, Senate Square, Helsinki J Takanen Ville Valgren Havis Amanda in Helsinki V Aaltonen Skulptuurid Eduskunna istungitesaalis
Realism • Soome realism sai alguse 1870ndatel, kui algasid suured muutused ühiskonnas, hakkas välja arenema tööstus(puidutööstus, kuid sh ka põllumajandus). Sellega seoses kerkisis esile ka sotsiaalsed ebakohad, millele realism teravalt osutas. • Kultuuri poole pealt kerkis esile esimene soome keelse hariduse saanud põlvkond, kes hakkas ellu viima Snellmani programmi ja nõudma soome keelele täielikke õigusi. • Rahvuslike probleemide asemel ühiskondlikud probleemid • Inspiratsioon põhjamaade kirjanikelt, nt Ibsen ka vene realism • Juhani Aho sõnul oli eesmärgiks eelkõige kujutadada tõsiolusid Minna Canth(1844-1897) • Jyväskylä seminari lektori abikaasa, kes pärast mehe surma kolis kodulinna Kuopiosse ja võttis üle vanemate lõngapoe, et sellega elatada ennast ja oma 7 last. • “Murdvargus”, “töömehe naine”, “”Hanna”, “Vaene rahvas”, “Kirikuõpetaja perekond”, “Sylvi”, “Anna-Liis...
eksponeeriti zürii poolt, teine väljend ametlikus kunstis REALISM PRANTSUSMAAL 19.saj teine veerand Kunstnikud: John Constable, T.Rousseau, J.F.Millet, H.Daumier, G.Courbet, E.Manet tegelik, ilustamata, Prantsuse revolutsioon, Barbizoni koolkond: loodusest värvitoonid, kompositsioon, Pariisi maalikunstnikud REALISM VÄLJASPOOL PRANTSUSMAAD. FOTO SÜND kunstnikud: Adolph von Menzel (Rauavalutehas, 1875) Ilja Repin, Vassili Surikov, Anders Zorn, Eero Järnefelt skulptorid: Constantin Meunier, Amandus Adamson(hülgekütt pakri saarel) Fotograafid: August Matthias Hagen (Tartu ülikooli kliinikum ja raamatukogu, 1832) Nicéphore Niépce (Vaade aknast Le Gras’is, 1826) peredvižnikud- Vene. tegutsenud Rändnäituste Ühingu liikmed, prop. Vene realist. Kunsti, V.pero Dagerrotüüpia on esimene laiemalt levinud fotomenetlus, mida esitleti 1839. aastal IMPRESSIONISM 1860 Sai alguse Claude Monetist, nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud
1. Rokokoo kunst Louis XIV lasi Versilles' parki ehitada Trianoni palee, mis oli vähem paraadlik ning kergem. Sisekujunduses loobuti välisaritektuuri detailidest(poolsambad, pilastrid jne), seinad kaeti hoopis suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes peen, ebasümmeetriline ornamentika, sageli ülekullatud kipsist või stukist. Ornamendiks taimemotiivid, sageli ka merikarbi motiiv(rocaille rokokoo). Värvidena kasutati heledaid pastellseid ning kuldseid toone, moodi tuli nn. hiinatsemine. Barokiaegne raske mööbel asendus lainjate piirjoontega kergete toolidega jms, mis võimaldasid isegi lodevat istumist. Moest läks nö sõjakas ja tugev mehe riietus, rokokoo riietusstiili võib isegi naiselikuks nimetada. Meestel: kõrge kontsaga kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge parukas, mingitud nägu. Naistel: kõrged parukad(rohkelt kaunistatud), heledast siidist ...
• engeli peatööks oli senati väljaku kujundamine helsingis:toomkirik, riiginõukogu hoone, helsingi ülikooli peahoone ja rahvaraamatukogu • ta on projekteerinud ka arvukalt kirikuid ja ühiskondlikke hooneid soome eri paigus realistlik loodusmaal • vennad magnus, wilhelm ja ferdinand von Wright • ferdinand von wright „võitlevad metsised“, loomad • magnus von wright saj lõpu olusti maalikunst • e. järnefelt • a edelfelt • a. gallen-kallela • m enckell • h simberg • j rissanen • novembrirühm 1916- t sallinen, j mäkela • h schjerfbeck Skageni maalijad (taani 19.saj) skageni maalijateks nim skandinaaviaa kunstnike rühmitust, kes alates 1870.a kuni sajandivahetuseni käis suviti koos skagenis, mis paiknes taanis jüüti ps põhjatipus skageni kunstnikud eemaldusid taani kuningliku kunstiakadeemia ja rootsi kuningliku
MUUSIKAAJALUGU Romantism Romantism on 19. sajandi kunstikirjanduse ja vaimuelu suund, mis vastandus 18. saj klassitsismi mõistuspärasusele. Tõuke andsid: Suur Prantsuse Revolutsioon ja Napoleoni sõjad. Sellel sajandil sündis rahvusteadus. Huvi tunti rahvamuusika vastu. Hakati palju kasutama muusikas oma rahva loomingut. Tekkis romantiline meelelaad. Tänu sellele arenes välja uus suund. Hakati ülistama tundevabadust. ''mõistus võib eksida, tunded ei eksi kunagi'' iseloomustas romantikuid. Romantismiajastu kangelane muutub elava kujutlusvõimega, spontaanseks isikuks. Tähtsamad esindajad: · Prantslane Eugene Delacroix · Goethe, Schiller · Romantiline romaan Viktor Hugo · Luule Shelley, Byron Romantiline elustiil on äraminek reeglitega piiratud maailmast. Muusikas tähendab see vähem reeglitest hoolimist. Romantism muusikas Kui baroki ja klassitsismi vahel on selge üleminekuaeg, siis pole sellist üleminekuaega klassitsi...
