Finantsaruandluse analüüs KT 1 (0)

Q: Mis tegurid võrab arvesse?

Vastus leiad õppematerjalist: Finantsaruandluse analüüs KT 1

Q: Mille jargi planeeritakse kaubad toore materjal ja teenused ning mitmesugused tegevuskulud ?

Vastus leiad õppematerjalist: Finantsaruandluse analüüs KT 1

Q: Mille jargi planeeritakse toojoukulud kulum tulumaks ?

Vastus leiad õppematerjalist: Finantsaruandluse analüüs KT 1

Q: Mille jargi planeeritakse turustuskulud uldhalduskulud?

Vastus leiad õppematerjalist: Finantsaruandluse analüüs KT 1

Q: Mille jargi planeeritakse rahakonto nouded varud pohivara?

Vastus leiad õppematerjalist: Finantsaruandluse analüüs KT 1

Q: Mille jargi planeeritakse luhiajalised ja pikaajalised laenukohustused?

Vastus leiad õppematerjalist: Finantsaruandluse analüüs KT 1

Q: Mille jargi planeeritakse volad ja ettemaksed?

Vastus leiad õppematerjalist: Finantsaruandluse analüüs KT 1

Majandus - Finantsanalüüs

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis tegurid võrab arvesse?
Mille jargi planeeritakse kaubad toore materjal ja teenused ning mitmesugused tegevuskulud ?
Mille jargi planeeritakse toojoukulud kulum tulumaks ?
Mille jargi planeeritakse turustuskulud uldhalduskulud?
Mille jargi planeeritakse rahakonto nouded varud pohivara?
Mille jargi planeeritakse luhiajalised ja pikaajalised laenukohustused?
Mille jargi planeeritakse volad ja ettemaksed?

KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS nr 1

Finantsaruandluse analüüsi 7 etappi jä rjekorras .
Suhtarvu definitsioon, valem, arvutused, arvu interpreneerimine (mida tähendab), võrdlus (võrdlus üldtunnustatud kriteeriumile, statistikaametiga võrldus), hinnasagedus, dünaamika ja selle põhjused, parendusettepanekud.

Selgitage, millised suhtarvude grupid pakuvad enim huvi omanikele, juhtkonnale ja pankadele. Miks?
Omanikele rentaablus ja omakapitali kasutamise efektiivus. Juhtkond likviidsuse maksevõime , rentaablus, varade kasutamise efektiivsus ja omakapitali efektiivsus. Pankasid huvitav maksevõime. Panka huvitab kas tal on olemas maksevõime, juhtkonda peavad need huvitama, sest nemad juhivad ettevõttet ja omanikud huvituvad just nendest , sest neid huvitab kasum ja dividendid .

Selgitage, millised on erisused erinevate finantsaruannete analüüsile lähtudes ajalisest dimensioonist.
Bilansipõhjal ei saa teha järeldusi terve aasta kohta, vaid aastalõpuseis, järeldus tuleks anda kuupäevaga. Kasumiaruande ja rahavoogude aruande puhul, saab anda järelduse terve aasta kohta.

Horisontaalanalüüs ja vertikaalanalüüs.
I etapp: aastasisene analüüs, Vertikaalanalüüsiga võrreldakse kõiki näitajaid (kirjeid) bilansi puhul on bilansi kogumaht, kasumiaruande puhul on aluseks müügikäive. II etapp: aastate vaheline võrdlus ehk struktuurianalüüs.

Efektiivsus (tuua näiteks ka 3 suhtarvu).
Näitab kui kiiresti ettevõttes varasi kasutatakse. Suhtarvud : varade käibekordaja , debitoorse võlgnevuse käibevälde, varude käibevälde.

Likviidsus ja maksevõime (tuua näiteks mõlemast ka 1 suhtarv).
Likviidsus on lühiajaline arvete tasumise võime. Kui võimeline on ettevõtte tasuma arveid. Mida likviidsem vara, seda kiiremini ta maksevahendiks muutub. Maksevahend – rahad . Likviidsussuhtarv – lühiajalise võlgnevuse katterkordaja.
Maksevõime on ettevõtte pikaajaline arvete tasumise võime. Maksevõime – soliidsuskordaja .

Rentaablus (tuua näiteks ka 2 suhtarvu).
Kasumi suhe mingisse teise näitajasse ehk sisulisels jooksev tasuvus , tulusus . Varade rentaablus – näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvusest.
Käiberentaablus – ehl tegevustulukus ehk marginal näitab müügikäibe iga rahaühiku tasuvust.

