Rokokoo (u. 1710.-1760) Rokokoo tähendab prantsuse keeles merekarpi.Tekkis ja omandas kõige iseloomulikuma kuju Prantsusmaal. Rokokoo ajastu välisarhitektuuris jäi püsima senine, baroklik laad. Rokokoo kunstis olid väga sagedasteks motiivideks taimornamendid, merekarbid ja orvandid (merekarbi poolmikud). Maalikunstnikud: 1. Boucher-lodevates poosides naised, väikesed Erosed tiirlemas 2. Watteau-meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine üheks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikukd 3. Fragonard-pikantselt mänglev, alati luuleline ja värske 4. Chardin-motiivid igapäevaelust Rokokoo ajastu interjöris kaob rangus ja raskepärasus, seinu katavad õrnades toonides maalingud, arvukad peeglid ja gobeläänid. Kasutusele võeti paberist tapeet. Rokokoo skulptorid: 1. Bouchardon-,,Amor, kes endale Heraklese nuiast vibu teeb" 2. Clodion-,,Saatür"
o Portselan samuti kasutusel hiinapärased motiivid o Iseloomulik armastuse teema, vahepeal isegi pornograafia · Omapärane on ka rokokoo-ajastu mood o Tüüpiline soeng hästi kõrge (1-1,5)m o Mehed muutuvad naiselikuks o Barokiajastu sõjakangelane asendub lühikeste pükstega naiseliku ja eputava mehega · Skulptuuris oluline armastuse teema o Vormid pehmemad, õrnemad ja ümaramad o Edme BOUCHARDON "AMOR ENDALE HERAKLESE NUIAST VIBU TEGEMAS" · Maalikunstis peetakse rokokoo stiili algatajaks o Antoine WATTEAU Õrnad, läbipaistvad toonid roosa, helesinine, sinililla, kuldne "TANTS" ja "GILLES" o Francois BOUCHER Kõige tüüpilisem rokokoo esindaja o J.-H. FRAGONARD Kiigeteema o Jean Baptiste Simeon CHARDIN Palju köögiteemalisi maale "BRIOSS"
· Sisekujunduses kasutati suuri peegleid. · Siseruum oli intiimne ja võluv. · Välisarhitektuuris jäi püsima senine, baroklik laad. · Kuulsaim sisekujundaja: prantslane Gilles Marie Oppenordt (1672-1742) Amalienburgi lossi interjöör Münchenis Balthasar Neumann. Würzburgi lossi rokokookujundusega saal. Skulptuur · Baroki jõuliste vormide pehmenemine, ümaramaks ja õrnemaks muutumine · Kuulus meister Edme Bouchardon (1698-1762) - "Amor, kes endale Heraklese nuiast vibu teeb" väljendab täpselt rokokoolikku valumaadi. · Clodion (1738-1814) - kujutas lõbusaid nümfe ja faune. · Kuulsamaid Rootsi kunstnikke Johan Tobias Sergel - Tema motiivid on enamasti antiimütoloogilised · Jean- Antoine Houdon Diana Rõivamood Maalikunst · Maalid väga dekoratiivsed · Armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust
Rokokoo, muutused 18.sajandi kunstis Prantsuse õukond 18. sajandil Aadlike peamine ajaviide oli pidutsemine. Sellest ajast on pärit lause ,, Pärast meid tulgu või veeuputus". Õukonna sisuks sai uute ja peenemate meelelahutuste otsimine ning leiutamine. Hinnati pealiskaudsust mitte aga tõsidust. Peenenes tundeelu ning väga palju oli kergemeelseid armusuhteid Muutused 18.saj kunstis Kunsti eesmärgiks oli olla meelelahutaja, esile tooma elu mõnud ning aitama unustada mured. Louis XIV soovis et kunst oleks vabam ning Rõõmsameelsem Mood · püüdis meest näidata massiivse, sõjaka ja · naised kandsid parukat, heledad siidkleidid olid tugevana kokkunööritud pihaga ja suureks puhvitud seelikuosaga ·...
