SISENÕRENÄÄRMED; KESKNÄRVISÜSTEEM: MEELEELUNDID (1)

KORDAMISKÜSIMUSED, SISENÕRENÄÄRMED; KESKNÄRVISÜSTEEM: MEELEELUNDID. 1,. Mis on sisenõrenäärmed? - Sisenõrenäärmed on näärmed, mille ülesanne on toota hormoone ja eritada 
neid otse verre. Verega lähevad hormoonid rakkudesse ja kudedesse ning 
annavad organismile edasi vajalikku infot. 2. Joonistelt leida kõik sisenõrenäärmed, nimetada nende hormoonid ja toime 
organismis.  Ajuripats ehk hüpofüüs on herneterasuurune sisesekretsiooninääre mis juhib teiste 
sisenõrenäärmete tööd. Lisaks toodab ta kasvuhormooni ja endorfiine ehk heaoluhormoone ning 
reguleerib suguelundite ja luustiku arengut.   Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi. Kilpnääre 
paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema hormoonid mõjutavad organismi kasvamist ja arengut 
ning ainevahetuste kiirust.  Kõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad kaaluvad ligikaudu 0,1 
grammi. Asuvad kõri piirkonnas ning toodavad hormoone mis reguleerivad kaltsiumi ja fosfori 
ainevahetust. Kaltsiumit ja fosforit on vaja luukoe normaalseks arenguks. Kõhunääre ehk pankreas toodab insuliini mis reguleerib meie veresuhkru taset. Samuti toodab 
kõhunääre glükagooni. Käbikeha hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und ning
mõjutavad ka naha pigmentide sünteesi. Sugunäärmed toodavad suguhormoone mis mõjutavad sootunnuste arengut. Sugunäärmed 
hakkavad tööle murdeeas. (Naise suguhormoonid on östrogeen ja progesteroon ning mehe 
suguhormoonideks on testosteroon.) Neerupealised toodavad adrenaliini mis kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette 
pingutuseks, s.o ohule reageerimiseks. 3. Millised omadused on iseloomulikud hormoonidele? Hormoonide ülesanne on reguleerida ainevahetusprotsesse, organismi kasvu ja 
arengut, sugulisest arengut ja käitumist, instinktide väljakujunemist. Hormoonid 
ei algata uusi protsesse, vaid reguleerivad rakkudes olemasolevaid.  Samuti 
koostöös närvisüsteemiga tagavad nad organismis toimuvate protsesside 
regulatsiooni. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne ehk nad mõjutavad ainult 
kindlat elundit või kudet. 4. Millest koosneb ja mis ülesanne on kesknärvisüsteemil? Kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust.
Peaaju paikneb koljus, ta kaalub umbes 1,3- 1,4 kg ja meenutab väliselt sültjat 


massi. Peaaju koosneb miljarditest närvirakkudest, mis moodustavad ajus 
erineva ülesandega piirkondi ja keskusi. Seljaaju paikneb selgrookanalis. Kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet ja valgeainet. Hallaine koosneb 
peamiselt närvirakkude kehadest, valgeaine moodustavad aga närvirakkude 
pikad jätked. Suuraju koor koosneb peamiselt hallainest, koore all paikneb 
valgeaine. Seljaajus paikneb aga hallaine seesmiselt ja valgeaine moodustab 
välimise kihi. 5. Millest koosneb ja mis omadused on piirdenärvisüsteemil?  Piirdenärvisüsteem, mille moodustavad väljaspool selja- ja peaaju paiknevad 
närvid. Tema ülesanne on vahendada infot kesknärvisüsteemi ja ülejäänud 
organismiosade vahel. 6. Milline on närvirakuehitus? Kuidas ta toimib? Osad leida joonisel.  Närvirakk on närvisüsteemi ehitusüksus mille ülesanne on organismis infot edasi 
kanda. Närvirakul ehk neuronil on keha ning kahte tüüpi jätkeid – pikem on akson
ja lühikesed on dendriidid. 7. Millised on peaaju osad ja tema funktsioonid? Peaaju osad leida joonisel  Suuraju - kõige suurem ja arenenum, moodustab 70% peaaju mahust. On 
jaotunud paremaks ja vasakuks poolkeraks, mis on omavahel närvidega 
ühendatud. Ajukoor juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust, säilitab ja töötleb ümber 
informatsiooni. Suuraju koores asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused : kuklasagaras nägemiskeskus, oimusagara välispinnal kuulmiskeskus, sisepinnal maitsmis- ja haistmiskeskus, laubasagaras mõtlemis- ja kõnelemiskeskus, tsentraalvao piirkonnas tunde- ja liigutuskeskus. Väikeaju asub kuklaosas, reguleerib lihaste koos-tööd. Tänu väikeajule kujunevad
liigutusvilumused ja tasakaalutunne. Keskaju edastab infot suurajust seljaajju ja hoiab lihaste toonust. Vaheajus asuvad ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri 
reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab peaaju seljaajuga ning juhib ka mitmeid tahtele allumatuid 
tegevusi - hingamist ja südametegevust. 8. Mida teevad somaatiline ja autonoomne närvisüsteem ? 


