2. Watteau-meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine üheks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikukd 3. Fragonard-pikantselt mänglev, alati luuleline ja värske 4. Chardin-motiivid igapäevaelust Rokokoo ajastu interjöris kaob rangus ja raskepärasus, seinu katavad õrnades toonides maalingud, arvukad peeglid ja gobeläänid. Kasutusele võeti paberist tapeet. Rokokoo skulptorid: 1. Bouchardon-,,Amor, kes endale Heraklese nuiast vibu teeb" 2. Clodion-,,Saatür"
o Portselan samuti kasutusel hiinapärased motiivid o Iseloomulik armastuse teema, vahepeal isegi pornograafia · Omapärane on ka rokokoo-ajastu mood o Tüüpiline soeng hästi kõrge (1-1,5)m o Mehed muutuvad naiselikuks o Barokiajastu sõjakangelane asendub lühikeste pükstega naiseliku ja eputava mehega · Skulptuuris oluline armastuse teema o Vormid pehmemad, õrnemad ja ümaramad o Edme BOUCHARDON "AMOR ENDALE HERAKLESE NUIAST VIBU TEGEMAS" · Maalikunstis peetakse rokokoo stiili algatajaks o Antoine WATTEAU Õrnad, läbipaistvad toonid roosa, helesinine, sinililla, kuldne "TANTS" ja "GILLES" o Francois BOUCHER Kõige tüüpilisem rokokoo esindaja o J.-H. FRAGONARD Kiigeteema o Jean Baptiste Simeon CHARDIN Palju köögiteemalisi maale "BRIOSS"
· Sisekujunduses kasutati suuri peegleid. · Siseruum oli intiimne ja võluv. · Välisarhitektuuris jäi püsima senine, baroklik laad. · Kuulsaim sisekujundaja: prantslane Gilles Marie Oppenordt (1672-1742) Amalienburgi lossi interjöör Münchenis Balthasar Neumann. Würzburgi lossi rokokookujundusega saal. Skulptuur · Baroki jõuliste vormide pehmenemine, ümaramaks ja õrnemaks muutumine · Kuulus meister Edme Bouchardon (1698-1762) - "Amor, kes endale Heraklese nuiast vibu teeb" väljendab täpselt rokokoolikku valumaadi. · Clodion (1738-1814) - kujutas lõbusaid nümfe ja faune. · Kuulsamaid Rootsi kunstnikke Johan Tobias Sergel - Tema motiivid on enamasti antiimütoloogilised · Jean- Antoine Houdon Diana Rõivamood Maalikunst · Maalid väga dekoratiivsed · Armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust
ebasümmeetrilist, õrna ja kapriisset ornamentikat · Mööbel muutus kergemaks ja lainjamaks · Motiivideks naturalistlikud ja lopsakad taimevarred ja -lehed Skulptuur *baroki jõulised vormid muutuvad pehmemaks, õrnemaks ja ümaramaks *levib pisiplastika (eriti portselanist) * Edme Bouchardon- amor endale heraklese nuiast vibu tegemas *Clodon- lõbutsevad nümfid ja faunid ANTOINE WATTEAU · Soosis värve, uudsust ja spontaansust · Meisterlik õhu, valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine ühtseks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks · Õrnad, sageli läbipaistvad värvitoonid(roosa, helesinine, sinililla, kuldne) on kantud lõuendile peenete värvivarjunditega
Rokokoostiili sisekujundus Mood rokokooajastul ● Rokokoo valitsusajaks loetakse aastaid 1710- 1760. ● Rokokoo meestemoodi võib nimetada naiselikuks: kõrgete kontsadega kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge puuderdatud parukas. ● Ka naised kandsid parukat. Mood rokokooajastul Skulptuur ● Siin näeme baroki jõuliste vormide pehmenemist, õrnemaks ja ümaramaks muutumist. ● Kuulus meister oli Edme Bouchardon (1698- 1762), kelle teos väljendab rokokoolikku vaimulaadi. ● Levib pisiplastika, mis on koketeeriva maiguga nagu kogu rokokookunst. ● Clodion (1738-1814) kujutas lõbutsevaid nümfe ja faune. Maalikunst ● Antoine Watteau (1684-1721). Watteu teostes on tihti elurõõm segunenud õrna lüürilisuse ja melanhooliaga. ● Francis Boucher (1703-1770). Rokokoo kõige tüüpilisem esindaja. ● Jean Baptiste Simeon Chardin (1699-1779).
valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge puuderdatud parukas ja meigitud nägu. (5) Naisedki kandsid parukat ja nende heledast siidist kleidid olid ülipeenikeseks kokkunööritud piha ja tohutu suureks puhvitud seelikuosaga.(5) Skulptuur Võrreldes barokiga muutusid vormid pehmemaks, õrnemaks ja ümaramaks. Levis pisiplastika, mis oli enamasti koketeeriva maiguga(6) Rokokoolikku vaimulaadi iseloomustab skulptuur "Amor endale Heraklese nuiast vibu tegemas" E. BOUCHARDON(6) Maalikunst ANTOINE WATTEAU maalid muudab eriti võluvaks tema meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine ühtseks nüansirohkelt maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks.(7) Tema teostes on elurõõm tihti segunenud õrna lüürilisuse ja melanhooliaga.(7) Kuigi Watteau maalide süzeeks on peamiselt lõbutsev seltskond, ei samastu kunstnik oma piltide tegelastega, vaid vaatleb neid justnagu nukralt või peene irooniaga kõrvalt.
Diivanid ja toolid kaeti sageli lillelise siidiga. Eriti moodi tulid nipsasjad, nende seas lõbusa ja koketeeriva alatooniga pisiplastika. Rokokoo siseruum püüdis olla intiimne ja võluv. (Oli tunda Aasia mõjutusi. Hiinast toodi portselani ja nipsasju.) SKULPTUUR Skulptuuris viljeleti aia-ja pargiskulptuuri ning pisiplastikat. Skulptuuris näeme baroki jõuliste vormide pehmenemist, õrnemaks ja ümaramaks muutumist. Teemadest eelistati nn ajaviiteteemasid. Kuulus meister oli EDME BOUCHARDON [edm bus`ar`don] (1698-1762), Lõbutsevaid faune ja nümfe kujutas CLODION [klodi`on](1738-1814). Üks tema kuulsamaid töid on "Saatür". "Cupido" Clodion "Saatür" Maalikunst ·Koloriit hele, pastelne ·Värvid roosa, helesinine ·Teemadeks karjaseelu, salongistseenid, mütoloogia ·Rokokoo naisetüüp meeleline ja pisut väljavenitatud proportsiooniga ·Lisaks õlimaalile levinud ka pastellmaal
18. sajandi keskpaiku hakkasid Prantsusmaal välja kujunema kaks erinevat kultuuri - aadellik ja rahvalik. Eriti paistis demokraatlik kunst silma maalikunstis ja graafikas. Tüüpiline selle seisuse kunstnik oli Jean Baptiste Simeon Chardin (1699-1779). Tema maalidel näeme motiive igapäevaelust. Skulptuur Skulptuuris näeme baroki jõuliste vormide pehmenemist, õrnemaks ja ümaramaks muutumist. Teemadest eelistati nn ajaviiteteemasid. Kuulus meister oli Edme Bouchardon (1698-1762), kelle teos "Amor, kes endale Heraklese nuiast vibu teeb" väljendab täpselt rokokoolikku vaimulaadi. Näeme kavalalt naeratavat poisikest, kes erilise füüsilise pingutuseta teeb endale vibu, väikese armastusjumala atribuuti. Skulptuuris viljeleti aia-ja pargiskulptuuri ning pisiplastikat (eriti portselanist), mis on enamasti koketeeriva maiguga nagu kogu rokokookunst. Lõbutsevaid faune ja nümfe kujutas Clodion (1738-1814). Üks tema kuulsamaid töid on "Saatür". Tarbekunst