Rokokoostiili sisekujundus Mood rokokooajastul ● Rokokoo valitsusajaks loetakse aastaid 1710- 1760. ● Rokokoo meestemoodi võib nimetada naiselikuks: kõrgete kontsadega kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge puuderdatud parukas. ● Ka naised kandsid parukat. Mood rokokooajastul Skulptuur ● Siin näeme baroki jõuliste vormide pehmenemist, õrnemaks ja ümaramaks muutumist. ● Kuulus meister oli Edme Bouchardon (1698- 1762), kelle teos väljendab rokokoolikku vaimulaadi. ● Levib pisiplastika, mis on koketeeriva maiguga nagu kogu rokokookunst. ● Clodion (1738-1814) kujutas lõbutsevaid nümfe ja faune. Maalikunst ● Antoine Watteau (1684-1721). Watteu teostes on tihti elurõõm segunenud õrna lüürilisuse ja melanhooliaga. ● Francis Boucher (1703-1770). Rokokoo kõige tüüpilisem esindaja. ● Jean Baptiste Simeon Chardin (1699-1779).
KUNST PRANTSUSMAAL JA KESK EUROOPAS 18. SAJANDIL Kaisa Kask 11.E Louis XV ja tema aegne õukond Louis XV ajal veetis Prantsusmaa õukond oma aega pidutsedes(1). Nende elu sisuks oli otsida ja leiutada üha uusi ning peenemaid meelelahutusi. Sügavamõttelisust ja tõsimeelsust põlati. Hinnati pealiskaudset, kuid väljenduselt meisterlikku vaimukust ja pikantset nalja. Enneolematu huvi kergemeelsete armusuhete vastu. Sellest ajast on ka pärit kurikuulus lause "Pärast meid tulgu või veeuputus". Muudatused 18.sajandi kunstis ja rokokoo Kunst pidi olema meelelahutajaks ja aitama unustada muresid. Louis XIV laskis Versilles' parki ehitada kergema, vähem paraadliku palee Trianoni. Tollal ehitatud linnapaleede sisekujunduses tehti järgmised muudatused: loobuti välisarhitektuuri detailide kasutamisest; kaeti seinad suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid; liistudest hargnes ebasümmeetriline,...
Diivanid ja toolid kaeti sageli lillelise siidiga. Eriti moodi tulid nipsasjad, nende seas lõbusa ja koketeeriva alatooniga pisiplastika. Rokokoo siseruum püüdis olla intiimne ja võluv. (Oli tunda Aasia mõjutusi. Hiinast toodi portselani ja nipsasju.) SKULPTUUR Skulptuuris viljeleti aia-ja pargiskulptuuri ning pisiplastikat. Skulptuuris näeme baroki jõuliste vormide pehmenemist, õrnemaks ja ümaramaks muutumist. Teemadest eelistati nn ajaviiteteemasid. Kuulus meister oli EDME BOUCHARDON [edm bus`ar`don] (1698-1762), Lõbutsevaid faune ja nümfe kujutas CLODION [klodi`on](1738-1814). Üks tema kuulsamaid töid on "Saatür". "Cupido" Clodion "Saatür" Maalikunst ·Koloriit hele, pastelne ·Värvid roosa, helesinine ·Teemadeks karjaseelu, salongistseenid, mütoloogia ·Rokokoo naisetüüp meeleline ja pisut väljavenitatud proportsiooniga ·Lisaks õlimaalile levinud ka pastellmaal
18. sajandi keskpaiku hakkasid Prantsusmaal välja kujunema kaks erinevat kultuuri - aadellik ja rahvalik. Eriti paistis demokraatlik kunst silma maalikunstis ja graafikas. Tüüpiline selle seisuse kunstnik oli Jean Baptiste Simeon Chardin (1699-1779). Tema maalidel näeme motiive igapäevaelust. Skulptuur Skulptuuris näeme baroki jõuliste vormide pehmenemist, õrnemaks ja ümaramaks muutumist. Teemadest eelistati nn ajaviiteteemasid. Kuulus meister oli Edme Bouchardon (1698-1762), kelle teos "Amor, kes endale Heraklese nuiast vibu teeb" väljendab täpselt rokokoolikku vaimulaadi. Näeme kavalalt naeratavat poisikest, kes erilise füüsilise pingutuseta teeb endale vibu, väikese armastusjumala atribuuti. Skulptuuris viljeleti aia-ja pargiskulptuuri ning pisiplastikat (eriti portselanist), mis on enamasti koketeeriva maiguga nagu kogu rokokookunst. Lõbutsevaid faune ja nümfe kujutas Clodion (1738-1814). Üks tema kuulsamaid töid on "Saatür". Tarbekunst