Piirdenärvisüsteem jaguneb:
Kehaliseks ehk somaatiliseks närvisüsteemiks - juhib tahtele alluvaid tegevusi 
(näiteks lihaseid). Koosneb närvidest ja närvisõlmedest ehk ganglionidest Autonoomseks ehk vegetatiivseks närvisüsteemiks – juhib tahtele allumatuid 
tegevusi (näiteks seedimist). Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks 
närvisüsteemiks.  9. Milline on silmaehitus. Silma erinevate kestade funktsioonid? Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Täiskasvanud inimese 
silmamuna kaalub umbes 7 grammi ja selle läbimõõt on ligikaudu 2,5 cm. Meeste silmad 
on naiste omadest veidi suuremad. Silma ees- ja tagaosa ehitus on erinev. Eespoolt katab ja kaitseb silmamuna läbipaistev 
sarvkest. Valguskiired tungivad sellest läbi. Kumer sarvkest suunab valguskiired 
järgmistele silmaosadele. Silma sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta 
keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava 
suurus, mis reguleerib silma langeva valguse hulka. Hämaras on silmaava suurem, 
eredas valguses aga väiksem. Silmaava suurus ei muutu hetkega, selleks kulub kindel 
aeg. Seetõttu vajavad silmad kohanemisaega, kui valgustingimused järsult muutuvad, 
näiteks valgest hämarasse või valgesse minekul. Silmaava ümbritsev vikerkest ehk iiris 
sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. Lõunapoolsetes maades elavad inimesed on tavaliselt tumedasilmsed. Neil moodustub 
organismis pigmenti rohkem ja see kaitseb silmi ereda päikesevalguse eest. Põhjamaade 
elanike silmad on päikesekiirguse suhtes tundlikumad, sest nende vikerkestades on 
pigmenti vähem. Silmaava läbinud valguskiired langevad silmaava taga paiknevale silmaläätsele, mis oma 
kujult ja funktsioonilt sarnaneb luubiga. Läätse ümbritseb ripslihas, mis muudab läätse 
kuju ning hoiab seda paigal. Läätse kuju muutub sõltuvalt sellest, kui kaugele vaadatakse. Ripslihase 
kokkutõmbumine ja lõtvumine muudab läätse kas kumeramaks või lamedamaks. Läätse kuju muutmine võimaldab meil normaalse nägemise korral näha ühtviisi selgelt nii
lähedal kui ka väga kaugel asetsevaid asju. Kaugele vaatamisel on ripslihas lõtv, lihast ja 
läätse ühendavad sidemed aga pingul ja tõmbavad läätse lamedamaks. Lähedale 
vaadates tõmbub ripslihas kokku, sidemed lõdvenevad ning lääts kumerdub. Silma sisemus on täidetud läbipaistva vedelikuga. Läätse ees on see vedelam, läätse taga
aga sültjas, moodustades klaaskeha. Lääts koondab ja suunab valguskiired läbi klaaskeha
võrkkestale, mis katab silma tagaosa seestpoolt. Läätse läbinud valguskiired tekitavad 
võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutise. Võrkkestal on täita äärmiselt oluline ülesanne, sest just võrkkestas on valgustundlikud 
rakud- kolvikesed ja kepikesed-, mis võtavad vastu valgusärritusi. Kokku on silma 
võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. Kepikesed eristavad 
musta valgest, kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kõige rohkem 
võrkkesta keskosas, äärealadel on rohkem kepikesi. Võrkkestal pupilli vastas on koht, kus
asuvad ainult kolvikesed. Seda võrkkesta osa nimetatakse kollatähniks. Kollatähnis on 
nägemisteravus kõige suurem. Seepärast näeme kõige teravamalt otse silmaava vastas 
asuvaid objekte. Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed, võimaldades nägemist ka nõrgas valguses. 
Kolvikesed vajavad ärrituse vastuvõtuks rohkem valgust, mistõttu inimene hämaras 
värvusi hästi ei erista.


Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemilised muutused, mis 
põhjustavad elektrilisi impulsse. Impulsid kanduvad valgustundlikest rakkudest 
närvikiududesse ja koonduvad nägemisnärvi. Viimane juhib impulsid edasi peaaju 
nägemispiirkonda. Kohta, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga, nimetatakse 
pimetähniks. Pimetähni piirkonnas võrkkestal valgustundlikke rakke ei ole ja nii on see 
nimetus igati õigustatud. Silmamuna tagumist osa katab kõvakest, mille eespoolne, nähtav osa on silmavalge. 
Kõvakesta all paikneb soonkest. Nagu nimetusestki näha, sisaldab soonkest rikkalikult 
veresooni. Soonkest varustab silma rakke hapniku ja toitainetega ning osaleb silma 
temperatuuri reguleerimises. 10. Kuidas tekib ja milles seisneb lühinägevus? Kuidas korrigeerida? Pilt tekib võrkkesta ette, sest silmamuna lääts on liiga pikk. Saab korrigeerida 
kaksiknõgusate prillidega. (lähedale näeb, kaugele ei näe) 11. Kuidas tekib ja milles seisneb kaugnägevus? Kuidas korrigeerida? Silmamuna lääts on liiga lühike, kujutis tekib võrkkesta taha. Saab korrigeerida 
kaksikkumerate prillidega. (kaugele näeb, lähedale ei näe) 12. Kuidas toimib refleksikaar? Retseptorid (meeleorganis)  – sensoorsed närvikiud – KNS - motoorsed närvikiud –
lihasnäärmed – ärritus 13. Millised on tingitud refleksid? Näited analüüsida Tingitud ehk omandatud refleksid on seotud suuraju koore tööga ning kujunevad 
õppimise ja harjutamise tulemusena, kusjuures olulised on ka varasemad 
kogemused. Teatud haiguste puhul võivad tingitud refleksid kaduda. Tingitud 
reflekside näiteks on: klaveri mängimisel klahvidele vajutamine, auto juhtimisel 
gaasipedaalile vajutamine jne. 14. Kuidas mõjub organismile alkohol? Milline on ta lühi- ja pikaajaline toime? Alkohoolsed joogid mõjutavad Sinu vere alkoholisisaldust (alkoholi grammides 
ühe liitri vere kohta) erinevalt, sõltuvalt Sinu soost, kehakaalust, vanusest, 
geneetilistest omadustest, joomise kiirusest ja sellest, kas Sa joomise ajal ka 
sööd. Naistel on kehas vähem vett (ja rohkem rasva) kui meestel ning seetõttu 
tekib naiste veres sama alkoholikoguse joomisel suurem alkoholisisaldus. 15. Mis on narkootikumid? Miks nad tekitavad füüsilist või psüühilist sõltuvust ? Narkotikumid on mõnuained, millel on palju erinevaid toimeid, kõige levinuim 
neist on kanep. Nad aeglustavad või/ja kiirendavad sünapside tööd, pakkudes siis tarbijale kas 
rahustava või energilise tunde. Narkootikumid stimuleerivad ajus õnnehormoone,
tekitades tarbijale sõltuvuse. 16. Millised on tingimatud refleksid? Näited analüüsida


Tingimatud refleksid on pärilikud ja seetõttu kutsutakse neid ka kaasasündinud 
refleksideks. Need on tahtele allumatud ja elu jooksul neid õppima ei pea. Siia 
kuuluvad näiteks imemis-, neelamis-, oksendamis-, haaramisrefleks jne. Osad 
refleksidest avalduvad sünnihetkel, osad avalduvad hiljem. Näiteks imik oskab 
sündides kohe imeda, hingata, nutta jne. Kolmandal elukuul hakkab ennast 
pöörama selili asendist kõhuli üle mõlema külje. Tingimatud refleksid on seotud 
seljaaju ja piklikaju tööga. 17.  Millised on nägemise tervishoiu reeglid. Vähemalt 4 18. Millised haigused on daltonism, kanapimedus, hallkae? Kas ja kuidas saab 
hoiduda neist?