Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? (1)

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse?
Muistne vabadusvõitlus toimus 1208-1227 aastal. Selle ajajooksul püüdsid nad võidelda nii vabaduse, kui ka oma riigi eest. Nad osutasid head vastupanu, neil läks vahel hästi kui ka halvasti. Aga siiski jäid nad lõpuks alla.
11.-13. sajand oli ristisõdade ajastu. Laienesid kõikjale kristliku maailma piirid, kuna katoliiklik kirik oli väga võimukas ja tähtsaim poliitiline jõud Lääne-Euroopas. Kerkis küsimus paganluse väljajuurimisest ka Läänemereäärsete rahvaste seast. Suure toetuse ja jõuga ristiti Baltimaade paganad.
Kindlasti üks suurem miinus oli see, et eestlastel oli madal sõjaline tase. Siia tunginud enamasti saksa päritolu rüütlid ja eriti mõõgavennad, kes olid oma ajastu tipptasemel sõdalased. Vaenlased omasid paremat tehnikat ja relvastust. Kui vaja, siis saadeti neile pidevalt ka abiväge. Sellised relvad nagu turvised, ammud ja viskemasinad andsid vaenlastele suure eelise eestlaste ees. Eestlastel pole ühiskondlikku organiseeritust, see ongi põhjuseks miks nad alla jäid. Ei peetud nõupidamisi ega arutatud asju korralikult läbi. Selle kõige tagajärjeks ongi see, et eestlasi vallutati süstemaatiliselt. Võitluse käigus õppisid eestlased uusi sõjapidamise meetodeid .
1208 aastal Sakslaste esimene sihipärane retk. Põletati maha Otepää linnus, Eestlased tegid omakorda vasturetke latgalite maale. 1210 a. Eeslaste järjekordne vasturetk. Eestlased kuuldes, et sakslastele tuleb abiväge põgenesid ja sakslased ootamata ära abiväge asusid jälitama ja said lüüa.
1219.a. maabus Taani laevastik koos kuninga Waldemar II Lindanise linnuse lähedal. Sinna ehitati Taani linn, Tallinn. Taani oli kõige tugevam vastane, sest kui sakslased ja liivlased olid välja tõrjutud pidas ainult Tallinn vastu mis oli aga taani võimu all. 1220 a. tulid Rootslased kuninga Johan I juhtimisel Lihula linnuse alla. Kui kuningas lahkus ründasid eestlased linnust ja võitsid selle. Eestlaste alad jagati mitme erineva riigi vahel.
Üheks põhjuseks on ka see, et eestlastel puudus ühistegevus, puudus ühtne riik. Iga maakond tegutses omaette ja nad arvasid et kui nad sõdivad üksteisega saavad nad hakkama. Igal maakonnal eraldi traditsioonid, side oli nõrk. Tänu sellele oli lihtsam võõrvõimudel oma eesmärki saavutada, eestlased alistati ja maakonnad vallutati ühekaupa.
Suhted naabritega olid samuti kehvad. Kui oleks läbisaamine olnud hea, siis oleks saanud moodustada ühtse liidu ja sakslaste vastu võidelda. Latgalid tahtsid kättemaksu ja liivlaste Kaupo tahtis eestlaste alade arvelt suurendada oma valdusi. Appi otsustati kutsuda venelased , venelased käitusid aga kahepalgeliselt ning alistati Baltimaad.
Mis sellest, et Eesti kaotas laienesid Eestile Lääne kultuurimõju, õiguslikud normid ja ühiskonnastruktuur. Kõik see, mis puudutas Lääne tsivilisatsiooni, jõudis edaspidi saksakeelse ülemkihi vahendusel ka Eestisse. Läänest toodi siia õiguslik kord ja sotsiaalsed suhted, keskaegne linnakultuur , ladina tähestik ja hariduskorraldus, arenenud käsitöö ja kaubandus ning läänelik elulaad. Eestlased võitlesid oma parema äranägemise järgi oma maa ja vabaduse eest. Oli see hea või halb, aga nii see on ja ajaloo kulgu tagasipöörata ei saa.