Debitoorse võlgnevuse käibevälde.
Mitu päeva on klientide võlgnevus ettevõttele

Raha konversioonitsü kkel .
Ettevõtte finantseerimistsükkel.17 slaid. Päevade arv, mis jääb vahele, ise raha maksmise ja klientide raha laekumise vahele.

Puhaskäibekapital.
osa käibevarast, mis on finatseeritud pikaajaliste allikatega . Näitab mil määral on käibevara suurem lühiajalistest kohustustest.

Kiire maksevalmiduse kordaja. Intresside kattekordaja.
Näitab kui suures ulatuses on võimeline ettevõtte maksma lühiajalisi kohustusi raha abil, mitu % on sisuajalistest kohustusest kohe tasuma. Intresside kattekordaja – näitab intresside maksevõimet ärikasumi abil ehk mitu korda ületab ärikasum intresse.

Võlakordaja. Soliidsuskordaja.
Võlakordaja näitab kapitalistruktuurist ehk siis mitu % varadest on finantseeritust kohustustega.
Soliiduskordaja näitab omanike panust ettevõttesse ehk mitu % varadest on finatseeritud omakapitaliga.

Käiberentaablus. Varade rentaablus.
Näitab müügikäivet iga rahaühiku tasuvust. Varade rentaablus näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust.

Omakapitali rentaablus (teada peast ka valemit).
Mõõdab aktsionäride või osanike investeeringute tasuvust. Puhaskasum/omakapitaliga (NI/E)

Du- Pont analüüs.
Omakapitali rentaabluse analüüs üksikute tegurite lõikes. Näitajaid – tegevuskulukus, varade käibekordaja, omandikordisti. Võtab arvesse müügirentaablust, efektiivsust , kapitalistruktuuri

Rahavoogude aruande analüüs (selgitada mudelit CFO-, CFI-, CFF+).
Rahavooogude aruande analüüs on tõlgendamisel
Kui on plussid, siis see tegevus annab raha juurde kontole, kui on miinusega, siis viib rohkem raha välja. Kui CFI on positiivne, siis rohkem müüakse. Kui on ngeatiivne, siis soetakse rohkem vara, investeerimistegevust on rohkem. Kui CFF on pluss, siis ettevõttesse laenatakse raha kas pankadelt v omanikelt. Kui negatiivne, siis makstakse neile raha rohkem tagasi. Sisuliselt lähenemine tähendab, et tehakse märgiteste, et jõuda järeldusele milline mudel 8st ettevõttel on ja siis ühte mudelit peab tõlgendama.
52. slaid. Tegemist on seitsmenda mudeliga. Ettevõte kasvab kiiresti ja raha mitteküllaldane laekumine põhitegevusest ning põhivara soetamine kaetakse võlgadega.

Pankroti prognoosimine (ainult Altmani Z skoori järgi).
Arvutada ettevõtte pankrotistumise tõenäosust. Kui tõenäoline on, et ettevõtte satub pankrotti . Mis tegurid võrab arvesse? Likviidsuse näitaja, jaotamata kasum, kasumlikkus, kapitalistruktuur . Mida rohkem omakapitali, seda väiksem tõenäosus sattuda pankrotti.

Eelarvete kirjete prognoosimise meetodid.
Kõige levinum on % meetod, mitu % moodustab üks kirje teisest. Erivormiks on kasvumäärade meetod. Suhtarvude meetod.
Kasvumäär – parameter – finantsotsus – valem.

Kasumieelarve skeem 1 peamised erinevused skeemist 2.
Skeem 1 on lihtsam ja arusaadavam, infot saadakse otse tulude ja kulude kontodelt. Esimeses on esitatud tööjõukulud , kuid teises ei ole. Skeem 2 puhul ei ole võimalik eristada tootmiskulusid mittetootmiskuludest.

Müü gika ̈ibe planeerimine .
Prognoos mis tehakse kõige esimesena, sest sellega seonduvad hästi palju prognoosivead ja kasutatakse kasvumäära meetodit. Kasvumäära valikul tuleb arvestada nii ettevõttesiseseid kui ka –väliseid tegureid. Väline tegur – inflatsioon . Sisene tegur – hinnakujundus .

Mille järgi planeeritakse kaubad , toore , materjal ja teenused ning mitmesugused tegevuskulud ?
Planeerimisel oleks mõttekas panna see proportsionaalsesse sõltuvusse müügikäibest. Parameetri vää rtuse leidmisel on soovitav vaadata näiteks kolme viimase aasta VC/S suhteid:
Mitmesuguste tegevuskulud - Planeerimisel kasutatakse kasvumäära.
Sisesed tegurid turundusplaan ja välised tegurid inflatsioon.