5. Mis toimus rokokoo interjööris? Kaob rangus ja raskepärasus; õrnades toonides maalingud, arvukad peeglid, gobeläänid ning lillelised tapeedid. Pannoosid ja peegleid ümbritses ebasümmeetriline taimornament, millega liitus merekarbimotiiv. 6. Mis oli väga sagedaseks motiiviks rokokoo kunstis? Orvand, mis on merekarbi poolmikku meenutav motiiv. 7. Nimeta kaks kuulsaimat rokokoo skulptorit ja nende töid. Bouchardon ,,Amor, kes endale Huaklese nuiast vibu teeb", Clodion ,,Saatür" 8. Nimeta neli rokokooajastu maalikunstnikku. Kes mille poolest teistest erineb? 1. Boucher, maalidel on lodevates poosides naised, kelle ümber keerlevad kavalerid, õhus lendlevad tiivulised putod ja Erosed. 2. Watteau, maalides võlub meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine ühtseks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks. 3
iluasjakesed. Neid hakati esimesena valmistama Meissenis, kus lõpuks oli avastatud seni Aasiast toodud portselani valmistamise saladus. Moes oli kõik hiinapärane. Skulptuur Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. Kujudel kandsid naised tavaliselt äärmiselt suuri kleite või seelikuid. Mehed ei olnud rokokoo ajastul mehelikud- neil ei püütud kehavorme välja tuua. Nad kandsid pigem kohevaid riideid nagu naised. Kuulus skulptor oli EDME BOUCHARDON (1698-1762), tema töödes oli rokokoolik voolav painduvus ja graatsia mis ühinesid tärkava klassitsismi selgusega (nt. ,,Amor, kes endale Heraklese nuiast vibu teeb"). Maalikunst Maalid olid väga dekoratiivsed ja nendega kaunistati interjööri. Armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid
● välisarhitekt - rüütelkonna hoone Stockholmis ● Nikodemus Tessin (Rootsi suurtegija) - Drottingholmi suveloss (inspiratsioon Versailles lossist) ● Nikodemus Tessin (noorem) - kuningalossi ehitamine (rokokoo interjöör) Maal- põhitegija Alexander Roslin, kes tegi palju paraad portreesid ja kujutas kangast/materjali tipptasemel (nt. Daam lehvikuga) Skulptuur - põhitegijad prantslane E. Bouchardon ja rootslane Johan Tobias Sergel (nt Amor ja Psyche) Venemaa kunst 17.-18. saj Arhitektuur - 1703 rajati St. Petersbourg! Peeter I käsul (armastas väga Hollandit; tagasihoidlik; 2m pikk, jalg 38) arhitekte: ● šveitslane Domenico Trezzini (Peeter I lemmik arhitekt): ○ Peetri maja suveaias ○ Peeter-Pauli katedraal ○ Kolleegiumi hoone e Peterburi ülikooli peahoone
Kuue avarat väljalõiget täitis särgi pitsaboo. Lehvivad allonparukad asendusid pehmema ja madalama parukaga. Kuklasse seoti lai siidlint. Soenguid kattis paks puudrikiht. Kingakontsad läksid madalamaks ja seda ehtis nüüd pannal. Skulptuur Skulptuuris näeme baroki jõuliste vormide pehmenemist, õrnemaks ja ümaramaks muutumist. Teemadest eelistati nn ajaviiteteemasid. EDME BOUCHARDON [edm busar'do(n)] o "Amor, kes endale Heraklese nuiast vibu teeb" Näeme kavalalt naeratavat poisikest, kes erilise füüsilise pingutuseta teeb endale vibu, väikese armastusjumala atribuuti. Levib pisiplastika (eriti portselanist), mis on enamasti koketeeriva maiguga nagu kogu rokokookunst. CLODION [klodi'o(n)] o Kujutas lõbutsevaid nümfe ja faune.
Münchenis. ● Skulptuuris baroki jõulised vormid pehmenevad, muutuvad õrnemaks ja ümaramaks. Väga levinud on portselanist pisiplastika, mis on enamasti koketeeriva maiguga. ● PRANTSUSE plastikas on 18. sajand suur õitseaeg – Itaalia mõjud kaovad täielikult. Seda perioodi saab nimetada pigem rokokoo-klassitsistlikuks. Suurepärased näited on eelkõige portree- ja monumentaalplastika alal. ● Kuulus skulptor oli EDME BOUCHARDON (1698-1762), kelle töödes rokokoolik voolav painduvus ja graatsia ühinevad tärkava klassitsismi selgusega (nt. „Amor, kes endale Heraklese nuiast vibu teeb“). ● MAALIKUNST ● ANTOINE WATTEAU (1684-1721) ● 18. sajandi kuulsaim maalikunstnik, kelle loomingus on rokokoo elutunne, habras kergus ja sillerdav elurõõm leidnud kõige puhtama ja suursugusema väljenduse. ● Varasemad tööd on väikeseformaadilised žanripildid, alates aastast 1710 pühendab ta end
klassitsistlikuks, siis on 18.saj plastika rokokoo-klassitsistlik. Monumendiplastika on kahjuks enamuses hävinud Suures Prantsuse revolutsioonis. ● Robert Le Lorrain (1666-1747) Robert Le Lorrain. Reljeef Hotel de Rohani (praegune Riigi Trükikoda) talli portaali kohal Pariisis. Kujutab päikesehobuste jootmist. ● Guillaume Coustou vanem (1677- 1746) Guillaume Coustou vanem. Kaks võimsat gruppi hobusetaltsutajatega Concorde`i väljaku ääres. ● Edme Bouchardon (1698-1762). 18.saj kuulsamaid plastikameistreid. Antiikkunsti austaja. Edme Bouchardon. Amor, kes Heraklese nuiast endale vibu teeb. Edme Bouchardon. Grenelle`i kaev – see on monumentaalne fassaad ja neli reljeefi aastaaegade kujutisega. ● Jean Baptiste Pigalle (1714-1785) Jean Baptiste Pigalle. Sandaale siduv Merkuur, 1744 ● Etienne Maurice Falconet (1716- 1791) Etienne Maurice Falconet. Krotoni Milon 1744 Etienne Maurice Falconet
Lorrain lõi uue kompositsiooni äärtes puud, majad; keskel vaade kaugusesse. Skulptuuris Puget, Girardon klassitsism, mis meenutab antiiki. Kunst Prantsusmaal ja Kesk-Euroopas 18. Sajandil. Prantsuse õukonnas tekkis rokokoo, mis kestis umbes 50 aastat. Sisekujundus oli kergepärasem õrn ornamentika, heledad värvid, intiimne ja mugav õhkkond. Armastati hiina nipsasjakesi. Skulptuuris muutusid vormis pehmemaks, õrnemaks ja ümaramaks. Kuulus oli Edme Bouchardon. Eriti levib portselanist pisiplastika. Maalikunstis tekkis juurde värve, uudsust ja spontaansust. Need omadused ilmuvad Watteau loomingus, kes loob terviku õhust, valgusest ja ilusates riietes inimestest. Armastas pastelseid toone ja elurõõmu, mis on segunenud kurbusega. Kõige tüüpilisem esindaja oli Boucher, kes kohandas teoseid interjöörile. Chardin oli rokokoolik realist, kujutas keskkihti. Inglise kunst 17.-18. Sajandil. Inglise arhitektuur 17
