Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Loogika sissejuhatus (0)

3 HALB
Punktid
Loogika
Sissejuhatus ja põhimõisted
Peeter Müürsepp
Klassikalise loogika põhiseadused
  • samasuse ehk identsuse seadus
  • vasturääkivusseadus
  • välistatud kolmanda seadus
    Aristoteles (384-322)
  • küllaldase aluse seadus
    Gottfried Wilhelm Leibniz ( 1646 – 1716)
    Loogika roll
    Loogika ei suuda üldjuhul öelda meile, millised väited või uskumused vastavad tõele. Tõde tähendab, et me teame, kuidas asjad on. Loogika ei ütle meile seda. Loogika valdamine aitab meil otsustada, kas meie väljakujunenud uskumused ja seisukohad on omavahel kooskõlas.
    Kooskõlalisus
    Hulk väiteid või uskumusi on omavahel kooskõlas parajasti siis, kui kõik selle hulga liikmed saavad olla korraga tõesed. Vastasel juhul on see hulk mittekooskõlaline. Sellisel juhul ütleme, et vaatlusaluseid väiteid ei saa korraga jaatada.
    Näide
    Oletame, et keegi usub kõike järgnevat:
    Igaüks, kes võtab astroloogiat tõsiselt, on hullumeelne.
    Mari on minu õde ja ükski minu õdedest ei ole abielus hullumeelsega.
    Mari abikaasa Jüri loeb igal hommikul ajalehest horoskoopi.
    Igaüks, kes loeb igal hommikul horoskoopi, võtab astroloogiat tõsiselt.
    Lause loogikas
    Jüri on näljane.
    Kui lause on tõene, siis ütleme, et selle lause tõeväärtus on T.
    Kui lause on väär, siis selle lause tõeväärtus on V.
    Arutlused
    Arutlus on lausehulk, mille üks liige (järeldus) arvatavalt tuleneb ülejäänutest (eeldustest).
    Igaüks, kes kõvasti töötab, saavutab edu.
    Jaan töötab kõvasti.
    Jaan saavutab edu.
    Deduktiivne kehtivus
    Arutlus on deduktiivselt kehtiv parajasti siis, kui ei ole võimalik, et tema kõigi eelduste tõesuse korral on järeldus väär (st ei ole võimalik kooskõlaliselt jaatada tema eeldusi ja eitada järeldust).
    Vastasel juhul on arutlus deduktiivselt mittekehtiv .
    Näited
    Iga kurt on muusikaliselt andekas.
    Beethoven oli kurt.
    Beethoven oli muusikaliselt andekas.
    Iga indialane on budist.
    Igal budistil on kaks pead.
    Beethoven oli indialane.
    Beethovenil oli kaks pead.
    Induktiivne tugevus
    Arutlus on induktiivselt tugev parajasti siis, kui tema järeldus on tõenäoliselt tõene eelduste tõesuse korral.
    Vastasel juhul on arutlus induktiivselt nõrk.
    Näited
    Kolm kurti inimest ajaloos on olnud muusikaliselt andekad.
    Beethoven oli kurt.
    Beethoven oli muusikaliselt andekas.
    Üheksakümmend üheksa protsenti kurtidest inimestest on muusikaliselt andetud.
    Beethoven oli kurt.
    Beethoven oli muusikaliselt andetu.
    Fotosüntees toimub ainult taimedes.
    Kaktused on taimed.
    Kaktustes toimub fotosüntees.
    Deduktiivselt kehtival arutlusel võib olla
    • kõik eeldused ja järeldus tõesed
    • üks või rohkem väära eeldust ja tõene järeldus
    • üks või rohkem väära eeldust ja väär järeldus
    Deduktiivselt kehtival arutlusel ei saa olla ainult tõeseid eeldusi ja väära järeldust.
    Näited
    Eesti iseseisvus aastal 1910.
    Eesti iseseisvus enne aastat 1915.
    Iga ruut on ring.
    Iga ring on ristkülik.
    Iga ruut on ristkülik.
    Igal naisel on ema.
    Monica Lewinsky on naine.
    Bill Clinton on mees.
    Deduktiivne korrektsus
    Arutlus on deduktiivselt korrektne parajasti siis, kui see arutlus on deduktiivselt kehtiv ja tema kõik eeldused on tõesed.
    Vastasel juhul on arutlus mittekorrektne.
    Näide
    Tallinn on Eesti pealinn.
    Eesti pealinn asub riigi loodeosas.
    Tallinn asub Eesti loodeosas.
    Eriline näide
    C vitamiin aitab külmetuse vastu.
    C vitamiin ei aita külmetuse vastu.
    C vitamiin on kasutu.
    Loogikaline väärus
    Lause on loogikaliselt väär parajasti siis, kui see lause ei saa olla tõene, st seda lauset ei saa kooskõlaliselt jaatada.
    On olemas maa, mis ei ole maa.
    Päike on täht ja päike ei ole täht.
    Mõni mees on isa, kuigi ükski isa ei ole mees.
    Loogikaline tõesus
    Lause on loogikaliselt tõene (on tautoloogia) parajasti siis, kui see lause ei saa olla väär, st seda lauset ei saa kooskõlaliselt eitada.
    Roos on roos.
    Täna on esmaspäev, kui täna ei ole mõni teine päev.
    Iga laev on kaubalaev või mõni laev ei ole kaubalaev.
    Loogikaline määramatus
    Lause on loogikaliselt määramata (kontingentne), kui see lause ei ole loogikaliselt väär ega tõene.
    Loogikaline ekvivalentsus
    Kaks lauset on loogikaliselt ekvivalentsed parajasti siis, kui nende tõeväärtus ei saa olla erinev, st kui ei ole võimalik kooskõlaliselt jaatada neist ühte ja eitada teist.
    Näited
    Mari võitis malepartii Jüri vastu.
    Jüri kaotas malepartii Marile.
    Kalifornias toodetakse valget veini.
    Kalifornias toodetakse punast veini.
  • Loogika sissejuhatus #1 Loogika sissejuhatus #2 Loogika sissejuhatus #3 Loogika sissejuhatus #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor meeryke Õppematerjali autor
    Sissejuhatus loogikasse, lühitutvustus

