Klasstisism, romantism, realism, impressionism (1)

Klassitsism (1750 – 1850, kunstistiil) – mõjutused antiigist ja antiikkunsti eeskujude järgimine, mõistuspärasus samastati selguse ja korraga, kindel vormitunnetus, mõistus pärasuse harmoonilisus, õpetlik ja ülistas voorusi, ranged reeglid, loomingus kujutati kaasaja elu, tõde oli kõige tähtsam, tõmmati piir madala ja kõrge kunsti vahele; arhitektuur – eeskuju antiigist ja renessaansist, kolossaalorderite ja sammasportikuse kasutamine (A. Palladio mõju), ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus, eeskujuks antiikehitised, pidulikud ansamblid , ümarkaared, kuppelehitised, lihtsam ja rangem direktooriumistiil ja rikkalik ja raske ampiirstiil, Inglismaa – W. Kent – inglise pargistiili rajaja, Palladio stiilis Holkham Hall, Usa – T. Jefferson – Virginia Ülikool ja esinduskogu hooned, Valge Maja, Kapitooliumi hoone, Prantsusmaa – J.G. Soufflot – Pariisi Pantheon , J. A. Gabriel – Väike Trianoni loss, Madelaine´i kirik, Tähe võidukaar, Venemaa – A. Zahharov – Admiraliteedihoone, C. Rossi (linnaansamblid) – Peastaabi peahoone , Mihhaili loss, Kunstide Akadeemia, Gostinõi Dvor, Marmorpalee, Saksamaa – K. F. Schinkel – Berliini teater, muuseumi ja peavahi hoone, Brandenburgi värav, Eesti – J. W. Krause – Tartu Ülikooli peahoone Vana anatoomikum, Tähetorn, C. L. Engel – Tallinna linnaehitus , Kohtu tn nr 8, Saue , Saku, Raikküla mõisahooned, Tartu kesklinn, Soome – C. L. Engel – Senatihoone Helsingis, Helsingi Suurkirik; kujutav kunst – skulptuur – antiigi jäljendamine, eelistatakse marmorit , antiikmütoloogia süžee, kujutati võitu, armastust ja õiglust, inimkeha harmooniline ja hästiarenenud, hoiduti detailidest, soliidne, range, suursugune, A. Canova – Paolina Borghese , A. Houdon – istuv Voltaire´i, A. Weizenberg – Koit , Hämarik; maalikunst – eeskuju antiik skulptuuridest ja reljeefidest, hoolikalt maalitud piirjooned, tuhmid värvid, puudusid varjundid, kullatud valgus ülevalt, teosed olid õpetlikud ja eeskujuandvad, kujutati kangelasi antiikajast, suur tähtsus portree maalil, kasutatakse siluette, ei rõhutatud värve, tööd paigalseisvad, J. L. David – maalikunstnik , prantslane, keisri ülistaja, aktiivne tegelane Suure Prantsuse Revolutsiooni ajal, Napoleoni õuekunstnik, Prantsuse maalikunsti suurim mõjutaja, „ Horatiuse vanne“, „Napoleoni ja Josephine kroonimine “, „Tapetud Marat “, J. Ingres – „Suur supleja“, „Suur odalisk“, „ Napoleon keisritroonil“.
