Kas Vana-Rooma keskendus ideele või inimestele? (0)

Kas Vana- Rooma keskendus ideedele või inimestele?
Antiik Rooma oli võimas riik, mis kestis 753. aastast eKr kuni 5.sajandini pKr. Selle väga pika ajavahemiku käigus mõjutasid Vana-Rooma eluolu ja riiki mitmed erinevad ideed, mis realiseerusid inimeste tegevuse kaudu.
Üks vana-roomlaste idee seisnes selles, et nad rõhutasid inimese kohutust täita osakslangevaid ülesandeid. Roomlaste kohustused olid isamaa ja riigi ees. See idee väljendus selles,et noormehed olid oma isa või mõne vanema sugulase kõrval ohvitserina väeteenistuses ning hakkasid varakult kohtutes kaitsja või süüdistajana oma kõnekunsti ning seaduste alal omandatud oskusi ja teadmisi järele proovima. Rooma inimesed olid patrioodid ja riigile truud, mis väljendus selles, et mehed kuulusid sõjaväkke. Peamine väeüksus oli leegion , mis koosnes umbes 5000 mehest. Ühtlasi pidasid roomlased väga tähtsaks sõjatehnika täiustamist ja olid tänu sellele ka oma aja parimad kindlusepiirajad.
Roomlastel oli ka idee sellest, milline peaks olema perekond. Rooma perekond oli mehekeskne. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. Põhimõtteliselt oli pereisal koguni õigus oma pereliikmeid surma mõista, kuid sel juhul võis talle osaks saada avalikkuse hukkamõistmine. Naistel puudusid Roomas poliitised õigused. Laste kasvatamine ja õpetamine toimus varasemal ajal kodus pereisa käe all ning seisnes peamiselt praktiliste ja poiste puhul ka sõjaliste oskuste edasiandmises. Kui aga roomlaste hulgas levisid kreeka kombed, ja hakati suuremat tähelepanu pöörama laste vaimsele harimisele.
Roomlased arvasid, et riik ja religioon on tihedalt seotud. See idee, riigi ja religiooni seotusest, väljendus selles, et nad uskusid, et nende riigi edu ja hüve sõltub otseselt jumalate heasoovlikusest ja seetõttu pöörati võimutasandil suurt tähelepanu jumalate väärilisele austamisele. Tähtsamad pühamud olid riigi kontrolli all, kultusepidustusi korraldati riiklikult ja preestreid valiti samuti kui riigiametnikke.
Veel üks idee seisnes selles, et linn ja tsiviliseeritud elu on lahutamatud. Vallutussõdade tagajärjel aga sattusid roomlased suurel määral kreeklaste kultuurimõju all. Õpiti kreeka keelt ja loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumusi, seda eriti linnades.
Vana-Roomlastel oli mitmeid ideid. Nende pereelu mõjutas idee patriarhaalsest perekonnast, nad pidasid oluliseks kohustusi riigi ees. Neil oli ka idee riigi ja religiooni seotusest ning tsiviliseeritud ja linnaelu lahutamatusest. Kõik need ideed olid roomlaste igapäeva elu aluseks, kuid kõik need ideed realiseeriti inimeste poolt. Seega võib öelda, et Vana-Roomas oli aluseks nii ideed, kui ka inimesed, kes nende ideede baasil oma elu korraldasid.