Ajaloole/pretsendile mõnikord lihtsustatud- auto on halb, sest sõber ostis ja see läks kähku katki. Tuntusele Inimeste uskumused ja käitumine sõltub sellest, mida teised arvavad- klassis tahavad olla paremad, teevad asju nii nagu teistele meeldib ja üritavad olla teiste moodi. Traditsioonile Laulupeol ainult eesti keelsed laulud; lääne demokraatia ei sobi Venemaale. 17. Põhjuslikkus, põhjendamine ja tõsikindlus. Põhjuslikkus põhjuse ja tagajärje vaheline seos. Põhjendamine arutluse korrektsuse määramine. Põhiküsimus: kas on põhjendatud kinnitada midagi, mida me kindlalt ei tea, mis laadi põhjendus see peab olema. Tõsikindlus - midagi, mille paikapidavuses pole põhjust kahelda. 18. Teadmine, fakt ja arvamus Teadmine (knowledge) - tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas,
pigem faktide kontrollimist ja võrglemist nii teiste allikate, kui allika iseendaga. Samas ka selle kriitilist hindamist ja lahtiarutamist. Samuti väidab Popper, et ei ole olemas täielikult autoriteetset allikat, mida saaks täielikult uskuda, kuna kõik allikad on tänapäeval juba vähe või rohkem rikutud. Seetõttu väidab ta, et selle asemel, et kontrollima hakata, kas allikas on autoriteetne, tuleb sellest hoopis üritada leida vigu. 1. Empiristide arvates tuleb teadmise tõsikindlus kui see pärineb vaatlusest. Popperi arvates see aga tõde kindlaks teha ei võimalda, sest alati leidub uus tõik mille algallikani vaja jõuda on. Põhiliselt ammutab inimene teadmised erinevast kirjandusest, näiteks entsüklopeediad, ajalehed jne. 2. Vaaltusest pärineva teadmise usaldusväärsus pärineb sellest, et see on empiristide arvated ülim teadmiste allikas. Popper väidab, aga et meil on vaatluse korral vaja tervet hulka
igal inimesel on asjadest oma arusaam ning iga inimene näeb asju erinevalt ja seetõttu on võimatu leida ühest ja ka tõeset informatsiooni ükskõik missuguste väidete kohta. Teadmiste tähtsaim allikas on traditsioon, kuid teadmiste allikaid on mitmeid. Siiski ei ole mitte ühelgi teadmiste allikal vaimset mõjuvõimu, st autoriteeti.Allikaks saab nimetada ükskõik missugust fakti, kui ta täiendab meie teadmisi. Küsimused: 1) Kust tuleb teadmise tõsikindlus (empirist)? Vaatlusest. Miks ei võimalda vaatlus (veerev lumepall) tõde kindlaks teha (Popper)? Enamik meie arusaamu ei põhine vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel. Kui hakata uurima mingi fakti tõelevastamist, siis peagi avastame, et iga sammuga kasvab vajadus aina rohkema informatsiooni saamiseks. Tõe kindlaks tegemisel tuleks võimaluse korral kontrollida väidetavat fakti ennast. Kust ammutab inimene teadmised? Erinevatest allikatest
Thomas Kuhn!!! „The Structure of scientific Revolutions 1962 (vene k. 1975) Praegune paradigma- epigeneetiline pööre 21. Saj. Biosemiootika.- valdkond, mille uurimisalaks on elusorganismide märgiprotsessid ja tähendusloome. Biosemiootika otsesest uurimisalast jäävad välja asjad mis seostuvad inimkultuuriga. See on teadus, mis uurib kultuuri välist, inimkeeleta toimuvat semioosi. Keele-eelne teadmine –eeldab -õppimisvõimet -(auto) kommunikatsiooni -vahendatust Selle tõsikindlus põhineb -äratundmisel -seostamisel -imitatsioonil Imiteerimine võimaldab tõsikindlust. Me võime seostada asju konventsionaalsel viisil- tänu keelevõimele Inimene tänu keelevõimele saab luua teadmisi mis ei ole tõsikindlad. Biosemiootika probleemideks on...(slaidis) Nii nagu ilmub semioos ilmub terve võimalus modelleerida maailma. See areng mis me tegime ema üsas, on võrdlemisi erinv sellest, mis me tegime aasta hiljem. Organismide vahel on märgilised suhted
Antiikaja filosoofia 1. PLATONI ELU JA TEGEVUS • 427-347 • Pärineb aristokraatiast (oluline mõju hilisemale filosoofiale) • Suur aristokraatlik perekond • Ligipääs haridusele • Geomeetria, filosoofia, dialektika • Paneb paika poliitilised hoiakud • Ei suhtu hästi demokraatiasse • Ideaalne riik • Rahvas ei tohi valitseda, sest on harimatud • Sokratese õpilane (tolle aja kõige parem) • Sokratsese surmamõistmine • Ka sokrates aristokraatlikes ringides • Ei suhtu lihtrahvasse hästi • Öeldi, et hukutab noorsugu (PÕHJUS) • Teotab ideid, õpetab igasuguseid asju • Mõistetakse vangi • Taganedes mõistab, et siis peetaks tema filosoofia on vale, valib surma • Põhjustab selle, et Platon läheb reisima • Ilmselt kardis oma vabaduse käigus • Õpib erinevaid asju • Sitsiilia Sürakusa • Dürann, hirmuvalitseja, Dionysios I • Mõjutab valitsejat, et ...
SPINOZA TUNNETUSÕPETUS Nagu Spinoza õpetus tervikuna, on ka tema tunnetusteooria materialistlik ja ratsionalistlik. Teadmuse madalama astme moodustab tema arvates teadmus, mis põhineb kujutlusvõimel. Siia kuuluvad välismaailma meelelisest tajumisest saadud kujutlused. Teadmuse teise, kõrgema astme moodustab teadmus, mis põhineb mõistusel. Siin saavutatakse tõe tunnetamine tõestamise abil. Mõistusel põhineva teadmuse eeliseks on selle tõsikindlus, samuti saadavate tõdede selgus ja täpsus. Kolmas ja kõige kõrgem teadmus on teadmus, mis samuti põhineb mõistusel, kuid ei ole vahendatud tõestamisega. Need on tõed, mida mõistetakse intuitsiooni abil, s.t mõistuse poolt vahetu äranägemise abil. Neile on iseloomulik maksimaalne selgus ja täpsus. Esimene teadmuse liik on meeleline teadmus. Teine ja kolmas on intellektuaalne teadmus. Nendele kolmele teadmuseliigile antud hinnanguis avaldub
See omakorda tähendab, et mitte-eukleidilised geomeetriad on pelgad mõttekujutlused. Eukleidiline geomeetria tõuseb suurest hulgast mitte-vastuoluliselt mõeldavatest geomeetriatest esile just oma konstrueeritavuse tõttu, mis annab talle, nagu Kant ütleb, “objektiivse reaalsuse” – rakendatavuse kaemus-objektidele nagu see oli realiseerunud Newtoni füüsikas. Kanti seisukoht, et matemaatikat iseloomustab suurem tõsikindlus kui kõiki teisi inim- teadmise liike, toetub põhimõttele, et täielikult saame me mõista vaid seda, mille me oleme ise loonud (konstrueerinud). Filosoofiline tunnetus seevastu ei saa töötada “enda loodud” mõistetega, vaid peab lähtuma tavalise kõnepruugiga “antud” mõistetest, et neid “seletada” (A 730 / B 758) või “eksplitseerida” (A 727 / B 755). Niisugune selgitus/eksplikatsioon on aga alati piiratud
ta ise seda tööd oma postuumselt avaldatud märkmetes ("Sinine ja pruun raamat") ning postuumselt avaldatud raamatus "Philosophische Untersuchungen" ("Filosoofilised uurimused"). Teda võib arvata nii loogilise positivismi kui ka analüütilise keelefilosoofia rajajate hulka. "Loogilis-filosoofiline traktaat" on filosoof Ludwig Wittgensteini ainus eluajal ilmunud filosoofiline raamat (temalt ilmus veel kaks filosoofilist artiklit ja sõnaraamat rahvakoolidele. ,,Tõsikindlus" Antud teos koosneb filosoof Wittgensteini, kes tegeles Moore'i ,,terve mõistuse kaitsega", kirjapanekutest, mis pole mingil viisil ümber töötatud. Märkmed jagunevad nelja ossa ja kirjutised ise on lugejatele toodud paragrahvidena. Wittgensteini peamiseks teemaks on leida tõde ning ta filosofeerib selle ümber. Lauseid saab omavahel võrrelda ning kui ei leidu vastuolu, siis peetakse seda tihtipeale tõeseks. Wittgenstein 19 läheb aga tõe uurimisega sügavamale
uusromantilise esteetika tugevnemine mis vastandub positivismile mis satub kriitika alla. Uusromantikud vastanduvad realismile ja positivismile. Kunst ei ole enam teaduse liitlane, lühidalt uusromantikud pettuvad teadlastes hakkavad neisse skeptiliselt suhtuma. (ei suuda nendega kaasa minna, teaduses toimusid murrangud mida mõned tõlgendasid kriisidena; darvinism varem kui lõplik tõde, pärilikkus ? geoloogia-astroloogia olulised nihked; teaduse tõsikindlus muutus kahtlaseks, teaduslikku maailmapilti ei saa enam usaldada ning vaja on leida uued 'tõe' allikad) Uustromantismile on omased irratsionaalsemad filosoofiad (mingid parateadused) mis vastandusid teadusele. Teine teaduslikus maailmapildis kahtlemise põhjus oli sotsiaalne kunstnikud lootsid luua ühiskonnas progressi kuid toimus pigem vastupidine, rahutused kasvasid ja ühiskonna paranemist/edenemist ei olnud toimunud, usk teaduse ja
examiners" maailmavaadet, mida enamik inimesi pidas teineteist välistavaks". Jumal saab ,,olemasoluloa ainult tingimusel, et toob inimestele kasu" (Perry, 1998: 787) · Valikuvõimalused on olulised, ,,tõsikindlus tähendab moraalset surma" (James, 2005: 373, 375) Teadusfilosoofia pragmatism Teadusfilosoofia - relativism · Teaduse ,,hindamiskriteeriumiks on nende · Veatud lahkarvamused maitse üle ei praktilised tagajärjed" (lk. 53)
TEES Kui tees on liitväide, siis tuleb kindlaks teha väite liik (nt disjunktiivne, konjunktiivne) ning seejärel tuleb tees lammutada allteesideks (üksikväideteks)7. Seejärel käivitatakse alltõestuste protsess, kus kõik komponentväited tuleb eraldi nende modaalsuse järgi kas tõestada või põhjendada. Kui alltõestuse protsessid on lõppenud, tuleb saadud tulemused liitväitesse kokku ühendada. Liitse teesi tõsikindlus ei saa olla suurem kui selle kõige nõrgema tõsikindlusega komponendil. Nõuded üksikväitena esitatud teesile (või allteesile) ehk teesi reeglid: · tees peab olema selge ja midagi väitma. See võimaldab talle omistada tõeväärtuse või tõesusastme (see ei välista väite muid tunnuseid kohane, eksitav, viisakas, teravmeelne jne); · teesi ei tohi tõestuse ajal muuta. See ei puuduta üksnes väite kui terviku tähendust, ka