Bioloogia, koed ja elundid (0)

KOED
Epiteel, side, närvi ja lihaskude
Epiteelkude
Ehitus:

• rakuvaheainet on vähe
  
• rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval
  
• teistest kudedest eraldatud basaalmembraaniga
  
• esinevad ka limanäärmed, epiteelrakud , närvilõpmed
  

funktsioon:

• vooderdab kehaõõnt katab keha ja elundite pingu
  

• võimaldab ainevahetust väliskeskkonna ja organismi vahel
  
• eristab nõresid
  
• osaleb haavade paranemisel
  

Liigid:

• katteepiteel
  
• ripsepiteel
  
• silinderepiteel
  
• näärmeepiteel
  

Sidekude
Ehitus:

• palju rakuvaheainet
  
• rakke on koes vähe
  

funktsioon:

• kaitseülesanne
  
• tugiülesanne
  
• tagab elastsuse, vetruvuse
  
• toitefunktsioon
  

sidekoe liigid:

• rasvkude
  
• luu ja kõhrkude
  
• veri
  

Lihaskude
Ehitus:

• pikad ja peenikesed rakud
  
• lihas koosneb lihaskiududest
  

funktsioon:

• kokkutõmbumisvõime
  
• erutusvõime
  

Liigid:

• vöötlihaskude
  
• silelihaskude
  
• südamelihaskude
  

Närvikude
Ehitus:

• koosneb närvirakkudest
  

funktsioon:

• ärrituste, erutuste vastuvõtmine ja edasijuht.
  
• Sünaps- võimalik erutuse ülekonna
  
• Närvirakke juurde ei teki, sest küpsel närvirakul puudub pooldumisvõime
  

ELUNDID
Katteelundkond
Funktsioon:
* nakh katab ja kaitseb organismi
*nahaalune rasvkude pehmendab lööke
*nahk toodab pigmenti e melaniini, mis kaitseb UV kiirg.eest
*UV toimel sünteerib nahk D-vitamiini, mis tug. Luustikku
*talitleb hingamiselundkonda
*termoregulatsioon
Tugi ja liikumiselundkond

• kehale toeks
  
• annab kehale kuju
  
• tagab liikumise
  
• lihased aitavad säilitada kehatemperatuuri
  
• lameluudes toimub vereloome
  
• kollases luuüdis talletuvad rasvad, lihastes glükogeen
  
• miimilised lihased võimaldavad väljendada emotsioone
  

vereringeelundkond

• tagab pideva ainevahetuse organismis
  
• võimaldab hapniku, toitainete ja hormoonide transtporti
  
• transpordib kudedest ära tekkinud jääkained
  
• ühtlustab kehatemperatuuri
  

hingamiselundkond

• kindlustab organismi ja väliskeskkonna vaelise gaasivahetuse
  
• rakuhingamine e dissimilatsiooni käigus sünt. Eluprotsessideks vajalik energia
  

ninaõõs- neel -kõri-hingetoru- kopsutoru -bronhioolid- alveoolid
seedeelundkond

• toimub toidu mehhaaniline purustamine ja toitainete keemiline lagundamine
  
• peensooles toimub lõhustumissaaduste imendumine verre ja lümfi
  
• jämesooles vee imendumine, käärimine ja roiskumine bakterite toimel
  

sisenõrenäärmed

• hüpofüüs e ajuripats toodab hormooni, mis juhib teiste sisenõrenäärmete talitlust ja kasvuhormooni
  
• käbikeha asub peaajus, hormoon reguleerib ööpäevaseid rütme ja nahapigmendi sünteesi
  
• kilmnäärme hormoon- reguleerib ainevahetuse kiirust
  
• kõrvalkirpnäärmed eritavad adrenaliini-hirmuhormooni hirm
  
• kõhunääre- eritab insuliini ja glükagooni, mis reguleerivad veresuhkru sisaldust
  
• sugunäärmed- eritavad suguhormoone , mis põhjustavad teiste sootunnste väljakujunemist ja sugurakkude küpsemist.
  

Meeleelundid

• meelerakud e retseptorid võtavad väliskkeskkonnast vastu ärritusi
  
• retseptoritele on iseloomulik suur tundlikus
  
• nahal on kompe, valu ja temperatuuriretseptorid
  

Närvisüsteem

• sünapsid on kohas, kus ühe neutroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule
  
• sünapside kaudu toimub info töötlemine närvisüsteemis
  
• signaal liigub neutronist neutronisse ühes suunas
  
• sünapsid reguleerivad impulsi tegevust
  
• sünapsid on elektrilised või keemilised
  

kordamine:

• veresooned mis viivad verd kudedest südamesse- veenid
  
• kopsuarterites voolab -venoosne veri
  
• automatism on omane –südamelihaskoele
  
• testosteroon -meessuguhormoon
  
• veri on –sidekude
  
• nägemiskeskus asub suurte poolkerade- kuklasagaras
  
• sõnaline inf. Kodeeritakse algselt- skundaarsesse mällu
  
• antikehi valmistavad lümfotsüüdid on – valgelibled
  
• milliste kudede rakud ei uuene- närvikudede
  
• reasta erituselundkond, alustades organismist kõige rohkem vett eemaldavast elundist- neerud , soolestik, nahk, kopsud