Romantism (1830 – 1850, kunstivool ) – keskaja imetlus, omapärane ellusuhtumine ja mõtteviis, kunstniku originaalne eneseväljendus, väljendas kahtlust või petumist valgustajates, rõhutasid tundeid ja instinktide tähtsust, kustnikke ühendas ellusuhtumine, üheks väljenduseks oli inglise park, mineviku idealiseerimine, ebatavalised tegelased ja sündmustikud; arhitektuur – historitism : minevikustiil – neogootika – arhitektuuri stiil, mis levis Inglismaal, Saksamaal ja Prantsusmaal, hoonete tellijateks olid valitsused, aristrikraadid, kirikud, Londoni parlamendihoone, Tartu Ülikooli muuseum , Sangaste loss, neobarokk – baroki jäljendamine, tellijad olid uusrikkad , Pariisi ooperiteater , Brüsseli Justiitspalee, Vittorio Emanuele II monument, eklektika – erinevate stiilide segunemine, võeti kasutusele raudkonstruktsioonid, Kristallpalee , Kings Cross , Pariisi raamatukogu; maalikunst – kindel süzee, maal nagu jutustus, taaselustati maastikumaal , teoste ainestik romantilistest teostest, õitsele puhkes ajaloomaal, Inglismaa – William Blake – „Looja jumal“, William Turner – akvarell- ja õlimaalija ja graafik , marinist , kasutas voolavat vävikasutust, nõrgad kontuurid, „ Vihm , aur ja kiirus“, „Temeraire´i viimne sõit“, „Lumetorm“, Hispaania – F. Goya – kaunivärvilised paraadportreed , õukonna kunstnik, loomingus oli romantilisi jooni, „Kapriisid“, „Alba hertsoginna “, „Karnevalistseen“, Saksamaa – P. O. Runge – „“Hommik, „Hülsenbecki lapsed“, Prantsusmaa – T. Gericault – maalikunstnik ja litograaf, süžeeks reaalne sündmus kaasajast, loobus kompositsioonis figuuride kitidena paigutamisest, kompositsioon taandus kahele ristuvale diagonaalile, „Meduse´i parv “, „Leda ja luik“, „Tagasi Venemaalt“, E. Delacroix – maalikunstnik ja greefik, dünaamilised maalid, kontrastne värvikasutus, viimistletud tehnika, motiivid põnevast keskajast, „Dante ja Vergilius “, „Alžeeria naised on ruumides“, „Vabadus viib rahva barrikaadidele“, C. Corot – maastiku maalija , ainestik prantsuse loodusest, lüürilise meeleoluga ja sumedad malid, „Meenutus Mortefontaineist“, „ Homeros ja karjased“, „ Sild Mantesis“.
Realism (1840 - , kunstivool) – huvitus kaasajast, lihtinimestest, argielust, tegelikkuse asjalik ja ilustamata esitamine, eeskujuks maastikumaalija J. Constable, maaliti seda, mida nähti, kunst ja teadus peavad tõde teenima , vastupidine romantismile, kasutati looduses nähtavaid toone, kujutatut valgustas ülevalt vasakule suunatud valgusallikas, tumedalt heledale üleminek, Prantsusmaa – Barbizoni koolkond – maalisid looduses ja elasid Barbizonis, innustust andis Contable näitus Pariisis, maastikumaalijad, side talurahva ja looduse eluviisiga, tahtsid luua uut moodu kunsti - realism, loodusest võeti piltide üksikasjad, värvitoonid ja kompositsioon, T. Rousseau , J. R. Millet, J. Dupre , J. F. Millet – kujutas talupoegi, ta tegelased olid vastuolus ideaalskeemile, arvati, et ta õhutab lihtrahvast mässama, „Viljapeade korjajad“, „Külvaja“, „Kaevajad“, H. Daumier – graafik, teostel ühiskonna kriitiline iseloom, tegelased argielust, näeb kõiges pilkamis väärsust, motiiviks suurlinna lihtrahvas , „Crispin ja Scapin“, „Pesunaine“, „Transonain´i tänav“, G. Coubert – suured pildid, motiiv argipäevast, korraldas esimesena kontranäituse, kaasaja olustiku maalimine, „Matus Oransis“, „Kivilõhkujad“, „Tere, härra