50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
34 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
algloom
Õppematerjali autor
XI. MEELEELUNDID 1. Silma ehitus. Nägemisretseptorid kepikesed ja kolvikesed, nende funktsioon Silmal eristatakse kesti: 1)Fibrooskest sellel on sarvkest(cornea) ja kõvakest. 2)Soonkest sellel on : a)vikerkest ehk iiris (annab silmale iseloomuliku värvuse). Iirise keskele jääb silmaava ehk pupill, mille läbimõõdu muutmise teel kahe erineva lihase abil saab suurendada või vähendada silma langevat valgust. Pupilli ahendajat innerveerib parasümpaatiline närvisüsteem. Pupilli laiendajat innerveerib aga sümpaatiline närvisüsteem. b)ripskeha (corpus ciliare). Ripslihase ja läätse vahel on ligament (ligamentum Zinni), mis võimaldab läätse läbimõõtu muuta. Kui ripslihas pingutub, siis see ligament aga lõõgastub, lõdveneb ja lääts omandab oma elastsuse tõttu ümarama kuju. Vastupidiselt aga kui ripslihas ise lõõgastub, siis ligament pingutub ja lääts lameneb. Silma läätse ülesanne
vajalikud ka B-rühma vitamiinid ja C-vitamiin".(Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV.Lk.75.) KASUTATUD KIRJANDUS 9 1 Kõik materjaled Urmas Kokassaar ja Mati Martin (Bioloogija põhikoole IV 2003-2004a.) 2 P. Simon. Pildiraamat inimese kehast.2007a. 3 Tiiu Vaasna. Sinu Keha. Tallinn : Valgus, 1993, Oktoober) 4 Meeli Roosalu. Inimese Anatoomia Koolibri, Tallinn, 2006 5 Brian J. Ford. Inimene. Belitha press/Koolibri 1994, trükitud Tallinna Raamatutrükikojas.) 6 Silm on nägemiselund (FOTO)- www.tahvel.ee/Silma_ehitus
rasunäärmete juhad vahetult naha pinnale. Rasunäärmete sekreet - naharasu - võiab karvu ja nahka, soodustades sellega nende püsimist elastsetena. See võie vähendab ka epidermise läbilaskvust mikroorganismidele ja mitmesugustele ainetele. Rasu nõristuse vähenemine põhjustab naha ja juuste kuivust. Naharasu sekretsioon väheneb inimese vananedes. Kasutatud kirjandus: W. Nienstedt, O. Hänninen, A. Arstila, S-E. Björkquist -Inimese füsioloogia ja anatoomia -Medicina 2001 L. Gavrilov, V. Tatarinov Anatoomia Tallinn ,,Valgus" 1985 J. Aul Inimese anatoomia Tallinn ,,Valgus" 1976 H.-P. Kingisepp Inimese füsioloogia TÜ 2001 A. Vahtramäe Füsioloogia loengud Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis 2006 Koostanud M. Kolga 13 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2007sügis
Rakk ja koed Raku ehitus Rakk on organismi kõige väiksem üksus, millel on elu tunnused. Kõige pisemad organismid koosnevad ainult ühest rakust. Rakkude ehituse järgi jaotatakse organismid kahte suurde rühma: eeltuumsed ja päristuumsed. Eeltuumsete organismide rakkudes puudub tuum. Eeltuumsed organismid on bakterid. Päristuumsed on kõik ülejäänud organismid, keda saab jaotada 4 riiki. Päristuumsed organismid on taimed, loomad, seened ja protistid. Rakutuum on nähtav ka valgusmikroskoobis. Rakutuuma ümbritseb 2 membraani, mis koos nende vahele jääva ruumiga moodustavad tuumaümbrise. Tuuma ümbritsevates membraanides on poorid. Pooride kaudu on tummasisene plasma ühenduses rakuplasmaga. Poorid on vajalikud aine- ja infovahetuseks. Rakutuum sisaldab pärilikkuseainet ehk kromosoome. Rakutuum kontrollib ja suunab raku elutegevust. Pärilikkuse aine info alusel sünteesitakse kõik organismi valgud. Tuuma kromosoomides olev info kandub edasi põlvest põlve. Tuumas on a
TARTU RAATUSE GÜMNAASIUM Kristjan Saarniit 10. a klass TUNNETUSPROTSESSID Referaat Juhendaja: Külli Muug Tartu 2008 Tunnetusprotsessid e kognitiivsed protsessid ... on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aistingud Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Räägitakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistingutest. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: · retseptoritest e tundenärvilõpmetest võtavad ärritusi vast
Milleks IAF? · Ümbritsevat tunnetamine algab võrdlusest iseendaga. · Inimese ehituse ja talitluse tundmine on meile lähtekohaks looduse tundmaõppimisel laiemalt. Anatome kr. lahti või välja lõikamine Anatoomia alajaotused: 1) normaalanatoomia 2) patoloogiline anatoomia 3) topograafiline anatoomia teatud kohtade või organite anatoomia (N:pea, rindkere jne.) 4) arenguanatoomia viljastatud munarakust kuni täiskasvanuks; embrüoloogia - viljastatud munarakust kuni lootekestadest vabanemiseni 5) mikroskoopiline anatoomia e. erihistoloogia 6) võrdlev anatoomia 7) funktsionaalne anatoomia jne Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Nii ajalooliselt kui ka sisuliselt rajaneb ta anatoomial õpetusel organismide makro- ja mikrostruktuurist Physis kr. loomus, loodus ; = ld. Natura Füsioloogia alajaotused:
Veri pääseb nendesse ainult diastolis, kui klapihõlmad on suletud. Süstoli maksimaalrõhu ajal seiskub südame vasaku vatsakese verevarustus. Südamelihasrakkude morfofunktsionaalsed iseärasused-Südamelihaskiud koosnevad mitmetest seostusdiskide ühendatud kardiomüotsüütidest. Sideliidused muudavad südamelihase funktsionaalseks süntsüütiumiks. Rakupiird ei takista impulsi üleminekut rakust rakku.( Kõik või mitte midagi seadus.) Mille poolest on kuulus A.Rauber-töötas Tartus anatoomia professorina, saavutas maailmakuulsuse anatoomiaatlasega(ilus saksamaal 1897). Aktsioonipotentsiaal südamelihasrakkudes-Kui südametsükli kestus on 1-0,85 sekundit, siis kestab absoluutne refraktaarsus umbes 20 sek. Sellele järgneb erutuse järkjärguline taastumine, mille jooksul võib uue erutuse esile kutsuda normaalsest tugevamate ärritajatega. Kuna südamelihas refraktaarsuse ajal uutele ärritajatele ei reageeri, siis hoitakse sellega ära
Eksami kordamisküsimused (kevad). 1. Südame ehitus ja selle ealised iseärasused. Kaasasündinud südamerikked. Süda paikneb rindkere õõnes, rinnaku taga ja jääb pisut vasakule. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku. Tipp on suunatud allapoole (teravam osa) ja põhimik ülesse. Tipp jääb suuremal osal inimestest viiendasse roide vahemikku, vasaku rinnanibu joonele. Südamel lihase suurenemise korral on ka tipuasend muutunud. Südame kokkutõmmete ajal annab tipp tõuke vastu rindkere siseseina (seestpoolt). Seda nimetatakse tipu tõukeks. See on käega hästi tuntav (kui just kehakaal suur ei ole, hästi lastel tunda). Südame suurus sõltub vanusest ja treenitusest ja patoloogiast. Südame haiguste korral võib südame mass olla märksa suurem, kui nt. tavaliselt (sportlastel on ka suurem umbes 300 g). Süda on neljakambriline, neid kutsutakse kodadeks ja vatsakesteks, 2 koda, 2 vatsakest, vasakul ja paremal pool. Vasaku ja parema poole vahel on vahesein. Südamesise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid