Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Külmasõja kriisid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Külma sõja kriisid :
Korea sõda. 1950 – 1953.
Korea oli algselt Jaapani kontrolli all. Kui seda märgati siis põhjast hakkasid endale maid vallutama Hiina RV ja altpoolt tulid igaks juhks USA. 1948 august kuulutatakse välja Lõuna-Korea Vabariik, ja 1948 september kuulutatakse Korea põhjaosas välja Põhja-Korea Rahva Demokraatlik Vabariik. Põhja-Korea diktaatoriks saab Kim il Sen/Sun dünastia. Põhja-Korea tahtis endale ka Lõuna- Koread , Stalinile see meeldis ning 1950, 25 juuni tunbib P. Korea Lõuna koreasse ning rinne pidurdub alles pärastt Taegu linna vallutamist. ÜRO’le see ei meeldinud, ning ühiselt võetakse vastu ( NSVL ei länud sinna istungile), et tuleb toetata Lõuna-Koread. Kuna sellel ajal ÜRO (UN) oma vägesi ei olnud, siis selle ülesande saab USA. Põhja-Koread toetas siis Hiina meeste ja NSVL tehnikaga . Algab kurnav positsioonisõda ning rindejoon käib mööda Koread edasi tagasi. Kuid 1953 on rindejoon täpselt keset riiki, ning Stalin sureb . Külm sõda hakkab Euroopas tuure koguma ning Korea on Euroopale koormaks. 27 juuli. 1953 sõlmitakse vaherahu.
Iisraeli riik on poole väiksem kui eesti. See on demokraatlik parlamentaalne (knesset) vabariik. Riigi keeleks on heebrea ja araabia keel. Parteisi on palju, tavaliselt on võimul koalitsioonivalitsused. Knesset koosneb enamasti kümnest parteist. Peamsitekspoliitilisteks jõududeks on 2 pareid kes on loomult sotsiaaldemokraatlikud. Need on Tööpartei ja Likud. Likud on päris kaua võimul olnud. Kui juutidel riiki veel ei olnud ja nende eesmärk on olnud koguaeg oma riigi saamine. 20 sajandil on nende meelsus sionistlik (marurahvuslik). Soov oli palestiinas luua oma riik. Eesmärgiks on araablaste väljatõrjumine. Juudivihkamine on antisemitism.
Suessi kriis ja siinai sõda.
Lk 71 – 73 al 82 – 84
IISRAEL
Elab ligikaudu 5mlj inimest. Umb 83% juudid . Demokraatlik parlamentaarne vabariik. Parlamendi nimeks Knesset. Riigikeeled: araabia ja heebrea. Knesset koosneb enamasti 10-st parteist. Sotsiaaldemokraatia domineerib (üks on Likud, teine töölispartei).
1948 kuulutab iisrael end iseseisvaks
Lähis-Ida araabia riike ühendab mitu liitu. Naftariigid ( OPEC ) ja islami usk. 1945 luuakse Araabia liiga – et teha majanduslikku koostööd. Pidi kaitsma Araabia riikide ühishuve. Araabia liiga tolleaegseks liidriks hakkab muutuma Egiptus . Egiptus oli üks väheseid Aafrika riike mis oli 20. saj. algul iseseisev. 1952 kukutavad Egiptuse rahvuslikult meelestatud ohvitserid kuningas Faruki kes oli Inglismaalikult meelestatud, seejärel kuulutatakse egiptus vabariigiks, ning tehakse ümberkolladusest mis teeb Egiptusest poolsotsialistliku riigi. Erinevus teistest sotsialistlikest maadest oli usus, see oli islam . Teised sotsialistlikud riigid ei omanud riigiusku ning see oli taunitav . G. A Nasser valitakse pärast kuninga kukutamist preisdentiks. Tema eesmärgiks saam majanduse ja tööstuse arendamine, ning see mees tahtis niilusele rajada Assuani pais, et rajad hüdroelektrijaam. Lääneriigid olid sellega nõus ja olid valmis seda toetama , aga kui lääneriigid said teda, et Nasser on salasidemetes teiste sotsialistlikute riikidega ning, et ta ostab suurtes kogustes Venemaalt relvi , siis jäetakse majnduslik abi Egiptusesse katki. 1956 riigistati Suessi kanal mis kuulus 93% Inglismaale ja Prantsusmaale. Suessi kanal ühendas Punast merd Vahemerega. Selle tulemusena tungib 56 aastal Egiptusesse Iisrale, kes ütles et tuli PVO baase likvideerima, kuid tegelikult täitis Iisrael kokkulepet Inglismaad, et saada kanal tagasi. Selle ettekäändega said Prantslased ja Inglased oma väed Suessi kanalisse tuua, et tagada edasine rahulik laevaliiklus . Inglismaad, Prantsusmaad ja Iisraeli peeti agressoriks. Inglisma oli 1954 oma väed just Suessist välja viinud ja tunnistas , et kanal on Egiptuse oma, kuid kasum pidi minema Inglismaale ja Prantsusmaale.
ÜRO julgeolekunõukogu sekkumisel olid Inlgismaa, Prantsusmaa ja Iisrale sunnitud oma välja viima, ning ÜRO jättis oma väed Iisraeli piirile. Seda kriisi peetakse pöördepunktist kuna kriisist väljub võitjana Nasser, ning Araabia pani Nasserile hullu respekti. Tänu sellele väheneb euroopa mõju Aafrikas ning tugevneb USA ja NSVL’i mõju. Egiptus loob tihedad sidemed NSVL iga ning pais ehitatakse NSVL’i rahaga . USA ja Iisrale suhted tugevnevad samuti.
Pärast Nasseri surma saab Egiptuses võimule A. Sadat kes lepib Lääneriikidega ja Iisraeliga. Tänu sellele ülejäänud araabia solvub ja Sadat tapetakse .
Juudid võitsid, kuna lääneriigid toetasid neid. 1956 puhkeb järjekordne sõda. Seda kutsutakse Siinai sõjaks (Suessi kriisiks). Prantsusmaa ja Suurbritannia tahavad selle sõjaga omale saada Suessi kanalit, mis pahandas USA-d ja NSVL-i. ÜRO rahuvalvejõud paigutatakse Iisraeli piirile ja see lõpetab kriisi.
1964 – PVO ( Palestiina Vabastamise Organisatsioon ). Suunatud Iisraeli hävitamisele. PVO-d juhib J.Arafat. PVO-d tunnustatakse ÜRO poolt kui palestiinlaste esindusorganisatsiooni.
1967 – 6-päevane sõda. Süüria pommitab Iisraeli küla ning Iisrael pommitab Süüria lennukid alla. Seejärel vallutab Iisrael Gaza sektori, Siinai poolsaare, Jordani jõe läänekalda, Golani kõrgendiku. See sõda lõpeb võidukalt Iisraelile.
Sellele sõjale järgneb 6 aastat positsioonisõda. 1960ndate lõpul, 1970ndate algul tõstavad araabiamaad toornafta hinda, mis põhjustas energiakriisi. Kõikidele Iisraeli toetavatele riikidele kuulutatakse embargo. NSVL-le mõjub see energiakriis hästi, kuna saavad ekspordi eest mitmeid kordi suuremat hinda. See lükkab nende majanduse kokkuvarisemisest edasi. 1973 – toimub neljas Araabia-Iisraeli sõda, mida nim. Jom Kippuri sõjaks. Egiptus ja Süüria alustavad pealetungi Iisraeli aladele . Esialgu soosib sõda Egiptust, kuid Iisrael punnib vastu ja jõuab äärepealt Niiluse deltani. ÜRO peatab sõja ja see lõpeb tulemusteta.
USA asub Iisraeli ja Araabiamaade tülide parandajaks.
Egiptuse president A.Sadat alustab uut suunda Egiptuse poliitikas, seades oluliseks suhete parandamise Iisraeliga.
1978 – toimub Camp Davidis (USA-s) USA, Egiptuse ja Iisraeli esindajate tippkohtumine. Sõlmitakse 1979 rahuleping . Egiptuse presidenti hakatakse araablaste poolt reeturiks kutsuma. Rahulepingu tulemusena 1979 saab Egiptus tagasi Siinai poolsaare. ÜRO rahuvalvejõud pannakse Iisraeli ja Egiptuse piirile. PVO baasidel keelatakse tegevus Egiptuse aladel. Egiptus heidetakse välja Araabiamaade liidust ning Sadat tapetakse.
1982 – Egiptus tungib Liibanoni , sooviga likvideerida sealt PVO baasid. Mingi lepinguga see saavutataksegi.
1988 – PVO tunnistab Iisraeli riigi olemasolu õigust.
1993 – Iisrael tunnistab PVO-d kui Palestiina rahva esindajat.
1994 – Iisrael aitab Palestiinal autonoomiat püstitada.
1997 – Autonoomia saavutatakse .
2000 – Algavad järjekordsed relvakokkupõrked Iisraeli ja Palestiina vahel. Küüditamised mõlemal pool jne.

Ungari ülestõus

Ungari jääb pärast II maaimasõda oma piiridesse , ning ta kohe kommunistlikuks ei muutu (oli ühinenud kolmipaktiga ja seega Saksa liitlane ). Nõukogude väed okupeerivad Ungari, aga kommunistid kohe võimu haarata ei saa, ning esimesed vabad valimised kommunistidele võitu ei too (kuna esialgu arvestati rahvademokraatiaga). Võitis väiketalumeeste partei (demokraatlikult meelestatud). Riigi presidendiks ja riigijuhiks sa küll Väiketalumeeste partei kuid võim riigi sees läheb siiski kommunistidele, kuna kommunistid võtavad enda võimu alla siseministeeriumi ja politsei (miilitsa). Kommunistid süüdistavad Ungarit kollaboratsisims ja koostöös Saksamaale ning 1948 aastal kõrvaldatakse Väiketalupoegade juhtkond ning Ungari töörahva partei (UTP) ühendadakse Sotsiaaldemokraatlikuda ja sellest sai põhimõtteliselt kommunistlik partei. Juhkis sai M. Rakoši. kes oli täielik Stalinist ja represeeria. 1949 kehtestati ungaris uus konstitutsioon , millega kinnitatakse üheparteivõim, ning 1949 luuakse URV – Ungari Rahva Vabariik. Suurimaks kommunisltikusk vastaseks oli katolik kirik , sealne kardinal mõistetakse eluks ajaks vangi ja katolik kirik allutatakse seal kommunistlikule parteile. Alustatase Industrialiseerimist, tuhanded hukatakse, viiakse maalt välja, kollektiviseerimine ja natsionaliseerimine. Ungarile mõjuvad veel kehvasti reparatsioonid mida Venemaa neilt pidevalt nõuab.
Kui Stalin sureb, siis 1953 peab Rakoši lahkuma . Ning uueks valitsusjuhiks saab Imre Nagy (Nadi). Nagy on võimul kuni 1955, ta on kommunist aga liberaalsem kui Rakoši. Ei tunnista kollektiviseerimist ja natsionaliseermist. Kui 1955 ärkavad Kommunistid üles, et mis toimub. Siis tagantatakse Nagy ja pukki pannakse tagasi Rakoši. See vallandab 1956 üliõpilaste ülestõusu, mis kasvab üle kogu maa. Lammutatakse Stalini kujusi ning nõutakse Demokraatia taastamist. Rahutusi saadetakse maha suruma politsei väed, ning rahva pihta avatakse tuli. Rahvas suudab saavutada niipalju, et Nagy pannakse tagasi 1956 peaministriks. Ungari otsib abi Lääneriikidelt, kuid abi ei tule, Inglismaa ja Prantsusmaa sügavad vaid mune ja USA sõimab neid. Kui saadakse teada, et Nagy on võtnud ühendust Lääneriikidega siis ta lastakse maha, ning maetakse kuhugi pappkarpi keset suvalist põldu, sellest saadakse teada alles 1980 nendatel.
Ungari ülestõusul sureb üle 1000 inimese, ning ülestõus uputatakse verre. Ülestõusu mahasurumiseks rakendati ka VLO sõjalisi jõude, esmakordselt.
Ülestõusu tulemusena loobub Ungari äärmuslikust meetodist: Kollektiviseerimisest. Seal on kuni sotsialismi lõpuni lubatud eratalupidajad ja väikesed parteid. Seal oli rohkem turumajanduse elemetne kui teistes Sotsialismleeri maades. Peetakse kõige demokraatlikus Nõukogude liidu riigiks.
UTP esimeheks saab J. Kadar. 1988.
Kuuba raketikriis.
Ameerika oli esimene riik kes iseseisvus ameerika mandril . 19. sajandil kinnitatakse peamiseks suunaks just oma mandri arendamine. 1832 kuulutab Ameerika Ühendriikide president ( Monroe ) välja Monroe doktriini, mis ütleb, et käed eemale Ameerikast , ning alustatakse isolatsioonipoliitikaga. Kuuba sai iseseisvaks 1902 , ning kuulutatakse välja kuuba vabariik, mis on tegelikult USA kontrolliall. 1959 toimub Kuubas revolutsioon kus kukutatakse USA meelne diktaator Patista. Ülestõusu juhib Fidel Castro , kes saab ka võimule. Castro ei näita välja, et tegemist on sotsialistliku revolutsiooniga ja eesmärgiks oleks võrdne sotsialistlik ühiskond. Castro teostab Kuubal agraalreformi, mille tulemusena suurmaavaldused võetakse omanikelt ära ning need antakse talupoegadele, kuid hiljem riigistatakse ja tehakse kolhoosid . 1960 teatab USA, et ta ei osta Kuubalt enam suhkurt. Kuid kuna Kuuba põhisissetulek tuleb suhkru tootmisest , siis Kuuba oli väga raskes olukorras. Seevastu Castro natsionaliseerib kõik Kuubal asuvad USA ettevõtted, kuid appi tõttab NSVL. 1961 katkestab Washington Kuubaga igasugused diplomaatilised suhted, kuid Kuubale hakkab rohkem meeldima NSVL. Castro teatab 1961 avalikult, et toimunud on sotsialistlik riigipööre ning, et ta on Marksist ning tahab hakata Cuubal üles ehitama kommunismi. Tänu sellele kommunism levib, ütleb Huršov, et tegemist on kolmanda sotsialistliku etapiga, millega tuleb likvideerida maalt kapitalism. 1962 aastal pingestuvad USA ja Kuuba suhted veelgi, ning USA on valmis jõuga oma külje alt sotsialistid välja lööma. Huršov aga lubab, et ei jäta Kuubat hätta ning viib sinna keskmaa raketid (raadius 2000km). Kui USA saab teada, et Kuubal on raketid, viib ta oma väed kõrgendatud valmisolekusse. Samuti moodustab ümber Kuuba saare karantiini, otsides läbi kõik laevad mis suunduvad või tulevad Kuubalt. Kõik see sünnib 22. oktoobril. Nädal aega ripub maailma julgeolek juuksekarva otsas. Huršhov ja Kennedy peavad pidevalt läbirääkimisi ja Moskva ja Washingtoni vahel seatakse sisse „kuum liin“. 28. oktoobtil teatab NSVL, et viib raketid ära, ja USA teatab, et peatab karantiini.
See kriis viib Ameerika taas välispoliitika suunamuutusele. Trumani doktroo
1957 E. Eisenhower . Võetakse vastu tagasitõrjumise doktriin – tuleb aktiivsemalt võidelda kommunismi vastu. Seda doktriini just Kuuba puhul taheti kasutada, sest oldi valmis jõuga Kuuba valitsust vahetama
1962 Võetakse vastu Kennedy doktriin. Mis ütleb et tuleb vältida otsest vastaseisu, sõdida tuleb vaid oma mandrist eemal ja pidada võib ainult väikeseid sõdu. Tänu sellele saab USA Vietnamis lüüa kuna doktriin käsib lõpetada otsesed pingelised vastaseisud.
Kriis lõppebki sellega, et NSVL viib raketid ära ja Usa peatab karantiini.
NSVL i ajaloos kutsutakse seda Kuuba kriisiks ja selle põhjustas USA. Lääneriigid aga nimetavad seda Kariibi mere kriisiks, süüdi on Kuuba sotsialistli kord mis nüuab Eisenhoweri doktriini käikulaskmist, ning pärast külma sõda nimetatakse kriisi lihtsalt „Raketikriisiks“
Berliini kriisid:
I Berliini kriis – Berliini blokaad
II Berliini kriis 1958 - II Berliini kriisi põhjustas Huršhovi ultimaatom, mida ta nõudis, et kõik väed tuleb lääne berliinist välja viia kuue kuu jooksul, ja Lääne-Berliin tuleb kuulutada vabalinnaks (st, et kõik võivad seal vabalt liikuda , tegelikult ei lasknud aga venelased ise oma inimesi sinna). See kriis lõppes Huršhovile edutult, sest Lääne Berliin ja Lääneriigid seisid selle vastu.
III Berliini kriis 1961 – Vallandas selle W. Ulbricht. Kes ehitas siis Berliini müüri, et tõkestada inimeste põgenemist Lääne-Berliini. Kuna Lääne-Berliinis olev Lääneriikide sõjavägi aitas inimestel põgeneda Lääne-Saksamaale ja sealt edasi vabasse maailma.