Coubert“, E. Manet – ainesti Pariis ja kaasaegne linnaelu , vulganiseeringud, tätis oli kuidas ainet on nähtud ja kujutatud, vähendas varjudega ruumi kujutamist, heleda ja tumeda vstandumine, „Eine murul “, „Olympia“, „ Raudtee “, Venemaa – peredvižnikud – rändnäituste ühing, V. Surikov – maalikunstnik, peredvižnikute liige, „Bojaaritar Morozova“, „Lumelinna vallutamine“, „Streletside hukkamise hommik“, I. Repin – olustiku, portree ja ajaloomaalija, maalis kaasaja kultuuritegelasi, rahva elu, peredvižnikute liige, „Ritsikas“, „Burlakid Volgal “, „Zaporoožlased kirjutavad kirja Türgi sultanile“, I. Šiskin – maalikunstlik ja graafik, peredvižnikute liige, maalis Venemaa loodust, „Hommik männimetsas“, „Metsatihnik“, „Männimets“, I. Aivažovski – maalikunstnik, maalis merd ja taevast, „Üheksas laine“, „ Reval “, „Sinine koobas Napoli lähedal“, Eesti – J. Köler – akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik, pani aluse Eesti portree ja maastikumaalile, „ Eeva granaatõunaga“, „Isa portree“, „Ema portree“, A. Wetzenberg – looming kujunes realismi suunas, skulptor , eeskujuks oli klassistist Thorvaldsen, koit ja hämarik, A. Adamson – kujur, aluse panija Eesti rahvusliku kunsti arengule, eeskujuks prantsuse realistlik skulptor, „ Rusalka “, „Nälg“, „Laeva viimane ohe“, P. Raud – maalija, lähut Düsseldorfi koolkonna asjalikust, portree ja maastiku maalija, „ Magav koer“, „Magav kass“, „ Muhu rauk“; graafika – õitseng ja populaarsuse kasv realismi ajal, muutus iseseisvaks kunstiliigiks, kujutati erinevates tehnikates maastikku , linnavaateid, olustikku ja inimtüüpe, suhteliselt odav, mille tõttu oli lihtne kujutavat kunsti rahale levitada; skulptuur – kallis, muudeti vähe klassitsisliku skulptuurikunsti formaalsetsüsteemi, belglane C. Meunier – suurejooneline lihtsus ja monumentaalne pidulikkus, „Terasvalvaja“; fotograafia – realism soosis selle sündi ja arengut, tegelikkuse täpne jäljendamine, N. Niepce – pilt, mis on loodud valgustundlikule pinnale valguse mõjul, J. Daguerre – dagerrotüüpia leiutamine , pildistas valgustundlikuks muudetud metall või klaasplaatidele, F. Talbot – leiutas kaheastmelise fototehnika, kus negatiivist saab kopeerida piiramatu arv positiive, Nadar – aeofotod, tegi pilte kuumaõhupalli pealt õhus.
Impressionism (1870 – 1880, kunstivool) – valguse ja varju mäng, peened nüansid, värvivarjundid, uudsed süžeed, uut moodi kujutamisviis, väikesed ja visandlikud erivärvilised pintslitõmbed, vähenes ruumilisus, varjud värviti värviliseks, hüljati traditsiooniline kompositsioon, motiiviks oli maastik , vabaõhumaalid, E. Manet, C. Monet – tegi esimese impressionistliku maali, andis edasi looduse muutlikust , „Impressioon. Tõusev päike“, „ Palazzo Mula Veneetsias“, „Roueni katedraal “, P. Renoir – mahedad ja südamlikud teosed, heledad ja puhtad toonid, pehmed pintslilöögid, „ Vihmavarjud “, „Aerutajad Chatou´s“, „Kiik“, E. Degas – täpsus ja jahedus , kujutas balletitseene, kus oli liikumist, armastas pastelli, „Džokid võiduajamisel“, „Täht e tantsijatar laval“, „Tantsutund“, C. Pissarro – õhulised ja päikeseküllased tänavapildid, Pariisi aiad ja põllud, „Punased katused“, „Sild Rouenis“, „Montmarte´i bulvar“, A. Sisley – maalis vabas õhus, „Udune hommik“, „Küla Seine ´i kaldal“, „ Moret ' papliallee“, Eesti – Ants Laikmaa „Maria Underi portree“ ja Paul Burman „Kitsekari“.