Mille järgi planeeritakse tööjõukulud, kulum , tulumaks ?
Tööjõukulu – Kui ettevõttes valdavalt tükipalk , siis parameter. Kui ettevõttes valdavalt ajapalk , siis kasvumäär. Käib müügitulu järgi, kui kasvumääradega, siis ettevõtte siseseid ja väliseid tegureid, nt välised tegurid riigi keskmine palk, sisemine tegur ettevõtte võimekust palkasid üldse maksta.
Kulum – planeerimine põhivara järgi.
Tulumaks – väljamakstavatelt dividendidelt ehk netodividendidelt. Tulumaks kajastatkse dividendide väljakuulutamise hetkel.

Mille järgi planeeritakse turustuskulud, üldhalduskulud?
Turustuskulud – planeerimine kasvumäärameetodil, tulev võtta arvesse siseseid ja väliseid tegureid tegurid.
Üldhalduskulud - planeerimine kasvumäärameetodil, tulev võtta arvesse siseseid ja väliseid tegureid tegurid. Välistest teguritest arvestada inflatsiooni, sisestest turundusplaani. Kas on soovi ja võimalust vähendada üldhalduskulusid.

Mille järgi planeeritakse rahakonto, nõuded, varud, põhivara?
Rahakonto – raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus, rahavoo eelarvest.
Nõuded – mõlemad planeeritakse müügitulu järgi, kasutatakse parameetriliselt meetodit, seostades proportsionaalselt müügikäibega.
Varud – planeeritake müügitulu järgi.
Põhivara – meetod: valem, kasutatakse ka finantsotsuseid. Kas osta põhivara või müüa põhivara. Tuleb arvestada põhivara kulumiga.

Mille järgi planeeritakse lühiajalised ja pikaajalised laenukohustused?
Lühiajaliste laenude puhul, tuleb arvestada, et pikaajaliste laenukohustuste järgmine aasta tagasimakse tuleb tõsta üle lühiajalistesse kohustustesse!
Pikaajaliste laenukohustuste puhul finantsotsus ning arvestada tuleb laenugrafikutega.

Mille järgi planeeritakse võlad ja ettemaksed ?
Kasutatakse parameetrilist meetodid, müügikäibe alusel.

Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFO-sse kaudsel meetodil.
Ärikasum, varude muutus, makstud intressid .

Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFIsse.
Materiaalse põhivara soetus või müük ja finantsinvesteerimise soetus.

Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFFi.
Saadud laenud, saadud laenude tagasimaksed, makstud dividendid.

Kululiikide, kulukohtade , kulukandjate analüüs.
Kululiikide analüüs – tehtud kulutused/ alternatiiv kulud. Otsesed vs kaudsed kulud, muutuvkulud vs püsikulud , inkrementaalsed vs pöördumatud kulud.
Kulukohad – koht ettevõttes, kus kulu tekib. Neid on vaja selleks, et kanda kululiigid kulukandjatele.
Kulukandja – toode või teenus, mille omahinda soovime leida.

Muutuvkulud ja püsikulud ning nende käitumine. – defineerimine, käitumise puhul, kuidas nad muutuvad, millises stiilis muutumine on.

Otsesed kulud ja kaudsed kulud ning nende kasutusvaldkond . – defineerida, märkida kuidas nad muutuvad, kui müük muutub.

Jääktulu ja selle kasutamise vajadused. – definitsioon, 3 kasutamise vajadust.

Kasumilävi ja selle erinevad tüübid (milles nad erinevad?). – defineerida, tuua välja 2 erinevat tüüpi ja erisused.

Ohutusvaru. – definitsioon.

Omahind, hinnalisand ja müügihind. – omahinna 2 viisi leidmiseks, hinnalisandi tähendus, arvesse võtab, kuidas saadakse müügihind .

Hinnaelastsus . – definitsioon ja kuidas ära kasutada.

Perishability. – tähendus kui toote ja teenuse mõttes.

Täiskuluarvestuse võrdlus osakuluarvestusega. – sarnasused ja erinevused.

Üks küsimus tuleb Moodles esitatud lisamaterjalide alusel (kaustas lisamaterjalid olevad väljavõtted ajakirjadest Finantsjuhtimine ning Investor&ettevõtja). See küsimus ei ole spetsiifiline, vaid midagi laiemalt olulist. Selle küsimuse õige vastus tagab positiivse hinde ühe tähelise tõusu.

