Rooma inimese igapäevaelu (0)

Rooma inimese igapäevaelu
Roomlaste jaoks olid omavahel lahutamatult seotud linna ja tsiviliseeritud elu. Vallutussõdade tõttu sattusid roomlased kreeklaste kultuurimõju alla. Sellest hoolimata suutsid roomlased säilitada oma ühiskonna traditsioonilise üldilme.
Rooma perekond, nagu ka kreeka oma, oli mehekeskne. Pereisa omas piiramatut võimu kõigi pereliikmete üle. Nagu ka Kreekas, puudusid rooma naistel poliitilised õigused ning neilt nõuti eeskätt abielutruudust. Siiski suhtuti Roomas naistesse pisut vabameelsemalt. Naine oli alati oma mehe kõrval aukohal .
Lapsi õpetas algselt pereisa. Varsti võeti kreeklastest eeskuju ja hakati lapsi ka vaimselt harima . Selleks võeti kreeka päritoluga koduõpetaja, kes oli ori või vabakslastu või saadeti lapsed 7.aastaselt kooli, kus õpiti põhiliselt kirjatarkust. Kui taheti oma pojast poliitilise elu tegelast teha, jätkusid õpingud veel pikka aega.
Roomlaste igapäevarõivas oli tuunika, mis sarnanes kitooniga, mida kandsid kreeklased . Jahedama ilmaga kanti seljas mitut tuunikat. Meeste pidulik rõivas oli tooga, mis kujutas endast valget poolringikujulist riidetükki, mis mähiti üle ühe õla. Nagu kreeklastele, oli ka roomlastele pükste kandmine võõras. Jalas kanti sandaale.
Vaesemate roomlaste põhitoiduks oli leib ja jahust tehtud puder, ka kala juur- ja puuviljad . Jõukamad roomlased sõid kolm korda päevas. Õhtusöök koosnes eelroast, praest ja magustoidust, milleks olid sageli puuviljad. Kreeklased sõid liha siis, kui ohverdati mõni loom jumalatele, roomlased seda aga ei teinud. Toidu kõrvale joodi veega lahjendatud veini.
Roomlaste elamuks oli nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Selle keskel oli aatrium , mille katus oli avatud ning ruumis oli bassein vihmavee kogumiseks. See oli omamoodi elutuba, kus võõrustati ka külalisi. Hiljem rajati majadele ka sammastega ümbritsetud aedu. Kreeklastel seevastu oligi maja üheks olulisemaks osaks siseõu.
Roomlastele polnud sport nii oluline kui kreeklastele. Roomlaste lemmik-meelelahutuseks olid närvikõdi tekitavad vaatemängud. Jälgiti veriseid võitlusi amfiteatrites ja hobukaarikute võidusõite hipodroomidel. Keisrilossi kõrval asus tähtsaim hipodroom Circus Maximus . Korraga võistlesid neli võistkonda ning tuli läbida 7 sirget ja iga sirge lõpus tuli teha järsk tagasipööre. Võistlejad olid enamasti orjad , kes võisid võiduajamisega saavutada märkimisväärse kuulsuse ja rikkaks saada. Rooma suurim amfiteater, kus peeti gladiaatorite võitlusi, oli Colosseum . Gladiaatorid pidid võitlema nii loomadega kui ka omavahel. Võitja saatus jäi rahva otsustada. Sageli toimusid võitlused elu ja surma peale. Ka gladiaatorid olid enamjaolt orjad. Kui neid saatis edu ja kuulsus võisid nad ka vabaks saada.
Roomlaste igapäevaelu üheks oluliseks osaks oli meelelahutus . Rahvas nõudis lõbustusi ning riik andis neile seda. Kreekas ei pööratud meelelahutusele nii suurt tähelepanu. Kuigi kreeka kultuuri mõju oli suur, seadsid roomlased sisse palju päris oma traditsioone.