1968 Tšehhi kriis, ehk Praha kevad

Alex Dubcek on Prahas võimul, ekh kommunistliku partei juht. Dubcekt on reformimeelne ning tahtis Tšehhit VLO’st välja tuua ning tahtis läbi viia reforme mis kaotaksid ideolooiglise kontrolli, soovis muuta olukorda riigis vähe demokraatilumaks ja soovis kaotada kommunistliku ainuvõimu. Augustis 1968 tuuakse Praha tänavate VLO väed. Ludvig Svoboda ajab seda asja moskvas ning ta saab Dubcekiga kokkuleppele ning asi rahuneb . Tšehhid näevad et sotsialismi ei ole võimalik inimnäoliseks muuta, kuna sellele seisab vastu VLO ja NSVL.
Praha kenvad on oluline tänu sellel 1968 aastav põhjustas Prahva kevad Brežnevi doktriini vastuvõtmisesl. See seisnes selles, e see on välispoliitiline põhimõte – kui kusagil üritatakse sotsialsimi kukkutada siis VLO’l on õigus ja kohustus sekkuda.
Brežnevi doktriinis loobumine 1987 aastal Gorbatsohvi poolt, antkase põhimõtteliselt Ida-Euroopa vabaks. Lääs hindab seda kõrgelt. Ning koheselt algavad demokraatlikud ümberkorraldused.
NSV Liidu ajalugu
Nõukogude Liit loodi 1922!
Siis oli 6 liiduvabariiki: 1) Venemaa
2) Ukraina
3) Valgevene
4) Gruusia
5) Armeenia
6) Aserbaidžaan
Enne II MS-i liitus NSVL-ga veel 5: 7) Kasahstan
8) Usbekistan
9) Turkmenistan
10) Kõrgõstan
11) Tadžikistan
Okupeeritakse hiljem juurde veel: 12) Eesti NSV
13) Läti NSV
14) Leedu NSV
15) Moldova NSV
Sotsialismileer EI VÕRDU Nõukogude Liiduga
Trumani doktriin – eesmärk takistada kommunismi levikut
Marshalli plaan – Anda majanduslikku abi purustatud Euroopale (Trumani doktriini osa)
Põhja-Korea sai kommunistlikuks 1948.a. Jaapani alt vabaks saades , kui NSVL aitas Koread põhja poolt ja kehtestab seal kommunistliku riigi ning USA lõuna poolt, kus kehtestatakse Lõuna-Korea Vabariik. Tekib sõda kahe osapoole vahel. Põhja-Koread toetasid sotsialismileeri riigid, Lõuna-Koread lääneriigid.
1949 – loodi NATO .
1953 – lõppeb Korea sõda suurte kaotustega. Piirid jäävad samaks.
Korea sõja üheks tulemuseks on Saksamaa relvastamine, kuna lääneriigid hakkasid Stalinist suuremat ohtu tunnetama .
1948 – sai alguse Lähis-Ida pingekolle , mis püsib tänapäevani.
Pingekolde põhjustas araablaste ja juutide vastuolu Palestiina kandis . Suurbritannia toetas juutide naasmist oma kunagisele kodumaale. Suurbritannia mandaadi lõppemisel luuakse 2 riiki: 1) Iisrael 2) Palestiina
14.05.1948 – Iisrael kasutab võimalust ja kuulutab välja juutide Iisraeli riigi. Palestiinlased väidavad, et nad ei tunnusta juutide õigusi jne. Pingekolle hakkab üles kerima. Niipea kui Iisraeli riik on välja kuulutatud, kuulutavad Araabiamaad 1948 Iisraelile sõja, mille võidavad juudid.
1922 – 1953, Stalinismi periood. Peasekretäriks Stalin.
1918 – 1920 – Sõjakommunism, kus varasi riigistatakse, et oleks millega sõda pidada
1921 – NEP, uus majanduspoliitika , majandus elavnes kestis kuni 1927
1927 NEP, likvideeritakse ja minnakse üle plaanimajandusele. Algab tööstuse forsseridud arendamine. Sellist majanduspoliitikat hakatakse ka kindlakäeliselt arendama kõikides okupeeritud riikides. 1933 – 1938 – teine viisaastak. NSVL on muutunud II viisaastaku käigus täielikuks tööstusriigiks.
1931 . 1933 viiakse nõukogude liidus läbi kolletiviseerimine, ja klassivaenlasteks kuulutakse rikkad talupidajad. Sundkolletiviseerimist nimetatakse murragnuks külaks, kus ühistati kõik. Selle murrangu tagajärjel hävitatakse täielikult Ukraina põllumajandus ning nälga sureb 10 miljonit ukrainlast.
II maailmasõja tagajärjel kasvab NSVL’i autoriteelt tohutult, ning ta muutub väga arvestatavaks riigiks maailmas. 1945 on veel punaarmees 11,4 miljonit meest. 1946 aastal demobiliseeritakse punaarmee, see nimetatakse ümber Nõukogude armeeks. Nõukogude armeesse jääb järgi 3 miljonit. 1949 jõuab NSVL ka tuumarelvani. Tööstustoodang moodustab 90 sõjaeeselst töödangust, ja põllumajandus 60 protsenti sõjaeelsest. 1947 ületab majandus sõjaeelse taseme, kaotatakse kaardisüsteem – see on ametlikult kinnitamatta. Valitseb tööjõupuudus, kuna sõjas hukkus palju. Kasutatakse sunnitöölisi, neid saadakse küütitamistega. 1946 – 1947 on nõukogude liidus nälg, ning NSVL sõltub paljugi välisriikide abist.
1946 nimetatakse Rahvakomissaraat nimetatakse ümber siseministeeriumiks, kellele allub politsei. Täidesaatvaks võimuks saab Ministrite nõukogu (enne rahvakomissiaraatite nõukogu) Vangilaagreid oli venemaal palju. Seal oli 12 miljonit inimest. Suurem osa polnud sooritanud ühtegi kuritegu.
1956 – XX kongressil räägib Hruštšov (sulamees) isikukultusest ja selle tagajärgedest, kritiseerides Stalinit. Kõne ise kestab 7 tundi.
Stalini kuriteod jäävad salastatuks kuni 1989 aastani.
Hruštšov võttis suure riski selle kõnega, kuna stalinism kestis veel, kuid ta leidis, et ainult šokiga saab miskit muuta. See kõne peeti selleks, et Kommunistlik partei saaks päästa oma võimu. Tagajärjeks režiim lõdvenes.
GULAG – vangilaagrite süsteem
Stalini surnukeha tõstetakse Mauseleumi (Moskvas vist ) Lenini kõrvale, kust ta 1961 välja tõsteti.
Hruštšovi poliitika ja ettevõtmised lähtusid tema oma arvamusest ja isiklikest emotsioonidest. 1958 läks ka täidesaatev võim tema kätte. Loodi Rahvamajandusnõukogud, mis võimaldasid majandusküsimustes kohapeal rohkem arutada. Sellega detsentraliseeriti majandust. Endiselt jäi aga rasketööstus eelistatuks. Hruštšov hakkas NSVL-i majandust tõstma uudismaade rajamisega Kesk- Aasiasse (niisutussüsteemid rajatakse pea metsadeta aladele). Uudismaadega saadakse 3 aastat max head saaki, seejärel pühib tuul kõik minema.
1964 hakkab NSVL järjekindlalt importima teravilja, et leiba saada. Teravilja import kestab kuni NSVL-i lagunemiseni.
1959 külastab Hruštšov USAd ja näeb seal maisi ning hakkab siis seda omal maal pärast kasvatama (maisi sundkasvatus). Hruštšov arendas edasi ka teooriat – pidas iseennast heaks teoreetikuks, kes arendab edasi marksismi ja leninismi.
1961 pärast revolutsiooni Kuubal ta teatas, et sotsialism on üles ehitatud Nõukogude Liidus, et on alanud kapitalismikriisi kolmas üldetapp, et kommunism on jõudnud Ameerika lähedale Kuubale. Ta väitis, et nüüd algab sotsialism, kus kaovad igasugused erinevused inimeste elamistingimuste ja töö vahel, linnade ja maakohtade vahel. Hakatakse kolhoose rajama. Hruštšovi ajal hakkasid inimesed laagritest tagasi tulema .
94 000 oli umb Eestis represseerituid.
1954-1960 vabaneb umb 27 835 eestlast vangilaagritest.
1964 kõrvaldatakse Hruštšov võimult (poliitbüroo otsusega, kuna H ettearvamatus tüütas ära). H kirjutas ise avaldusele alla.
1964-1982. Leonid I. Brežnev ( stagnatsioon )
1965- valitsusjuhiks saab Kossõgin, kes üritab majandusreformi (üle minna turuhindadele, et turg reguleeriks tootmist). Reformi algus rahvale meeldis ning see saavutas edu ja rahva poolehoid Kossõginile suurenes. Brežnevile see aga ei meeldinud ning majandus sumbus taas plaanimajandusse. Tootmine laieneb ekstensiivselt uute tooraine baaside kasutuselevõtmise teel.
Hrušhov tagantati ja parteijuhiks saab Brežnev
Valitsusjuht on kossõõgin ja ta üritab alustada reforme.. kuid see sumbub käsumajandusse..
Majanduse tõus on ekstenstiivne - see suureneb uute alade arvelt, mitte tööviljakuse arvelt
Hurshov üritas parteiaparaati muuta pidevalt uuenevask... kehtestas piirtähtajad st, kaua võib üks mees ühes partei ametis olla. Bržnev muutis selle 1966 ära. st kaotas need.