saj väga oluline kunstiajaloo uuendaja ja õpetaja. Tema töödes on näha prantsuse realismi vaimu ja koloriidiõpetuse mõju. Kuulsaim vabaõhumaalija ja rahvaelu kujutaja Albert Edelfelt. Tema loomingus peegelduvad kodumaa aatelised eesmärgid ja Pariisi kunstielu mõjutused. See iseloomustaski 19. saj lõpu soome kunsti. Naturalistlik Düsseldorfi maalikool neid enam ei rahuldanud, paljud siirdusid Prantsusmaale õppima. Kuulsad realistlikud laadis maalijad olid Gunnar Berndtson ja Eero Järnefelt. 19. saj kuulsaimad naismaalijad: Helene Schjerfbeck, Maria Wiik, Ellen Thesleff (sümbolist), F. Churberg. Eelnevad realistid. Gallen Kallela (1865-1931) "Kalevala- ainelised maalid kuuluvad soome tuntuimate kunstiteoste hulka. "Kalevala"- temaatilised dramaatilised visioonid (nt "Lemminkäineni ema", "Sampo röövimine"). Väga tuntud on ka tema Soome Rahvusmuusemi ja 1900. aasta Pariisi maailmanäituse Soome paviljoni freskod. 20. saj. algul tema looming sümbolistlik, enne seda realistlik.
saj väga oluline kunstiajaloo uuendaja ja õpetaja. Tema töödes on näha prantsuse realismi vaimu ja koloriidiõpetuse mõju. Kuulsaim vabaõhumaalija ja rahvaelu kujutaja Albert Edelfelt. Tema loomingus peegelduvad kodumaa aatelised eesmärgid ja Pariisi kunstielu mõjutused. See iseloomustaski 19. saj lõpu soome kunsti. Naturalistlik Düsseldorfi maalikool neid enam ei rahuldanud, paljud siirdusid Prantsusmaale õppima. Kuulsad realistlikud laadis maalijad olid Gunnar Berndtson ja Eero Järnefelt. 19. saj kuulsaimad naismaalijad: Helene Schjerfbeck, Maria Wiik, Ellen Thesleff (sümbolist), F. Churberg. Eelnevad realistid. Gallen Kallela (1865-1931) "Kalevala- ainelised maalid kuuluvad soome tuntuimate kunstiteoste hulka. "Kalevala"- temaatilised dramaatilised visioonid (nt "Lemminkäineni ema", "Sampo röövimine"). Väga tuntud on ka tema Soome Rahvusmuusemi ja 1900. aasta Pariisi maailmanäituse Soome paviljoni freskod. 20. saj. algul tema looming sümbolistlik, enne seda realistlik.
1880ndatel, pärast tutvumist prantsuse kunsti ja vabaõhumaali põhimõtetega, algas tõus skandinaaviamaade kunstis. Rootsi realistidest kuulsaim Anders Zorn, kes maalis lopsakas voolavas laadis portreid ja rahvatüüpe. ,,Jaaniöö tants". Norras ja Soomes osutus realistlik kunst suureks toeks iseseisvumisliikumisele. Soome realismi suurkuju oli Albert Edelfelt, kes maalis nii Pariisi motiive kui ka kodumaiseid soome rahvatüüpe. ,,Mängivad poisid rannal". Samuti Eero Järnefelt ,,Alepõletajad". Graafika õitsengu ja populaarsuse tõusu aeg. Hakati hindama erinevate sügavtrükitehnikate võlu ja omapära. Eri tehnikates kujutati maastikke, linnavaateid, olustikku ja inimtüüpe. Graafika oli suhteliselt odav ja aitas nõnda levitada kujutavat kunsti rahva hulka. Graafikat hakati õpetama ka kõrgemates koolides, nt Leipzigis. Raamatukujunduses tõusid esile nt inglased. Skulptuuris oli konstruktiivset realismi vähem. Idealiseerimise vähenemine ja kohati
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
