Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus (0)

Kordamiseks.   Liivimaa  ristisõda.  Eestlaste   muistne  vabadusvõitlus  
1208-­‐1227  (§  7)  
vt  ka   http://www.histrodamus.ee/index.php?&event=Show_main_layers&layer_id=113  
1)  Peamine ajalooallikas (autor, sisu, ajaline määratlus, tähtsus). Henriku Liivimaa kroonika 
 
2)   Eellugu  
•  Vallutuslikud huvid, selgita-põhjenda, miks? ( kaupmehed , katoliku  kirik , 
ristirüütlid, Taani ja Rootsi riik) 
•  Esimesed piiskopid ( Meinhard , Berthold ) ja nende tegevus 
•  Piiskop Albert  (pildil tema pitsat ), vallutuse  organiseerimine  ja 
lõpuleviimine 
•  Riia: asutamine (aeg, eesmärk, tähtsus) 
•  Mõõgavendade ordu e Kristuse Sõjateenistuse Vennad (asutamine, 
eesmärk, asutamise aeg, ordu lõpp) 
Mõõgavendade  ordust  saab  Liivi  ordu  
1237 . aastal, aasta pärast  Saule  lahingut ( 1236 ), liideti Mõõgavendade ordu ametlikult Saksa 
orduga. Sellest sai emaordu Liivimaa haru, ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha 
Maarja hospidal Liivimaal. 
Jõudude   vahekorda  Li vimaal  tõi  see  aga  olulise  nihke,  sest  erinevalt  mõõgavendadest  ei  al unud  
Li vimaa  ordu  mitte  Riia  pi skopile,  vaid  Saksa  ordu  kõrgmeistrile,  kel est  ülemaks  oli  ainult  
paavst.  Seega  oli  alus  Riia  pi skoppide  (hiljem  peapi skoppide)  ja  ordu  hilisemaks  rivaliteediks  
ülemvõimu  pärast  Li vimaal  loodud. 
•   Maarjamaa   
 
Nõnda, nõnda valvab mere täht alati oma Liivimaad; nõnda, nõnda kaitseb 
maailma valitsejanna ja kõigi maade keisrinna alati omaenese maad. (Henriku 
Liivimaa kroonika, XXV, 2 )  
 
•  (Vana-) Liivimaa 
 
3)  Läti alade rahvaste ristusutamise lõpuleviimine ( liivlased 1206 -1207, latgalid 1208, 
Kuramaa 1267 , semgalid 1290  – tähistas Liivimaa ristisõja lõppu; 1236 – Saule 
lahing – Leedu väed peatasid Mõõgavendade ordu (MO) sissetungi  Leetu , MO hävitav 
lüüasaamine, 1237 lõpetas tegevuse – MO riismed ühinesid saksa orduga, 
moodustades selle Liivimaa haru) 
 
 
 
 
 
1  
 
4)   Kronoloogiline  ülevaade eestlaste muistsest vabadusvõitlusest ja sündmustest (daatumid, 
sündmuste sisu, tähtsus, tulemus, tagajärg) 
 
1186 – piiskop Meinhard asub liivlaste seas ristiusku levitama (misjon) 
1198 – piiskop Berthold – toob kaasa esimesed ristisõdijad 
1199  – pühitseti Liivimaa piiskopiks Breemeni toomhärra Albert, kellest saab vallutussõja 
peamine organiseerija ja  juht. Ta kogus suure ristisõdijate väe ja purjetas Väina ( Daugava ) jõe 
suudmesse. Vallutused saavad sisse tõelise hoo 
1201 – rajati vallutuste tugipunktiks ja piiskopi eluasemeks Riia linn 
1202 – rajati vaimulik rüütliordu “Kristuse Sõjateenistuse Vennad” e. Mõõgavendade ordu 
vallutuste läbiviimiseks 
1208 – vallutatud on enamus läti alade rahvaid (1206 liivlased, 1208 latgalid), järg jõuab 
eestlaste kätte (Ugandi ründamine) 
 
Eestlaste võitlus 
1208 – vallutatud on enamus läti alade rahvaid, järg jõuab eestlaste kätte (Ugandi ründamine) 
1210  – eestlaste võit Ümera lahingus, innustus  edasisteks võitlusteks 
1217 veebruar – eestlased võidavad sakslasi Otepää all 
1217, 21.sept. – Madisepäeva lahing, esimene kaytse ühendada kõikide maakondade malevad 
(Sakala vanem Lembitu) 
1219 juuni – vallutusse sekkuvad ka  taanlased (maabuvad Tallinna all) 
1220  – rootslaste sissetungikatse Läänemaale lüüakse Lihulas tagasi 
1223  – eestlastel õnnestub lühikeseks ajaks  vabaneda  võõraste ülemvõimust, vaid Tallinn jääb 
taanlaste valdusse 
1224 august – Tartu langemisega on kogu Mandri-Eesti taas võõrvõimu all 
1227 3. veebruar –  Muhu ja Saaremaa alistumisega lõpeb eestlaste muistne vabadusvõitlus. 
Algab võõrvõimude võitlus Liivimaa  jagamise  pärast. Võõrvõimud on: Riia peapiiskop  ja 
piiskopid, Mõõgavendade ordu  ja Taani kuningas. 
 