07.11.2012 · Barokk: 17. sajandi kunst, 18. saj algus ka. Absolutismiajastu st piiramatu kuningavõim. Vastureformatsiooni pealetung, ususõjad, kõige suurem neist 30 aastane sõda, mis veel kinnitas põhimõtet kelle võim, selle usk. Kapitalistlike suhete areng; rahamajanduse levik, jätkus pangandus jms; linnade kasv ja linnakodanike arvukuse kasv. Jätkusid maadeavastused(Austraalia), valga inimese kultuuriruum laienes üle kogu maailma(teiste suhtes hävitavalt käitudes) sai alguse kolonialistlik poliitika. Teaduse ja teadmiste kiire areng, uute teadusalade tekkimine jätkus. Enamus teadmisi kõigutasid kiriklikku maailmapilti. Kõik need leidsid kajastust kunstis. Kunstis areng erinevates maades oli väga erinev. Laias laastus jagatakse maid kolmeks. Esiteks, maad, kus katoliku kiriku osatähtsus oli väga suur - Hispaania, Itaalia, Belgia, osad Saksa väikeriigid. Teiseks, maad, ...
naiselikuks nimetada. Meestel: kõrge kontsaga kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge parukas, mingitud nägu. Naistel: kõrged parukad(rohkelt kaunistatud), heledast siidist kleidid ülipeenikeseks kokkunööritud pihaga ja tohutu suureks puhvitud seelikuosaga(krinoliinkleidid). Skulptuuris muutusid baroklikud jõulised vormid pehmemaks, õrnemaks ja ümaramaks. E. BOUCHARDON - ,,Amor endale Heraklese nuiast vibu tegemas". Levib (portselanist) pisiplastika, kujutatakse enamasti lõbutsevaid nümfe ja faune, nt CLODION. Maalikunstis muutusid valitsevaks rubenistide vaated, kes soosisid mitte ainult värve, vaid ka uudsust ja spontaansust. A.
looduslähedased motiivid, maalilisus Christian Ackermann ( 1641-1719) 18.saj rokokoo Prantsusmaa Kerged, märgulised ornamendid, seinte pinnad Prantsusmaa skulptuur: Saksamaa heledad, suured peeglid, eelkõige sisekujunduse, Antoine Watteau ( 1684-1721) Itaalia tarbekunsti, skulptuuri ja maalikunsti Edme Bouchardon (1698-1762) Inglismaa stiilinimetus François Boucher (1703-1770) Kesk-Euroopa Maalikunst: hele ja plastiline koloriit, õrnroosad Jean Honoré Fragonard (1732-1806) ja helesinised toonid, seina- ja tahvlimaalid, Jean Siméon Chardin (1699-1779) salongistseenid, karjaseelu, mütoloogia,
07.11.2012 · Barokk: 17. sajandi kunst, 18. saj algus ka. Absolutismiajastu st piiramatu kuningavõim. Vastureformatsiooni pealetung, ususõjad, kõige suurem neist 30 aastane sõda, mis veel kinnitas põhimõtet kelle võim, selle usk. Kapitalistlike suhete areng; rahamajanduse levik, jätkus pangandus jms; linnade kasv ja linnakodanike arvukuse kasv. Jätkusid maadeavastused(Austraalia), valga inimese kultuuriruum laienes üle kogu maailma(teiste suhtes hävitavalt käitudes) sai alguse kolonialistlik poliitika. Teaduse ja teadmiste kiire areng, uute teadusalade tekkimine jätkus. Enamus teadmisi kõigutasid kiriklikku maailmapilti. Kõik need leidsid kajastust kunstis. Kunstis areng erinevates maades oli väga erinev. Laias laastus jagatakse maid kolmeks. Esiteks, maad, kus katoliku kiriku osatähtsus oli väga suur - Hispaania, Itaalia, Belgia, osad Saksa väikeriigid. Teiseks, maad, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
