nende seas lõbusa ja koketeeriva alatooniga pisiplastika. Rokokoo siseruum püüdis olla intiimne ja võluv. (Oli tunda Aasia mõjutusi. Hiinast toodi portselani ja nipsasju.) SKULPTUUR Skulptuuris viljeleti aia-ja pargiskulptuuri ning pisiplastikat. Skulptuuris näeme baroki jõuliste vormide pehmenemist, õrnemaks ja ümaramaks muutumist. Teemadest eelistati nn ajaviiteteemasid. Kuulus meister oli EDME BOUCHARDON [edm bus`ar`don] (1698-1762), Lõbutsevaid faune ja nümfe kujutas CLODION [klodi`on](1738-1814). Üks tema kuulsamaid töid on "Saatür". "Cupido" Clodion "Saatür" Maalikunst ·Koloriit hele, pastelne ·Värvid roosa, helesinine ·Teemadeks karjaseelu, salongistseenid, mütoloogia ·Rokokoo naisetüüp meeleline ja pisut väljavenitatud proportsiooniga ·Lisaks õlimaalile levinud ka pastellmaal Maalikunsti kõige tüüpilisemaks esindajaks võib pidada FRANCOIS BOUCHER`d [bus`ee] 1703-1770)
Rokokoo (u. 1710.-1760) Rokokoo tähendab prantsuse keeles merekarpi.Tekkis ja omandas kõige iseloomulikuma kuju Prantsusmaal. Rokokoo ajastu välisarhitektuuris jäi püsima senine, baroklik laad. Rokokoo kunstis olid väga sagedasteks motiivideks taimornamendid, merekarbid ja orvandid (merekarbi poolmikud). Maalikunstnikud: 1. Boucher-lodevates poosides naised, väikesed Erosed tiirlemas 2. Watteau-meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine üheks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikukd 3. Fragonard-pikantselt mänglev, alati luuleline ja värske 4. Chardin-motiivid igapäevaelust Rokokoo ajastu interjöris kaob rangus ja raskepärasus, seinu katavad õrnades toonides maalingud, arvukad peeglid ja gobeläänid. Kasutusele võeti paberist tapeet. Rokokoo skulptorid: 1. Bouchardon-,,Amor, kes endale Heraklese nuiast vibu teeb" 2. Clodion-,,Saatür"
baroklik laad. · Kuulsaim sisekujundaja: prantslane Gilles Marie Oppenordt (1672-1742) Amalienburgi lossi interjöör Münchenis Balthasar Neumann. Würzburgi lossi rokokookujundusega saal. Skulptuur · Baroki jõuliste vormide pehmenemine, ümaramaks ja õrnemaks muutumine · Kuulus meister Edme Bouchardon (1698-1762) - "Amor, kes endale Heraklese nuiast vibu teeb" väljendab täpselt rokokoolikku valumaadi. · Clodion (1738-1814) - kujutas lõbusaid nümfe ja faune. · Kuulsamaid Rootsi kunstnikke Johan Tobias Sergel - Tema motiivid on enamasti antiimütoloogilised · Jean- Antoine Houdon Diana Rõivamood Maalikunst · Maalid väga dekoratiivsed · Armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust · Õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle · Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambakarjuseid Antoine Watteau. Armastuse nauding
sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge puuderdatud parukas. ● Ka naised kandsid parukat. Mood rokokooajastul Skulptuur ● Siin näeme baroki jõuliste vormide pehmenemist, õrnemaks ja ümaramaks muutumist. ● Kuulus meister oli Edme Bouchardon (1698- 1762), kelle teos väljendab rokokoolikku vaimulaadi. ● Levib pisiplastika, mis on koketeeriva maiguga nagu kogu rokokookunst. ● Clodion (1738-1814) kujutas lõbutsevaid nümfe ja faune. Maalikunst ● Antoine Watteau (1684-1721). Watteu teostes on tihti elurõõm segunenud õrna lüürilisuse ja melanhooliaga. ● Francis Boucher (1703-1770). Rokokoo kõige tüüpilisem esindaja. ● Jean Baptiste Simeon Chardin (1699-1779). Tähtsaim 18. sajandi prantsuse maalikunstnik Watteau kõrval oli Chardin, keda võib nimetada rokokoolikuks realistiks. Maalikunst
Kuulus meister oli Edme Bouchardon (1698-1762), kelle teos "Amor, kes endale Heraklese nuiast vibu teeb" väljendab täpselt rokokoolikku vaimulaadi. Näeme kavalalt naeratavat poisikest, kes erilise füüsilise pingutuseta teeb endale vibu, väikese armastusjumala atribuuti. Skulptuuris viljeleti aia-ja pargiskulptuuri ning pisiplastikat (eriti portselanist), mis on enamasti koketeeriva maiguga nagu kogu rokokookunst. Lõbutsevaid faune ja nümfe kujutas Clodion (1738-1814). Üks tema kuulsamaid töid on "Saatür". Tarbekunst Rokokoo ajal kasvas tarbekunsti osatähtsus: ruumide kujundus, gobeläänid, mööbel, lauanõud, riietus jne. kõikidel tarbekunsti aladel saavutasid käsitöömeistrid kõrge professionaalsuse. Nende töö oli peen ja maitsekas. Tarbekunstis oli 18. sajand portselani õitseaeg. Portselan oli keraamika liik. Portselan leiutamine Euroopas sattus igati sobivasse aega. Rokokoo armastas väikseid esemeid ja kaunistuseks motiive,
Kaob rangus ja raskepärasus; õrnades toonides maalingud, arvukad peeglid, gobeläänid ning lillelised tapeedid. Pannoosid ja peegleid ümbritses ebasümmeetriline taimornament, millega liitus merekarbimotiiv. 6. Mis oli väga sagedaseks motiiviks rokokoo kunstis? Orvand, mis on merekarbi poolmikku meenutav motiiv. 7. Nimeta kaks kuulsaimat rokokoo skulptorit ja nende töid. Bouchardon ,,Amor, kes endale Huaklese nuiast vibu teeb", Clodion ,,Saatür" 8. Nimeta neli rokokooajastu maalikunstnikku. Kes mille poolest teistest erineb? 1. Boucher, maalidel on lodevates poosides naised, kelle ümber keerlevad kavalerid, õhus lendlevad tiivulised putod ja Erosed. 2. Watteau, maalides võlub meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine ühtseks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks. 3. Fragonard, pikantselt mänglev, alati luuleline, värske 4
Teemadest eelistati nn ajaviiteteemasid. EDME BOUCHARDON [edm busar'do(n)] o "Amor, kes endale Heraklese nuiast vibu teeb" Näeme kavalalt naeratavat poisikest, kes erilise füüsilise pingutuseta teeb endale vibu, väikese armastusjumala atribuuti. Levib pisiplastika (eriti portselanist), mis on enamasti koketeeriva maiguga nagu kogu rokokookunst. CLODION [klodi'o(n)] o Kujutas lõbutsevaid nümfe ja faune. o Üks tema kuulsamaid töid on "Saatür" Maalikunst Soositi mitte ainult värve, vaid ka uudsust ja spontaansust. ANTOINE WATTEAU [a(n)tuann vatoo] o Tema maalides võlub meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine ühtseks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks.
Raha oli kunni käes Arhitektuur. Rok. arh. on suunatud interiöörile. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Kasut. peegleid ja seinad olid värvitud heledaks. Pikuti ja laiuti tulid liistud millel olid kullatud ornamendid. Kasut. palju orvandeid, taimemotiividega. Oli tunda Aasia mõjutusi. Hiinast toodi portselani ja nipsasju. Arhit: G.Oppenordt ja G.Boffrand Skulptuur. Portslanist pisiplastika. Võrreldes barokkiga muut. tööd õrnemaks ja ümaramaks. Tegijd: Clodion ja A.Douchardon.Mehed ei olnud rokokoo ajal mehelikud. Naistel olid suured seelikud. Maalikunst. Maalid olid väga dekoratiivsed ja nendega kaunistati interjööri. Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid. Tegija: F.Boucher. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. Peter Paul Rubens. Piltidel hästi vormikad inimesed. Tema maalidel 3nurga kujulist kompositsiooni ei ole, vaid pilt on paksult rahvast täis
Naistel: kõrged parukad(rohkelt kaunistatud), heledast siidist kleidid ülipeenikeseks kokkunööritud pihaga ja tohutu suureks puhvitud seelikuosaga(krinoliinkleidid). Skulptuuris muutusid baroklikud jõulised vormid pehmemaks, õrnemaks ja ümaramaks. E. BOUCHARDON - ,,Amor endale Heraklese nuiast vibu tegemas". Levib (portselanist) pisiplastika, kujutatakse enamasti lõbutsevaid nümfe ja faune, nt CLODION. Maalikunstis muutusid valitsevaks rubenistide vaated, kes soosisid mitte ainult värve, vaid ka uudsust ja spontaansust. A. WATTEAU loomingus tulid need omadusest kõige paremini esile. ,,Tants", ,,Gilles", ,,Peorõõmud". Ta
Pisikesed portselanskulptuurid, teemaks karjus ja karjuseneiu. Suur muutus toimus riidemoes. Meeste mood muutus naiselikuks, moes olid kõrge kontsaga kingad, valged sukad, särk pitsist rinnaesisega, kohustuslik oli valgeks puuderdatud parukas ja meigitud nägu. Meigi juures omasid tähtsust sünnimärgid, mis kleebiti näo peale. Naised kandsid korsetti, mis oli ülipeenike. Suured seelikud, kõrged soengud. Hügieen ja pesemine ei olnud moes, halb lõhn peletati eemale vürtsi kottidega. Clodion oli tuntuim prantsuse skulptor, kujutas nümfe ja faune. Maalikunstis muutus kõik kuninga maitse järgi, osad ei olnud sellega nõus ja näitasid oma rahulolematust. Üks leer oli poussini pooldajad ja teised rubensi pooldajad. Esimesed pidasid kinni reeglitest, teised toetasid vabamat käsitluslaadi. 18.saj pääsesid nemad soosingusse ja toetasid uudsust ja spontaansust. Watteau maalid olid õhulised ja värvirikkad, ta arvestas õrnu ja läbipaistvaid värvitoone
annaabi.ee 
