Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kriitiline mõtlemine ja argumenteerimine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
induktsioon, otsustus, beethoven, popper, sokrates, deduktsioon, eelduste, zenon, jumalatõestus, asjadel, kooskõlalisus, deduktiivne, vitamiin, mõtlemisvorm, sisend, väljund, platon, kategooriaviga, ratsionalism, popperi, väiteid, parajasti, hommikul, korrektsus, budist, eeldusi, induktiivne, kilpkonn, vastuste, argumenteerimine, jumalatõestusedLause loogikas Jüri on näljane. Kui lause on tõene, siis ütleme, et selle lause tõeväärtus on T. Kui lause on väär, siis selle lause tõeväärtus on V. Arutlused Arutlus on lausehulk, mille üks liige (järeldus) arvatavalt tuleneb ülejäänutest (eeldustest). Igaüks, kes kõvasti töötab, saavutab edu. Jaan töötab kõvasti. Jaan saavutab edu. Deduktiivne kehtivus Arutlus on deduktiivselt kehtiv parajasti siis, kui ei ole võimalik, et tema kõigi eelduste tõesuse korral on järeldus väär (st ei ole võimalik kooskõlaliselt jaatada tema eeldusi ja eitada järeldust). Vastasel juhul on arutlus deduktiivselt mittekehtiv. Näited Iga kurt on muusikaliselt andekas. Beethoven oli kurt. Beethoven oli muusikaliselt andekas. Iga indialane on budist. Igal budistil on kaks pead. Beethoven oli indialane. Beethovenil oli kaks pead. Deduktiivselt kehtival lausel võib olla kõik eeldused ja järeldus tõesed
Kui lause on väär, siis selle lause tõeväärtus on V. Arutlused Arutlus on lausehulk, mille üks liige (järeldus) arvatavalt tuleneb ülejäänutest (eeldustest). Igaüks, kes kõvasti töötab, saavutab edu. Jaan töötab kõvasti. Jaan saavutab edu. Deduktiivne kehtivus Arutlus on deduktiivselt kehtiv parajasti siis, kui ei ole võimalik, et tema kõigi eelduste tõesuse korral on järeldus väär (st ei ole võimalik kooskõlaliselt jaatada tema eeldusi ja eitada järeldust). Vastasel juhul on arutlus deduktiivselt mittekehtiv. Näited Iga kurt on muusikaliselt andekas. Beethoven oli kurt. Beethoven oli muusikaliselt andekas. Iga indialane on budist. Igal budistil on kaks pead. Beethoven oli indialane. Beethovenil oli kaks pead. Induktiivne tugevus
16. Meos 1996, 104 12 Võiks öelda, et tõestus on selline argumentatsioon, mida üldjuhul keegi ei vaidlusta. Et vaid matemaatikas ja loogikas võib kohata selliseid argumentatsioone, ütlemegi, et ainult seal saab rääkida millegi tõestamisest. Hoopis teine lugu on ülejäänud teaduste ja ka igapäevaste arutlustega. Siin ei valitse enam üksmeelt selle suhtes, millised eeldused (argumendid) on enesestmõistetavad, ning mõnede eelduste varjatut kasutamine võib tekitada arusaamatusi. 13 Kokkuvõte Loodan, et töö täitis oma eesmärgi, tutvustada argumenteerimist ja peamist selle ümber. Sihilikult jätsin ma argumenteerimise veenmiskunstis ja argumenteerimise loogikas kõrvutamata, et panna lugejad rohkem antud teema üle mõtlema ja arutlema. Taotlen sellega seda, et minu arvates, kui jätta näiteks kirjalikes töödes nii öelda mingi
küll lähtub sellest, millisel juhul terve mõistus põhjendeid heaks peab, kuid võib ka ette kirjutada norme, mis on terve mõistusega vastuolus. Loogika kui mõtlemise mudel Loogikat võib pidada ka mõtlemise mudeliks, nimelt arutlemise mudeliks keeles. Induktiivne loogika Induktiivne loogika on filosoofia haru, mis püüab eristada induktiivseid arutlusi selle põhjal, kui hea põhjend mingi arutlus on. Vaatleme kahte arutlust: 1) Kõik inimesed on surelikud. Sokrates on inimene. Järelikult Sokrates on surelik. 2) Päike on seni iga päev tõusnud. Järelikult homme päike tõuseb. Esimene arutlus on kehtiv, teine mitte. Induktiivne loogika peab siiski teise arutluse eeldust järelduse heaks põhjendiks, paremaks kui järgmises arutluses: 3) Päike on seni iga päev tõusnud. Järelikult homme päike ei tõuse. Selline arutlus võib küll tunduda jaburana, kuid hasartmängijad kipuvad sarnast
