Närvisüsteem (1)

Bioloogia kontrolltöö
NÄRVISÜSTEEM
Organismi talitlust juhivad nii närvid kui ka hormoonid. Närvisüsteem jaguneb kaheks osaks: KESKNÄRVISÜSTEEM ( peaaju , seljaaju ) ja PIIRDENÄRVISÜSTEEM(somaatiline, vegetatiivne).
Närvisüsteemi ülesanded:

• Reguleerib elundite talitlusi
  
• Kooskõlastab elundkondade talitlusi
  
• Seob organismi väliskeskkonnaga
  
• Võimaldab organismil kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega
  
• Võtab vastu meeleelunditelt saadud informatsiooni, analüüsib seda ning edastab närve mööda organitele vajaliku info.
  

PEAAJU

• Kaetud ajukestaga, ajuvedelikuga.
  
• Kaal 1.3 kg.
  
• Koosneb neuronitest ja kahest ollusest: Hallollus (välimine kiht): närvirakukeha + dendriidid; Valgeollus( seesmine kiht): neuriidid e. pikad jätked.
  
• Peaajust lähtub 12 paari närve
  
• Peaaju kaitsevad luuline ümbris, ajukestad ja ajuvedelik.
  
• Ülesandeks on info kogumine, analüüs, otsuste tegemine; saatmine organitesse.
  

Närvirakke pärast sündimist juurde ei moodustu ja inimese vananedes nende arv väheneb. Samas luuakse pidevalt uusi sidemeid närvirakkude vahel, niisiis inimeste võimed ei kannata.
1) SUURAJU e. OTSAJU

• Moodustab 70% peaaju mahust
  
• Koosneb kahest ajupoolkerast (Parem pool, mis määrab inimese muusikalised ning kunstilised võimed, ka kujutlusvõime; Vasak pool on seotud lugemise, kirjutamise, rääkimise, loogilise mõtlemise ja matemaatiliste võimetega)
  
• Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks – umbes 3mm paksune ja moodustub mitmetest närvirakkude kihist .
  

Ajukoor kontrollib: 1) Vaimset ja füüsilist tegevust 2)töötab ümber infot 3)elundite tegevust
Ajukoore piirkonnad: 1)Laubasagaras: kõne-, mõtlemis- ja liigutamiskeskus.
2)Kiirusagaras: nahatundlikkuse, lihasetundlikkusekeskus.
3)Oimusagaras: kuulmis -, haistmis- ja maitsmiskeskus.
4) Kuklasagaras: nägemiskeskus.

• Mälu(lühimälu ,püsimälu) on kogutud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Inimesel on arenenud erinevad mäluliigid, näiteks kuulmis-, nägemise- ja ruumimälu.
  

2)VAHEAJU

• Reguleerib ainevahetust, eritamist, sigimist ning kehatemperatuuri.
  

3) KESKAJU

• Reguleerib lihaste toonust
  
• Edastab infot suurajust seljaajju.
  

4)VÄIKEAJU

• Reguleerib lihaste tööd ja tasakaalu, liigutuste täpsust.
  

5) PIKLIKAJU

• Reguleerib meie tahtele allumatute elundite tööd ( kopsud , süda, sisenõrenäärmed)
  

SELJAAJU

• Asub selgrookanalis, mille moodustavad selgroolülide kaared
  
• Kaal 34-38 g.
  
• Koosneb hall- ja valgeainest
  
• Väljub 31 paari seganärve
  

Seljaaju ülesanded:

• Vahendab infot organite ja peaaju vahel.
  
• Juhib kaasasündinud käitumist – tingimatuid reflekse, mis aitavad kiiresti reageerida hädas.
  

PIIRDENÄRVISÜSTEEM
Piirdenärvisüsteem koosneb närvidest, mis ühendavad organeid kesknärvisüsteemiga. Nendeks närvideks on: 1) Aferentsed e. tooma -närvikiud e. tundenärvikiud (juhivad närviimpulsse organitest pea- ja seljaajusse. 2) Eferentsed e. viima-närvikiud e. liigutusnärvikiud (juhivad närviimpulsse kesknärvisüsteemist elunditesse). 3) Seganärvid (juhivad närviimpulsse mõlemas suunas).
Närviimpulss e. erutus on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. Kahe närviraku jätked ei puutu omavahel kokku. Närviimpulsside edasikanne ühelt närvilt teisele toimub sellesse tühja ruumi vabanevate eriliste keemiliste ainetega. Kui ülekandeainet on kogunenud piisav hulk, erutab see järgmist närvirakku ja vallandab elektrilise impulsi, mis mööda närvirakku edasi hakkab levima.
Somaatilise närvisüsteemi moodustavad liikumis - ja meeleelundite närvid ja see korraldab suhtlemist välismaailmaga. Somaatiline närvisüsteem reguleerib:

• Tahtele alluvate skeletilihaste tööd ja juhib meie liigutusi
  
• Suhteid väliskeskkonnaga
  

Vegetatiivne närvisüsteem:

• Juhib tahtele allumatute elundite tegevust.
  
• Reguleerib ainevahetuse ja paljunemisega seotud protsesse.
  

Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Reflekse on kahte liiki:

Tingitud refleksid, mis

• Omandatakse elu jooksul
  
• Aja jooksul kustuvad, tekivad juurde uued.
  

Tingimatud refleksid, mis

• On kaasasündinud
  
• On pärilikud
  
• Toimivad kogu elu
  

Refleksikaar on tee, mida mööda liigub erutus:
1) retseptorid – erutust vastuvõtvad närvirakud
2) aferentsed närvikiud
3) kesknärvisüsteem
4) eferentsed närvikiud
5) reageeriv elund