    Sarnased õppematerjalid

    Loogika – sissejuhatus ja põhimõisted
    6
    docx

    Loogika – sissejuhatus ja põhimõisted

    Loogika – sissejuhatus ja põhimõisted Järeldus on 1 lause Klassikalise loogika põhiseadused:  samasuse ehk identsuse seadus,  vasturääkivusseadus,  välistatud kolmanda seadus, Aristoteles (384-322)  vb aluse seadus. Gottfried Wilhelm Leibniz (1646 – 1716) Loogika roll Loogika ei suuda üldjuhul öelda meile, millised väited või uskumused vastavad tõele. Tõde tähendab, et me teame, kuidas asjad on. Loogika ei ütle meile seda. Loogika valdamine aitab meil otsustada, kas meie väljakujunenud uskumused ja seisukohad on omavahel kooskõlas. Kooskõlalisus Hulk väiteid või uskumusi on omavahel kooskõlas parajasti siis, kui kõik selle hulga liikmed saavad olla korraga tõesed. Vastasel juhul on see hulk mittekooskõlaline. Sellisel juhul ütleme, et vaatlusaluseid väiteid ei saa korraga jaatada. Näide: Oletame, et keegi usub kõike järgnevat: Igaüks, kes võtab astroloogiat tõsiselt, on hullumeelne.

    Statistika
    Kriitiline mõtlemine ja argumenteerimine
    8
    docx

    Kriitiline mõtlemine ja argumenteerimine

    Kordamisküsimused 1. Mis on kriitiline ratsionalism? Karl Popperi filosoofilineõpetus. Popperi kriitiline ratsionalism, tunnistab inimese ekslikuks olendiks ja nõuab püstitatud hüpoteeside ja väljatöötatud teooriate pidevat kriitilist analüüsi ning puuduste ilmnemisel nende korrigeerimist. 2. Mis on induktsioon ja deduktsioon, nende tugevad ja nõrgad küljed? Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus. Arutlus on induktiivselt tugev siis, kui tema järeldus on tõenäoliselt tõene eelduste tõesuse korral. Vastasel juhul on arutlus nõrk. NT: meil on teada, et Mari, Kadri ja Kertu on inimesed ning nad kõik kannavad patse, siis induktsiooni teel saame, et kõik inimesed kannavad patse. Deduktsioon on arutlem

