„Muistse vabadusvõitluse positiivsed ja negatiivsed tagajärjed“ (4)

„Muistse vabadusvõitluse positiivsed ja negatiivsed tagajärjed“
Eestlaste muistne vabadusvõitlus toimus 1208.-1227. aastani. Sel ajal toimusid suured ristisõjad peaaegu kõikjal Euroopas ning lõpuks tabasid need ka Eestit. Vabadusvõitlusesse sekkusid nii mitmedki rahvad , kes olid sõdinud eestlastega ka varesematel aegadel . Samas mõned neist, kes varem olid olnud vaenlased, ühinesid nüüd Eestiga .
Algas sihipärane sõjategevus eestlaste vastu. Eestlaste vastupanu vallutajatele vältas terve inimpõlve. Paarikümne aasta jooksul tuli üle elada vähemalt poolsada rüüsteretke ning neile vastata. Kindlaid liitlasi polnud, vastasleeri kuulusid eri ajal aga nii sakslased , taanlased , venelased , rootslased, latgalid , leedulased kui liivlased . Maa kurnati välja ja erinevad vastased hõivasid selle osade kaupa. Eestlaste kaotuse põhjused olid:

• eestlastel puudusid kindlad liitlased, liit venelastega polnud järjepidev.
  
• vaenlasel oli sõjaline ülekaal (paremini relvastatud, kutselised sõjamehed).
  
• maakondade omavaheline koostöö oli nõrk riikluse puudumise tõttu; eestlased alistati maakondade kaupa.
  
• eestlastel tuli võidelda mitme vaenlasega - sakslased (ja nende liitlased liivlased, latgalid), taanlased, rootslased, venelased .
  
• vaenlaste sõjajõud said pidevalt täiendust.
  
• vaenlased olid head diplomaadid, suutsid hankida endale liitlasi (latgalid, liivlased, taanlased) ja kasutasid ära kohalike rahvaste ja maakondade omavahelisi tülisid.
  
• paarikümneaastane sõda ja rüüstamine kurnas eestlased majanduslikult välja.
  

Ometigi ei alistunud eestlased tingimusteta, vaid lepingulisel teel. Eestlased jäid ilma eliidist, sest kaotused olid suurimad rahva energilisima osa, ülikkonna seas, mis kas hävitati, kaotas senise sotsiaalse positsiooni või sulandus läänimeestena uude valitsevasse kihti. Teisalt lülitati Eesti vallutuse ja ristiusustamise tulemusena Lääne-Euroopasse. Eestile laienes Õhtumaa kultuurimõju, selle õiguslikud normid ja ühiskonnastruktuur. Lääne-Euroopa ja Venemaa vaheline piir jooksis nüüd mööda Narva jõge ja Peipsi järve. See võimaldas eestlastel hiljem rahvana püsima jääda ja kaitses meid idapoolsete keelesugulaste saatuse eest.