ANATOOMIA 33-34 LOENG (0)

ANATOOMIA 33-34 LOENG 01. 12.11
Viljastamine
Toimub munajuhas, munarakk haaratakse narmaste poolt, ampullaarosas ( laienenud osas).
Viljastatud munarakk liigub mööda juha emaka suunas ja jõuab emakasse u 4-5 päeval pärast viljastamist, selle aja sees teeb rakk läbi muutused lõigustumise munajuhas, vorm, mis jõuab emakasse nim blastotsüstiks. Munarakk ei imlanteeru (pesastu) kohe. Pesastumine toimub 6-7 päeva möödumist pärast viljastumist. Pärast pesastumist hakkab arenema loode. Blastotsüsti kestadest areneb platsenta (emakook) – viimase kaudu toimub loote varustamine verega ja veres hapniku ja toitainetega . Endokriinse funktsioonine toodab platsenta hormoone.

Platsenta eelaste e trofoblast alustab kohe pärast pesastumist hormooni HCG(inimese koorioni gonadotropiin – Human chorion gonadotropin) produtseerimist. HCG põhjal saab kõige esimesena rasedust diagnoosida. Tema taseme tõusu järgi saab 7-8 päeval pärast viljastumist määrata raseduse. (KODUSED RASEDUSTESTID PÕHINEVAD HCG-l)HCG-l samsasugune toime nagu LH-l, ei lase munasarjal areneda, ei toimu menstruatsiooni, limaskesta väljumist. HCG max tase on 6.-8. rasedusnädalal, hiljem tase langeb.
2) U 12. nädalaks on tähtsuse kaotanud, sest platsenta produtseerib ise kollakeha hormoon progesterooni. Kollakeha ära ei kao, aga tal pole funktsionaalset tähtsust. Progesterooni eesmärk raseduse säilitamine – tema mõjul emaka silelihased lõõgastuvad, prog mõjul langeb tundlikkus östrogeenide ja oksütotsiini suhtes.
3) Östrogeenide funktsioon raseduse ajal – stim kasvuprotsesse emakas ja stimuleerida veresoonte kasvu emakas, samuti ka verevarustust . Kontraktsiooni ta esile ei kutsu.
4) PLC – platsentaarne laktogeenne hormoon (Human chorion somatomammotropiin) - stim rinnanäärmetes piimanäärmete teket/arengut – hormoon stimuleerib loote kasvu (kõhred)
Adrenokortikotroopne hormooni ja türeotroopseid hormoone sünteesitakse ka.
SÜNNITUSTEGEVUS
Kui loode välja kantud , langeb emakas allapoole, tekitab emakakaelavenituse. Väljakantud lootel raseduse lõpus suureneb neerupealise koores toodetava kortisooli hulk ja selle mõjul muutub omakorda platsentas progesterooni ja östrogeenide suhe (östrogeenide kasuks). Suureneb tundlikkus östrogeenidele kui oksütotsiini suhtes. Emakakaelavenitus vallandab oksütotsiini tagasagarast, see jõuab emaka silelihastele, kontraktsioon tugevneb. Sama põhjustavad östrogeenid ise. Emaka seinast vabanevad prostaglandiinid.
NÄGEMINE
Silma ehitus: KINGISSEPA ÕPIK!
Silma optilise süsteemi moodustavad:

sarvkest (cornea)

lääts ( lens )

eeskamber ( anterior camber)

klaaskeha
Seda süsteemi läbib kujutis.
Pupill – pupilli läbimõõt muutub pupilliahendaja ja –laiendaja lihase mõjul. Regulleeritakse valgushulka. Pupill hämaras – suureneb, valges – aheneb.
Silmamunal erinevad kestad :

fibrooskest – (eesosaks sarvkest, moodustab 1/6 fibrooskestast), ülejäänud 5/6 skleera (kõvakest)

soonkest koosneb vikerkestast ( iris ), mis sisaldab pigmenti ja annab silmadele värvuse; ripskeha ja soonkest.
Lääts Žinni ligamendi – võtavad osa lähedale ja kaugelevaatamiseks.

võrkkest ( reetina ) – seal paiknevad nägemistundlikud retseptorid ( kepikesed ja kolvikesed )
Kolvikesed – nägemine valges, värvuste vastuvõtmine – neid on tihedamini tsentraalselt
Kepikesed – nägemine pimedas – neid on külgmiselt rohkem
Võrkkesta taga on koht, kus kolvikeste tihedus on maksimaalne – tsentraallohk. Ja veelgi suurema tihedusega – kollatähn. Silm fokusseerib kujutise tsentraallohu piirkonda, eriti terava nägemise korral kollatähni piirkonda. Võrkkestas on piirkond, kus rakud puuduvad – nägemisnärvi väljumiskoht võrkkestas – pimetähn.
Silmamunal 6 lihast, mis kuuluvad tserobrospinaalsesse NS-i. Nende abil toimub silmaliigutamine – ülemine ja alumine sirglihas , sisemine ja välimine lihas, ülemine/alumine põikilihas. Nelja innerveerib silmaliigutjaja närvikiud (ülemist/alumist, seesmist lihast ja ülemist põikilihast; alumist lihast innerveerib plokinärv, välist närvi 6. kraniaalnärv. – silmaahendajat innerveerib parasümpaatiline mõju – pupilli laiendajat innerveerib sümp NS-i närv – ripslihast nervus ciliaris??)
Nägemismeele tsentraalsed juhteteed ja nägemisaistingu teke
Kujutis tekib silma võrkkesta retseptorites erutuse: valges-kolvikestes. Erutus antakse nägemisnärvi kiududele. Silma võrkkestalt lähtuvate närviimpulsside kulg ajju kulgeb võrkkesta seesmisest ja välimisest poolest erinevalt. Kummagi silma sisemiselt poolelt pärit närviimpulsid kulgevad mööda närvikiude, mis ristuvad ajus, ristumiskohta kutsutakse ristmikukohaks. Pärast ristmikku liiguvad ajju vasakul pool need närviimpulsid, mis pärinevad vasaku silma võrkkesta välimiselt poolelt ja parema silma sisemiselt poolelt. Aju paremasse poolkerra suunduvad need impulsid , mis pärinevad võrkkesta välimiselt poolelt ja sisemise silma vasakult poolelt. Nägemisnärvide ........... nimetuvad ümber välimistes põimikkehades. Siin asuvad neuronite kehad, kuklasagaras moodustavad Brodmani 17.-19. väljad.
17. – primaarne nägemisväli, 18.-19. – assotsiatiivsed väljad, need võimaldavad nähtust aru saada.
Aisting tekib siis, kui erutus on jõudnud peaaju koorde.
Silma akommodatsioon
Silma kohanemisvõime lähedalt ja kaugemal olevate esemete vaatamiseks – see saavutatakse kolmel viisil:

läätse läbimõõdu muutmise teel – lähedale vaatamiseks mutuub lääts kumeramaks, kaugemal olevate esemete vaatamiseks lamedamaks. Läätse läbimõõdu muutus saavutatakse ripslihase abil, kui ripslihas kokku tõmbub – kontraheerub, siis läätse otstesse jääv Žinni ligament lõtvub. Lääts omandab elastsuse tõttu ümarama kuju. Kaugemal olevate esemete vaatlemisel ripslihas lõõgastub, Žinni ligament tõmbub pingule, lääts venitatakse välja.

Pupilli ahenemine või laienemine – lähedalolevate esemete vaatlemisel pupill aheneb, kaugelevaatamiseks laieneb

Silmamunade konvergents ( koondumine ) ja divergents ( hargnemine ) - silmamunad konvergeeruvad lähedale vaatamiseks; kaugele vaatamiseks divergeeruvad.
Kui akommodatsioon in häiritud, siis ei lange see võrkkestale; juhul, kui kujutis langeb võrkkestast ettepoole – lühinägevus (MÜOOPIA) (kasutatakse nõgusaid prille , viib kujutise tahapoole, et langeks täpselt võrkkestale) Lühinägevus noores eas – Zinni ligament lõdvem
Kaugnägevus – kujutis tekib võrkkesta taha, (kasutatakse kumeraid prille – kujutis tuuakse ettepoole)
Vanematel inimestel lääts muutub vähem elastsemaks – vaja prille!
Värvuste nägemise seletamiseks 3 liiki kolvikesi:

sinise

rohelise

punase
Teisi värve nähakse erineva valgustundlikkuse retseptori tagajärjel – värvused sõltuvad lainepikkusest, tekib vastava värvuse aisting. Värvipimedus e daltonism – häiritud kas mõne või kõikide värvide nägemine.
Kepikesed – pimedas nägemiseks, toimub rodopsiini nägemiseks. Toimub vitamiin -A, nägemisel suureneb võrkkesta tundlikkus, võtab teatud kohanemisaja, tänu rodapsiini muutustele tekib retseptorites aktsioonipotentsiaal e. retseptori erutus, mis edastatakse nägemisnärvi kiudude mööda ajju. Vitamiin A puuduse korral häirub nägemine pimedas – kanapimedus.