    Kriitiline mõtlemine ja argumenteerimine
    LOOGIKA PÕHIREEGLID-SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest
    348
    pdf

    LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest

    SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada;

    Õigus
    LOOGIKA PÕHIREEGLID-SEMANTILINE KOLMNURK
    197
    pdf

    LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK

    1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida

    Matemaatika ja loogika
    Loogika
    30
    docx

    Loogika

    1.LOOGIKA AINE JA PÕHIREEGLID Ratsionaalne mõtlemine- järjekindel ja reeglipärane mõisteline mõtlemine, kusjuures reeglid peavad olema mingil viisil õigustatud. Need võivad tugineda nt kogemuse üldisusele, mille allikaks peetakse tihti tegelikkust. Ratsionaalse mõtlemise eesmärk- tegelikkusega kohanemine. LOOGIKA UURIMISVALDKOND ongi peamiselt ratsionaalse mõtlemise seaduspärasused ja mõtlemise aktide produktid. Irratsionaalne mõtlemine- ebakindel, reeglipäratu või järgib väljendamatuid või vaieldavaid reegleid. Ei kuulu otseselt loogika uurimisvaldkonda, kuid selle olemasoluga tuleb arvestada. Võib tugineda mõtleja sisemistele ajenditele, nt soovidele või hirmudele, sageli neid ajendeid ei teadvustata. Mõnikord on mõtlemise aluseks irratsionaalne soov või usk, aga arutluskäigud

    Loogika
    Loogika eksamiks
    28
    pdf

    Loogika eksamiks

    LOOGIKA KONSPEKT EKSAMIKS (autor – mis iganes, kas tead teda või mitte, ei vastuta selles materjalis sisalduva informatsiooni (eba)õigsuse eest; palun ärge solvuge ega süüdistage) 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. ! D1.2. Samasusseadus Ühes ja samas arutluses, ühes ja samas suhtes peab iga termin või väide, kui ta esineb arutluses korduvalt, olema kasutatud iseendaga identselt. ! ! See tähendab, et kui me kasutame ühes arutluses mingisugust terminit või väidet korduvalt, ! ! siis ei tohi arutluse sees terminite ja väidete tähendused muutuda. ! D1.3. Vasturääkivusseadus

    Eesti keel
    Loogika konspekt
    14
    pdf

    Loogika konspekt

    LOOGIKA KONSPEKT EKSAMIKS (autor ­ mis iganes, kas tead teda või mitte, ei vastuta selles materjalis sisalduva informatsiooni (eba)õigsuse eest; palun ärge solvuge ega süüdistage) 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. ! D1.2. Samasusseadus Ühes ja samas arutluses, ühes ja samas suhtes peab iga termin või väide, kui ta esineb arutluses korduvalt, olema kasutatud iseendaga identselt. ! ! See tähendab, et kui me kasutame ühes arutluses mingisugust terminit või väidet korduvalt, ! ! siis ei tohi arutluse sees terminite ja väidete tähendused muutuda. ! D1.3. Vasturääkivusseadus

    Loogika
    Loogika referaat
    8
    odt

    Loogika referaat

    LOOGIKA Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest. Formaalne loogika tegeleb sellega, kuidas järeldada tõestest väidetest tõeseid väiteid, kuid reeglina ei ütle, millised väited on tõesed. Seetõttu öeldakse, et formaalsel loogikal puudub sisu: ta ei ütle midagi selle kohta, missugune maailm tegelikult on. Formaalne loogika ütleb, mida saab järeldada lähtudes üksnes väiteid väljendavate lausete vormist. Sümbolloogika esitab väiteid ja arutlusi formaliseeritud kujul, kasutades kunstlikke formaalseid keeli

    Väitlus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun