Domineerisid siluett ja joonistus. Värv (kui väljendusvahend) jäi tagaplaanile. Mõned maalitud meenutavad koloreeritud joonistusi. Renessansi päevil ei ulatunud lineaarsuse ja plastilisuse taotlus maalikunstis nii kaugele. Varaklassitsistlik maalikunst Kehtima hakkasid normid, millest üleastumist peeti lubamatuks. Rokokooliku kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik. Jean-Baptiste Greuze arvates ei pidanud kunst pakkuma silmailu ja vorminaudingut, vaid kunst pidi inimeste tundeelu mõjutamisega neid vooruslikule eluviisile suunama. Elisabeth Louise Vigee-Lebrun (1755- 1842) Tegu oli soojatundelise ja sarmika portreekunstnikuga, kelle loomingus rokokoo läheb üle varaklassitsismiks. Autoportree: Elisabeth Louise Vigee-Lebrun Kuninganna Marie- Antoinette sinises sametkleidis Jean-Baptiste Greuze (1725-1805) Autoportree
ISTUVA VOLTAIRE'I KUJU Ka teised valgustajad USA esimesed riigijuhid o Bertel THORVALDSEN - taanlane Kõrgklassitsismi kuulsaim ja kõige tüüpilisem "KARJAPOISS" marmor Teinud ka religioosset skulptuuri Eeskujuks Weizenbergile · Varaklassitsistlik maalikunst o Rõhutati mehisust ja õpetlikkust o Jean-Baptiste GREUZE Joonistus täpne, aga koloriit vaene Sentimentalism o Elisabeth Louise VIGEE-LEBRUN Portretist "KUNINGANNA MARIE-ANTOINETTE" Ka autoportree · Kõrgklassitsistlik maal o Süzee antiigist o Pilt sümmeetriline ja rahulik · Maastiku- ja olustikukujutus o Vähem tähtis o Kuiv ja vaene koloriit · Kõrgklassitsistlik maal o Jacques Louis DAVID
Klassitsismi tunnused Ooluline on mõistus ja mõistuspärasus ratsionalism. Antiikkunsti eeskujude järgimine KÕIGE PEAMINE TUNNUS.(selge ja reeglipärane vormitäius). Miks antiiki jäljendatakse: vana kreeka., vana rooma,. Leiti et antiikkunst on ideaalile lähedaöl. Ja prooviti sea tagasi tuua, aga samasugust ei osatud ikka tuua. Klassits. põhitunnused: Üllas ilu ja rahulik suurus, Kunsti kolm nõuet: õpetlik, , ülistama vooruseid, võitlema pahede vastu . Kuidas tunned ära kalssititsism: Viili, sambad, sümmeetria. VARAKLASSITSISM 1760-1800 tunnused: Antiigi jäljendamine. Püüti jäljendada vana kreeka, rooma kusnti. ilu, rahulikkus, lihtsus , suursugusus. Kunst pidi olema õpetlik. Ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. SKluptuur: Teosed olid lihtsad, selged ,kerged, graatsilised, elulähedased. maalikunst:Tuli tõsisem suhtumine inimesse, loodusesse ja ühiskonda, Tärkas huvi antiikkusnti vastu. arhitektuur:tugev klassitsitlik joon, kao...
ROKOKOO 1715-1775 ISELOOMUSTUS Rokokood loetakse barokkstiili haruks - selle viimaseks perioodiks. Erinevused vo rreldes baroki raskepa rasusega: graatsiline ja ilutsev kergus, peenus, o rnus, ma nglevus,vo luvus, temaatikas rohkem intiimsust, va rvigamma o rn ja pastelne koos valge ja kullaga Rokokoo kasvas välja hilisbarokki kunstist. Sõna tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias, ning see püüdis sarnaneda itaaliakeelsele sõnale barocco Rokokoo sündis Prantsusmaal ja ta võeti omaks ka Saksamaal, kuid mujal Euroopas levis ta vähem See mõjutas sealhulgas paljusid aspekte kunstis: maali, skulptuuri, arhitektuuri, sisekujundust, sisustust, kirjandust, muusikat ja teatrit. See oli 18. sajandi alguse Pariisi vastureaktsioon barokki suursugususele, sümmeetriale ja rangetele eeskirjadele, seda eriti Versailles' lossis. Rokokoo kunstnikud ja arhitektid kasutasid rohkem mängulisemat, vaimukamat, nalja...
Ta oli ka eestlase August Weizenbergi eeskuju. Viimase tuntuimad tööd "Koit" ja "Hämarik". Klassitsistlik maalikunst Otsesed antiikaja eeskujud puudusid, järgiti skulptuure ja reljeefe. Domineeris siluett, joonistus. Värv kui väljendusvahend jäi tagaplaanile, tuhm. Varaklassitsism Hakkasid kehtima normid, millest oli lubamatu üle astuda. Nõuti mehisust ja eetilisust. Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik, vooruslikult eluviisile suunama. Näiteks Jean-Baptiste Greuze, tema teoste süzee pärineb jutustustest. Alati õpetlik sisu. Teiseks portreekunstnik E.L. Vigee-Lebrun , soojatundeline ja sarmikas. Kõrgklassitsism Süzeed antiikajaloost ja mütoloogiast. Eriti armastati selliseid motiive, mis olid allegooriliselt seotud kaasaja sündmustega. Inimested olid maalidel tardunud ja teatraalsetes poosides. Pildi ülesehitus tasakaalukas, sümmeetriline. Esiplaani kogu tegevustik, taust peaaegu detailideta. Vähenes huvi elava looduse ja valguse vastu
Kunst Prantsusmaal ja Kesk Euroopas 18.sajandil 1.Millega veetis oma aega prantsuse õukond Louis XV ajal? Enamasti veeti aega pidutsedes. Elu sisuks sai uute ja peenemate meelelahutuste otsimine ning leiutamine. Märksõnaks oli ka tundeelu peenenemine ja enneolematu huvi kergemeelsete armusuhete vastu. 2. Millised muutused toimusid tollal ehitatud linnapaleede sisekujunduses? Loobuti välisarhitektuuri detailide kasutamisest, sest need tundusid olevat liiga raskepärased. Seinad kaeti suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika ülekullatud kipsist või stukist. Motiivid olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred, lehed. Merikarbimotiiv rocaille rokokoo. Seinapinnad heledates toonides, sisekujunduses suured peeglid Püüdis mõjuda intiimselt ja võluvalt. Sisekujunduses olid luksuslikud ja eksootilised ...
Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid (näiteks Peterburis). Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone (1803–1809) Kreeka ja Rooma eeskuju, ümarkaar, kuplid, lihtsus, rangus, suurejoonelisus, reeglipärasus KLASSITSISLIK KUJUTAV KUNST skulptorid: Antonio Canova, Jean-Antoine Houdon, Bertel Thorvaldsen alastifiguur, marmor, üldistatud, arenenud inimkeha varaklas Kunstnikud: Jean Baptiste Greuze, Elisabeth Louise eeskujuks skulptuuride relieefid, värv jäi tahaplaanile, moraliseeriv Kõrgklas. Kunstnikud: Jaqcues Louis David, Jean Auguste idealiseerimine, detailideta taust, antiikajalugu, mütoloogia, poliitika,eetika ideaal KLASSITSISM JA ROMANTISM kunstnikud: Jean-Jacques Rousseau, Charles de Montesquieu, Denis Diderot klassikaline - tavakohane, tüüpiline või antiigile vihjav klassitsistlik - üks kunstistiil, mis kestis 18. sajandi teisest poolest kuni 19. sajandi
Tüüpiline kolmanda seisuse kunstnik oli suur realist JEAN BAPTISTE SIMÉON CHARDIN (1699-1779). Tema maalide motiivideks olid stseenid igapäevaelust. Õukondlik kunst avaldas aga siiski teatud mõju seda maalide maheduses ja pehmuses ning eriti koloriidis. 11 Sentimentalistlikule kirjandusele sarnaseks nähtuseks kujutavas kunstis oli JEAN-BAPTISTE GREUZE ´i (1725-1805) looming. Kunst ei pidanud tema arvates mitte niivõrd silmarõõmu ja vorminaudingut pakkuma, kui just inimeste tundeelu mõjustamise abil neid vooruslikule eluviisile suunama. Greuze´i suurte kompositsioonide süzeeks on mõni keeruline jutustus või intriig, tema teosed on alati moraliseerivad ja pealetükkivalt õpetlikud. 18.saj. keskel puhkes õitsele ka inglise maalikunst, mis võttis aga hoopis teistsuguse ilme. Inglismaa oli juba
Romaaniajastu 24.10.2007 Marmorkirikud: Itaalias võib kohata ka marmorkirikuid. Ehitatud maakividest. Erandiks on Firenzes mõned marmorkirikud. Hispaanias väga kuulus romaaniajastu kirik, aga see on ümber ehitatud barokkstiiliks. Seal sees võib näha romaani stiili sees. SANTIAGO DE COMPOSTELA (Põhja-Hispaanias.) Püha Jaakobus oli 1 Kristuse jüngreid. Ristisõjad algasid tema haua kaitsemisega Hispaanias. Lõppesid katsega vallutada tagasi Jeesuse haud Jerusalemmas 12.-13. Saj Saksamaa: MARIA LAACH - suure nelitistorniga kirik Lääne- Saksamaal Kõrgemate külgtornidega kirik - SPEYER. WORMS'i kirik Saksamaal. Skandinaavia: Skandinaavia ristiusustamine toimus rahumeelselt 11.saj alguseks on kõik maad võtnud vastu ristiusu vabatahtlikult Skandinaavia romaanikirikutest olulisim LUNDi kirik Lõuna-Root...
1. Rokokoo kunst Louis XIV lasi Versilles' parki ehitada Trianoni palee, mis oli vähem paraadlik ning kergem. Sisekujunduses loobuti välisaritektuuri detailidest(poolsambad, pilastrid jne), seinad kaeti hoopis suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes peen, ebasümmeetriline ornamentika, sageli ülekullatud kipsist või stukist. Ornamendiks taimemotiivid, sageli ka merikarbi motiiv(rocaille rokokoo). Värvidena kasutati heledaid pastellseid ning kuldseid toone, moodi tuli nn. hiinatsemine. Barokiaegne raske mööbel asendus lainjate piirjoontega kergete toolidega jms, mis võimaldasid isegi lodevat istumist. Moest läks nö sõjakas ja tugev mehe riietus, rokokoo riietusstiili võib isegi naiselikuks nimetada. Meestel: kõrge kontsaga kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge parukas, mingitud nägu. Naistel: kõrged parukad(rohkelt kaunistatud), heledast siidist ...
Voltaire'ist tegi väga palju portreid, tuntuim ,,Voltaire tugitoolis" . Tegi oma töödest autorikoopiaid. Maalikunstis on juhtivaks keskuseks Pariis. Eeskuju võeti skulptuuridest, eriti reljeefidest, värvid jäid tagaplaanile. Huvitav naiskunstnik E.L Vigée-Lebrun naiskunstnik, Marie Antoinette õukonnakunstnik. ,,Marie Antoinette sinises sametkleidis", ,,Autoportree", viimaselt näeme, et tegu oli palju kenama tütarlapsega, kui seda oli Marie Antoinette. J.B Greuze sentimentalist. Õpetliku/moraliseeriva sisuga, traagilise alatooniga teosed,kohati nii karmi sisuga, et naised hakkasid nutma. ,,Isa needmine" moraliseeriva sisuga maal, isa ajab poja kodust välja. J.L David üks tuntuimatest maalikunstnikest. ,,Hortatiuste vanne" üleskutse revolutsioonile, ,,Tapetud Marat" kujutab Marat vannis, maalis otse laipa. Sai kunstikuks alles 30.dates eluaastates. Tõi klassitsistlikku maali värskust dramaatiliste teemadega. Läks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
