Sel puhul pole objekt enam pelgalt mõtteline kategooria, vaid ta kaasab ka intuitiivseid (tunne, mõtlemine, veendumine) ja tähenduslikke seoseid. Kolmandal astmel toimuvad kas heakskiit või kõrvaleheitmine. See on ratsionaalne akt, milles loogiliste argumentide abil hinnatakse objekti. Neljandana järgneb isiklik õigeks või valeks tunnistamine. Viiendal astmel mina osalus hakkab taanduma ja objekti hakatakse tajuma iseenesest kui õiget ja väära. Kuues aste, seal langetatakse väärtusotsus objekti suhtes, mis on tõene või väär iseeneses. Seitsmes aste kui aste, milles lõplikku seisukohta ei võeta ja väärtusküsimus jääb lahtiseks. 11) Müstilise kogemuse mõiste ja tunnused Müstiline kogemus on seotud Jumala või kõiksuse kogemisega. (Inimese mina ja ümbritseva keskkonna ühtesulamise kogemus) Kaheksa tunnust: ● Raskesti sõnastatav- kardetakse, et sõnastamine justkui teisendaks või lõhuks kogemuse. Sageli piirdutakse lühikese mainimisega.
olulisemat teost: 1. Preisi üldine maaõigus – 1794 2. Code Civil (CC), ka Code Napoleon – 1804 3. Austria üldine tsiviilseadustik (ABGB) – 1811 4) Kaasaegne loomuõigus 20.sajandil, II Maailmasõja järel. Tunnustab ja on seotud seadusest kõrgemalseisvate või nn seadusele eelnevate väärtustega ehk väärtusmastaapidega. Need peavad olema aluseks õiguslikule reguleerimisele, seaduste täiendamisele ja seaduse tõlgendamisele. Juriidiline otsustus peab olema väärtusotsus. LOOMUÕIGUS: 1) Kaitseb õigluse ja teiste moraaliprintsiipide prioriteeti õiguse eest; 2) Kaitseb igavese ja üldise väärtusi, mille alge on loomuõiguses; 3) Ei loe õiguseks üksnes õigusnorme, vaid õiguse aluseks on loomuõigus; 4) Paneb positiivse õiguse normide kasvu tingimustes õiguse süstematiseerimisele ehk kodifikatsioonile. Ajalooline koolkond loodi Fr.C.Savigny poolt 19.saj algul. Savigny leidis, et enne generaalsete koodeksite loomist uleb küsida, kas me
annaabi.ee 
