Kiievis" Matus 1865 43,5x57 cm Moskvas Esimesed kristlased Kiievis 1880 156x243 cm Moskvas Realism Sakndinaavia maades Suur tõus Skandinaaviamaade kunstis Skandinaavlased tutvusid prantsuse kunstiga Rootsi Soome Eesti Realism Rootsis Anders Zorn 1860-1920 Maalikunstnik Maalis portreid ja rahvaüüpe Castles in the air 1885 37x26 cm Realism Soomes Suureks toeks iseseisvusliikumisele Albert Edelfelt Eero Nikolai Järnefelt Akseli Waldemar Gallen-Kallela Realism Soomes Albert Edelfelt 1854-1905 Maalikunstnik ja graafik Lõi ajaloomaale Valgusrohked vabaõhumaalid Tegi ka portreid Maalid: "Lapse matused", "Merel", "Luxemburgi aed Pariisis". Arla Cederberg 1883 Eero Nikolai Järnefelt 1863-1937 Maalikunstnik Helsingi ülikoolis õpetaja ja professor Maalis portreid, rahvaelu ja maastikumaale Akseli Waldemar Gallen-Kallela
- säilitas oma maalides elutõe - ,,Bojaaritar Morozova" ,,Lumelinna vallutamine" · ILIJA REPIN - maalid Venemaa ajaloost kui ka kaasajast (kaastundega vene lihtrahva raskest elust) - ,,Zaporoozlased kirjutavad kirja" ,,Burklaid Volgal" · Rootsi realistidest kuulsaim Anders Zorn, kes maalis lopsakas voolavas laadis portreid ja rahvatüüpe. · Norras ning Soomes ostus realistlik kunst suureks toeks iseseisvusliikumisele. · Soome realismi suurkuju oli Albert Edelfelt, kes maalis nii Pariisi motiive kui ka kodumaised soome rahvatüüpe. · Johann Köler (Eesti) · Impressionism · NEOIMPRESSIONISM e uus impressionism · POSTIMPRESSIONISM e pärast impressionism Mida kujutatakse? Uudne? · Teema - kujutavad tihti suurlinna rahvarohked suurlinna tänavad, tehnikasaavutused (auruvedur) · Kujutamisviis - keskosa kujutada täpselt selgelt, ääred udused- ebatäpsed
• engeli peatööks oli senati väljaku kujundamine helsingis:toomkirik, riiginõukogu hoone, helsingi ülikooli peahoone ja rahvaraamatukogu • ta on projekteerinud ka arvukalt kirikuid ja ühiskondlikke hooneid soome eri paigus realistlik loodusmaal • vennad magnus, wilhelm ja ferdinand von Wright • ferdinand von wright „võitlevad metsised“, loomad • magnus von wright saj lõpu olusti maalikunst • e. järnefelt • a edelfelt • a. gallen-kallela • m enckell • h simberg • j rissanen • novembrirühm 1916- t sallinen, j mäkela • h schjerfbeck Skageni maalijad (taani 19.saj) skageni maalijateks nim skandinaaviaa kunstnike rühmitust, kes alates 1870.a kuni sajandivahetuseni käis suviti koos skagenis, mis paiknes taanis jüüti ps põhjatipus skageni kunstnikud eemaldusid taani kuningliku kunstiakadeemia ja rootsi kuningliku
Saarisega; 1905) Vanemuise teatrimaja Tartus (1906, hävinud) Korporatsiooni Sakala hoone Tartus Veski tänaval (koos Wivi Lönniga; 1911) Friedrich Akeli silmakliinik Tallinnas Roosikrantsi 10a (1912) Estonia teatri hoone (koos Wivi Lönniga; 1913) Helsingi üliõpilasmaja Pangahoone Helsingis Soome Rahvusmuuseum T Suomalainen Temppeliaukio kirik Maalikunst: A Edelfelt A Kallela - Gallen-Kallela maalid olid alguses realistlikud, hiljem maalis ta rahvusromantilises stiilis peamiselt Soome loodust ja Kalevala-ainelisi kompositsioone. 20. sajandi alguses muutus tema looming sümbolistlikuks. E Järnefelt H Schjerfbeck - She is most widely known for her realist works and self-portraits, and less well known for her landscapes and still lifes. Skulptuur: W Runeberg - was a Finnish neo-classical sculpto
Eestis: Eduard Vilde "Mahtra sõda", Ernst Särgava jutustussari "Paised", Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus" Realism kunstis Kunstnik maalib asja ainult nii nagu ta seda näeb Realistid nõuavad looduse võltsimatut, asjalikku ja objektiivset kujutamist Loodusest võeti piltide üksikasjad, värvitoonid ja isegi kompositsioon Esindajad: Jean-Francois Millet (1814-1875, Prantsusmaa), Honore Daumier (1808-1879, Prantsusmaa) Vassili Surikov (1848-1916, Venemaa), Albert Edelfelt (1854-1905, Soome), Edouard Manet(1832-1883, Prantsusmaa) jt. Jean-Francois Millet Edouard Manet "Viljakoristajad" "Eine murul" Kunstinäide sotsialistlikust realismist: Vjatsheslav Tokarev "Lenin kolhoosnikutega" Allikad "Eesti Ensüklopeedia 8", lk 64, 1995, Eesti Enüklopeediakirjastus. "Kirjandus VII klassile", lk 154, Ilmo Au ja Märt Hennoste, 1998, Avita URL=http://et.wikipedia.org/wiki/Realism_%28kirjandus %29 URL=http://www.tdl
Eestis: Eduard Vilde "Mahtra sõda", Ernst Särgava jutustussari "Paised", Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus" Realism kunstis Kunstnik maalib asja ainult nii nagu ta seda näeb Realistid nõuavad looduse võltsimatut, asjalikku ja objektiivset kujutamist Loodusest võeti piltide üksikasjad, värvitoonid ja isegi kompositsioon Esindajad: Jean-Francois Millet (1814-1875, Prantsusmaa), Honore Daumier (1808-1879, Prantsusmaa) Vassili Surikov (1848-1916, Venemaa), Albert Edelfelt (1854-1905, Soome), Edouard Manet(1832-1883, Prantsusmaa) jt. Jean-Francois Millet Edouard Manet "Viljakoristajad" "Eine murul" Kunstinäide sotsialistlikust realismist: Vjatsheslav Tokarev "Lenin kolhoosnikutega" Allikad "Eesti Ensüklopeedia 8", lk 64, 1995, Eesti Enüklopeediakirjastus. "Kirjandus VII klassile", lk 154, Ilmo Au ja Märt Hennoste, 1998, Avita URL=http://et.wikipedia.org/wiki/Realism_%28kirjandus %29 URL=http://www.tdl
REPIN ajaloo- ja kaasajateemad, kus on kaastundega kujutatud vene lihtrahva rasket elu, nt ,,Burlakid Volgal" A. ZORN kuulsaim Rootsi realist, maalis lopsakas voolavas laadis portreid ja rahvatüüpe, nt ,,Jaaniöö tants". Realism aitas kaasa rahvusliku eneseteadvuse tõusule, kuna õigustas oma rahva ajaloo ja looduse kujutamist. A. EDELFELT Soome realismi suurkuju, maalis nii soome rahvatüüpe kui ka Pariisi motiive. ,,Mängivad poisid rannal" E. JÄRNEFELT nagu Edelfeltki. ,,Alepõletajad" JOHANN KÖLER ideaaliks vene akadeemiline maalikunst, kuid mitmetes väiksemates teostes on ta lähemal realismile
Kiriku interjöör ei ole muljetavaldav: ainult altar ja orel, samuti Lutheri, Agricola ja Melanchthoni kujud rikuvad ruumi valget sümmeetriat. Katedraali ehitas Carl Ludwig Engeli projekt 1852. 3.Kunstimuuseum Ateneum, Helsingi Ateneumi võib pidada riigi seisukohalt kõige olulisemaks muuseumiks, sest just siin on eksponeeritud Soome suurima kunstnike maalide ja skulptuuride kollektsioon, nagu Hugo Simberg, Albert Edelfelt ja Pecky Halonen. Arhitekt Theodor Heyeri projekteeritud muuseumihoone ehitati 1887. aastal. Täna on see riiklik monument. 4. Kaasaegse kunsti muuseum Kiasma, Helsingi Tänapäeval toetavad Soome kaasaegset kunsti riigi ja erasektori kogukonnad. Muuseumi alalised ja ajutised näitused tutvustavad külastajatele Soome ja Skandinaavia 20. ja 21. sajandi kunstnike tööd. Kiasma muuseum asub ultramodernses hoones Helsingi kesklinnas, mida võib nimetada ka kunstiteoseks
1. soome asustamise etapid 1.etapp x (ei ole teada, kust tuldi) 7500-3300 eKr (tulid jahimehed, kalurid) 2.etapp soomeugrilaste tulek Soome aladele 3300 3000 eKr (x+SU, x assimileerus. SU assimileeris endaga teised hõimud). Nendega tuli kammkeraamiline kultuur (kammipiimustriga savinõud. See viitab sellele, et oldi juba pisut paiksemad, koguti tagavara). 3.etapp baltihõimud 2400-2000 eKr (tõi venekirveskultuuri, nöörkeraamika. Neid polnud palju. Tõid ca 200 sõna). x+SU+b rannikul; x+SU sisemaal (baltihõimude mõjud hakkavad domineerima just rannikul). Lapi eraldus Soomest 4.etapp (põhja)germaani hõimude tulek 1200-900 eKr. Läänemurre x+SU+b+g. Kagu-Soome, Laadoga ümbrusx + SU+b Tekib ida ja lääne erinevus (läänes oli kõikide hõimude mõjutusi) Germaani hõimude tulek on avaldanud mõju hääldusele ja süntaksile (nt liitajad) 5.etapp uusasukad Põhja-Eesti aladelt ja skandinaavia hõimud 1-200. Rannikumurre x+SU+b+g+e+sk Häme ...
1. soome asustamise etapid 1.etapp x (ei ole teada, kust tuldi) 7500-3300 eKr (tulid jahimehed, kalurid) 2.etapp soomeugrilaste tulek Soome aladele 3300 3000 eKr (x+SU, x assimileerus. SU assimileeris endaga teised hõimud). Nendega tuli kammkeraamiline kultuur (kammipiimustriga savinõud. See viitab sellele, et oldi juba pisut paiksemad, koguti tagavara). 3.etapp baltihõimud 2400-2000 eKr (tõi venekirveskultuuri, nöörkeraamika. Neid polnud palju. Tõid ca 200 sõna). x+SU+b rannikul; x+SU sisemaal (baltihõimude mõjud hakkavad domineerima just rannikul). Lapi eraldus Soomest 4.etapp (põhja)germaani hõimude tulek 1200-900 eKr. Läänemurre x+SU+b+g. Kagu-Soome, Laadoga ümbrusx + SU+b Tekib ida ja lääne erinevus (läänes oli kõikide hõimude mõjutusi) Germaani hõimude tulek on avaldanud mõju hääldusele ja süntaksile (nt liitajad) 5.etapp uusasukad Põhja-Eesti aladelt ja skandinaavia hõimud 1-200. Rannikumurre x+SU+b+g+e+sk Häme ...
1 Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool Anne-Mai Edala Jean Sibeliuse soololaulud ,,Teemant märtsilumel" klaveri- ja orkestriversioonis Kursusetöö Juhendaja Maia Lilje ' Tallinn 2008 2 ABSTRAKT Jean Sibelius on helilooja, keda tunnevad kõik muusikast huvituvad inimesed. On ju kõikidele teada, et Sibelius on suur sümfooniatemeister, kuid tema saavutustega väiksemates zanrites ei ole just paljud kursis. Oma kursusetöös proovingi tutvustada Jean Sibeliuse vokaalmuusikat ning täpsemalt soololaule. Püüan leida vastuseid küsimustele, miks suurmeistri laulud ei ole väga populaarsed tänaste lauljate repertuaaris ja mida erilist on Sibelius soo...
Tema loomingus enamasti ajalooteema. Kaastundega kujutab vene lihtrahva rasket elu heaks näiteks teos ,,Burlakid Volgal". 1880ndatel, pärast tutvumist prantsuse kunsti ja vabaõhumaali põhimõtetega, algas tõus skandinaaviamaade kunstis. Rootsi realistidest kuulsaim Anders Zorn, kes maalis lopsakas voolavas laadis portreid ja rahvatüüpe. ,,Jaaniöö tants". Norras ja Soomes osutus realistlik kunst suureks toeks iseseisvumisliikumisele. Soome realismi suurkuju oli Albert Edelfelt, kes maalis nii Pariisi motiive kui ka kodumaiseid soome rahvatüüpe. ,,Mängivad poisid rannal". Samuti Eero Järnefelt ,,Alepõletajad". Graafika õitsengu ja populaarsuse tõusu aeg. Hakati hindama erinevate sügavtrükitehnikate võlu ja omapära. Eri tehnikates kujutati maastikke, linnavaateid, olustikku ja inimtüüpe. Graafika oli suhteliselt odav ja aitas nõnda levitada kujutavat kunsti rahva hulka. Graafikat hakati õpetama ka kõrgemates koolides, nt Leipzigis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