5. Mis toimus rokokoo interjööris? Kaob rangus ja raskepärasus; õrnades toonides maalingud, arvukad peeglid, gobeläänid ning lillelised tapeedid. Pannoosid ja peegleid ümbritses ebasümmeetriline taimornament, millega liitus merekarbimotiiv. 6. Mis oli väga sagedaseks motiiviks rokokoo kunstis? Orvand, mis on merekarbi poolmikku meenutav motiiv. 7. Nimeta kaks kuulsaimat rokokoo skulptorit ja nende töid. Bouchardon ,,Amor, kes endale Huaklese nuiast vibu teeb", Clodion ,,Saatür" 8. Nimeta neli rokokooajastu maalikunstnikku. Kes mille poolest teistest erineb? 1. Boucher, maalidel on lodevates poosides naised, kelle ümber keerlevad kavalerid, õhus lendlevad tiivulised putod ja Erosed. 2. Watteau, maalides võlub meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine ühtseks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks. 3
iluasjakesed. Neid hakati esimesena valmistama Meissenis, kus lõpuks oli avastatud seni Aasiast toodud portselani valmistamise saladus. Moes oli kõik hiinapärane. Skulptuur Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. Kujudel kandsid naised tavaliselt äärmiselt suuri kleite või seelikuid. Mehed ei olnud rokokoo ajastul mehelikud- neil ei püütud kehavorme välja tuua. Nad kandsid pigem kohevaid riideid nagu naised. Kuulus skulptor oli EDME BOUCHARDON (1698-1762), tema töödes oli rokokoolik voolav painduvus ja graatsia mis ühinesid tärkava klassitsismi selgusega (nt. ,,Amor, kes endale Heraklese nuiast vibu teeb"). Maalikunst Maalid olid väga dekoratiivsed ja nendega kaunistati interjööri. Armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid
● välisarhitekt - rüütelkonna hoone Stockholmis ● Nikodemus Tessin (Rootsi suurtegija) - Drottingholmi suveloss (inspiratsioon Versailles lossist) ● Nikodemus Tessin (noorem) - kuningalossi ehitamine (rokokoo interjöör) Maal- põhitegija Alexander Roslin, kes tegi palju paraad portreesid ja kujutas kangast/materjali tipptasemel (nt. Daam lehvikuga) Skulptuur - põhitegijad prantslane E. Bouchardon ja rootslane Johan Tobias Sergel (nt Amor ja Psyche) Venemaa kunst 17.-18. saj Arhitektuur - 1703 rajati St. Petersbourg! Peeter I käsul (armastas väga Hollandit; tagasihoidlik; 2m pikk, jalg 38) arhitekte: ● šveitslane Domenico Trezzini (Peeter I lemmik arhitekt): ○ Peetri maja suveaias ○ Peeter-Pauli katedraal ○ Kolleegiumi hoone e Peterburi ülikooli peahoone
Kuue avarat väljalõiget täitis särgi pitsaboo. Lehvivad allonparukad asendusid pehmema ja madalama parukaga. Kuklasse seoti lai siidlint. Soenguid kattis paks puudrikiht. Kingakontsad läksid madalamaks ja seda ehtis nüüd pannal. Skulptuur Skulptuuris näeme baroki jõuliste vormide pehmenemist, õrnemaks ja ümaramaks muutumist. Teemadest eelistati nn ajaviiteteemasid. EDME BOUCHARDON [edm busar'do(n)] o "Amor, kes endale Heraklese nuiast vibu teeb" Näeme kavalalt naeratavat poisikest, kes erilise füüsilise pingutuseta teeb endale vibu, väikese armastusjumala atribuuti. Levib pisiplastika (eriti portselanist), mis on enamasti koketeeriva maiguga nagu kogu rokokookunst. CLODION [klodi'o(n)] o Kujutas lõbutsevaid nümfe ja faune.
Münchenis. ● Skulptuuris baroki jõulised vormid pehmenevad, muutuvad õrnemaks ja ümaramaks. Väga levinud on portselanist pisiplastika, mis on enamasti koketeeriva maiguga. ● PRANTSUSE plastikas on 18. sajand suur õitseaeg – Itaalia mõjud kaovad täielikult. Seda perioodi saab nimetada pigem rokokoo-klassitsistlikuks. Suurepärased näited on eelkõige portree- ja monumentaalplastika alal. ● Kuulus skulptor oli EDME BOUCHARDON (1698-1762), kelle töödes rokokoolik voolav painduvus ja graatsia ühinevad tärkava klassitsismi selgusega (nt. „Amor, kes endale Heraklese nuiast vibu teeb“). ● MAALIKUNST ● ANTOINE WATTEAU (1684-1721) ● 18. sajandi kuulsaim maalikunstnik, kelle loomingus on rokokoo elutunne, habras kergus ja sillerdav elurõõm leidnud kõige puhtama ja suursugusema väljenduse. ● Varasemad tööd on väikeseformaadilised žanripildid, alates aastast 1710 pühendab ta end
klassitsistlikuks, siis on 18.saj plastika rokokoo-klassitsistlik. Monumendiplastika on kahjuks enamuses hävinud Suures Prantsuse revolutsioonis. ● Robert Le Lorrain (1666-1747) Robert Le Lorrain. Reljeef Hotel de Rohani (praegune Riigi Trükikoda) talli portaali kohal Pariisis. Kujutab päikesehobuste jootmist. ● Guillaume Coustou vanem (1677- 1746) Guillaume Coustou vanem. Kaks võimsat gruppi hobusetaltsutajatega Concorde`i väljaku ääres. ● Edme Bouchardon (1698-1762). 18.saj kuulsamaid plastikameistreid. Antiikkunsti austaja. Edme Bouchardon. Amor, kes Heraklese nuiast endale vibu teeb. Edme Bouchardon. Grenelle`i kaev – see on monumentaalne fassaad ja neli reljeefi aastaaegade kujutisega. ● Jean Baptiste Pigalle (1714-1785) Jean Baptiste Pigalle. Sandaale siduv Merkuur, 1744 ● Etienne Maurice Falconet (1716- 1791) Etienne Maurice Falconet. Krotoni Milon 1744 Etienne Maurice Falconet
Lorrain lõi uue kompositsiooni äärtes puud, majad; keskel vaade kaugusesse. Skulptuuris Puget, Girardon klassitsism, mis meenutab antiiki. Kunst Prantsusmaal ja Kesk-Euroopas 18. Sajandil. Prantsuse õukonnas tekkis rokokoo, mis kestis umbes 50 aastat. Sisekujundus oli kergepärasem õrn ornamentika, heledad värvid, intiimne ja mugav õhkkond. Armastati hiina nipsasjakesi. Skulptuuris muutusid vormis pehmemaks, õrnemaks ja ümaramaks. Kuulus oli Edme Bouchardon. Eriti levib portselanist pisiplastika. Maalikunstis tekkis juurde värve, uudsust ja spontaansust. Need omadused ilmuvad Watteau loomingus, kes loob terviku õhust, valgusest ja ilusates riietes inimestest. Armastas pastelseid toone ja elurõõmu, mis on segunenud kurbusega. Kõige tüüpilisem esindaja oli Boucher, kes kohandas teoseid interjöörile. Chardin oli rokokoolik realist, kujutas keskkihti. Inglise kunst 17.-18. Sajandil. Inglise arhitektuur 17
hauamonument, mis on tehtud mustast ja valgest marmorist ja pronksist. · Pierre Paul Puget(1622-1694)- Tegutses väljaspool Versailles'i koolkonda. Alustas õppimist maalikunstnikuna. Õppis skulptuuri Firenzes. Versailles'i jaoks tegi Perseuse ja Andromeda skulptuuri. Kõige kuulsam on Crotoni Milon. · Jean- Baptiste Pigalle(1714-1785)- Eklektikasse kalduv kunstnik. Voltaire. Laps puuriga. Mercurius sandaale kinnitamas. · Edme Bouchardon(1698-1762)- Tema oli klassitsismi kalduv kunstnik. Amor, kes teeb endale Heraklese nuiast vibu. Fauni kuju. · Maalikunst: Ei toimunud järsku lahkuhüppamist vanast. Maal muutub dünaamilisemaks ja rahulikumaks. Eelistatakse hele- tumeda kontraste. Vaatajaid rabatakse pidulikkusega. Sünnimaaks Itaalia. Puudus ühtne kunstikeskus. · Annibale Carracci- keskne on tema laemaal, mis kujutab Baccose triumfi Palazzo Farneze laele. Maarja taevaminek.
naiselikuks nimetada. Meestel: kõrge kontsaga kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge parukas, mingitud nägu. Naistel: kõrged parukad(rohkelt kaunistatud), heledast siidist kleidid ülipeenikeseks kokkunööritud pihaga ja tohutu suureks puhvitud seelikuosaga(krinoliinkleidid). Skulptuuris muutusid baroklikud jõulised vormid pehmemaks, õrnemaks ja ümaramaks. E. BOUCHARDON - ,,Amor endale Heraklese nuiast vibu tegemas". Levib (portselanist) pisiplastika, kujutatakse enamasti lõbutsevaid nümfe ja faune, nt CLODION. Maalikunstis muutusid valitsevaks rubenistide vaated, kes soosisid mitte ainult värve, vaid ka uudsust ja spontaansust. A.
looduslähedased motiivid, maalilisus Christian Ackermann ( 1641-1719) 18.saj rokokoo Prantsusmaa Kerged, märgulised ornamendid, seinte pinnad Prantsusmaa skulptuur: Saksamaa heledad, suured peeglid, eelkõige sisekujunduse, Antoine Watteau ( 1684-1721) Itaalia tarbekunsti, skulptuuri ja maalikunsti Edme Bouchardon (1698-1762) Inglismaa stiilinimetus François Boucher (1703-1770) Kesk-Euroopa Maalikunst: hele ja plastiline koloriit, õrnroosad Jean Honoré Fragonard (1732-1806) ja helesinised toonid, seina- ja tahvlimaalid, Jean Siméon Chardin (1699-1779) salongistseenid, karjaseelu, mütoloogia,
hauamonument, mis on tehtud mustast ja valgest marmorist ja pronksist. · Pierre Paul Puget(1622-1694)- Tegutses väljaspool Versailles'i koolkonda. Alustas õppimist maalikunstnikuna. Õppis skulptuuri Firenzes. Versailles'i jaoks tegi Perseuse ja Andromeda skulptuuri. Kõige kuulsam on Crotoni Milon. · Jean- Baptiste Pigalle(1714-1785)- Eklektikasse kalduv kunstnik. Voltaire. Laps puuriga. Mercurius sandaale kinnitamas. · Edme Bouchardon(1698-1762)- Tema oli klassitsismi kalduv kunstnik. Amor, kes teeb endale Heraklese nuiast vibu. Fauni kuju. · Maalikunst: Ei toimunud järsku lahkuhüppamist vanast. Maal muutub dünaamilisemaks ja rahulikumaks. Eelistatakse hele- tumeda kontraste. Vaatajaid rabatakse pidulikkusega. Sünnimaaks Itaalia. Puudus ühtne kunstikeskus. · Annibale Carracci- keskne on tema laemaal, mis kujutab Baccose triumfi Palazzo Farneze laele. Maarja taevaminek.
annaabi.ee 