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 29 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

29 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

jalkakutt14 Õppematerjali autor

1. Finantsaruandluse analüüsi 7 etappi järjekorras.
Suhtarvu definitsioon, valem, arvutused, arvu interpreneerimine (mida tähendab), võrdlus (võrdlus üldtunnustatud kriteeriumile, statistikaametiga võrldus), hinnasagedus, dünaamika ja selle põhjused, parendusettepanekud.
2. Selgitage, millised suhtarvude grupid pakuvad enim huvi omanikele, juhtkonnale ja pankadele. Miks?
Omanikele rentaablus ja omakapitali kasutamise efektiivus. Juhtkond likviidsuse maksevõime, rentaablus, varade kasutamise efektiivsus ja omakapitali efektiivsus. Pankasid huvitav maksevõime. Panka huvitab kas tal on olemas maksevõime, juhtkonda peavad need huvitama, sest nemad juhivad ettevõttet ja omanikud huvituvad just nendest, sest neid huvitab kasum ja dividendid.
3. Selgitage, millised on erisused erinevate finantsaruannete analüüsile lähtudes ajalisest dimensioonist.
Bilansipõhjal ei saa teha järeldusi terve aasta kohta, vaid aastalõpuseis, järeldus tuleks anda kuupäevaga. Kasumiaruande ja rahavoogude aruande puhul, saab anda järelduse terve aasta kohta.

rentaablus planeerimine müügitulu võlgnevus finantsotsus ärikasum turundusplaan Finantsaruandluse analüüs

Sarnased õppematerjalid

docx

Finantsianalüüs ja investeeringud 1. kontrolltöö

38. Perishability. Tahendus nii toote, kui teenuse mõttes. 39. Taiskuluarvestuse võrdlus osakuluarvestusega. Sarnasused ja erisused. 40. Üks kusimus tuleb Moodles esitatud lisamaterjalide alusel (kaustas lisamaterjalid olevad valjavõtted ajakirjadest Finantsjuhtimine ning Investor&ettevõtja). See kusimus ei ole spetsiifiline, vaid midagi laiemalt olulist. Selle kusimuse õige vastus tagab positiivse hinde uhe tahelise tõusu. 1. Finantsaruandluse analüüsi olemus (mõiste, eesmärk, olemus laiemalt) Finantsaruandluse analuus on ettevõtte möödunud, kaesoleva ja tulevikus oodatava finantsolukorra ning tegevustulemuste hindamise protsess. Finantsanaluus tugineb ettevõtte raamatupidamise aruannetele ning ettevõtte majanduskeskkonda iseloomustavatele finantsandmetele. Uuritakse finantsaruandeid ja -andmeid rakendades erinevaid analuusi meetodeid tuues esile otsustamiseks vajalikud ning olulised hinnangud ja seosed.

Finantsanalüüs

xlsx

Finantsi 2 praks(analüüs)

Finantsaruanded Bilanss, 2005-2009 (tuh. Kr) 31.12.2005. 31.12.2006. 31.12.2007. 5 6 7 Raha ja pangakontod 23 777,0 46 816,6 20 513,4 Aktsiad ja muud väärtpaberid 6 285,4 - - Nõuded ostjate vastu (debitoorne võlgnevus) 42 674,3 55 921,1 147 399,4 Mitmesugused nõuded 15,9 498,0 18,2 Ettemakstud tulevaste per. kulud 3 563,4 4 966,7 6 010,7 Varud kokku 34 456,1 48 443,8 62 827,4 Käibevara kokku 110 772,1 156 646,2 236 769,0 Pikaajal. finantsinvesteeringud - - - Materiaalne põhivara (jääkmaks.) 37 163,3 38 291,6 4

Finantsjuhtimine

pdf

Finantsanalüüs konspekt

FINANTSANALÜÜSI KONSPEKT Sisukord 1. Finantsaruande analüüsi vajadus ja põhimeetodid ................................................................ 3 1.1 Finantsaruannete analüüsimise arengust ja analüüsi mõiste .................................................. 3 1.2 Analüüsi eesmärgid ................................................................................................................ 4 1.3 Finantsaruande analüüsi vajadus ............................................................................................ 6 1.4 Finantsaruande analüüsi põhimeetodid .................................................................................. 6 2. Finantsaruanded kui analüüsi infoallikad, arvestuspõhimõtete ja hinnangute mõju finantsnäitajatele .......................................................................................................................... 15 2.1 Bilanss .........................................................

Finantsanalüüs

docx

Finantsjuhtimine turismiettevõttes kontrolltöö küsimused

KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED FINANTSJUHTIMINE TURISMIETTEVÕTTES Kati 1. Finantsjuhtimine ja finantsjuht Finantsjuhtimine on ettevõtte rahandustöö korraldamine ja finantsjuhtimislike otsuste vastuvõtmine. Mikroettevõte ei jõua finantsjuhti ülal pidada. Siis jaguneb finantsjuhi ülesanded raamatupidaja ja juhi vahel. Finantsjuhi tööülesanded: finantsplaneerimine finantseerimise korraldamine; krediidipoliitika kujundamine; rahavoogude juhtimine; kulude juhtimine ja hinnakujundus . 2. Finantsjuhtimise eripärad turismisektoris (osata detailselt kirjeldada) 6. Teenuste müügivõimaluse kaduvus (perishability). Kui tuba jäi täna müümata, siis homme seda võimalust enam pole. Lennukikohtadega sama! Seda tuleb hinnakujundusel arvestada 3. Missugused konkreetsed suhtarvud pakuvad huvi omanikele (nimetada 3) 1. Rentaablus (kui tulus on? Palju kasumit annab?) 2. Omakapitali kasutamise efektiivsus (aktsikapitali kasutamine ja dividendid) 3. Vara

Finantsjuhtimine

docx

Finantsanalüüs (praktikaaruanne)

TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond ICT SUPPORT OÜ Praktikaaruanne Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Raamatupidamise III kursuse esimese praktika läbis autor raamatupidamisteenust pakkuvas firmas Annual Report OÜ, mis asub aadressil Spordi 26a. Praktika kestis ajavahemikul 25.11.2013 20.12.2013. Praktikaaruande koostas autor lähtuvalt Annual Report OÜ kliendiga kokkupuutest, kuna firma enda raamatupidamisega kokkupuudet ei olnud. Seega koostas autor majandusanalüüsi lähtudes firma ICT Support OÜ aastaaruannetest aastatel 2009 kuni 2012. Firma ICT Support OÜ on asutatud 2002. aastal aadressiga Valgevase 3. ICT Support OÜ koosneb neljaliikmelisest töötajaskonnast, kellest üks on tegevjuht ning kolm süsteemiinsenerid. ICT Support OÜ tegevusvaldkondadeks on keskne kasutajate haldus, virtualiseerimine, tööjaamade haldus, serverite haldus, tulemüürid ja kaugtöö, andmete varundamine ja taastamine ning kl

Finantsanalüüs

docx

Finantsaruannete analüüs

Finantsaruannete analüüs Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Finantsaruaruannete analüüsi meetodid 3 Suhtarvude analüüs 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead finantsaruannete analüüsimeetodeid; ·tead millega võrreldakse tulemusi; ·tead mida tähendab likviidsus, rentaablus; ·oskad arvutada erinevaid suhtarve. 2 Finantsaruaruannete analüüsi meetodid Äriühingud koostavad finantsaruandeid üldkehtivate reeglite alusel. Reeglite järgimine annab võimaluse võrrelda ettevõtete tulemusi ning hinnata ettevõtte seisundit. Peamised finantsaruanded on: ·bilanss näitab ettevõtte varade kohustuste ja omakaitali koosseisu ja suurust mingil ajahetkel; ·kasumiaruanne kajastab mingi perioodi tulusid, kulusid ja tegevustulemust; ·rahavoogude aruanne näitab raha liikumist perioodi jooksul. Finantsaruannete analüüsimisel kasutatakse mitmesuguseid võrdlusi. Võrdluste kolm põhiliiki: ·sama ettevõtte varasemate perioo

Majandusarvestus

doc

Finantsanalüüs Estravel AS

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Grete Jakobson Katriin Mats Eneken Viks TH3 REISIBÜROO ESTRAVEL AS FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜS Kodutöö Juhendaja: Margus Kõomägi Pärnu 2012 SISUKORD Sisukord...........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.............................................................................................................3 1. REISIBÜROO ESTRAVEL AS LÜHIÜLEVAADE...............................................5 2. REISIBÜROO ESTRAVEL AS FINANTSANALÜÜS...........................................7 2.1. Horisontaal- ja vertikaalanalüüs.............................................................................7 2.2. Suhtarvude analüüs.................................

Finantsjuhtimine

doc

Majanduse-Finantstegevuse analüüs.

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Majandus-finantstegevuse analüüs AS Tallinna Lennujaam Õppeaine: Transpordiökonoomika Transporditeaduskond Õpperühm: TLI-51 Üliõpilane: Margus Müür Kontrollis: J. Krasjukova Tallinn 2010 Sisukord TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING......................................................................... 1 Sissejuhatus ................................................................................................................................3 Ettevõtte üldiseloomustus........................................................................................................... 3 Lühiülevaade finantsanalüüsist................................................................................................... 4 Lähteandmed - bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne..................................................5 Finantssuhtarvude analüüs.....................

Transpordiökonoomika

Rohkem sarnaseid