nägemisteravus kõige suurem. ● Teravaima nägemise piirkond - kollatähni keskel asuv võrkkesta-tsentraallohk. 3. Mis on pimetähn? ● Nägemisnärvi näsa PAPILLA NERVI OPTICI ● Piirkond võrkkestal, kus nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke. ● Nägemisnärvi väljumise koht, seal on “juhtmed”, seal ei ole retseptorrakke. 4. Nägemiskeskus asub ● suuraju kuklasagaras. 5. Mis on nägemisretseptorid? ● kepikesed (funktsivad juba hämras, kuid ei erista värve - pimedas on kõik kassid hallid) ja ● kolvikesed (spetsialiseerunud värvide eristamiseks, ei funktsi väheses valguses). 5. Kuidas toimub info edastamine silmast nägemiskeskusesse? ➔ Silma võrkkesta ninapoolsemale osale proitseeritud info läheb vastaspoolse aju poolkera kuklasagarasse --- > RUUMILINE NÄGEMINE!
Sarkomeer lüheneb, ei muutu, pikeneb,… Ca liikumine lihase tööl? Sarkoplasmast sarkoplasmaatilisse retiikulumi, sarkoplasmaatilisest retiikulumist sarkoplasmasse, Mis vererakud tagavad immuunsuse? leukotsüüdid Suured motoorsed ühikud rakenduvad lihastööl? Koheselt, suurel lihaspingutusel, enne aeglasi, peale aeglasi koostöös Mis reguleerib teiste endokriinnäärmete tööd? hüpofüüs, eessagar, kesksagar, tagasagar Kuulmiskeskus? Otsmikusagaras, kuklasagaras,kiirusagar ,oimusagar Neerus üleminek juhadele? Karikas, vaagen, ..., … Kilpnäärme H?türoksiin, trijoodtüroniin, kaltsitoniin, parathormoon Veres glükoosi vaja peamiselt? Erütrotsüütidele, lihasele, leukotsüütidele, … Hingamissagedus treenimatul rahulolekus? 6-8, 12-16, 20-26, … O2 puudus treenimatul? Tõstab pulssi, südame löögi tugevust,…,… Hingamiskeskuse töö intensiivistub? O2 vähenemisel, Co2 kontsentratsiooni suurenemisel,…,… 1g hemoglobiini seob O2
· sünapside kaudu toimub info töötlemine närvisüsteemis · signaal liigub neutronist neutronisse ühes suunas · sünapsid reguleerivad impulsi tegevust · sünapsid on elektrilised või keemilised kordamine: · veresooned mis viivad verd kudedest südamesse- veenid · kopsuarterites voolab -venoosne veri · automatism on omane südamelihaskoele · testosteroon -meessuguhormoon · veri on sidekude · nägemiskeskus asub suurte poolkerade- kuklasagaras · sõnaline inf. Kodeeritakse algselt- skundaarsesse mällu · antikehi valmistavad lümfotsüüdid on valgelibled · milliste kudede rakud ei uuene- närvikudede · reasta erituselundkond, alustades organismist kõige rohkem vett eemaldavast elundist- neerud, soolestik, nahk, kopsud
närvirakkude kihist. Ajukoor kontrollib: 1) Vaimset ja füüsilist tegevust 2)töötab ümber infot 3)elundite tegevust Ajukoore piirkonnad: 1)Laubasagaras: kõne-, mõtlemis- ja liigutamiskeskus. 2)Kiirusagaras: nahatundlikkuse, lihasetundlikkusekeskus. 3)Oimusagaras: kuulmis-, haistmis- ja maitsmiskeskus. 4) Kuklasagaras: nägemiskeskus. · Mälu(lühimälu ,püsimälu) on kogutud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Inimesel on arenenud erinevad mäluliigid, näiteks kuulmis-, nägemise- ja ruumimälu. 2)VAHEAJU · Reguleerib ainevahetust, eritamist, sigimist ning kehatemperatuuri. 3)KESKAJU · Reguleerib lihaste toonust · Edastab infot suurajust seljaajju. 4)VÄIKEAJU · Reguleerib lihaste tööd ja tasakaalu, liigutuste täpsust. 5)PIKLIKAJU
kunstimeel, kujutlusvõime, inimnäod jt keerukad visuaalsed objektid · vasakukäelisus · Sünteetiline-info terviklik töötlus Motoorne homunkulus Motoorne homunkulus · Näitab kui suur osa ajukoorest on hõivatud vastavate kehapiirkondade juhtimisega Ajuvatsakesed Vesipea- ajuvatsakeste haiguslik suurenemine Ajukoores asuvad meeltekeskused Eye Ear Skin Tongue Nägemiskeskus asub kuklasagaras Kuulmiskeskus asub oimusagaras Kasutatud kirjandus · J. Uljas, T. Rumberg. Psühholoogia gümnaasiumile. Koolibri, 2002. Allik, J. jt. Psühholoogia gümnaasiumile.TÜ Kirjastus, 2002. http://web.zone.ee/iamfree/KNS%20ja%20selle%20osad.htm · http://www.neurosciencerus.org/NeuroBrainEn.html · http://huehueteotl.wordpress.com/2008/02/19/amygdala-and-learning-fear/ · http://www.biologymad.com/NervousSystem/nervoussystemintro.htm · http://www.emc
On umbes 3 mm paksune hallaine kiht, pindalaks on täiskasvanud inimesel 2200 cm2. 22. Funktsionaalsed väljad ajukoores Motoorsed väljad: a) Ülemiste kehaosade tahteliste liigutuste väljad: pretsentraalkääru alumistes osades b) Alumiste kehaosade tahteliste liigutuste väljad: pretsentraalkääru ülemistes osades Sensoorsed väljad: a) Lugemiskeskus alumine kiirusagar b) Nägemiskeskus kuklasagaras 23. Nimetage peaajunärvis ja nende ülesanded I. Haistmisnärv sensoorne, juhib haistmisärrituse peaajju II. Nägemisnärv sensoorne, juhtib nägemisärrituse peaajju III. Silmaliigutajanärv motoorne, põhjustab silmamuna liigutavate lihaste kontraktsiooni IV. Plokinärv motoorne, innerveerib silmamuna liigutavaid lihaseid V. Kolmiknärv a. Silmanärv sensoorne, innerveerib lauba, pealae, silmakoopa ja
· Suuraju jagatakse ajusagarateks: otsmikusagar, kiirusagar, oimusagar,kuulmissagar Otsmikusagar- seotud liigutuste planeerimise,teostamise ja kontrollimisega Kiirusagar-seotud naha- ja lihastalitusega Oimusagar- seotud kuulmisega Kuklasagar- seotud nägemisega · Ajusagareid nimetatakse nende peal asuvat kojuluude järgi Ajukoore funktsionaalsed väljad · Sensoorsed väljad- hõlmavad kuulmiskeskust oimusagaras, nägemiskeskust kuklasagaras, ning puutetundlikuse keskust otsmiku- ja kiirusagara piiril. Neile ajukoore aladele saabub meeleorganite saadetud info · Motoorsed väljad- asuvad otsmiku- ja kiirusagara piiril. Annavad käsklused lihastesse, mida peenemad on liigutused seda suurem on esindatus ajukoores. · Assotsiatiivsed väljad- võtavad enda alla ajukoore ülejäänud osa on seotud kõrgemate psüühiliste protsesside mälu, mõtlemise ja kõnega. Siin toimub kogu
närviimpulsid kulgevad mööda närvikiude, mis ristuvad ajus, ristumiskohta kutsutakse ristmikukohaks. Pärast ristmikku liiguvad ajju vasakul pool need närviimpulsid, mis pärinevad vasaku silma võrkkesta välimiselt poolelt ja parema silma sisemiselt poolelt. Aju paremasse poolkerra suunduvad need impulsid, mis pärinevad võrkkesta välimiselt poolelt ja sisemise silma vasakult poolelt. Nägemisnärvide ........... nimetuvad ümber välimistes põimikkehades. Siin asuvad neuronite kehad, kuklasagaras moodustavad Brodmani 17.-19. väljad. 17. primaarne nägemisväli, 18.-19. assotsiatiivsed väljad, need võimaldavad nähtust aru saada. Aisting tekib siis, kui erutus on jõudnud peaaju koorde. Silma akommodatsioon Silma kohanemisvõime lähedalt ja kaugemal olevate esemete vaatamiseks see saavutatakse kolmel viisil: 1) läätse läbimõõdu muutmise teel lähedale vaatamiseks mutuub lääts kumeramaks, kaugemal olevate esemete vaatamiseks lamedamaks
Tol ajal nimetati seda sõnapimeduseks, sest arvati, et laps ei näe sõnu. Tegelikult pole pimedusega sel puhul midagi pistmist. (Mere 2007) Ühtset düsleksia tekkemehhanismi pole siiani suudetud selgitada. Välja tuuakse kolm levinumat teooriat: · Laps ei analüüsi häälikuid ja tal on väga raske viia kokku sõnade kõla nende tähenduse, grammatika ja õigekirjaga, samuti ühendada häälikut ja tähte. · Nägemisinfo töötlemine kuklasagaras jääb puudulikuks. Ühtlasi ei liigu info normaalselt edasi kiirusagarasse, kus eristatakse kiirkorras sõnas leiduvaid tähti. Põhjuseks on ajukeskuste vahelised kehvad ühendused. Häire seostub eelkõige parema ajupoolkeraga. · Nii kuulmis- kui ka nägemisinfo töötlemine on aeglane. See on tingitud aju arengu omapärast närvirakud ei ole piisavalt küpsed ega võimelised lühikesi kiirelt vahelduvaid stiimuleid töötlema. (Mere 2007) 2.2
Aistingute ja taju liigid Aistingute liigid: nägemine, kuulmine, maitsmine, haistmine, kompimine. Taju liigid: isikutaju, liikumistaju, ajataju, ruumitaju. Milleks on silma võrkkestal kolvikesed ja kepikesed Kolvikesed on selleks, et nöha värve, kepikesed selleks, et pimedas näha. Kuulmis- ja nägemisaistingu tekkimine Nägemine: stiimuliks on värvilained, retseptorid on kolvikesed ja kepikesed silma värkkestal, aisting tekib kuklasagaras. Kuulmine: stiimuliks on helilained, retseptoriteks on heliretseptori, mis paiknevad sisekõrvas, aisting tekib oimusagaras. Aistingu alumine, ülemine ja eristuslävi(määratlusest ära tunda, tal on antud väited) Alumine lävi- ärritaja minimaalne tugevus mingi aistingu tekkeks Ülemine lävi- ärritaja maksimaalne tugevus, mis veel sama aistingu tekitab Eristuslävi- ühe ja sama ärritaja väikseim erinevus, mida inimene märkab Adaptsiooni näited
(silmaava-, imemis-, neelamisrefleks, köha, aevastamine jne.). Tingitud refleksid on omandatud refleksid, mis tekivad inimese või looma elu vältel. Nende abil kohaneb organism pidevalt muutuvate välistingimustega. Tähtsamatel retseptoritel on ajukoores oma "vastuvõtutsoonid" Motoorsed (liigutuste) keskused pretsentraalkäär Sensoorsed keskused pretsentraalkäär Kuulmiskeskus - ülemise oimukääru keskosas Nägemiskeskus - kuklasagaras kõnelemiskeskus e. lugemiskeskus - Kiirusagara tagaosas M Ä L U meeles pidada, säilitada ja meenutada tahteline protsess Lühiajaline inf. Säilitamine 1-2 tundi, siis infokas kustutatakse või antakse edasi pikaajalisele mälule Pikaajaline - info säilitamist päevi, aastaid, eluaeg. U N I - iseloomustab teadvuse kadumine, lihased lõõgastuvad, kehatemperatuur ja ainevahetus langevad, südametegevus aeglustub, vererõhk langeb.
● DALTONISM - värvipimedus, kui ei suuda eristada mõnda värvi 3 NÄGEMISTERAVUS ehk VIISUS - silma võime eraldada 2 punkti nende minimaalse kauguse puhul üksteisest. SILMA ADAPTSIOON - silma võime kohaneda esemete vaatlemiseks mitmesugusel valgustugevusel SILMA AKOMMODATSIOON - silma võime eristada mitmesugusel kaugusel olevaid esemeid. NÄGEMISKESKUS - suuraju poolkerade kuklasagaras. MÜOOPIA - lühinägevus, mille korral inimene näeb hästi lähedale, nägemiskorrektsioon toimub miinusklaasidega, mis on kaksiknõgusad. - peegelduvate kiirte fookus tekib võrkkesta ees - kaugus läätse ja võrkkesta vahel on suurenenud müoop - lühinägelik. HÜPERMETROOPIA - kaugnägevus, mille korral in näeb hästi kaugele, nägemiskorrektsioon toimub + klaasidega, mis on kaksikkumerad. - peegelduvate kiirte fookus tekib fõrkkesta taga
ja lühikesed on dendriidid. 7. Millised on peaaju osad ja tema funktsioonid? Peaaju osad leida joonisel Suuraju - kõige suurem ja arenenum, moodustab 70% peaaju mahust. On jaotunud paremaks ja vasakuks poolkeraks, mis on omavahel närvidega ühendatud. Ajukoor juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust, säilitab ja töötleb ümber informatsiooni. Suuraju koores asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused : kuklasagaras nägemiskeskus, oimusagara välispinnal kuulmiskeskus, sisepinnal maitsmis- ja haistmiskeskus, laubasagaras mõtlemis- ja kõnelemiskeskus, tsentraalvao piirkonnas tunde- ja liigutuskeskus. Väikeaju asub kuklaosas, reguleerib lihaste koos-tööd. Tänu väikeajule kujunevad liigutusvilumused ja tasakaalutunne. Keskaju edastab infot suurajust seljaajju ja hoiab lihaste toonust. Vaheajus asuvad ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused.