Lõplik  maa  jaotamine  toimus     Stensby   lepinguga  1238  pärast  Saule  lahingut  1236,  kus  lakkas 
olemast  Mõõgavendade  ordu,  mis   kujundati   ümber  Saksa  ordu  Liivimaa  haruks.  Algas  Vana-
Liivimaa ajajärk. 
5)  Eestlaste lüüasaamise põhjused. Loetle ja analüüsi. Milline  nendest  põhjustest sai kõige 
määravamaks? 
 
6)  Arutle, argumenteeri, kinnita näidete ja faktidega: 
 
•  Kas  venelased olid Liivimaa ristisõjas eestlastele pigem liitlased või vaenlased? 
•  Kas ristisõda paganlike Baltimaade rahvaste vastu oli pigem missioon või pigem 
agressioon? 
•  Millised oleksid olnud Eesti edasised arengustsenaariumid juhul, kui eestlased 
oleksid muistse vabadusvõitluse võitnud?  
•  Milline tähendus on eestlaste ajalooteadvuses Ümera ja Madisepäeva lahingutel? 
 
2  
 
7)  Varia (teised mõisted, nimed) 
•  Valdemar II 
•  Võiduristimine 
•  Dannebrog 
•  Eestlaste vastupealetung 1223 
•  Koknese vürst Vjatško 
8) Liivimaa ristisõja tagajärjed eestlaste jaoks:  
-­‐‑  ajaloolise aja algus  
-­‐‑  muistse vabaduse ja iseseisvuse  asendumine  võõrvõimude  valitsemisega . Endine 
elukorraldus ei muutu kohe, vallutajad tunnistasid eestlaste  isiklikku vabadust ja õigust 
pärilikule maakasutusele -  alistumine lepingutega. Põhiline sõltuvus seisnes uutes 
maksudes ja vasalli kohtuvõimu tunnistamises. 
-­‐‑  Läänemeremaad liitusid Lääne-Euroopa kultuuripiirkonnaga, kujunes kahe tsivilisatsiooni 
vaheline piir; läänetsivilisatsiooni iseloomustavad rooma -katoliku usk ja läänikord. 
Õhtumaa kultuurimõju laienemine (õiguslikud normid ja ühiskonnastruktuur); läänest 
õiguslik kord; sotsiaalsed suhted;  
-­‐‑  keskaegne linnakultuur Lääne-Euroopast (valdavalt Põhja-Saksamaalt; 9 keskaegset linna, 
neist neli hansalinna);  
-­‐‑  ladina tähestik ja  hariduskorraldus ; 
 
Allikad: Henriku Liivimaa kroonika, Taani hindamise raamat. 
 
Jäälahing 
5. aprillil  1242  toimunud Jäälahingus võitsid teatavasti Novgorodi vürsti Aleksandri (kes 
sajandeid pälvis endale lisanime  Nevski ) juhitud venelased liivimaalaste vägesid ning oletatavalt 
toimus see lahing Peipsi järve jääl.  
Lahingule on Nõukogude ajal antud suur ajalooline tähtsus: 
see olevat peatanud sakslaste edasitungi  itta , kuna see olevat 
olnud Liivi ordule tugev hoop ning seal langenud 400-500 
rüütlit. Kuid Liivi ordus polnud kunagi ühekorraga nii palju 
rüütleid ja Liivimaa-poolse pildi andev "Liivimaa vanem 
riimkroonika " kirjeldab lahingut pigem 
väiksemamastaabilise sündmusena.  
Liivimaalaste väe põhiosa olevat moodustanud hoopis Tartu 
piiskopi väed, Liivi ordu rüütleid oli võib-olla paarkümmend. Vaieldamatu on aga see, et 
liivimaalased said lahingus lüüa ja olid seejärel sunnitud Novgorodiga rahu tegema.  
Kuid "ittatungi" see ometi peatanud, sest kuni 16. sajandi alguseni korraldasid liivimaalased 
mitmeid sõjakäike Venemaale. 
 
 
 
3