- MANIPULATSIOON- põhineb tunnetel, mitmetähenduslik, hägusus, varjatud suunavad eeldused, teema vahetamine, lööklaused MIS ON ARUTLUSKÄIK? - Kui esitame argumentatsiooni, siis üritame kedagi veenda tõesuses - Üks väide pole argument (koosneb mitmest väitest, mis seotud; eeldused tõetavad järeldust) KEHTIVUS? - Argumendi kehtivuse võib kindlaks teha ilma, et eelduste tõeväärtus oleks teada - Kehtivus ei sõltu eelduste tõesusest - Väärate eeldustega argument võib olla kehtiv ja vastupidi - Kehtivus iseloomustab seost eelduste ja järelduste vahel - Argumendid on kehtivad või mitte kehtivad/ Väited on tõesed või väärad - On võimatu, et kõik eeldused tõesed, aga järeldus väär
inimestel on väga erinevad arusaamad loogilisest mõtlemisest; tegemist on näivjäreldusega, st mõttekäiguga (seosega), mis on psühholoogiliselt veenev, kuid tegelikult ebakorrektne. ei sõnastata kõiki argumente ning teised ei tarvitse varjatud argumentidega nõustuda; inimesed ei tarvitse olla üksmeelel, kas argumendid ikka on paikapidavad; argumendiahela iga lüli peab töötama (sh eeldus) mitte ainult enamik neist. Seos Induktiivne seos Mittetäielik induktsioon Täielik induktsioon Deduktiivne (formaalloogiline) seos Kui kõik eeldused on tõesed ja mittevasturääkivad ning deduktiivne arutlus on õigesti tehtud (korrektne deduktsioon), siis on ka järeldus tõene. Probleemid deduktiivse seosega kui valitud argumentide hulk ei ole piisav, siis ei õnnestu tõestust konstrueerida; üleliigsete argumentide kaasamine võib tõestamise liiga keeruliseks teha; ei pruugi olla võimalik kontrollida argumentide paikapidavust;
elementidena, mis esindavad mõtlemises neidsamu objekte jm. Paljudel juhtudel võib erinevaid objekte tajuda mingis olulises aspektis sarnastena või samastena, nii et kõigile neile vastab mõtlemise mingi üksainus struktuurielement mõiste. Mõistest saab mõelda nii, et sellega haaratud objektidele kas omistatakse mingeid omadusi või omistatakse neile mingite omaduste puudumine. Selline mõtlemise operatsioon on otsustus. Mõiste, millega haaratud objektide kohta otsustus tehakse, on subjekt; subjektiga haaratud objektidele omistatava omaduse mõiste on 4 predikaat. Mõnel juhul võib mõiste ise olla asi, millele omadusi omistatakse. Otsustust väljendab keeles väitlause. (Tegemist on esialgsete tutvustustavate selgitustega. Definitsioonid järgnevad järgmistes loengutes.)
teatud mõttes suhtelised, nad sõltuvad konkreetse loogika valdkonna süntaksi iseärasustest. Kuigi arutluse kehtivust saab kontrollida mitmeti, on suure enamuse loogikavaldkondade arutlusmeetodite aluseks ikkagi klassikaline loogika. Arutlus on kehtiv (ik valid) siis ja ainult siis, kui ei saa olla nii, et arutluse eeldused on tõesed väited, aga paratamatult tuletatud järeldus on väär. Kehtiv arutlusvorm garanteerib tõeste eelduste puhul tõese järelduse ning on loogika seisukohalt seaduspärane. Arutlus ei ole kehtiv (või on mittekehtiv ik invalid) siis, kui antud vormi järgi arutledes ei paratamatu, et me saame tõestest eeldustest tõese järelduse. St, et arutlus ei ole loogika seisukohalt seaduspärane. Arutlus on korrektne (ik sound) siis ja ainult siis, kui ta on kehtiv ning kõik tema eeldused (ja järeldus) on tõesed väited.
elementidena, mis esindavad mõtlemises neidsamu objekte jm. Paljudel juhtudel võib erinevaid objekte tajuda mingis olulises aspektis sarnastena või samastena, nii et kõigile neile vastab mõtlemise mingi üksainus struktuurielement – mõiste. Mõistest saab mõelda nii, et sellega haaratud objektidele kas omistatakse mingeid omadusi või omistatakse neile mingite omaduste puudumine. Selline mõtlemise operatsioon on otsustus. Mõiste, millega haaratud objektide kohta otsustus tehakse, on subjekt; subjektiga haaratud objektidele omistatava omaduse mõiste on 4 predikaat. Mõnel juhul võib mõiste ise olla asi, millele omadusi omistatakse. Otsustust väljendab keeles väitlause. (Tegemist on esialgsete tutvustustavate selgitustega. Definitsioonid järgnevad järgmistes loengutes.) Kõne puhul on sageli tähtis ka see, mis keeles räägitakse, mida on juba öeldud, milline on
mitmesse liigituse liikmesse – viga: autod jagunevad sõiduautodeks, bussideks ja liinibussideks //mõni buss ongi liinibuss//) 4. Liigitus peab olema pidev. (tuleb lähtuda lähimast võimalikust sooterminist – viga1: asjad jagunevad huntideks, karudeks ja teisteks;; viga2: loomad jagunevad selgroogseteks, putukateks, ämblikeks jt //pigem ikka enne selgroogsed vs selgrootud ja seejärel omakorda liigitamine veel//) 7. OTSUSTUS JA VÄIDE. VÄIDETE LIIGID. Otsustus on mõtlemise vorm, milles mõistetele omistatakse või mõistel välistatakse mingi omadus (tunnus). Otsustuse keeleliseks väljendusvormiks on lause, milles jaatatakse või eitatakse mindagi tegelike või kujuteldavate objektide, nähtuste, omaduste või suhete kohta. Lihtväited (subjekt, predikaat, koopula, kvantor) – kategoorilised väited (üldjaatav, üldeitav, osajaatav ja osaeitav).
mitmesse liigituse liikmesse viga: autod jagunevad sõiduautodeks, bussideks ja liinibussideks //mõni buss ongi liinibuss//) 4. Liigitus peab olema pidev. (tuleb lähtuda lähimast võimalikust sooterminist viga1: asjad jagunevad huntideks, karudeks ja teisteks;; viga2: loomad jagunevad selgroogseteks, putukateks, ämblikeks jt //pigem ikka enne selgroogsed vs selgrootud ja seejärel omakorda liigitamine veel//) 7. OTSUSTUS JA VÄIDE. VÄIDETE LIIGID. Otsustus on mõtlemise vorm, milles mõistetele omistatakse või mõistel välistatakse mingi omadus (tunnus). Otsustuse keeleliseks väljendusvormiks on lause, milles jaatatakse või eitatakse mindagi tegelike või kujuteldavate objektide, nähtuste, omaduste või suhete kohta. Lihtväited (subjekt, predikaat, koopula, kvantor) kategoorilised väited (üldjaatav, üldeitav, osajaatav ja osaeitav).
järjest uued veed. Ka inimene muutub pidevalt: vananemine, uued elamused jne. Igal järgneval hetkel me erineme sellest, kes me olime eelnenud momendil. Tähendab, see "Mina", kes eksisteeris hetk tagasi, enam ei eksisteeri. Tark on see, kes mõistab. Mõistmist saab ainult tunnetada. Paljuteadmine üksi targaks ei tee. Olemise filosoofia. Elea koolkond On ainult olemine, saamist (muutumist) ei ole. Esindajad: Parmenides, Xenophanes ja Zenon. Parmenides Olemas on ainult üks jagamatu ja liikumatu (muutumatu) olemine. Zenoni apooriad (paradoksid): 3 1) Achilleus ja kilpkonn võidujooks; stardivad samal ajal erinevatest punktidest; kui Achilleus jõuab sinna, kus kilpkonn oli, on kilpkonn juba uues punktis; Achilleus ei jõua kunagi kilpkonnale järgi. 2) Achilleus; start ja finis; enne terve distantsi läbimist tuleb läbida pool; enne seda poolest pool jne; liikumine ei saa kunagi alata.
meeleorganitele, on need ka tõesed. Võrreldes Demokritesega omistab Epikuros inimese poolt kogetavale maailmale palju suurema reaalsuse ning suhtub vähem skeptiliselt inimteadmiste väärtusesse. Alles Epikuros ütles selgelt välja, et ehkki aatomid on füüsiliselt jagamatud, on neid kontseptuaalselt siiski võimalik jagada- vastasel juhul ei saaks aatomitele omistada selliseid omadusi nagu näiteks kuju ja suurus. ONTOLOOGILINE ARGUMENT JA SELLE KRIITIKA. Ontoloogiline jumalatõestus ehk ontoloogiline argument on jumalatõestus, mille esimesena esitas keskaegne teoloog Canterbury Anselm. Laiemas tähenduses on ontoloogilised jumalatõestused kõik jumalatõestused, mis apelleerivad ainult mõistusele, mitte näiteks vaatlusele.Ontoloogia on filosoofia haru, mis tegeleb olemise olemusega. Anselmil ei olnud küll ontoloogilist süsteemi, kuid olemise olemus huvitas teda väga. Ta väitis, et on paratamatult olevad asjad, mis ei saa mitte olemas olla ja kontingentselt
A ¬A Küllaldase aluse seadus "Ükski väide ei saa olla tõene ega väär ilma küllaldase aluseta, põhjuseta." (Galina Vuks, Traditsiooniline formaalne loogika, Tartu, 1999, lk 30) Ülal esitatud arutlus A1 eksib just küllaldase aluse seaduse vastu. Arutluse rekonstrueerimine ja hindamine Arutluse hindamine seisneb järgnevas: 1) Otsustamine, kas selle eeldused on tõesed. 2) Otsustamine, kas selle järeldus on tõene 3) Otsustamine, kas eelduste ja järelduste vahelised seosed on loogiliselt kehtivad. (A2) E1: Rooma keiser Marcus Aurelius oli naine E2: Kõik Rooma keisrid olid mehed J: Rooma keiser Marcus Aurelius ei olnud naine. Seda arutlust hinnates osutame järgmisele: 1) Eeldused: E1 on väär; E2 on tõene 2) Järeldus: on tõene 3) Seosed: vasturääkivus E1 ja J vahel. Et me aga saaksime mingis tekstis olevat argumentatsiooni hinnata, tuleb ta eelnevalt rekonstrueerida
Ma ei saa tunnetada, et need laused võiksid olla tõesed. ``Mõtlemise'' sõna laiemalt mõistes võib rääkida ``õigest'' ja ``valest'' mõtlemisest, kuid selle hinnaks on sõna tähenduse hägustumine: kui ma saan n.ö. mõelda ``A on ja A ei ole'' ning ``neli on seesama mis viis'', miks mitte siis juba igasugust vaimset tegevust ``mõtlemiseks'' nimetada. Kuna loogika seisukohast pole meie terminoloogiline probleem kriitiline, jätame siinkohal keelefilosoofilise arutelu katki. 1.2 Induktsioon ja deduktsioon Laias laastus saab mõtlemismehhanisme jagada kahte põhirühma: üldistuste ja järelduste tegemine. 1.2.1 Õppimine ehk üldistuste tegemine ehk induktsioon Märgates, et paljud asjad, millega me kokku puutume, esinevad kas enamasti või alati koos, üldistame selle kokkusattumuse sageli reegliks. Laps jätab kiiresti meelde, et küünlaleegi puudutamisele järgneb valuaisting: paarist ``kokkusattumusest'' on ta moodustanud enda jaoks reegli, s.t
1.LOOGIKA AINE JA PÕHIREEGLID Ratsionaalne mõtlemine- järjekindel ja reeglipärane mõisteline mõtlemine, kusjuures reeglid peavad olema mingil viisil õigustatud. Need võivad tugineda nt kogemuse üldisusele, mille allikaks peetakse tihti tegelikkust. Ratsionaalse mõtlemise eesmärk- tegelikkusega kohanemine. LOOGIKA UURIMISVALDKOND ongi peamiselt ratsionaalse mõtlemise seaduspärasused ja mõtlemise aktide produktid. Irratsionaalne mõtlemine- ebakindel, reeglipäratu või järgib väljendamatuid või vaieldavaid reegleid. Ei kuulu otseselt loogika uurimisvaldkonda, kuid selle olemasoluga tuleb arvestada. Võib tugineda mõtleja sisemistele ajenditele, nt soovidele või hirmudele, sageli neid ajendeid ei teadvustata. Mõnikord on mõtlemise aluseks irratsionaalne soov või usk, aga arutluskäigud võivad olla vägagi ratsionaalsed. Intuitsioonile tuginev irratsionaalne mõtlemine ehk intuitiivne mõtlemine võib olla mõnes olukorras isegi efektiivsem kui loogiline mõtlemine,
Tallinna Nõmme Gümnaasium Karl Popper Referaat Koostaja: Tallinn 2011 Sisukord 1 Sissejuhatus Selle referaadi põhiline eesmärk on tutvuda ühe 20. sajandi mõjukaima teadusfilosoofi Karl 2 Raimund Popperi vaadetega. Selles referaadis kirjutan lühidalt Karl Popperi elust, haridusest ja loomingust. Selle referaadi abil
tagavad tugevustingimused. Argument on mõistetest, väidetest ja ühest järeldussammust koosnev diskursus, mille sihiks on adressaatide veenmine. A on argumentatsiooni komponent, kuid ei ole element, kui selle lahutamatu algosa – argument on analüüsitav struktuuriks ja funktsiooniks. Näide: E1: Mallet ja Kallet nähti käsikäes kinost väljumas. E2: Kalle on rääkinud, et Malle meeldib talle. JO: Malle käib Kallega. Järeldusotsused on tehtud aluste ehk eelduste põhjal. Ühes aluses võib sisalduda mitu eeldust. Näiteks ühest tõendist ei piisa kohtus reeglina süüdimõistmiseks. Kas see, et Malle käib Kallega, on tees või hüpotees? Järeldusseos on see, et kui inimesed käivad, siis nad käivad käsikäes ja meeldivad üksteisele. Järeldusseos on varjatud kujul, ei tulene otseselt tekstist. Argumendi mõte tuleneb esitusest (tähendamistegu) ja sisust (sõnum). Nendest on välja
Vastavusreeglid pole nagu tavalised definitsioonid. Operatsioonilisus – kui pole vaadeldav, siis saab määratleda toime kaudu. Weber’i näide, et vaadelda toime kaudu, mitte otseselt ( ei saa samasid tulemusi, ei saa korrata katset). Sõltuvad asjad maa asukohast jne. V. 3. Seminar. Popperi empirismi kriitika ja falsifikatsionism. Miks Popperi meelest empirism ei pakutud teaduskäsitus ei ole asjakohane? Millies empirism ummikusse satub? Miks Popper nimetab empirismi optimistiks? Miks pessimism e skeptsism ei ole lahendus? Miks pragmatismi katsed ületada optimistliku ja pessimistliku vaate raskusi Popperi meelest ebaõnnestuvad? Miks ei ole meil mõtet empiristidega koos küsida teadmiste allikate järele? Kas see on ühtviisi igal teadusalal? Mida peab Popper silmas traditsiooni kui teadmiste allika all? Mida tähendab tema väide, et tõde on üle inimliku võimu? Kas Popperi falsifikatsionism
I Filosoofia mõiste. Traditsiooniliselt on mõiste tuletatud kreeka sõnadest philein, phileo – armastama ja sophia – tarkus. Keeleteadlased on aga sellele väitele vastu. Sõna philosophia esmakasutus langeb u. 5-4. saj e.m.a. Herodotos (5.saj e.m.a) kasutas verbi philosopheo, kuid see tähendas silmaringi avardamist, mitte filosofeerimist. Pythagoras (6.saj e.m.a) olevat end nimetanud tarkusearmastajaks ja ei lubanud end targaks nimetada, see olla kohane vaid jumalatele. Ka Sokrates (5.saj e.m.a) oli tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (7.-6.saj e.m.a) Filosoofia määratlusi: Simon Blackburn määratleb filosoofiat kui midagi, mis uurib maailma üldiseid ja abstraktseid tunnuseid ja mõtlemise kategooriaid, (F uurib mille abil maailmale läheneme). Elmar Salumaa määratleb filosoofiat kui igasugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil
Mõiste etümoloogiat (sõnade päritolu õpetus; sõna algupära). Koolkonniti erinevused. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna „filosoofia” esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a). Tuleb kr keelsetest sõnadest: philein, phileõ – armastama ja sophia – tarkus. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. Filosoofia mõiste: 1) „Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme.“ S. Blackburn 2) „Filosoofiaks me võime nimetada kõike seesugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil ta püüab jõuda
Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo armastama 2) sophia tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4
PLATON JA TEMA IDEAALNE RIIK Platon arvas, et kõigil silmaga nähtavatel ja käega katsutavatel asjadel on oma täiuslikud algkujud e. ideed. Idee on midagi sellist, mis on ühine paljudele sarnastele asjadele. Maailmas on palju inimesi, kuid on üks ühine inimese idee. Kõik inimesed meenutavad seda ideed, kuid ükski pole nii täisulik nagu idee ise. Nii on iga asjaga. Kui asjad tekivad ja hävivad, siis ideed on igavesed ja muutumatud. Ideed on palju tõelisemad kui asjad ise. Asjad meenutavad ideesid umbes nii, nagu varjud meenutavad tõelisi esemeid
(doxa), et ei ole (käimatu tee). Inimlik arvamus ei suuda jõuda teelahkmele, kus toimub otsustamine (vahetegu, kr. krisis). Selleks on vaja jumalikku hoolt. Siin esimene vihje metoodilisele mõtlemisele. Tuleb valida tee ja seda mööda käia. Parmenides teeb eeldusest: ,,arche, ainuline alus on olev" järelduse, et ,,olev tervenisti on ainuline, kooshoiduv, tekkimatu, hävimatu" (kõik tuntud atribuudid oleva algele, aga rakendatuna nüüd oleva tervikule). Õpilane Zenon, kuulsad apooriad: Achilleus ja kilpkonn. Kuulus kangelane Achilleus hakkab kilpkonnaga võidu jooksma, kuid annab talle ilmse ebavõrdsuse tõttu 100 m edumaad. Kuid kuidas ta kilpkonna kätte saab? Selleks, et läbida vahemaa, tuleb tal läbida esmalt pool, siis sellest poolest pool jne. lõpmatuseni. Järelikult liikumine võimatu. Aporia põhineb eeldusel: kui olev pole ainu, oleks ta lõputult jagunev [moodne füüsika vahepealsel seisukohal].
selle välisest kirjeldamisest (julge sõdur) Selgitamine-kasutatakse kui on kergem tuua mõistet illustreerivaid näiteid, kui seda mõistet defineerida Võrdlemine- sarnaste mõistete suhestamine, mõiste sisu avamine, teise, meile selgema mõiste kaudu. Eristamine-mõiste selgitamine tema erisuse kaudu mingi teise mõistega. OTSUSTUS Otsustus on mõtlemise vorm, kus jaatakse või eitakse midagi esemete ja nähtuste, nende omaduste, suhete ja seoste kohta ning millel on omadus väljendada tõde ja valet. NT: suvi on aastaaeg; Jupiter on planeet; Tool on hall. Otsuse ese on subjekt (S). Seda, mida subjekti suhtes jaatatakse või eitatakse, nim predikaadiks (P). OTSUSTUSE LIIGITAMINE Otsustuse liigid: Otsustuse kvaliteedi järgi:
Kripke järgi on samasuslause paratamatult tõene(kui on tõene) juhul, kui selles osalevad väljendid on jäigad tähistajad. Kripe järgi on keha-vaimu samasuslausetes kasutatavad väljendid jäigad tähistajad, end samasusväide ise on väär. Jäik tähistaja – singulaarterm, mis tähistab igas võimalikus maailmas sedasama objekti. Mittejäik tähistaja – singulaarterm, mis tähistab eri võimalikes maailmades eri objekte. Kripke samasusest. Jäigad tähistajad on pärisnimed nagu Sokrates ja loomulikke liike tähistavad terminid nagu c-kiud. Näiteks – keegi teine peale Sokratese ei saanud olla Sokrates. Ka valu on jäik tähistaja. Seega väljendavad sellised samasuslaused nagu - (1). Vesi on H2O. (2). Soojus on molekulide liikumine. (3). Valu on c-kiudude ergastus. Paratamatuid tõdesid(juhul kui väljendavad tõdesid). Seevastu (4). See, mis meile paistab vee moodi, on H2O. Ei ole paratamatult tõene ega ole jäik tähistaja – võib tähendada erinevaid objekte. (1)
Kes on see filosoof ja matemaatik, kes pidas oleva algeks (arche) arvu? Vastus: Pythagoras Thales vesi. Anaximandros apeiron (piiritu, mittepiiriline). Saab olla lõputuigavene ja nõnda tuua esile lõputu arv piirilisi maailmu Anaximenes arche piiritletud, õhk nii aine kui ka sama apeiron. Mida üritas oma aporiaatidega (nt. Achilleus ja kilpkonn) tõestada Zenon? Vastus: Liikumine on illusioon Ainult üks nendest maailmavaadetest on vahetu. Vastus: Müüt Vahetud müüt, religioon. Teoreetilised filosoofia, teoloogia, teadus. Milline neist vaadetest pole teoreetiline? A) Filosoofia B) Teadus C) Müüdiline D) Teoloogia Lääne metafüüsika rajaja tema ideedeõpetuste järgi. Vastus: Platon Milles seisneb Sokratese põhiline erinevus sofistidest.
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 16. teema: K. R. Popperi kriitiline ratsionalism. Probleemsituatsioon. Karl Raimund Popper (1902-1994) oli kahekümnenda sajandi filosoof, kes mõtestas oma filosoofilises õpetuses just seda maailma, milles inimkond kahekümnendal sajandil elas. Tema peamisteks uurimisvaldkondadeks olid teadusfilosoofia ja poliitiline filosoofia ning ta püüdis lahendusi leida küsimustele, mis olid ajendatud kahekümnendal sajandil teaduses ja poliitikas toimunud sündmustest. Antud loeng on kirjutatud kommentaarina Popperi artiklile “Teadmised ilma autoriteedita” [Akadeemia 1990, nr. 9]
fenomenid, mille abil midagi tõestatakse, uuritakse jne. Ontoloogiline – asjad nagu nad tõesti reaalsuses on; epistemoloogiline – asjad nii nagu me neid mõistame, representeerime – seega paradoksaalne. Siiski limiteeritud, objektiivne vaatepunkt peaks asuma mittekusagil, et mitte olla subjektiivne (T. Nagel) Objektiivne ei saa olla ilma subjektita, ilma tema vaatenurkadeta. Vaatleja peaks distantseeruma oma vaatekohalt, et näha, mis objektiivsus on. Karl Popper – seaduseid ei saa tõestada, vaid ainult falsifikeerida , kummutada. Relativism ja ratsionaalsus 1962 T. Kuhn „the structure of Scientific revolution“ - teaduse ratsionaalsusest, dekoloniseerimine, sotsioloogia ja dekoloniseerimine – kulturaalne relativism. Teised teadlased süüdistasid Kuhni relatiivsuses ja irratsionaalsuses ehk tegelikult objektiivsuse hülgamises. Kokkuvõttes viis see kõik distsiplinaarsuseni (vt edasi) 2
Õige vastus on: Poincare arvates on füüsikalise geomeetria valik konventsionaalne, Einsteini arvates võib aga üks füüsikalise geomeetria süsteem olla teisest faktiliselt täpsem. See nüüd küll tõsi ei ole, et Martin purjuspäi lumehanges magas! Ma ju tunnen teda: ta pole kunagi sellist laaberdamist sallinud, mõtleb Jaak, kuuldes juttusid Martini vägitegudest. Millisest tõeteooriast lähtub Jaak? Õige vastus on: Tõe kooskõlateooriast. Karl Popper võrdles tõde mäetipuga (Oletused ja ümberlükkamised). Tema arvates Õige vastus on: võib jõuda tõeni, teadmata, et ollakse tõeni jõudnud; samamoodi ei saa alpinist pilvede tõttu kindel olla, et on vajalikku mäetippu jõudnud.. Mille poolest erineb Carl Gustav Hempeli arvates (Loogilise positivismi tõeteooriast) muinasjutt teadusteooriast? Õige vastus on: Mõlemad võivad küll kogemuse poolt piisavalt kinnitust leida, kuid meie
Ideed ei ole veel meelde tulnud, sest oleme liiga noored. Õpetaja ei valda dialektika kunsti, ei oska meelde tuletada. Õpetus hingest ja riigist Hingel on kolm alget: 1)Mõistuslik asub peas tarkus. 2)Afektiivne asub südames mehisus. 3)Himustav naba ja maksa piirkonnas tasakaal. Riigi õpetus: 1)Valitsejad filosoofid. 2)Sõjamehed valvurid. 3)Käsitöölised ja põllutöölised. ÕIGLUS = Iga hingealge tähistab talle loomuomast ülesannet. Karl Popper võtab kriitliise pilgu alla selle idee. Aristoteles 384-322 eKr Pärit Makedooniast, sündis Stageiras. Isa suri Aristotelese lapseaes. Isa oli Aleksander Suure vanaisa sõber ja ihuarst. Peale Platoni surma lahkuss Aristoteles Akadeemiast. 335 naaseb ta Ateenasse tagasi ja asutab oma kooli. Kooli nimi on Lykeion. Kool asus gümnaasiumis ( sprodi hoones), mis paiknes Apolloni Lykeiose templi läheduses. Siit ka kooli nimi. Õppetöö toimus jalutades. Ei valitsenud ranget korda
Õige vastus on: Poincare arvates on füüsikalise geomeetria valik konventsionaalne, Einsteini arvates võib aga üks füüsikalise geomeetria süsteem olla teisest faktiliselt täpsem. See nüüd küll tõsi ei ole, et Martin purjuspäi lumehanges magas! Ma ju tunnen teda: ta pole kunagi sellist laaberdamist sallinud, mõtleb Jaak, kuuldes juttusid Martini vägitegudest. Millisest tõeteooriast lähtub Jaak? Õige vastus on: Tõe kooskõlateooriast. Karl Popper võrdles tõde mäetipuga (Oletused ja ümberlükkamised). Tema arvates Õige vastus on: võib jõuda tõeni, teadmata, et ollakse tõeni jõudnud; samamoodi ei saa alpinist pilvede tõttu kindel olla, et on vajalikku mäetippu jõudnud.. Mille poolest erineb Carl Gustav Hempeli arvates (Loogilise positivismi tõeteooriast) muinasjutt teadusteooriast? Õige vastus on: Mõlemad võivad küll kogemuse poolt piisavalt kinnitust leida, kuid meie
UNTIL LoopCount GREATER uurimine. Arvutid on mõtlemise masinad. Fundamentaalseid mõtlemismeetodeid: kumba sisaldab. 1975 – Micro-Soft(Gates ja Allen), IBM 5100 (I THAN N Deduktsioon, Induktsioon -Erinevalt deduktsioonist 2)Mille jaoks kasutati algselt perfokaarte? “läpakas”). MULTIPLY ei taga induktsioon, et kui eeldused on tõesed, siis ka järeldus on tõene. Induktiivsetel arutlustel 3)Kas positiivsete ja negatiivsete täisarvude hulk
annaabi.ee 
