Klassitism ja romantsim (0)

KLASSITSISM JA ROMANTISM

1750-1850 suurte muutuste aeg Euroopa kunstielus, tekkisid kunstinäitused ja kunstikriitika, vähenes kunstitellijate roll.
Tekkisid 2 kunstisuunda, mis olid samaaegsed ja osaliselt läbipõimunud: klassitsism ja romantism.

Klassitsism (lad.k classicus – esmaklassiline, parim)

Nii nimetati seda stiili Kesk- ja Ida-Euroopas. Inglise ja prantsuse keeles nimet. neoklassitsismiks.
Varaklassitsism kuni 1800, kõrgklassitsism pärast seda. Prantsuse klassitsism jagatakse mõnikord 3 etapiks: 1) 1760 -1790 Louis XVI stiil; 2) 1790-1800 direktooriumistiil; 3)1800-1820 ampiirstiil.

See on kindlate vormitunnustega stiil, mõistuslik, reeglipärane ja harmooniline. Võeti eeskujuks antiikkunst. Seda soodustas antiigi pärandi kättesaadavuse tõus – väljakaevamised, teadustööd. Nt Winckelmanni teos “Antiikkunsti ajalugu”.

On seotud valgustajate ideoloogiaga. Usuti mõistuspärastesse loodusseadustesse ja nendele toetuvasse maailmakorda. Valgustajad Voltaire , Montesquieu , Hupel, Merkel .
Romantism on aga omapärane ellusuhtumine ja mõtteviis, mis võib väljenduda erinevates vormides . Üksikisiku ja tema kordumatu sisemaailma väärtustamine, kunstniku isikupära rõhutamine.
Hinnati fantaasia - ja tundeküllust, salapära. Eeskujuks ja imetluseks keskaeg . Igatsus eksootiliste maade järgi. Seda kõike tingis rahulolematus kaasajaga , romantikud pettusid valgustuses, pidasid tähtsaks hoopis tundeid ja instinkte.
Hinnatakse kunstniku eneseväljendust, originaalsust. Romantistid rõhutavad, et kunstnik pole käsitööline, vaid ühiskonnas erilise seisundiga loovisik. Naeruvääristavad ühiskonnareegleid, saab alguse kunstnike boheemlus . Romantikuid ühendab ellusuhtumine, vormikäsitlus on erinev.
Tekkis uus pargistiil – inglise park. (William Kent )

Klassitsistlik arhitektuur

Klassitsistlik arhitektuur võttis eeskujuks antiikehitisi. Valgustajate ideoloogia mõjul oli paljude arhitektide eesmärk mitte ainult ilus ehitis, vaid arhitektuuri abil ühiskonnaelu reeglipärasemaks ja mõistlikumaks muutmine. Ei nõutud siiski otsest antiigi jäljendamist, vaid antiikkunstist tuletatud reeglite kasutamist. Renessansiajastu arhitekti Andrea Palladio mõju.
Lihtsus, rangus , reeglipärasus, suurejoonelisus, sümmeetrilisus. Fassaadidest pidulikud ansamblid. Kasutati ümarkaart, kupleid.
Sisearhitektuuris range ja tagasihoidlik kujundus. Sümmeetrilised motiivid kreeka, rooma eeskuju, nt. hammaslõige, munavööt, meander.
Kõige rangem direktooriumstiil, vähe kaunistusi. Ampiirstiil oli rikkalikum, raskepärane – vaasid, urnid, loorberipärjad,sfinkisid.
Ameerikas: Virginia ülikool ( Jefferson ), Valge Maja, Kapitoolium .
Prantsusmaa: Pariisi Pantheon (Soufflot), Väikese Trianoni loss (Gabriel), Madeleine’i kirik (jäljendab täpselt kreeka templit).
Venemaa, siis oli pealinn Peterburg: Smolnõi Instituut (Quarenhi), Kunstide Akadeemia, Marmorpalee, Börsihoone (Peterburis), Admiraliteedihoone ( Zahharov ). Peastaabi kaarhoone Peterburis (Rossi – tähtis arhitekt, dekoratiivsus).
Saksamaa: Brandenburgi väravad. Berliini teater( Schinkel )
Eesti: paljud mõisahooned, Saue , Saku, Riisipere mõisad. Tartu Ülikool( Krause ).

Klassitsistlik kujutav kunst

Skulptuur

See sõltus samuti antiikeeskujudest, seda nii vormikäsitluses kui ka motiivide valikul . Materjalidest eelistati marmorit . Kasutati antiikmütoloogia teemasid . Inimkeha kujutati harmoonilisena, kuid idealiseeritult. Sageli alastifiguurid.
Klassitsism püüdis jääda ka dramaatilistes stseenides soliidseks ja suursuguseks.
Tähtsamad skulptorid: Itaallane Antoine Canova (tema töödes võib näha veel rokokoolikku pehmust) teos “Kolm graatsiat ”
Prantslane Antoine Houdon istuva Voltaire ’i kuju.
Taanlane Bertel Thorvaldsen , kõige järjekindlam klassitsismi elluviija. Ta oli ka eestlase August Weizenbergi eeskuju. Viimase tuntuimad tööd “ Koit ” ja “Hämarik”.

Klassitsistlik maalikunst

Otsesed antiikaja eeskujud puudusid, järgiti skulptuure ja reljeefe. Domineeris siluett, joonistus. Värv kui väljendusvahend jäi tagaplaanile, tuhm .
Varaklassitsism Hakkasid kehtima normid, millest oli lubamatu üle astuda. Nõuti mehisust ja eetilisust. Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik, vooruslikult eluviisile suunama. Näiteks Jean- Baptiste Greuze, tema teoste süžee pärineb jutustustest. Alati õpetlik sisu. Teiseks portreekunstnik E.L. Vigee- Lebrun , soojatundeline ja sarmikas.

Kõrgklassitsism Süžeed antiikajaloost ja mütoloogiast. Eriti armastati selliseid motiive , mis olid allegooriliselt seotud kaasaja sündmustega.

Inimested olid maalidel tardunud ja teatraalsetes poosides. Pildi ülesehitus tasakaalukas, sümmeetriline. Esiplaani kogu tegevustik, taust peaaegu detailideta. Vähenes huvi elava looduse ja valguse vastu. Seetõttu olid klassitsistlikud maastikumaalid kuivad ja tuhmid . Olustikumaale eriti ei tehtud, sest argielu kujutamist peeti madalaks ja proosaliseks.
Jacques Louis David ( 1748 -1825) prantslane, kõrgklassitsismi kuulsaim kunstnik. Reageeris oma tähtsamate teostega Prantsusmaa poliitilisele arengule. Nt “Horatiuste vanne ” – ühiskondliku tähtsusega. Väljendas revolutsioonilist vaimulaadi, sest meenutas kodanikukohustuste ülimuslikkust. “Sabiinitarid”
Jean Auguste Dominique Ingres (1780-1867) ise pidas oluliseks oma suuri kompositsioone, aga tänapäeval huvitutakse tema portreedest, aktimaalidest, joonistustest. Tõetruudus on neis ühinenud väljapeetud ja üldistava joonekäsitlusega.

Historitsistlik arhitektuur 19.saj

Sel ajal toimus urbaniseerumine , tehnnika areng. Eeskujuks mineviku arhitektuurid.
Historitsismiks nimetatakse mõne vanaaegse stiili (mis on pärast antiikaega) jälgendamist. Klassitsism jäljendas ainult antiiki. Historitsismil on palju vormistiile eesliitega neo- (nt neogootika , neorenessanss, neobarokk jne). Levib peamiselt alates 1820. aastatest .
Neogootika
Levis peamisel Inglismaal, Saksamaal, hiljem ka Prantsusmaal. Selle stiiliga püüti rahvuslikku eneseteadvust suurendada. Selles stiilis hoonete tellijateks olid aristokraadid , valitsused ja kirik . Inglise parkidesse hakati rajama eksootiliste lisadena kabeleid ja kunstlikke varemeid. Vaesemate aadlike ja linlaste lemmikud olid neorenessanss ja neobarokk.
Inglismaal Londoni parlamendihoone ( Barry )- erikõrgustega tornid ja teravkaar .
Saksamaal Kölni toomkirik
Prantsusmaal restaureeriti gootihooneid, s.h. Pariisi Jumalaema kirik.
Eestis: J.W Krause ehitas Tartu toomkiriku varemetesse raamatukogu hoone (praegu TÜ muuseum ). Neogootika näidetakse on veel mitmed mõisahooned, nt Alatskivi ja Sangaste. Tallinnas Toompeal Aleksander Nevski katedraal .

Neobarokk

Peamised tellijad oli eelkõige uusrikkad . Kuulsaim näide Charles Garnier’ projekteeritud Pariisi ooperiteater . Nt veel Brüsseli Justiitspalee.
19.saj II poolel hakkas ajaloolisi stiile välja tõrjuma eklektika – erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidega.
Ka võeti kasutusele raudkonstruktsioonid (esialgu küll ainuilt tööstusarhitektuuris või sildade ehitamisel ). 1781 . a Inglismaal üleni malmist Coalbrookdale’i sild . 19 saj keskel metallsõrestikust ja klaasist Kristellpalee. Veel nt Pariisi raamatukogu, millega lage kannavad peened raudpostid,

Romantism Inglismaal, Hispaanias, Saksamaal, Prantsusmaal

Romantism oli alguses väheste haritlaste eneseväljendus. Viljeleti enamasti maalikunsti ja graafikat. Arhitektuur ja skultuuri mitte, sest see oleks liiga kallis ja vähem paindlike võimalustega üksikisiku kordumatute mõtete avaldamiseks.

Inglismaa

William Turner (1775- 1851 ) Tähtsaim inglise romantik . Meremaalija e. marinist. Voolava ja maalilise värvikäsitlusega, kontuurid nõrgad ja hajuvad. Impressionismi eelkäija.
William Blake(1757-1827) tema tööd on väga fantaasiaküllased. Ainevalikus väga literatuurne, lõi oma mütoloogia Piibli ja antiiktegelaste ühendamisel. Maalide kontuurid on tugevad. Tema pildid on ilma tekstita raskesti mõistetavad, käsitles kirjutatud teksti , kirjatähti ja illustratsioone ühtse kunstiteosena.

Hispaania

Romantismi tekkepinnaseks Hispaanias oli ühiskondlik ummikutunne. Uuendusmeelsed haritlased lootsid lahendust Prantsuse revolutsiooni levikust .
Francisco Goya ( 1746 -1828) hindas valgustusideid ja seepärast masendas teda kodumaa olukord. Hispaanias oli nimelt terav sõjaolukord Prantsusmaaga ( Napoleon ). Tema töödel on tihti pilkav alltekst , nt satiiriline graafika sari “Kapriisid”. Piltide meeleolu dramaatiline, pessimistlik, nt graafiliste lehtede sari “Sõjakoledused”.

Saksamaa

Seal oli poliitiline killustatus. Romantism oli seotud rahvusliku ärkamisega, tihti aga ühiskondlikust elust põgenemise püüdega. Romantismi pooldas ainult osa kunstnikest.
Caspar David Friedrich ( 1774 -1840) saka romantiline maalikunstnik . Tähtsad on tema uuenduslikud maastikupildid, mis on äärmuslikult tundeküllaste ja tähendusrikaste motiividega. Piltidel kujutatud inimesed seisavad sageli seljaga vaataja poole, et rõhutada üksindust. Eelistab lõpmatusse avanevad maastikuvaated. “Rügeni kriidikaljud ”.
Philipp Otto Runge( 1777 -1810) üksikisiku hingeelu romantiline tõlgendus ja uut moodi valguskäsitlus.

Prantsusmaa

Siin seostus kunsti areng poliitilise ajalooga tihedamalt kui mujal. Kujunes olukord, kus klassitsismi ideaalide hülgamine romantikute, hiljem ka teiste poolt tahes-tahtmatult väljendas ka pettumist ühiskonnas. Neile, kes kehtiva korraga rahul olid, muutus klassitsismi kaitsmine mitte ainult esteetiliseks, vaid ka poliitiliseks ülesandeks. Riik pooldas klassitsismi. Riigi poolt tunnustatud kunsti nimetatakse ametlikuks, tunnustamata kunsti aga sõltumatuks.
Ametlik kunst . Kujunes välja kindel teemade hierarhia – kõrgelt hinnati mütoloogilisi, religioosseis, allegoorilisi kompositsioone, ka ajaloolisipilte ja siis portreid. Maastikku , natüürmorti ja olustikku peeti tähtsusetuks. 19. saj ametlikku kunsti on nimetatud ka akademismiks. Tavalise elu otsest kujutamist peeti labaseks, seda tuli parandada ja idealiseerida. Akademism tähtsustas maalikunstis joonistust, värvid polnud olulised. Kuid aegapidi toodi ametlikku kunsti ka uusi võtteid ja ellusuhtumisi, mis avaldusid sõltumatus kunstis.
Sõltumatu kunst. Seda toetasid opositsioonilised jõud, osa radikaalsest kodanlusest ja haritlased. 19.saj jagatakse kiiresti vahelduvateks vooludeks: romantism, realism, impressionism , postimpressionism.
Theodore Gericault(1791-1824) tema maali “ Meduse ’i parv ” võib pidada uue voolu esikteoseks Pr.maal, mille süžeeks oli merehädaliste vaevlemine parvel. Klassitsistlik rahu asendus dünaamika ja kirgliku tundeavaldusega. Keskendub plastilisele modelleeringule.
Eugene Delacroix ( 1798 -1863) Suurim romantik. Keskendus värvide tähtsusele, kõrvutas täiendvärve (nt punane ja roheline). Motiivid pärinevad keskaja ajaloost või Põhja-Aafrika olustikust. Temaatika ka inglise kirjandusest, põhiteema on vabadusearmastus. “Chiose veresaun ”, mis pühendatud kreeka rahva kannatustele. “Vabadus viib rahva barrikaadidele”, 1830 aasta revolutsiooni teemal.
Camille Corot(1796-1875) Maastikumaalija, lähtus elavast Itaalia loodusest, hiljem Prantsusmaa loodus. Maalid lüürlise ja sumeda meeleoluga, hallika koloriidiga.

Skulptuuri romantism arenes aeglaselt. Francois Rude “Sõttamineku laul”