Välimine externus sisemine - internus Süva profundus pindmine- superficialis Ülemine superior alumine inferior Eesmine anterior tagumine posterior Kahe vahel intermedius Kude on ühtse ehituse, arengu, spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Südame lihasel on nii silelihaskoe kui vöötlihaskoe omadused. Meeleelundite keskused: Nägemiskeskus kuklasagaras Kuulmiskeskus oimusagaras Haistmiskeskus otsmikusagaras Tasakaaluga on seotud enim tagaaju Silma adaptsioon on silma võime kohaneda erinevatel valgustugevustel. Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. Lahkliha ehk perineum (ladina keeles perineum) on inimesel päraku ja välissuguelundite vaheline piirkond. Liigesed: Õlaliiges abaluu(scapula) ja õlavarreluu(humerus)
Kui kaua inimese peaaju "küpseb"? Peaaju koosneb: 1) Suuraju- kõige suurem ja arenenum, moodustab 70% peaaju mahust. Jaotunud vasakuks ja paremaks poolkeraks, mis on omavahel närvidega ühendatud. Parem poolkera kontrollib vasaku kehapoole lihaseid, vasak poolkera kontrollib parema kehapoole lihaseid. Suuraju koores(mis koosneb peamiselt hallainest, koore all valgeaine) asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused: -kuklasagaras nägemiskeskus -oimusagaras lõhnade ja kuulmise keskus, mälu, otsustamine -otsmikusagaras tahtelised liigutused, meeleolu, agressioon, -kiirusagaras sensoorse informatsiooni vastuvõtt, va. lõhn, kuulmine, nägemine. 2) Väikeaju- asub kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd. Tänu väikeajule kujunevad liigutused ja tasakaalutunnetus. 3) Ajutüvi- ühendab peaaju seljaajuga. Kontrollib nälga ja janu, hingamist,
1) Sensoorsed- tundlikkust vastuvõtvad keskused Somatosensoorne keskus, asub tagumises tsenraalkäärus; Tundlikkus nahalt nii lihastelt kui ka liigestelt; Esimene somatosensoorne tsoon -Siseelundite tundlikkus Maitsmiskeskus tagumine tsenraalkäär. Maitsmistundlikkus paikneb keelel. Haistmiskeskus asukoht pole täpne.: hipokampus, mandletuumas, pirnikujuline sagar; seotud limbilise süsteemiga. Nägemiskeskus kuklasagaras asub. iformatsioon sellesse keskusesse jõuab silma võrkkestalt, nägemisnärvi ja nägemisjuhtetee kaudu. 17 välja nimetatakse ka esmaseks nägemiskooreks, sinna saabub kõige esimene info. 18. ja 19. väli on seotud ka teiste tundlikkuse liikumisega, puute ja kuulmistundlikkusega. Kolme välja omavaheline soes võimaldab saada täielikumat ettekujutust nägemisega seotud stiimulist. 18. ja 19. välja kahjustused tekivad erinevat laadi häired, nt
käsklused lihastele tahteliste liigutuste sooritamiseks. Mida peenem liigutus, seda suurem esindatus ajukoores nt pöidla esindatus ajukoores suurim. Nt kui kahjustuvad motoorsed kirjutamiskeskused, siis ei saa inimene teha kirjutamisliigutusi, kuigi tema käsi on terve. sensoorsed väljad - hõlmavad kuulmiskeskust oimusagaras, nägemiskeskust kuklasagaras, puutetundlikkuse (kompimise) keskust otsmiku- ja kiirusagara piiril. Neile ajukoore aladele saabub meelte saadetud info. Nt kui kuklasagara nägemisväli on vigastatud, siis inimene näeb esemeid, aga ei tunne neid ära. assotsiatiivsed väljad - võtavad enda alla ajukoore ülejäänud osad (ajukoorest üle veerandi). Seotud kõrgemate psüühiliste protsessidega - mälu, mõtlemine, tajumine, kõne. Siin toimub kogu saabunud info
käsitleda lugemisraskust teistlaadi mõtlemis- ja õppimisviisina. Lugemisraskus on püsiv ning kestab läbi elu. (Lukonenok 2009) Ühtset düsleksia tekkemehhanismi pole siiani suudetud selgitada. Välja tuuakse kolm levinumat teooriat (Mere 2007 järgi): · Laps ei analüüsi häälikuid ja tal on väga raske viia kokku sõnade kõla nende tähenduse, grammatika ja õigekirjaga, samuti ühendada häälikut ja tähte. · Nägemisinfo töötlemine kuklasagaras jääb puudulikuks. Ühtlasi ei liigu info normaalselt edasi kiirusagarasse, kus eristatakse kiirkorras sõnas leiduvaid tähti. Põhjuseks on ajukeskuste vahelised kehvad ühendused. Häire seostub eelkõige parema ajupoolkeraga. · Nii kuulmis- kui ka nägemisinfo töötlemine on aeglane. See on tingitud aju arengu omapärast närvirakud ei ole piisavalt küpsed ega võimelised lühikesi kiirelt vahelduvaid stiimuleid töötlema.
· Saadab sensoorset (meeleelunditest tulevat) infot ja motoorseid signaale ajukoorde. · Reguleerib ärkvelolekut, und ja aktiivsust. · Ta võtab osa aistingute moodustamisest · On kõrgeimaks valutundlikkuse keskuseks · Selle kahjustus võib põhjustada püsiva kooma. 42. Kuidas jagunevad suuraju poolkerade koore väljad? · Ajukoore sensoorsed väljad (hõlmavad kuulmiskeskust oimusagaras, nägemiskeskust kuklasagaras, puutetundlikkuse (kompimise) keskust otsmiku- ja kiirusagara piiril. Neile ajukoore aladele saabub meelte saadetud info. Nt kui kuklasagara nägemisväli on vigastatud, siis inimene näeb esemeid, aga ei tunne neid ära.) · Ajukoore assotsiatiivsed e. sekundaarsed sensoorsed väljad, mis asuvad sensoorsete väljade ümber. (Seotud kõrgemate psüühiliste protsessidega - mälu, mõtlemine, tajumine, kõne. Siin toimub kogu
integreerib nägemis- ja kuulmisimpulsse ühendub oimu ja kiirusagaraga - corpus geniculatum mediale (D17) mediaalne põlvikkeha pulvinar’i all tuum on koorealune kuulmiskeskus, mis projetseerub oimusagaras - corpus geniculatum laterale (F18) lateraalne põlvikkeha suhteliselt iseseisev moodustis nägemistrakti tagaosal pulvinar’i alumis-lateraalsel küljel tuum on koorealune nägemiskeskus – projetseerub kuklasagaras TRUNKOTALAAMILISED TUUMAD - ühenduses eeskätt ajutüve hallainega Nuclei intralaminares (C19) - integratsioonituumad - vastavad funktsionaalselt formatio reticularis’ele - paiknevad lamina medullaris’tes - suurim tuum on nucleus centromedianus (D20) Nuclei mediani (C21) - paiknevad suuremalt osalt siseõõne lähedal - substantia grisea centralis’es - nende arvel moodustub ka hallainest liide thalamuse ja mediaalpindade vahel – adhesio interthalamica
all. (?) Haistmiskeskused on vana aju osades, mille nimed on mandeltuum, hippokampus. Pirnikujuline sagar. Osa haistmistundlikkust vastuvõtvaid närvirakke paiknevad siis naabruses olevates ajustruktuurides. Haistmistundlikkust vastuvõtvad neuronid on seotud ka n-ö limbilise süsteemiga – see omab olulist tähtsust emotsioonide tekkes. (Teatud lõhnad tekitavad positiivseid tundeid, teised negatiivseid) * nägemiskeskus – paikneb kuklasagaras. Esmasesse 17. nägemiskoore välja saabub informatsioon otse silma võrkkestalt (võrkkestal tundlikuimad nägemisretseptorid). 18. ja 19. väli on seotud teiste tundlikkust vastuvõtvate väljadega nagu nt puute- ja kuulmis- tundlikkus. Nende väljade kahjustusel tekivad näiteks kirjasõnade (kirjutatud sõnade) äratundmise häired. Tekivad nägemishallutsinatsioonid – keerulisem pettekujutlus kui aura. Seos kiirusagara 7
liigutamine-pretsentraalkääru alumises osas 156. Nimeta 3 sensoorset välja suurajukoores, määratle nende asukoht. Nägemisväli-kuklasagara kannusvao piirkonnas, Lugemisväli-alumises kiirusagaras, Kuulmispiirkond-ülemise oimukääru keskosas. 157. Assotsiatsioonipiirkondade mõiste Assotsiatsioonipiirkonnad on suuraju poolkerade koore piirkond, kus toimub info talletamine, ümbertöötamine, mõtete teke ja tahte kujundamine. Assotsiatsioonipiirkonnad on lauba-, oimu-, kiiru- ja kuklasagaras. 158. Ajuvatsakesed, nende paiknemine, tähtsus Raamat, joonis 151 Külgvatsakesed (2) mõlemas suurajupoolkeras. Kolmas ajuvatsake kitsas, pilujas õõnsus, mida ümbritseb vaheaju. Neljas ajuvatsake asetseb madala kuhikja ruumina piklikaju, silla ja väikeaju vahel. Selle põhjaks on rombauk, milles paiknevad V-XII peaajunärvi tuumad. Siin asetsevad organismi mitme tähtsa talitluse juhtivad keskused. Ajuvatsakesed on täidetud ajuvedelikuga, millel on toite- ja kaitsefunktsioon 159
Neuraalse mudeli info edastatakse naabruses olevasse teisasesse motoorsesse alasse, seal paiknevatele närvikiududele (eesmises tsentraalkäärus) . Sealt juhitakse närviimpulsid keelelihastele, suulae lihastele, kõrilihastele, häälepeaeltele nende osavõtul toimub vastava vastuse kujundamine, sõnade kombinatsiooni esitamine. 2) kõne kujundamine kirjasõnale Silma võrkkestalt vastuvõetud info edastatakse mööda nägemisjuhteteid nägemiskeskusese kuklasagaras. Kõigepealt 17. väli ja siis 18. ja 19. väljale. Nägemisväljadelt antakse informatsioon edasi nurkkäärdu. Informatsioon ei pea tingimata vernicke alale minema. Nurkkäärult antakse mööda kaarkimbu kiude broca alasse, seal formeerub taas vastuse neuraalne mudel. Keelele, kõrile, häälepaeltele, suulae lihastele, mälumislihastele. Broca alasse jõudes on informatsioon juba ühesugune. Aju talitluse uurimise
väljad 37, 40 ja 42 (sensoorne afaasia) Assotsiatsiooniväljad Saavad informatsiooni projektsiooniväljadelt või talamuselt On oelmas ainult inimesel Nende vahendusel kujunevad närvitegevuse sellised vormid, nagu ärkvelolek, tähelepanuvõime, õppimine, abstraktsete mõistete kujunemine, mälu, tegelikkuse tunnetamine ja sihipärane käitumine Assotsiatsiooniväljad Laubasagaras toimub informatsiooni säilitamine ja töötlemine, kujuneb intellekt Oimu ja kuklasagaras – mälu Limbiline süsteem Fülogeneetiliselt vanim ja struktuurilt lihtsam ajukoore osa ning koorealused tuumad, mis on seotud organismi bioloogiliste vajaduste rahuldamise ja emotsioonidega Peaülesanne – psüühilise aktiivsuse ja organismi kaasasündinud vajaduste rahuldamisega seoses oleva käitumise juhtimine ning instinktiivse ja omandatud tegevuse kooskõlastamine Limbiline süsteem Tal on tähtis osa emotsioonide kujundamises, une ja ärkveloleku reguleerimises ning
Kuulmis- ja tasakaaluelund paikneb sisekõrvas ja võtab vastu heliärritusi ning keha asendi ruumis muutumisest tingitud ärritusi Helilained panevad võnkuma trummikile see omakorda kuulmeluukesed sealt edasi kuulmeteole võngete toimel tekkinud erutuse juhivad närvid peaajuu 6. Nägemismeel Valgusärritus lääts võrkkest N. OPTICUS kuklasagar Esemete vaatlemisel tekib silma võrkkestale ümberpööratud vähendatud kujutis Nägemiskeskus paikneb kuklasagaras FÜSIOLOOGIA: HINGAMINE Hingamine on füsioloogiline protsess, mille käigus organism omastab välisõhust hapnikku ja vabaneb ainevahetuse käigus tekkinud süsihappegaasist. 1. Välimine hingamine See on õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri ventilatsioon. Siia kuulub ka gaasivahetus alveoolide ja vere vahel toimub difusioon 2. Gaaside transport
Motoorsed raskused jämemotoorika: laps on kohmakas, lööb end tihti ära, jookseb naljakalt, ei suuda ujuda ega ronida peenmotoorika: halb käekiri, kirjutavad aeglaselt Lugemisraskused e düsleksia Tekkemehhanismid: Laps ei analüüsi häälikuid ja tal on väga raske viia kokku sõnade kõla nende tähenduse, grammatika ja õigekirjaga, samuti ühendada häälikut ja tähte. Nägemisinfo töötlemine kuklasagaras jääb puudulikuks. Nii kuulmis- kui ka nägemisinfo töötlemine on aeglane. Düsleksia geen (Rootsi perekond) Düsleksia märgid varases eas Kõne iseärasused Kõne mõistmise iseärasused Tajude, peenmotoorika iseärasused Mälu ja mõtlemise iseärasused Düsleksia tunnused: lugemine on väga aeglane, sõnade tähenduse mõistmine on raske, sarnase kõlaga sõnad lähevad tähenduselt segi, sõnu hääldatakse valesti,
opticum), temporaalsed (lateraalsed) kiud ei ristu, pärast ristumist tekib tractus opticus, mis lõpeb koorealuste nägemiskeskustes- corpus geniculatum laterale's ja keskajukatte colliculus superior'is. Corpus geniculatum laterale'st algab kortikaalne tee (radiatio optica), mis lõpeb kuklasagaras sulcus calacarineus'est ülal- ja allpool (kortikaalne nägemiskeskus). fossa läbib sinus ramus superior: Tuumad asuvad mesencephalon'i interpeduncularis cavernosus'e m levator palpebrae superioris tegmentumis:
tulemusel organismi käitumist ning koordineerida füsioloogiat. Närvisüsteem kogub, edastab, töötleb ja salvestab infot ja annab selle edasi lihastele ja näärmetele. Närvikiudude omavaheline ristumine dikteerib seda, et: Vasak ajupoolkera juhib parema ajupoolkera tegevust ning vastupidi. Millised protsessid toimuvad aju koores? Kõrgem närvitalitlus e. teadvuse, mõtlemise, aistingute ja tajude, mälu ja õppimisega seotud protsessid. Millises ajuosas asub nägemiskeskus? Kuklasagaras. Mida tähendab afaasia? Afaasia ehk kõnehalvatus on kõnetegevuse aspektide (rääkimine, arusaamine, kirjutamine, lugemine) häire, mis tuleneb vasaku ajupoolkera (paremakäelistel) lokaalsest kahjustusest. Afaasia puhul on häiritud kõne, kõnest arusaamine või lugemine. Mida tähendab düsgraafia? Düsgraafia ehk vaegkirjutamine on õigekirjahäire, mis ei ole seostatav arengulise ebaküpsusega, neuroloogilise häirega, nägemispuudulikkusega ega puuduliku õpetamismetoodikaga.
käsklused lihastele tahteliste liigutuste sooritamiseks. Mida peenem liigutus, seda suurem esindatus ajukoores nt pöidla esindatus ajukoores otsaju suurim. Nt kui kahjustuvad motoorsed kirjutamiskeskused, siis ei saa inimene teha kirjutamisliigutusi, kuigi tema käsi on terve. sensoorsed väljad - hõlmavad kuulmiskeskust oimusagaras, nägemiskeskust kuklasagaras, puutetundlikkuse (kompimise) keskust otsmiku- ja kiirusagara piiril. Neile ajukoore aladele saabub meelte saadetud info. Nt kui kuklasagara nägemisväli on vigastatud, siis inimene näeb esemeid, aga ei tunne neid ära. assotsiatiivsed väljad - võtavad enda alla ajukoore ülejäänud osad (ajukoorest üle veerandi). Seotud kõrgemate psüühiliste protsessidega - mälu, mõtlemine, tajumine, kõne
Seljaaju jaotub segmentideks, iga segment saab informatsiooni erinevatest kehaosadest ja juhib erineva kehatsooni liigutusi. Peaaju koor jaotub sagarateks: Oktsipitaalne (Kukla-), Parietaalne (Kiiru-), Temporaalne (Oimu-), Frontaalne (Lauba- ehk Otsmiku-) (lk 590 Kristo konspektis). MRI kujutis ajust:seljaaju-ajutüvi-peaaju poolkerad, milles ,,koorealused" tuumad, valgeaine ja ajukoor. Tasakaal- väikeaju, haistmne- aju meidiaalsel poolel poolkerade vahel. Kiirusagaras,parietaalses- maitsmine, kuklasagaras, oktsipitaalses- nägemine, oimu, temporaalses- kuulmine. Peaaju jaotumine hallaineks (>50%!) ja valgeaineks: Aju hall- ja valgeaine: Hallaine: neuronite kehad ja lühikesed ühendused nende vahel Valgeaine: aksonid, pikad ühendused. Seljaaju (pildil koos dorsaalse juure-ganglioniga) jaotumine hall- ja valgeaineks: Ajukoore ehitus Ajukoores erinevat tüüpi neuronid: ~ 85 000 000 000? Suurem osa ajukoorest
Sensoorsed keskused (valu-, temperatuuri-, kompimis- ja lihaste-liigeste tundlikkus) asuvad kiirusagaras posttsentraalkäärus peaaegu samas järjestuses kui motoorsed keskused: alajäsemete sensoorsed väljad paiknevad kõrgemal, pea - madalamal. Siia saabuvad vastavatest kehapiirkondadest ekstero- ja proprioseptiivsed juhteteed. Sensoorsete piirkondade vigastusel tekib vastavas kehaosas tuimus, kompimisel ei tunta esemeid ära. Nägemiskeskus asetseb kuklasagaras. Kiirusagara tagaosas - nurkkäärus - paikneb optiline kõnelemiskeskus e. lugemiskeskus, mille vigastuse korral kaob lugemisvõime: inimene näeb küll tähti ja numbreid, kuid ei mõista nende mõtet. Kuulmiskeskus paikneb ülemise oimukääru keskosas. Sellest tagapool asub akustiline kõnelemiskeskus, mille vigastuse korral kuuleb inimene küll sõnu, kuid ei mõista nende tähendust. Haistmis- ja
läbivad töötluse võrkkesta erinevate neuronite võrgustikes, osad visuaalse sisendi aspektid võimendatakse, osad jäetakse välja. Valgus jõuab silma sarvkesta kaudu, läbib läätse ning jõuab võrkkestale kus muudetakse närviimpulsiks. Võrkkesta ganglionrakkude aksonid koonduvad silmamuna tagaseinas nägemisnärviks, ristuvad nägemisristmikul ning kulgevad nägemistraktina taalamuse külgmisesse põlvikkehasse. Sealt kulgeb signaal ajukoore primaarsetele visuaalsetele väljadele kuklasagaras. Kus toimub nägemistaju juhteteede ristumine? Nägemisnärvid ristuvad nägemisristmikul Millised on ajukoore peamised nägemisele pühendatud piirkonnad? Primaarne visuaalne korteks kuklasagaras, V-alad. Nägemispiirkond paikneb kuklasagara kannusvao piirkonnas. Milles seisneb funktsionaalne spetsialiseerumine nägemistajus? Erinevad aistingud on representeeritud erinevates ajupiirkondades - V1 ja V2 – esmased tõmmised mille loomises osalevad omakorda orientatsioonile,
Meeleelundid Funktsioon Meelerakud e retseptorid võtavad väliskeskonnast vastu ärritusi ja muudavad need närviimpulssideks. Närviimpulsid liiguvad närve mööda suuraju poolkerade koorde. Seal neid analüüsitakse ja tõlgendatakse. Inimesel kutsuvad need esile erinevaid aistinguid ja inimesed reageerivad nendele. Väliskeskkonna ärritus(retseptor)suuraju poolkerade pool(analüüs ja tõlgendus)aisting Silmad Nägemiselundid ja nägemiskeskus asub suuraju poolkerade koore kuklasagaras. Kõrvad Kuulmiselundid ja selle keskus asub oimupiirkonnas, oimusagaras. Tasakaaluelund asub sisekõrvas. Kõrval on kolm osa:väliskõrv, keskõrv, sisekõrv. Nina Haistmismeel asub ninaõõne ülaosas, limaskestas. Analüüs toimub oimusagaras. Reageerib ainult gaasile. Keel Maitsmisretseptorid asuvad keelel. Keele tipusmagus, tagaosasmõru ja kibe, kahel poolel keele piirilhapu, kogu keele ulatusessoolane. Analüüsitakse oimusagaras. Nahk
Kõige rohkem Epilepsia – generaliseerunud (korraga haarab mõlemat hemisfääri, tekib elektriline laeng., tähelepanu. Kui teame, kus epileptilne kolle paikneb, siis teame, kas on rohkem haareatud ka talamuse piirkodn,see prk annabki võimaluse mõlemale poole leivad). Vokaalne nägemistajudefitsiiti, visuaalseid illusioone vms, või ka imelikke käitumisi/segasushoogusid. epilepsia?? Oli ikka vokaalne? See on siis ainult ühes piirkonnas. Nt kuklasagaras. Mis on ohtlikud kohad epileptikule (köök, vannituba). Temporaalsagaras on palju hallainet ja sinna võib kõige rohkem epilepsakoldeid tekkida. Kui on olnud haigus ja trauma, mis on kaanenud ka motoorikahäire, siis uurida Kui on jalad konksus põlvest, sissepoole, jalalabad ka sisse, kikivarvulik, siis see on sünaptogeeneesi vms??28-29 min!
osa A-vitamiin. Kui nägemispurpuri süntees on häiritud, tekib nn. kanapimedus. Kolvikestes sisaldub teine valgustundlik aine - jodopsiin. Võrkkestale langavad valguskiired ärritavad kolvikesi ja kepikesi. Neis kulgevad keerulised keemilised protsessid, millega kaasneb valgustundlike ainete lagunemine. Tekkinud erutus antakse mööda nägemisnärvi edasi peaajju ja võetakse vastu suuraju koores - tekivad nägemisaistingud. Nägemisanalüsaatori tsentraalne osa asub suuraju poolkerade kuklasagaras. http://images.google.com/imgres?imgurl=http://www.starsandseas.com/SAS_Images/SAS_Physiol_Images/SAS%2520tastepics/Taste Värviaisting Silma võime värvusi eristada on tingitud sellest, et võrkkestas on kolm liiki kolvikesi: ühed reageerivad punasele valgusele, teised - rohelisele ja kolmandad violetsele. Vastavalt sellele, missugused kolvikesed erutuvad, tekib vastav värviaisting. Kolvikeste erinevad liigid võivad
Nägemistee: pigmentkiht kepp-ja kolbrakud (teravaim kujutis macula keskosas, fovea centralis'es) bipolaarsed neuronid suured multipolaarsed rakud (nende neuronid koonduvad kimpudena discus n. optici'sse) (kimbud ühinevad) n. opticus (siseneb canalis opticuse kaudu koljuõõnde) sulcus chiasmaticus (nasaalsete optikusekiudude ristumine, temporaalsed ei ristu) tractus opticus corpus geniculatum laterale (sealt algab kortikaalne tee radiato optica, mis lõpeb kuklasagaras sulcus calcarinusest ülal- ja allpool) ja colliculus superior 1. Neuronikeha: kepp-ja kolbrakud 2. Neuronikeha: bipolaarsed rakud 3. Neuronikeha: multipolaarsed rakud 4. Neuronikeha: corpus geniculatum laterale (lõpeb sulcus calcarinuse piirkonnas), colliculus superior 1 1.3 N. vestibulocochlearis (VIII) esiku-teonärv, somaatiline ns Tasakaalu- ja kuulmiselundi närv, funkts ESA. Mõlema elundi retseptoorsetel
Võtab vastu ja töötleb visuaalset informatsiooni Eristatakse 3 välja: motoorsed väljad - asuvad otsmiku ja kiirusagara piiril, siit liigutused käsklused lihastele tahteliste liigutuste sooritamiseks. Mida peenem liigutus, seda suurem esindatus ajukoores nt pöidla esindatus ajukoores suurim. Nt kui kahjustuvad motoorsed kirjutamiskeskused, siis ei saa inimene teha kirjutamisliigutusi, kuigi tema käsi on terve. sensoorsed väljad - hõlmavad kuulmiskeskust oimusagaras, nägemiskeskust kuklasagaras, puutetundlikkuse (kompimise) keskust otsmiku- ja kiirusagara piiril. Neile ajukoore aladele saabub meelte saadetud info. Nt kui kuklasagara nägemisväli on vigastatud, siis inimene näeb esemeid, aga ei tunne neid ära. assotsiatiivsed väljad - võtavad enda alla ajukoore ülejäänud osad (ajukoorest üle veerandi). Seotud kõrgemate psüühiliste protsessidega - mälu, mõtlemine, tajumine, kõne. Siin toimub kogu saabunud info ühendamine sihipärase tegevuse huvides
● asuvad kiirusagaras posttsentraalkäärus peaaegu samas järjestuses kui motoorsed keskused: - alajäsemete sensoorsed väljad paiknevad kõrgemal - pea - madalamal. ● Siia saabuvad vastavatest kehapiirkondadest - ekstero- ja proprioseptiivsed juhteteed ● Sensoorsete piirkondade vigastusel - tekib vastavas kehaosas tuimus, kompimisel ei tunta esemeid ära. Nägemiskeskus - asetseb kuklasagaras Optiline kõnelemiskeskus ehk lugemiskeskus - kiirusagara tagaosas - nurkkäärus ● vigastuse korral kaob lugemisvõime: inimene näeb küll tähti ja numbreid, kuid ei mõista nende mõtet. Kuulmiskeskus - paikneb ülemise oimukääru keskosas 17 Akustiline kõnelemiskeskus - kuulmiskeskusest tagapool
8. Meeleelundid Funktsioonid: Meelerakud e retseptorid võtavad väliskeskkonnast vastu ärritusi ja muudavad need närviimpulssideks. Retseptoritele on iseloomulik suur tundlikkus. Suuraju poolkerade koores kutsuvad retseptoritelt tulnud erutused esile vastavad aistingud: Silmad – nägemiskeskus paikneb kuklasagaras. Kõrvad – kuulmiskeskus paikneb oimusagaras. Sisekõrvas asub tasakaalu- e vestibulaaraparaat. Haistmisretseptorid – nina limaskestas, keskus paikneb oimusagaras. Maitsmisretseptorid – asuvad keele maitsmisnäsades. Erinevate keelepiirkondadega tajutakse erinevaid maitseaistinguid: magusat keele tipus, mõru keeletagaosas, soolast kogu keele pinnaga, haput keele küljel. Maitsmiskeskus asub oimusagaras.
loomine meist endist ja meid ümbritsevast keskkonnast, siis häired kiirusagara kahjustumisel takistavad ühel või teisel viisil luua endast ja ümbritsevast maailmast adekvaatset pilti ja ühendada erinevad aistingud terviklikuks tajuks. 41. Kuklasagara ehitus ja funktsioonid. Aju kõige suurem osa on otsmikusagar, kõige väiksem kuklasagar. Kuklasagar jääb kiiru-kuklavaost tahapoole. Kuklasagaras toimub visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine, mis kõik on seotud nägemisega. Kuklasagaras asub primaarne nägemisregioon ja selles olevad nägemisvälja osad. Silma võrkkesta tsentraallohu projektsioonialaks on ligi pool nägemiskorteksist. Tsentraallohk on küll väike, kuid sellel on palju retseptorrakke ja nendest mõnedel on oma tee visuaalkorteksisse. Kuidas aju konstrueerib maailma läbi informatsiooni sensorite ja kuidas ta toob selle teadvusesse?
2. Kiirusagar- naha-ja lihastundlikkus 3. Oimusagar- kuulmine 4. Kuklasagar- nägemine Ajukoore funktsionaalsed väljad: 1. Motoorsed väljad- Otsmiku- ja oimusagara piiril. Nendelt aladelt lähevad käsklused lihastesse (tahtelised liigutused). Mida peenemad on liigutused seda suurem on esindatus ajukoores 2. Sensoorsed väljad- hõlmavad kuulmiskeskust oimusagaras, nägemiskeskust kuklasagaras ning puutetundlikkuse keskust otsmiku-ja kiirusagara piiril. Meelte saadatud info. 3. Assotsiatsiatiivsed väljad- moodustavad sjukoorest ule veerandi. Seotud kõrgemate psüühiliste protsessidega- mälu, mõtlemine, tajumine ja kõne. 11. Kliiniline psühholoogia 1. Anoreksia- See on psühholoogiline haigus, mis tähendab, et patsient hakkab end näljutama, jõudes mingil hetkel kehakaalus kriitilise piirini, nähes end siiski paksuna ei
Meeleorganid jagatakse: Nägemisorgan e silm Kuulmis- ja tasakaaluorgan (sisekõrvas paiknev Corti organ ja vestibulaarsüsteem) Maitsmisorgan Haistmisorgan Lisaks paiknevad mitmed sensoorsed süsteemid nii nahas kui ka nt lihastes ja kõõlustes (lihas- ja kõõlusekäävid) SILMA EHITUS. SILMAMUNA KESTAD. Silm on paariline organ, mis koosneb: Silmamunast Nägemisnärvist Peaaju kuklasagaras paiknevast nägemiskeskusest Lisaks on silmal olemas abiaparaat, mille moodustavad silmamuna liigutavad lihased, silmalaud, konjuktiiv, pisaranäärmed Silma koed arenevad: Neuroektodermist – reetina, iirise ja tsiliaarkeha epiteel, pupilli ahendavad ja laiendavad lihased, nägemisnärv Pinnaektodermist – lääts, sarvkesta epiteel, konjuktiiv, pisaranääre koos viimasüsteemiga
Iseenese ja teiste eristamine: - Eksterotseptiivsed – välistele stiimulitele reageerivad retseptorid - Interotseptiivsed – meie enda tegevusele reageerivad retseptorid Retseptorite tihedus määrab tundlikkuse – nt peopesal rohkem ki käsivarrel, koertel parem haistmine lõhnaretseptorite tiheduse tõttu. Sensoorsed nägemisteed Teadlik genikulostriaat - Optiline kiasm e nägemisristmik - Info läheb kõigepealt risti ja kuklasagaras jõuavad kokk. - Mida eespool silmad on seda parem 3D on - Ca 90% närvidest - Muster, värv, liikumine, teadlikud nägemisega seotud funktsioonid - Loomadel kellel on silmad rohkem laiali ei ristu närvirakud Mitteteadlik tektopulvinaarne - 10% närvidest - Visuaalse stimulatsiooni kindlakstegemine ja selle järgi orienteerumine - Ürgsem ja teadvusevälisem - Töötab ainult reaalajas Sakaadid – kiired üheaegsed silmade liigutamised ühes suunas
Nende kahjustuse korral tekivad liigutuste häireid e. Motoorika häired. Nt. Parkinsonism – pea ja käte väga tugev värisemine/liigutuste jäikus alustamisel.. Peaaju koore keskused Peaaju koore keskustel kaks alarühma a)sensoorsed keskused somatosensoorne keskus paikneb tagumises tsentraalkäärus kiirusagaras maitsmiskeskus paikneb tagumises tsentraalkäärus haistmiskeskus paikneb ajukoores erinevates piirkondades. nägemiskeskus paikneb kuklasagaras. Nägemiskeskus on seotud assotsiatiivsete aladega o 17ndasse välja e.nägemiskoorde saabub info otse silma võrkkestalt o 18ndas ja 19nes väli e.puute –ja kuulmistundlikkusega seotud Nende kahjustusel tekivad väga erinevat laadi häired: äratundmishäired o 19nda välja ärritus annab nägemishallutsinatsioone o Seos oimusagaraga võimaldab näo ja näo osade äratundmist ja vastava piirkonna kahjustusel
Nende kahjustuse korral tekivad liigutuste häireid e. Motoorika häired. Nt. Parkinsonism – pea ja käte väga tugev värisemine/liigutuste jäikus alustamisel.. Peaaju koore keskused Peaaju koore keskustel kaks alarühma: a. sensoorsed keskused somatosensoorne keskus paikneb tagumises tsentraalkäärus kiirusagaras maitsmiskeskus paikneb tagumises tsentraalkäärus haistmiskeskus paikneb ajukoores erinevates piirkondades. nägemiskeskus paikneb kuklasagaras. Nägemiskeskus on seotud assotsiatiivsete aladega a. 17ndasse välja e.nägemiskoorde saabub info otse silma võrkkestalt b. 18ndas ja 19nes väli e.puute –ja kuulmistundlikkusega seotud Nende kahjustusel tekivad väga erinevat laadi häired: äratundmishäired c. 19nda välja ärritus annab nägemishallutsinatsioone c. Seos oimusagaraga võimaldab näo ja näo osade äratundmist ja vastava piirkonna kahjustusel ei tunta tuttavaid nägusid ära
Võrkkestas nina poolt pärinevad nägemisnärvi kiud ristuvad nägemisristmikus, oimu poolt tulevad kiud ei ristu. Nina ja oimu poolt tulnud närvikiud moodustavad ühinemisel nägemistrakti, mis suundub keskajus asuvasse külgmisse põlvikkehasse, kus toimub ümberlülitud nägemiskorteksisse viivatele neuronitele. Keskasjus asuvate närvikestuse kaudu juhitakse ka silmamunaliigutusi ja pupilireaktsioone. Primaarne nägemisregioon on kuklasagaras. 1. visuaalne ala – V1 saab informatsiooni kontralateraalse nägemisvälja alalt. Visuaalkorteks on 2 mm paksune ja organiseeritud vertikaalsete sammastena, mida nimetatakse orientatsiooni silmadominantseteks sammasteks. 2. visuaalne ala V2 võtab vastu teatud orientatsiooniga kontuure ja joonekatkestusi. Binokulaarne nägemine tähendab esemete vaatlemist üheaegselt kahest erinevast punktist, näiteks kahe silma abil.
käsklused lihastele tahteliste liigutuste sooritamiseks. Mida peenem liigutus, seda suurem esindatus ajukoores nt pöidla esindatus ajukoores suurim. Nt kui kahjustuvad motoorsed kirjutamiskeskused, siis ei saa inimene teha kirjutamisliigutusi, kuigi tema käsi on terve. sensoorsed väljad - hõlmavad kuulmiskeskust oimusagaras, nägemiskeskust kuklasagaras, puutetundlikkuse (kompimise) keskust otsmiku- ja kiirusagara piiril. Neile ajukoore aladele saabub meelte saadetud info. Nt kui kuklasagara nägemisväli on vigastatud, siis inimene näeb esemeid, aga ei tunne neid ära. assotsiatiivsed väljad - võtavad enda alla ajukoore ülejäänud osad (ajukoorest üle veerandi). Seotud kõrgemate psüühiliste protsessidega - mälu, mõtlemine, tajumine, kõne. Siin toimub kogu saabunud info
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku
Näiteks liikumismuljet analüüsivaid neuroneid nimetatakse liikumisdetektoriteks, mis asuvad ajukoore primaarse nägemiskeskuse ja vormitaju keskuse vahel. Kui need liikumisdetektorid on saanud kahjustada, siis inimesel ei teki liikumismuljet. Isegi siis, kui sellised rakud töötavad, mis analüüsivad erinevatest ruumipunktidest erinevatel ajahetkedel esinevaid objekte. Liikumismulje piirkond ajus asub ajukoores V5 kuklasagaras. Kui see piirkond on saanud kahjustada, siis inimene ei taju liikumismuljet, kuigi objektide asukohti ja nende muutusi võidakse tajuda. Kuna inimese teadvussisudes ei esine ainult pilti ega selle liikumist, siis on loogiline järeldada, et sarnaselt pildi ja liikumise tekkimisega peab sarnaselt tekkima ka teised teadvussisud ehk ajus olevate neuronite väljade omavahelise konfiguratsiooni tõttu. Sellepärast, et miks peaks üks teadvussisu teistest teadvussisudest kuidagi erilisem olema
Näiteks liikumismuljet analüüsivaid neuroneid nimetatakse liikumisdetektoriteks, mis asuvad ajukoore primaarse nägemiskeskuse ja vormitaju keskuse vahel. Kui need liikumisdetektorid on saanud kahjustada, siis inimesel ei teki liikumismuljet. Isegi siis, kui sellised rakud töötavad, mis analüüsivad erinevatest ruumipunktidest erinevatel ajahetkedel esinevaid objekte. Liikumismulje piirkond ajus asub ajukoores V5 kuklasagaras. Kui see piirkond on saanud kahjustada, siis inimene ei taju liikumismuljet, kuigi objektide asukohti ja nende muutusi võidakse tajuda. Kuna inimese teadvussisudes ei esine ainult pilti ega selle liikumist, siis on loogiline järeldada, et sarnaselt pildi ja liikumise tekkimisega peab sarnaselt tekkima ka teised teadvussisud ehk ajus olevate neuronite väljade omavahelise konfiguratsiooni tõttu. Sellepärast, et miks peaks üks teadvussisu teistest teadvussisudest kuidagi erilisem olema
annaabi.ee 