Sellega lõppes parteiaparaadi kohustuslik uuendamine. Kui see uuendamine kaotati siis hakkab kujunema välja NSVL parteiline nomenkaltuur. St, et partei ametikohad muutuvad eluaegseks. Kui Huršhovi ajal oli NEKPsse astumine vabatahtlik, siis nüüd tehakse selleks takistusi. NEKP peab jääma töörhahva parteiks, kus töölistele peab jääma ülekaal ja parteisse astumine muutub raskeks intelligentsil. Juhtivatel ametikohtadel olek igasugustes asutustes käib koos parteiga. Kui tahad teha karjääri. Humanitaarstel inimestel olevat väga raske asutda parteid.
Pärast Tšehhi sündmusi tagurlused NSVL liidu juhtkonnas süvenesid. 70 olev naftakriis
Kui mujal viis see energia kriis tehnoloogia arenemisele, arendati alternatiivseid kütuseid, siis NSVL'is majandusareng vähenes veelgi, kuna naftast saadi veelgi rohkem tulu.
70 oli nõukogude ekstentsiivne majandusareng peatunud. Kuna toodete hinnad tõusid ja nsvl sai oma odava tootmisega jälle rohkem kasu. See lükkas nõugkogude kokkuvarisemine edasi..
Stagnatsiooni ajal süvenes ka tsentraliseeritus. Ja seisakut süvendas ka see velle et Riigi majadnusjuhid ei teadnud majandusest midagi. Süveneb varimajadnus. algab letialune müük. Tutvused muutuvad oluliseks. Nomenklatuur saab suured eelised (parteilised): oma poed , puhkekuurortid jne. Enneolematu korruptsioon ja lokkav varimajandus. Sagnatsiooni ajal levib Dissidentlus ehk teisitimõtlemine, kuna pärast sulaaega arvati et vaimuelu vaba areng jätkub.. kuid tutkit. Dissidendid levitavad tsensuurist hoolimatta (tsensuurministeerium oli Glavlit) oma käsitsi paljundatud kultuuriväljaandeid. Selle vältimiseks võttis Glavlit paljundusmasinad oma kontrolli alla, aga see ei takistanud käsitis paljudamist. Tuntumad dissidendid olid Aleksander Soldženitsen ja Andrei Sahharov (need olid venemaal). Kuna tegemist oli väga kuulsate välismaal tuntud inimestega, siis seetõttu ei saadud neid represeerida, Soldšenitsen saadeti maalt välja aga Sahharov saadeti pagendusse. Represeeritute ohjamine käis tavaliselt psühhiaatriahaiglas.
1982 Brežnev sureb ja asemele tuleb Juri Andropov , Andropov sureb 1984 ja asemele tuleb Tšernenko, temagi sureb 1985.
Siit peaks hakkama USA ajalgu esmaspäevane tund 19. veebruar on puudu
Usa on võitjariik. Roosvelt on võimul altes 32 .
Võimule saab Harry Truman . II maailmasõjas oli usa armees 12 miljonit meest. Kasutades Trumani uut kurssi demobiliseeritakse enamus. Sõjatööstus viidi üle rahuaegsele tootmisele.
Truman nägi ohtu NSVLiidus.
Pöördumatuks suunaks väispoliitikas on see et on loobutud isolatsionismist ja tehakse koostööd väisriikidega ja eriti euroopaga. 1949 teeb nato ja USA võtab endapeale vaba maailma ehk demokraatia kaitsmise. Kuigi on võetud suund kommunismi pidurdamisene, tuleb välöja et kommunistm eriti ei pidurdu (1949 muutb kommunistlikuks hiina, 1950 korea kriis, ) Seetõttu kuulutatkase Trumani Doktriin liiga passiivseks. Seetõttu kaotavad Demokraadid ja võimule saab Eisenhower (vabariiklane), ja tema kuulutab välja tagasitõrjumise doktriini ehk kommunismi vastu tuelb aktiivselt võiudelda. Eisenhoweri poliitika suurim saavutus on korea sõja lõpteamine. Tulemust siiski ei anna sest korea jääb muutumatuks. Eisenohweri asepresident on Nixon . McCarty e makartism võideldi kommunismi vasut läbi filmide, näideti kui sitt see on. Seetõttu hakkas USA rahvas kommunismi kartma . Hirm kommunismi suhtes on suur, rahvas arvab et kommunistid on nende sekka sulandunud ja kõik kurideod on nende sooritatud.. Tänu sellele hakkatakse arendama viiekümnendatel raketitehnoloogiat.

