Külma sõja kriiside põhjalik tabel (0)

Kriis 
Aeg 
Osalejad 
Põhjused/ ajend  
Kriisi käik 
Tulemused 
Berliini blokaad  
1948–1949 
USA, 
Saksamaa 3 läänepoolses   NSVL  sulges kõik maismaa 
NSVL  saavutas vaid selle, et Lääne-Berliini ei 
Prantsusmaa, 
okupatsioonitsoonis – 
teed, mis ühendasid Lääne-
arvatud loodava Saksamaa  Liitvabariigi  
Suurbritannia , 
lisaks Lääne-Berliinis – 
Berliini ja lääne 
koosseisu, vaid see jäi iseseisvaks 
NSVL 
(USA, Pr., Sbr.) läbi 
okupatsioonitsoone → Lääne-
haldusüksuseks.  Saksamaa lõhenes lõplikult 
viidud   rahareform , mida 
Berliin  sai välismaailmaga 
(läänes – Saksa Liitvabariik ja idas – Saksa 
NSVL ei tahtnud 
ühendust vaid õhu teel. 
Demokraatlik Vabariik). 1955. võeti Saksa LV 
vastu NATOsse → NSVL ja tema liitlased rajasid 
VLO. 
Korea sõda 
1950–1953 
Põhja-Korea 
Korea lõhestatus: 
Külm sõda ägenes. Aasias 
Stalini nõusolek ja Hiina kom. vägede abiga 
(NSVL ja Hiina 
teineteist ei tunnustatud; 
kommunismi levitamine; 
tungis P.-Korea L.-Koreasse. Positsioonisõda.   
toetus), Lõuna-
Põhja-Korea oli 
Korea oli Hiina koloniaalmaa. 
 
Korea (USA 
agressiivne.  
Korea jagatud kaheks: põhjas 
Sõjal õiget võitjat pole, kuna mõlemad pooled 
toetus + ÜRO 
Korea Rahvademokraatlik 
pidasid  end võitjaks. 100000 inimest said surma, 
julgeoleku 
Vabariik (kommun.) ja lõunas 
külm sõda hoogustus; tugevnes  vastuolu Koreade 
liikmed) 
Korea Vabariik ( demokr .).  
vahel.  
Lähis-Ida  pingekolle  
1948–tänapäev 
Iisrael (toetus 
Iisraeli riigi 
Põhirahvaks juudid, kes hoidis   Araabia  riigid kuulutasid Iisraelile sõja (15.mail 
lääneriikide 
iseseisvumine  1948. 
ühtsena usk. Nende 
1948-1949). Iisrael võidab ja iseseisvub. 
poolt) vs. 
aastal; araabia riigid ei 
eesmärgiks oli sionism  ehk 
Kriisi tulemus puudub, kuna Lähis-Ida pingekolle 
Palestiina  kelle 
tunnusta. Enne 
taheti rajada oma riik. Araabia 
eksisteerib siiani. 
selja taga 
iseseisvumist oli ala 
riike ühendab islami usk, 
1964 – PLO (Palestiina Vabastusorganisatsioon) 
Araabiamaad  ja 
jaotatud kaheks: juudid 
piirkonnas  nafta  olemasolu, 
– eesmärk hävitada Iisraeli riik (baasid Iisraeli 
NSVL. 
ja  araablased  
ühine vaen Iisraeli vastu.  
lähiriikides) 
( Palestiinas ) – kuulus 
 
1967 – Kuuepäevane sõda – Araabia riigid alustavad 
Sbr.-le. 
sõda kuna Iisrael vallutab Gaza. 
1973 – Xom Kippuri  sõda –  Egiptus ja Süüria 
ründavad Iisraeli. Sõjategevus peatati ÜRO nõudel. 
Tulemusel vallandub naftakriis (araabia riikide 
sissevedu Iisraelile +  toornafta  hinna tõstmine) NSVL 
on samuti nafta  eksportija , saab ka tõsta nafta hinda. 
NSVL jääb tehniliselt maha. 
1978 –  Camp  Davidis  rahuleping  (USA, Iisrael, 
Egiptus) – USAs võimul J. Cartes, kes on inimõiguste 
võitleja; Egiptuses A. Sadat, kes toetub  lääneriikide 
poliitkale, asub Iisraeliga suhteid parandama (1977 
tunnustab Iisraeli riiki). 
1982 – Iisrael tungib  Liibanoni . Kokkulepe vägede 
väljaviimiseks sõlmitu 1983, mille tingimuseks on PLO 
baaside likvideerimine Iisraeli naaberriikidest. 
 
Suessi kriis 
1956 
Suurbritannia, 
Egiptus riigistas 1956.a. 
1952.a. riigipöördega läks 
1956. a. lõpus tungis Iisrael Egiptusele kallale, ka 
Prantsusmaa, 
lääne riikidele kuulunud 
võim rahvuslastest ohvitseride  Sbr ja Pr viisid väed kohale. ÜRO nõudel sõlmiti 
Iisrael vs. 
Suessi kanali → 
kätte, juhiks G. A. Nasser. 
vaherahu  (nii NSVL kui USA nõudel). Kahe aasta 
Egiptus  
halvenesid suhted 
Egiptusest sai sotsialistlik 
pärast sai Suessi  kanal ametlikult Egiptuse 
lääneriikidega (Sbr ja Pr)   islamiriik . Taheti rajada 
omandiks, seega oli Egiptus võitja.  
kes planeerisid sõjalist 
Niiluse jõele Assuani 
Piirkonnas nõrgenes Sbr ja Pr positsioon, kasvas 
väljaastumist, neid toetas  elektrijaama tööstuse 
NSVL ja USA tähtsus. NSVL hakkas toetama  
ka Iisrael. 
arendamiseks   
Araabia riike, USA Iisraeli (töötas kommunismi 
leviku vastu) 
Ungari ülestõus 
1956 
Ungari, NSVL 
1956. a. algasid 
Uus valitsus teatas, et Ungari 
Ungari juhid arreteeriti, ametisse määrati NSVL-
kommunistliku režiimi 
lahkus VLO-st, ÜRO poole 
le kuulekas valitsus. Hukkus üle 2000 inimese, 
vastased rahvarahutused. 
pöörduti palvega tunnustada 
läände pages veerand miljonit inimest. USA 
Oktoobris  sai rahutuste 
Ungarit neutraalse riigina. 
kritiseeris küll NSVL tegevust, kuid Ungarile abi 
tulemusel peaministriks 
Sekkusid NSVL väed ning 
ei osutatud. J. Kadar oli uus partei juht.  
populaarne  poliitik I. 
vallutasid Budapesti.  
Nagy . 
Berliini kriis 
1958–1961 
Saksa DV ja 
1949. a. oli tekkinud 2 
Saksa LV poliitikat Saksa DV 
NSVL tahtis saavutada SDV tunnustamist 
Saksa LV 
Saksa riiki. Saksa LV ei 
suhtes nimetati Hallsteini 
lääneriikide poolt.  Nõuti lääneriikide vägede 
tunnustanud Saksa V-d 
doktriiniks  (SLV ei  omanud  
väljaviimist Lääne-Berliinist ja läbirääkimisi 
→ pidas end ainsaks 
diplomaatilisi suhteid nende 
SDVga (läbi L-Berliini põgenes Ida-Saksast sadu 
saksa riigiks.  
riikidega, kes SDVd 
tuhandeid). Diplomaatiline tekst; L-Berliinist 
tunnustasid  st. 
vägesid välja ei viidud. 
sotsialismimaad).  
Tulemuseks püstitati 1961 Berliini müür (Lääne-
Berliin eraldati müüriga, SLV ja SDV vahele 
ehitati tugev tõkete vöönd). Sellega püüti vältida 
põgenikevoolu idast läände. Müür püsis kuni 
1989. aastani. 
Kuuba  kriis 
1962 
Kuuba ja NSVL 
1959 . tulid  Kuubal  
→ ei ostetud Kuuba suhkrut. 
NSVL seadis üles rakette, millega oli võimalik 
vs USA 
võimule F.  Castro  
NSVL toel riigistati USA 
anda tuumalöök peaaegu kogu  USAle . 
juhitud ülestõusnud. 
ettevõtted Kuubal. Katkesid 
22.oktoober 1962 tegi USA  president pöördumise 
Viidi läbi maareform, 
USA ja Kuuba diplomaatilised 
avalikkuse poole, Kuuba isoleeriti USA poolt 
likvideeriti 
suhted, tihenesid Kuuba ja 
muust maailmast, USA relvajõud viidi samuti 
suurmaavaldused. 
NSVL suhted (sotsialistlik 
lahinguvalmidusse. Nädal aega kestis avalduste 
Teravnesid suhted 
revolutsioon  Kuubal). Kuuba 
vahetamine kahe üliriigi vahel – Hruštšov andis 
USAga   
pagulased üritasid Castro 
alla, teatas, et  raketid  viiakse Kuubalt ära. 
valitsust kõrvaldada, NSVL 
Vastutasuks leppis Castro režiimi edasise 
asus Kuubat relvadega 
eksisteerimisega. Tulemuseks seati sisse kuum 
toetama. 
liin  USA ja NSVL  vahel, et ära hoida 
tuumakokkupõrge.  
 
Praha  kevad 
1968 
Tšehhoslovakkia,   60ndate  keskel alustas 
Liberaliseerimisperiood 
Ülestõusu  Prahas  ei  toimunud.  Sotsialismileer 
NSVL 
Tšehhoslov. 
Tšehhoslovakkias 1968. 
kartis  sealsete sündmuste ülekandumist ka teistes 
Kommunistliku partei 
aastal. Loodi ulatuslik 
sots.riikidesse,  mistõttu  tungisid  VLO  väed 
juht Alexander Dubček 
reformide kava, mis tekitas 
21.augustil  1968  Tšehhoslovakkiasse  ja  surus 
liberalis.protsessi nn 
kommunistliku bloki riikide 
ülestõusu 
maha. 
Tagandati 
mässulise 
inimnäolise sotsialismi 
juhtides ärevust. Eriti ohtlik 
kommunistliku  partei   juhtkond   ja  lõpetati  katsed 
suunas, lõpetas tsensuuri,  tundus Nõukogude 
reformida sotsialismisüsteemi.  
samas ei  astunud  VLOst 
juhtkonnale ideoloogilisest 
1968–Brežnevi   doktriin   oli  Nõukogude  Liidu 
välja.  
kontrollist loobumine.  
välispoliitiline doktriin alates Praha kevadest kuni 
1989.  aastani.   Kadus   usk  ja  lootus  inimnäolise 
sotsialismi võimalikkusest. 
 
Vietnami sõda 
1964–1973 
Vietnam , NSVL, 
Vietnam oli jagatud 
1945-1954 Koloniaalsõda Pr 
USA lähtus doominoteooriast, mille järgi tuli ära 
USA 
mööda 17. paralleeli 
vs. Vietnami DV. Lõuna-
hoida kom. levik Vietnamis, muidu langevad ka 
kaheks: põhjas 
Vietnamis algas Vietnami DV 
teised  Aasia  riigid ( Kennedy  paindliku 
kommunistlik Vietnami 
toetatud partisani sõda. DV-d 
reageerimise  poliitika).  
DV ja lõunas USA-
toetas NSVL. Lõuna-Vietnam 
1964. sõjaline sekkumine USA poolt Vietnamis 
meelne  Vietnami 
ei suutnud üksi kom. 
toimuvasse. Vietkongidest ei suudetud jagu 
Vabariik 
Partisanide ehk vietkongidega 
saada, hakati vägesid välja viima; kohale jäid 
võidelda; vajalik oli lisaabi.  
nõuandjad. 1973. sõlmisid USA ja Vietnami DV 
Pariisis rahulepingu. Vietnami sõda muutus 
kodusõjaks mille võitsid kommunistid. 1976. a. 
ühendati  Vietnam Vietnami Sotsialistlikuks  
Vabariigiks.