Vietnami sõda

Vietnam oli algselt Prantsuse kolooinia, mille II ms vallutas jaapan. Seega Vietnamlased võitlesid Jaapani okupatsiooni ja Prantsusmaa kolonilaalvõimu vastu. 1945 loodi Põhja Vietami Demokraatlik Vabariik – see oli kommunistlik riik. Juhiks oli seal Ho Chi Minh
1945 – 1954 Toimus Vietanims koloniaalsõda Kommunistliku Põhja-Vietnami ja Prantsusmaa vahel. 1954 toimunud Genfi konverentsil otsustati, et sõjategevus lõpetatakse ja Vietnam jaotatakse kaheks. Genfi konverents tegelikult ei lõpetanud sõda, vaid jätkus partisanisõda. Põhja-Vietan loob rahvavabastusrinde mis peab partisanisõda lõuna vietanims. Neid varustavad Laose ja Kambodža kaudu venelased ja hiinlased. Prantsalsi hakkab järkjärgult välja vahetama USA, tänu
Kuna Eisenhoweri tagasitõrjumise doktriin osutus liiga ohtlikuks siis USA rakendab Vietnamis paindlikku vastupanu ehk Kennedy doktriini mille eesmärgiks on lokaalsed sõjad.
1964 annab USA kongress presidendile L. Jonshoni loa kasutada Indohiinas USA vägesi. Seetõttu hakkab siis lõunavietnami partisanide vastu võitlema ka USA väeüksused. Ennem oli usa sõda toetanud peamiselt tehnikaga. 1964 saabub Lõuna vietani 400 000 sõdurit. USAl pold aga džunglissõdimise väljaõpet.
Kuna USA sõdis meeleheitest ja tappis inimese napalmiga siis see tugevndab maaimla vastuseisu ameerikale, ning ta hakkab kaotama oma positsiooni maailmas. 1970 kaotab ta ka majanusliku võimu. 70nendatel saab mõjukaimaks riigis maailmas NSVL tänu energiakriisile ja muudele stiimulitele. Vastuseis Jonshoni väispoliitkale oli nii suur et ta loobus kandideerimast uueks ajaks.. Kui presidendiks saab R. Nixon siis tema alustas Vetamist strateegilist taganemist. St. Võim antakse järkjärgult Lõuna-Vietami vägedele. Seda nimetatakse ka Vietnamiseerimiseks.
1972 on Usa oma väed Vietnamist välja viinud ning vietnamiseerimine on viidud lõule ja USA toetab Lõuna-Vietnami vaid nõuandjatega ja tehnikaga. 1973 sõlmitakse Pariisis rahuleping USA ja Lõuna-Vietman ja Põhja.Vietnami vahel. Sellega kehtestati ikka piid mööda seitsmeteistkümnendat paralleeli. Kuid sõjategevust siiski ei lõpetatud. 1975 alustavad kommunistid üldpealetungi ja aprillis Lõuna-Vietnam kapituleerub. 1976 ühinevad Vietnami riigid Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks. Lõuna-Vietnami pealinn nimetatakse ümber Hosiminiks, kuna see suri ära ning koli kõva kommunist Põhja-Vietnamis, KP juht seal.
Kamboždsas saab 1974 aastal võimule Pol Poth’i resiim kes on punased ja lähtuvad Maoismi teooriast. Tapavad kõik mis neile ei meeldi. Eriti ei meeldi neile linnad. Hävitatakse rahvuslikul alusel Vietnamamlasi. Vietam tungib siis 1979 Kambodžasse kuna seal käib ikka tõsine Vietnamlaste hävitamine.
Vasakule Paremale
Külmasõja kriisid #1 Külmasõja kriisid #2 Külmasõja kriisid #3 Külmasõja kriisid #4 Külmasõja kriisid #5 Külmasõja kriisid #6 Külmasõja kriisid #7 Külmasõja kriisid #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-09-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 202 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kristiineteele Õppematerjali autor
12 klass. kokkuvõtlikult kuubakriisidest ning samal ajal toimuvast maailmas.

Sarnased õppematerjalid

Kahepooluseline maailm
8
doc

Kahepooluseline maailm

(demokraatlik riik!) (totalitaarne diktatuur!) + lääneriigid + sotsialistlikud riigid NB! Külm sõda on vastasseis, pingeseisund riikide vahel, mis ähvardab üle kasvada tegelikuks sõjaks. Külmal sõjal on mitmesuguseid vorme: · ideoloogiline võitlus/vastasseis · kultuuriline võitlus/vastasseis · majanduslik võitlus/vastasseis · võidurelvastumine · piirkondlikud konfliktid · kriisid, pingekolded NB! Külm sõda algas peale Berliini blokaadi 1948. aastal ja püsis kuni NSV Liidu lagunemiseni 1991. (Nimetus "külm sõda" sündis 1947. Sellele eelnesid Stalini kõne veebruaris 1946 ja Churchilli kõne märtsis 1946, kus vastuoludest räägiti) USA poolt avaldus külma sõja poliitika nende välispoliitilises suunas, mida nimetati Trumani doktriin (Harry Truman oli USA president 1945-53) Doktriin kuulutati välja märtsis 1947. NB

Ajalugu
Külma sõja kriiside põhjalik tabel
3
pdf

Külma sõja kriiside põhjalik tabel

Kriis Aeg Osalejad Põhjused/ajend Kriisi käik Tulemused Berliini blokaad 1948­1949 USA, Saksamaa 3 läänepoolses NSVL sulges kõik maismaa NSVL saavutas vaid selle, et Lääne-Berliini ei Prantsusmaa, okupatsioonitsoonis ­ teed, mis ühendasid Lääne- arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi Suurbritannia, lisaks Lääne-Berliinis ­ Berliini ja lääne koosseisu, vaid see jäi iseseisvaks NSVL (USA, Pr., Sbr.) läbi okupatsioonitsoone Lääne- haldusüksuseks. Saksamaa lõhenes lõplikult viidud rahareform, mida Berliin sai välismaailmaga (läänes ­ Saksa Liitvabariik ja idas ­ Saksa

Ajalugu
KÜLMA SÕJA KRIISID
7
rtf

KÜLMA SÕJA KRIISID

kasutamise üle. NSV Liit abi vastu ei võtnud, koos oma mõjualuste maadega loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. 1948 pandi Tsehhoslovakkias, mis algselt oli Marshalli plaani vastu võtnud, ametisse kommunistlik valitsus. Reaktsioonina sellele loodi esimene sõjaline rühmitus Lääne-Euroopas - Brüsseli pakt. Aprillis 1949 loodi NATO, kuhu algselt kuulus 12 riiki, vastukaaluna NSVL sõjalisele võimsusele. KÜLMA SÕJA KRIISID 1.BERLIINI KRIISID I Berliini Blokaad · 1948-49 · Põhjus: Lääne-Berliini rahareform NSVL lõikas Lääne-Berliini välismaailmast ära · Külma sõja väjendused selles kriisis: Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis (ideoloogiline erinevus). Vaenutsevad osapooled polnud omavahel otseseses sõjategevuses. Väljendasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus.

Ajalugu
Külm sõja kospekt
8
docx

Külm sõja kospekt

Külma sõja oluliseks jooneks kujunes võidurelvastumine. 1952. aastal katsetas USA veelgi võimsamat vesiniku- ehk termotuumapommi. 1953 lõhkas oma pommi ka NSVL. 1950. aastatel hakati tootma kontinentidevahelisi rakette, mis võisid tuumapea viia igasse maailma nurka. Kohe asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid, suurtükid, lennukid jms. Võisteldi ka õhu- ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. 1948 märtsis sõlmisid UK, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luksemburg koostöölepingu ehk Lääneliidu. 1949 asutasid UK, Holland, Belgia, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, Kanada, USA Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO. 1949 asutas NSVL Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ja 1955 sidus NSVL oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Hoidmaks ära uut sõda ning reguleerimaks riikidevahelisi suhteid, asutati võitjariikide kokkulepe järgi 1945. aastal 23.

Ajalugu
Ajaloo kontrolltöö- Külm sõda-külma sõja kriisid
5
docx

Ajaloo kontrolltöö- Külm sõda, külma sõja kriisid

* Ungari ja Tsehhoslovakkia kriiside võrdlus: põhjused/nõudmised, käik, tulemused/tagajärjed. Mõlemas riigis hakkasid juba kõrgemad tegelased rahvaste olukorda leevendama, reziim muudeti demokraatlikumaks. Mõlemas riigis olid inimesed rahulolematud ning korraldasid meeleavaldusi. Tsehhoslovakkia lootis sõadega võita võõra väe, kuid seda ei jutunud, nii Ungari kui ka Tsehhoslovakkia kriisid lõppesid NSV Liiduga. Mõlemal riigil sunniti eelnevad juhid lahkuma, Ungaris poodi isegi üles. 14.Breznevi doktriin. Selle mõju. Breznevi doktriini all tuntakse Leoneid Breznevi avaldust, kes kuulutas, et NSV Liidul on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal ning, et NSV Liit kavatseb seda teha ka tulevikus. Breznevi doktriin oli masendavaks sõnumiks kõigile, kes olid lootnud, et nõukogude reziim muutub mõistlikumaks. Pettumuse avaldamiseks oli dissidentluse tugevnemine

Ajalugu
Külm Sõda
5
rtf

Külm Sõda

KÜLM SÕDA 1. Milliseid probleeme lahendati Pariisi rahukonverentsil? 1946 juuli ­ oktoober arutati Saksamaa Euroopa liitlaste (Itaalia, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Soome) saatust: kehtestati uued piirid ja lisaks reparatsioonid. 2. Mis oli liitlastevaheliste suhete jahenemise ajendiks? Venemaa stalinistlik vägivallapoliitika neis riikides, kuhu Punaarmee oli II MS lõpul jõudnud, mille eesmärk oli upitada võimule kommunistid, kehtestada nõukogulik majandussüsteem ja oma mõjuvõim. Lisaks Kesk-Euroopale tahtis NL oma mõjuvõimu laiendada ka Balkanil ja Türgis. 9. veebruaril pidas Stalin kõne, milles rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses ühiskonnas 3. Millistest sündmustest loetakse külma sõja algust? 5. märtsil 1946 andis Briti sõjaaegne peaminister Churchill Stalinile vastuse. USAs Fultoni linnas peetud kõnes tõi ta seniste liitlaste vastuolus rahvusvahelise avalikkuse ette. 4. Mis on Trumani doktriin? Seoses Kreekat ja Türgit ähvar

Ajalugu
Külm sõda
3
doc

Külm sõda

Külm sõda (1945-48 ­ lõpp 1990) Vastuolu 2 süsteemi ­ kommunistliku ja demokraatliku süsteemi vahel. Raudne eesriie ­ sümboolne joon (piir) kommunistliku ja demok. süsteemi vahel. Külma sõja algatajad: J.Stalin, H.Truman, W.Churchill, K.Adenauer See on pidev võitlus ja vastasseis 2 maailmasüsteemi (demo. ja komm.) vahel. Kestis aastatel 1946-1991 (sotsialismileeri kokkuvarisemiseni) Külma sõja avaldumise vormid: Võidurelvastumine (strateegilised ehk tuumarelvad, kõige arenenumad); võitlus kõrgema elatustaseme eest; teineteise (eelkõige USA ja NSVL) pidev vastandamine ja kritiseerimine; luuretegevus; kosmose avastamine ja uurimine; võitlus mõjupiirkondade pärast, mis väljendus veel sõjalistes konfliktides ja kriisides nt. Korea sõda, Suessi kriis ja Kuuba kriis) Külma sõja alguse põhjused: 1) Inglise peaminister W.Churchilli kõne Fultonis 1946 2)USA presidendi H.Trumani doktriin 1947 3)Berliini blokaad 1948-49 4)Potsdami konverents 1945. Külm sõda lõpeb

Ajalugu
Lähiajalugu - II maailmasõda ja Külm sõda
18
docx

Lähiajalugu - II maailmasõda ja Külm sõda

LÄHIAJALUGU II: II MAAILMASÕDA JA KÜLM SÕDA 1. Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). ● Ida- ja Lääne Saksamaa tekkimine. Okupeeritud alade kaotamine; ● Saksamaa ja Poola liikumine järjest läände; ● Galiningrad NSV Liidule; ● Ida-Preisimaa jagati Poola ja NSVL vahel (Galiningrad); ● Saksa idapiiriks Oderi-Neisse jõgi. 2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja. ● Raudne eesriie oli NSVL-i ja sotsialistlike riikide piir vaba läänemaailmaga. Kuulsaim osa sellest oli Berliini müür. ● Winston Churchill nimetas esimesena Raudse Eesriide mõistet oma kõnes 05.03.46 Westminsteri Kolledžis. 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. ● Külm sõda on otsest sõjalist vastasseisu vältiv konflikt, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. ● Maailmas ○ Vastanduvad pool

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun