Ennustamise aluseks on põhjuslike seoste tunnetamine. Mida kujutab endast loodunähtuste ennustamine? Loodusnähtuste ennustamine on väide selle nähtuse toimumise kohta tulevikus või mingis teises kohas. Mida kujutab endast reduktiivne ehk ruumiline põhjuslik seos? Reduktiivseks ehk ruumiliseks nimetataksesellist põhjuslikkust, mille korral põhjuslikult seotud sündmused on korraga vaadeldavad. Ruumiline põhjuslikkus avaldub ühe füüsikalise objekti koosnemises teistest objektidest nt Liivahunnik koosneb liivateradest. Liivaterade olemasolu on liivahunniku olemasolu põhjus. Matemaatikas tegelevad reduktiivse põhjuslikkusega geomeetria ja algebra. Mida kujutab endast kronoloogiline ehk ajaline põhjuslik seos? Too näide. nimetatakse sellist põhjuslikkust, mille korral põhjuslikult seotud sündmused ei ole korraga vaadeldavad. Ajaline põhjuslikkus avaldub ühe sündmuse järgnevuses teisele
Nt. looduse mõistmine oleneb põhjuslike seoste märkamisel. Mõned näited põhjuslikult seotud nähtustest: · Maa külgetõmme sunnib kehi kukkuma allapoole; · vastastikmõju tagajärjeks on keha liikumise muutumine; · soojenemisel kehad paisuvad; · valguse neeldumisel kehad soojenevad; · elektrivool tekitab magnetvälja. Ennustamise aluseks on põhjuslike seoste tunnetamine. Põhjuslikkust saab liigitada võimalike tagajärgede arvu järgi: 1) Fatalistlik põhjuslikkus kui mingi sündmus saab põhjustada vaid ühe kindla tagajärje; selle korral on ennustamine võimalik 2) Mittefatalistlik põhjuslikkus kui mingil sündmusel on mitu võimalikku tagajärge 3) Juhuslik põhjuslikkus kui võimalike tagajärgede arv on teada ja nende esinemise tõenäosust saab hinnata 4) Kaootiline põhjuslikkus kui võimalike tagajärgede arv pole määratav ja ükski realiseerunud tagajärg pole korratav
puudub aine- või energiavahetus väliskeskkonnaga. Nt: Maa biosfäär on peaaegu suletud süsteem, täielikult suletud süsteeme pole olemas. 9. Protsess: füüsikalise objekti üleminek ühest olekust teise. Nt: raua roostetamine. Olek: ehk seisund, iseloomustab objekti või mitmest objektist koosnevat süsteemi ühel kindlal ajahetkel. Nt: vesi on vedel. Erinevus: protsessil pikem aeg, olekul üks hetk. Sarnasus: neid iseloomustab töö ja energia. 10. Põhjuslikkus: seos, kus üks nähtus (põhjus) tingib teist (tagajärg). Nt: tuul paneb lipu lehvima. Juhuslikkus: põhjuslikkus, mille korral võimalikke tagajärgi on lõplik ja kindel arv. Nt: puhkusereisil tuttavaga kokku sattumine. 11. Printsiip: (füüsikaline) looduse vaatlemisel tehtud kõige laiema kehtivusalaga üldistus. Nt: jää sulab päikesesoojuse käes. 12. Atomistlik printsiip: loodusobjekte pole võimalik lõputult jagada endiste omadustega osadeks. Nt: küttepuud. 13
Hinduism Hinduism on Indias levinud usund. Hinduismi võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumalakäsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon, selle järgijate arv kasvab kiiresti. Teda peetakse praegu järgijate arvult kolmandaks usundiks maailmas. Indias on umbes 80% elanikkonnast hinduistid. Suured hinduistlikud kogukonnad on Nepaalis, Indoneesias, Malaisias, Tais, Sri Lankal ja Pakistanis. Paljudesse riikidesse on rajatud ka hinduistlikke templeid. Hinduismis on neli suunda või omaette religiooni: višnuism, šivaism, šaktism ja smartism ning kuus koolkonda: nyaya, jooga, mimansa, vedaanta, vaisheshika ja sāmkhya . Kõigil neil on omakorda palju traditsioone ja järglaskoolkondi. Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon. Hinduism võib...
Hinduism Ajalugu 1) Varajane faas: Veedade usund Umbes aastal 1500 eKr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased. 2) Teine faas: Brahmanism Preestriekeskne ohverdamisreligioon. Eesmärgiks säilitada korrastatus riitustel tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli väike. 3) Kolmas faas: Hinduism Tekkis 1. aastatuhande keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena. Mõiste Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund. Hinduism on maailma vanim järjepidav religioon. Hinduismi võib ka pidada usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastuskäsitlusi. Hinduismi järgijaid kutsutakse hinduistideks või ka hindudeks. Järgijate arvult peetakse kolmandaks usundiks maailmas. Hinduism on väga salliv. Ainus nõue on tunnistada Veedade autoriteeti. Hinduism võib olla traditsiooniline, religioosne, maagiline, filosoofiline. Suunad ja koolkonnad Hinduismi suunad: 1. višnuism 2. šivaism 3. šaktism 4. sm...
· Nähtuste vahel esineb põhjuslik seos üks sündmus põhjustab teise sündmuse toimumise. · Füüsika uuribki põhjuslikke seoseid. NT : 1. maa külgetõmme sunnib kehi kukkuma allapoole 2. soojenemisel kehad paisuvad 3. elektrivool tekitab magnetvälja · Põhjuslikkust saab liigitada võimalike tagajärgede arvu järgi. Kui mingi sündmus saab põhjustada vaid ühe kindla tagajärje, on tegemist fatalistliku põhjuslikkusega. Fatalistlik põhjuslikkus tähendab ettemääratust. Näiteks saame sajaprotsendiliselt kindel olla, et kiirusega 5 m/s ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuma hakkav keha jõuab 10 sekundiga 50 meetri kaugusele. Muud võimalust lihtsalt pole. Muutumatu kiirus ja sirge trajektoor määravad selle keha asukoha ette ära mistahes tulevaseks ajahetkeks. Mitme võimaliku tagajärje korral on tegemist mittefatalistliku põhjuslikkusega. Siin võib
101 detsi b. 106 mega c. 109 giga d. 109 nano e. 106 mikro f. 103 milli 15. Teaduslik hüpotees peab olema püstitatud nii, et selle kontrollimine annab alati positiivse tulemuse. a. Väär uuringute vahendusel saadud faktide ja järelduste ning hüpoteesis esitatud oletuste võrdlemisega võetakse hüpotees vastu v tunnistatakse valeks. Ka negatiivne tulemus on tulemus b. Tõene 16. Põhjuslikkus võib väljenduda a. ühe füüsikalise objekti koosnemises teistest objektidest ruumiline b. ühe sündmuse järgnevuses teisele ajaline
mõttekonstruktsioonid.Teadusteooriad võivad olla edukad, kuid nad ei kirjelda reaalsust. 38. teoreetilised entiteedid- võrreldi juba keskajal universaatülidega. ( entiteet- olemus enese mõtte tõeline olemus) 39. determinism Jaguneb: Nõrk- kahe äärmuse vahel esineb ka vahepealne kompromiss- seisukoht; Jäik- maailmas valitseb põhjuslikkus(pole vabadust). 40. indeterminism kui maailmas valitseb seaduspärasus ja põhjuslikkus,siis pola vabadus võimalik. 41. fatalism paljjud inimesed usuvad argielus saatusesse, arvavad, et nad ei saa oma elukäiku muuta; Fatalist ei usu, et tema elu on ära määratud kindla seadsu poolt, vaid hoopis üleloomulike kaootiliste jõudude poolt. 42. negatiivne vabadus on inimlike sunni puudumine, olukord, kus minu tegevusse ei sekkuta. Sunni puudumine, vabadus millestki, sund ja vabadus vastandid, inimese
maailmakäsitlusest. Nüüdsest mõistan tema vaateid ja põhjendusi eksistentsi ning olemise põhjuste kohta. Huvitav oli uurida ka tema elulugu, mis nagu kuulsate isikute puhul ikka, on hästi teada ja mõningaste skandaalidega rikastatud. Praegu küll iganenud Aristotelese filosoofia oli mõistetavalt läänemaailmas populaarne, kuna see pakkus põhjalikku selgitust tähtsate elementide kohtsa, nagu näiteks tunnetus, hing, põhjuslikkus või Jumal. Referaat täitis mu ootused ning sain teada kõik, mida soovisin. Tänan lugemast! 8 Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Aristoteles http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/aristoteles 9
KOKKUVÕTE AJALOOALLIKATEST Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu, aletes inimese kujunemisest miljonite aastate eest ja lõpetades kõige äsjasemate sündmustega. Ajalooteaduse harud: * Arheoloogia (uurimustöö toimub väljakaevamiste näol. mustsed kalmed, asulapaigad, ehitised ja esemed jms.) * Etnoloogia (uurib tänapäeva rahvaste tõekspidamisi, tavasid ja materiaalset kultuuri. rõivaid, elamuid, esemeid jms.) Ajalooallikad ja nende liigid: Ajalooallikateks võib lugeda minevikus loodud tarberiistu, rõivaid, ehitisi, kunsti - ja kirjandusteoseid jms., mis on tänaseni säilinud. Allikad jagatakse üldjoontes kaheks: * materiaalseteks ehk esemelisteks * kirjalikeks * (suulisteks) Kirjalikud allikad: dokumendid, kroonikute kirjutised sündmustest, riikide ja valitsejate ametlikud teadaanded, seadused ja inimestevahelised lepingud, sünde ja surmasid registreerivad kirikuraamatud ja palju muud. Allikate tõlgendamine. Objektiivsus ja sub...
Jameson katalogiseerib PM võtmeomadused nagu iroonia, pastiche - imitatsioon, paroodia, historitsism (ajalooliste tööde sügavuse kustutamine neid parodeerides) MODERNISM VERSUS POSTMODERNISM Modernism Postmodernism Üldiste teooriate hülgamine. Skeptilisus Usk üldistesse, kõike seletavatesse modernismi ideedesse nagu progress, teooriatesse. objektiivsus, põhjuslikkus, isiklik identiteet, ja suured narratiivid. Kõik on konstruktsioon. Intertekstuaalsus – tekst tekstis. Inimene on võimeline originaalseteks Inimesed mõtlevad seda, mis meedia on mõteteks. neile ette söötnud, reaalsust vahendab meedia. Hüperrealism.
FLA- Füüsika loodusteaduslikud alused https://www.syg.edu.ee/~peil/10_fla/ Tähtsamad mõisted, teadmised Mis on loodus- see on see mis on reaalselt ja sõltumata meist endist. Füüsikaline maailm ongi loodus. Füüsikaks nimetatakse loodusteadust, mis uurib kõigi mateeriavormide ehituse, liikumise ja vastastikmõjude kõige üldisemaid omadusi ja seaduspärasusi. Mida tähendab, et füüsika on empiiriline teadus- kogemuslik, tunneme ja tajume meelte abil kõike. Füüsika on täppisteadus, uurib looduse kõige üldisemaid nähtusi ja püüab leida neis loodusseadusi. Vaatlejal peab olema meeled; mälu ja mõistus. Füüsikaline tunnetusprotsess- vaatleja saab loodusest infot meelte kaudu. Katse- ehk eksperiment. vaatlust, mis viiakse läbi selleks spetsiaalselt loodud tingimustes. Vaatlemine- tähtsaim uurimismeetod. Andmetöötlus- uuritavaid objekte, nähtusi ja sõltuvusi kirjeldatakse arvude abil. Mõõtmine- tundmatu võrdlemine tuntud ühikuga. Mitte kunagi ...
liiguks iseenesest. Nii peab see, mis liigub, olema millegi muu liigutatud. Kui jällegi see, mis esmaltmainitut liigutab, ka ise liiguks, siis peab teda mingi kolmas asi liigutama. Kuid see ei saa jätkuda lõpmatuseni, kuna sel juhul ei oleks esimest liigutajat ja selle tagajärjel ka ühtegi teist liigutajat... Sel põhjusel peab paratamatult jõudma esimese liigutajani, mida miski muu ei liiguta; ja igaüks saab aru, et see on Jumal." 2. Tõestus - põhjuslikkus Thomas ütleb: " Tajutavate asjade maailmas leiame mõjutavate põhjuste järjestuse. Ei ole teada juhtumit (ja selline ei oleks isegi võimalik), milles asi oleks iseennast mõjutav põhjus; ta peaks selle jaoks olema iseendale eelnev, mis on võimatu. Teisalt ei ole võimalik jälgida mõjutavaid põhjusi lõpmatuseni... Aga kui me jätame ära põhjuse, kaotame samas ka tagajärje. Kui niisiis ei oleks esimest põhjust mõjutavate põhjuste hulgas, ei oleks vahetuid ega ka lõplikke põhjusi.
18. milline neist on dualistlik teooria: a- parallelism b- funktsionalism c- indentsusteooria d- füsikalism 19. praktiline filosoofia on: a-teadmine, mida taodeltakse tema enese pärast b- üldteadmine, mille järgi saab toimida c- teadmine asjade olemusest d- loogika 20. utilatirism on: a- suund tunnetusteoorias b- moraalsuse standardiks on ühiskondlik hüve c- toimimine endast lähtudes d- kui maailmas valitseb seaduspärasus ja põhjuslikkus 21. Vana-Kreeka jagamatu ühik on: a- subjekt b- substants c- monaad d- reflect 22. Kõige utoopilisem võimu vastane projekt on: a- sotsialism b- kommunitarism c- anarhism d- libertarism 23. Milline neist pole lähenemine võimu põhjendamise küsimuses: a- jumalik autoriteet b- mitteloomulik autoriteet c- nõusolekul baseeruvad teooriad d- autoriteet hüvest 24. Patsiendi soovil elu lõpetamine nt
2. tõde kannatuse põhjusest kannatusel on põhjus, võrgutatus 3. tõde kannatuse lakkamisest 4. tõde teest kannatuse lakkamiseks (õilis 8-osaline tee kesktee, milles tuleb vältida äärmusi) Lunastusõpetus Lunastusseisund nirvaana (tühjus) Dharma Samsaarast saab välja vaid enda pingutusega, ainult mungad võivad välja pääseda. Jumalatel puudub roll inimese lunastuses. Inimene võib nirvaanasse jõuda ainult läbi 8-osalise tee. Kausaalsus põhjuslikkus, kõik asjad on millegi poolt põhjustatud AVIDYA teadmatus, nõmedus Kolm kalliskivi, millele toetub · Buddha · Dharma e. õpetus · Sangha e. kogudus Pühakiri: ,,T(r)ipitaka", tähendab kolme korvi õpetust. Meetodid: · Meelerahu vahend, mis aitab inimesel keskenduda, inimene peab ennast piirama. · Analüüsiv vaatlus inimene hakkab uurima seda konkreetset objekti, millele ta keskendub; eesmärk on jõua arusaamale, et asjadel polegi olemas ühtegi
Referaat Aristotelese filosoofia Karl Kirss Tallinn 2009 Sisukord Elulugu lk 3 Mateeria ja vorm, põhjuslikkus, Jumal lk 4 Tunnetus, hing, inimesele iseloomulik täiuslikkus lk 5 Teadus, maailm lk 6 Eetika lk 7 Kasutatud kirjandus lk 8 Elulugu Aristoteles, üks kolmest suurest antiikfilosoofist Sokratese ja Platoni kõrval, sündis 384. aastal eKr Stageiras, väikeses rannikulinnas Chalkidike poolsaarel. Tema isa oli Makedoonia kuninga Amyntas II ihuarst. Aristotelese filosoofilist arengut mõjutas otsustavalt vahetu kontakt meditsiini kui praktilise teadusega, mis ammutab oma
1. Mõiste (§ 12 I): käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus 2. Objektiivne koosseis (§ 12 II) 1) tegu: 1 tegevus – aktiivne käitumisakt, mingi liigutus 2 tegevusetus – passiivseksjäämine olukorras, kus isikult eeldati mingit tegevust 2) tagajärg – kas on teo või tagajärjedelikt. Teodelikti puhul tagajärge ei kontrolli. 3) põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel - conditio sine qua non - põhjuslikkus - objektiivne omistamine- kas lõi õiguslikult relevantse ohu. (adekvaatsusteooria – tegu peab olema tagajärjega adekvaatne. Tegu on tagajärjega põhjuslikus seoses siis, kui selline tegu tavaliselt põhjustab sellise tagajärje) § 12 lg 2 on näitlik loetelu. Objektiivsete tunnuste hulka kuuluvad veel: subjekt – teo toimepanija. Tavaliselt on igaühekuriteod, kuid on ka selliseid
seletada, arvame, et toim iseenda vabast tahtest lähtudes. Tegelikult on kogu meie olemine determineeritud. Spinoza- mõistus kontrollib tundeid. Käitab maailma loomist Juala poolt determineeritud teona. Kogu inimese käitumist saab kirj skeemi stiimul-reaktsioon abil. Determinismi erinevus fatalismist: fatalist ei usu, et tema eraelu on määratud kindla seaduse poolt, vaid hoopis üleloomulike kaootiliste jõudude poolt. Interminism kuimaailmas valit seaduspärasus ja põhjuslikkus, siis pole vabadus võimalik. Ei pea võimalikuks vabaduseta olukorda. Subjektiivsed idealistid ja solipsistid- pole midagi muud peale mina, siis on vabadus totaalne. Kristlased- tunnistavad vakumatult tahtevabadust. Kristlik tahtevabadus käsitus põhineb paradoksil. Ühelt poolt inimese tahtevabadus ja teiselt poolt jumalik ettemääratus. Eksistentsialistid- inimese eksistents eelneb tema olemusele. Eksistentsialism eitab mistahes metafüüsilist või teaduslikku inimolemuse seletust
Ent aktiivne intellekt on kehalisusest vaba ning seetõttu kehalised muutused teda ei mõjuta, nii et ta on hinge ainus osa, mis on igavene. Ilma aktiivse intellektita ei ole mõtlemine võimalik. Nii et mõtlemisvõime sõltub hinge osast, mis elab keha üle. Aktiivne intellekt peab olema kas Jumal või mõni muu mittemateriaalne Jumala-taoline olend. Aristoteles ei ütle kuskil, nagu oleks igal inimesel isiklik aktiivne intellekt, mis tema keha üle elab. 3.1. Põhjuslikkus: Põhjuslikkus kategooria- igal asjal on põhjus. Põhjuslikkusel on 4 aspekti, mis kujundavad mistahes oleva. 1.) materiaalne ( millest? ) 2.) formaalne ( mis? ) 3.)tegev/liikumine ( mis algatas liikumise? ) 4.)eesmärk (milleks?) 4.Vooruseõpetus: Aristotelese eetika keskendub inimeste loomuomastele eesmärkidele ja nende saavutamiseks vajalikele voorsutele (loomutäiusele). Inimlikuks lõppeesmärgiks on õnn. Saavutamaks püsivat eetilist hoiakut, mis on
Kui viskaksin kivi õhku ja see maha ei langeks, vaid jääks paariks minutiks õhku, siis keda see rohkem jahmataks, kas teid või 10 kuu vanust last? Arvata on, et teid, sest olete jõudnud loodusega niivõrd ära harjuda, 10-kuune laps aga mitte. Tema vaataks kivi ükskõikse pilguga. Inimese uskumustesüsteem põhineb harjumusel ja taval. Miks me usume, et tuli annab soojust ja vesi värskendab? Selle pärast, et meie jaoks on lihtsalt raske teisiti mõelda.Ka põhjuslikkus on reaalne vaid meie uskumustes ehk arvamustesKausaalne tagajärjesuhe on mõistuse looming, mis põhineb harjumusel ja taval. Tegelikult kõik reeglipärasused ja seaduspärasused on Hume'i arvates inimese mõistuse looming. Maailm sellisena nagu meie teda kogeme ja maailm sellisena nagu ta on, seisavad teineteisest eraldi. Nad võivad küll kattuda, kuid meil ei saa eales olla sellest kindlat teadmist. Seega tegelik reaalsus jääb meile kättesaamatuks, on
· Mõtlemine peab lähtuma inimlikust, mitte üliinimlikust vaatevinklist. · Inimese teadmispretensioonid on piiratud loomuliku/loodusliku maailmaga (natural world). · Loodusliku maailma tähtsaim tunnus on see, et ta on aegruumiline ja temas toimivad põhjuslikkuse seadused. · Lisaks looduslikule maailmale on olemas inimese vaba tahte sfäär. · Inimesel on võime vabalt, autonoomselt toimida, ning see võime ei kuulu põhjuslikku, looduslikku maailma. · Põhjuslikkus ja vaba tahe toimivad kahes eraldi sfääris: nad on niisiis ühtaegu nii lahus kui ühendatud, maailm sisaldab mõlemat. · Selline lahendus vabaduse ja determinismi probleemile on üks eriti vaieldav ja fundamentaalne joon Kanti moraalifilosoofias. · Just siit lähtub suurim erinevus tema mõtlemise ja enamiku 20. sajandi moraalifilosoofiate vahel. Ka paljud nüüdisaegsed kantiaanlikud filosoofiad ei tunnista seda punkti.
Inimesed on justkui masinad, mis võtavad väliskeskkonnast vastu informatsiooni 1:1 õigesti ilma moonutusteta. Kanti arvates ainult meeltest ei piisa, et midagi peab olema juba kaasa sündinud. Oluline oli see, kuidas inimene ise väliskeskkonna informatsiooni tõlgendab. Kant arvas, et kõik teadmised ei saa tulla psüühikasse väliskeskkonnast. Arvas, et inimesel on teatud võimekused infot vastu võtta ja kategoriseerida. Kategooriateks olid siis ruum, aeg ja põhjuslikkus, et need kategooriad on inimesel kaasa sündinud ja nende abil siis kogu väliskeskkonnast tulenev info vastu võetakse ja mõtestatakse. Tänapäeva psühholoogia seisukohaselt kujuneb inimene selliseks nagu ta on, keskkonna ja bioloogilise ning geneetilise baasi koostoimel. 5. Mis on sensoorne homunkulus ja mida see kirjeldab? Ei oska siiski kirjeldada... 6. Mis on retseptor? Retseptor on see, mis väliskeskkonnast stiimuleid vastu võtab. 7
Emotsioonile Keskkonna teemaline org on selline (tselluloositehas, metsaraie) Ajaloole/pretsendile mõnikord lihtsustatud- auto on halb, sest sõber ostis ja see läks kähku katki. Tuntusele Inimeste uskumused ja käitumine sõltub sellest, mida teised arvavad- klassis tahavad olla paremad, teevad asju nii nagu teistele meeldib ja üritavad olla teiste moodi. Traditsioonile Laulupeol ainult eesti keelsed laulud; lääne demokraatia ei sobi Venemaale. 17. Põhjuslikkus, põhjendamine ja tõsikindlus. Põhjuslikkus põhjuse ja tagajärje vaheline seos. Põhjendamine arutluse korrektsuse määramine. Põhiküsimus: kas on põhjendatud kinnitada midagi, mida me kindlalt ei tea, mis laadi põhjendus see peab olema. Tõsikindlus - midagi, mille paikapidavuses pole põhjust kahelda. 18. Teadmine, fakt ja arvamus Teadmine (knowledge) - tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas,
Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelesel on suured teened ka bioloogias, eetikas, riigiõpetuses ja kosmoloogias. ÜLEVAADE AROSTOTELESE ÕPETUSEST Aristotelese õpetus modifitseerib Platoni õpetust. Mateeria ja vorm Igal füüsilisel asjal on vorm ja mateeria. Mateeria ei saa eksisteerida ilma elementide vormideta. Elemendid tuli, õhk, vesi ja maa kujutavad endast algmateeriat. Põhjuslikkus Aristoteles leidis et miski ei saa sündida mittemillestki. Eelnevalt olemasolev mateeria muutub. Vormid, mille mateeria võtab, peavad aga tulenema asjadest, millel selline vorm juba on. Jumal Aristotelese ei jäta kohta loovale ega kavandavale jumalusele. Maailm ja liikumised maailmas on igavesed. Kuigi asjadel ei ole algust ajas, peab olema esimene liige, millel ei ole põhjust. Ta kutsub esile liikumist, olles ise liikumatu.
filosoofia 1. Enesetest 1 Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal. a Õige! Pooled tudengitest käivad tööl. 2 Ratsionalismi seisukoht on, et a Õige! tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. 3 Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) a Õige! on mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad 4 Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest a Õige! Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. 5 Matemaatika eksamil kirjutab üks tudeng teise pealt ülesande lahenduskäigu maha, tehes mahakirjutamisel paar näpuviga. Vastus on mõlemal õige. Kas mahakirjutaja teab õiget vastust? a Õige! Mahakirjutaja teab õiget vastust vaid siis, kui ta lahenduskäigust aru saab ning on võimeline näpuvead üles leidma 6 Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilis...
kõige tõenäolisemalt toimub. -see on kvantprotsesside omapära. Suurema aatomite koosluse korral võime täiesti täpselt ennustada aatomeid iseloomustava füüsikalise suuruse keskväärtust. Nt kiiratava energia keskväärtust. Valgus tekib paljude aatomite kiirgamise tulemusena (aatomi kvantoleku muutumisel), milles iga üksiku aatomi (üksiku valguskvandi) käitumist saab ennustada vaid teatud tõenäosusega. Vaatamata tõenäosuslikkusele ei kao ka kvantmehaanika seadustest põhjuslikkus. See avaldub teisiti. Heisenbergi määramatuse printsiibi järgi ei saa põhimõtteliselt olevikku täpselt teada. Sama täpselt saame ka ennustada tulevikku. Kuid see, et kindla tõenäosusega toimuvad sündmused põhjustavad teatava tõenäosusega toimuvaid sündmusi (tagajärgi), on igati jõus ka mikromaailmas toimuvate ja kvantmehaanika abil kirjeldavate nähtuste kohta. Füüsika uurimismeetodid. Eksperiment. Mudel. Teooria.
Isikutaju töökorraldus: loengud, konsultatsioon, kontrolltööd, seaduspärasused, stereotüpiseerimine. Varjatud inimesekäsitlused. Empaatia. Kognitiivne dissonants. essee. Ajagraafik. Kohustuslik ja soovitav kirjandus. Eelarvamused. Emotsioon kui sotsiaalpsühholoogiline konstrukt. Infoallikad. SP kujunemislugu ja klassikud. SP koht Atributsioon, käitumise põhjuslikkus, sisemised ja välised teaduste süsteemis. SP populaarsed käsitlused seletused. Atributsioonivead. Kognitiivne paradigma Inimsuhete ajalooline areng sotsiaalpsühholoogias. · Inimajaloo põhietapid. Loomulik valik, koostöö ja · Tekst: Maslow lk 346-371 konkurents. Evolutsioonipsühholoogia. Sooline valik, Hoiakud altruism
elektrivool läbib metallkeha see keha soojeneb selle keha takistus suureneb 11.Võrdle põhjuslikke seoseid füüsikas teiste loodusteaduste poolt kasutatavate põhjuslike seostega. (3.4.1 lõpp) Kaks sündmust on põhjuslikult seotud, kui ühe sündmuse (põhjuse) toimumine kutsub teatava vältimatusega esile teise sündmuse (tagajärje).Füüsikaline põhjuslik seos on kõige üldisem. 12.Too näide ajalise ja fatalistliku põhjuslikkuse kohta. (3.4.2) (111) Ajaline põhjuslikkus avaldub teise sündmuse järgnevuses esimesele. Siin sobib hästi juba uuritud näide: vaas paikneb kivipõranda kohal õhus ja talle mõjub ainult raskusjõud (sündmus 1, põhjus); vaas on jõudnud põrandale (sündmus 2, tagajärg). Konstantse kiirusega piki sirget raudteed sõitev rong on hea näide fatalistliku põhjuslikkuse kohta. 14.Millise piirini on füüsikas aktsepteeritav arvamuste paljusus? (3.5.1) (117 lõpp)
füüsikaliste suuruste omavahelise seosena. Seadusena esitatud väide peab olema eksperimentaalselt tõestatud väga laia ringi nähtuste kohta. Teadlased lähtuvad oma igapäevases uurimistöös kehtivatest füüsikaseadustest ja teooriatest, võib juhtuda, et selle käigus hangitud uus informatsioon võib olla ka vastuolus olemasolevate seadustega. Sel juhul seadusi täpsustatakse või asendatakse uute ja üldisematega. Põhjuslikkus ja tõenäosuslikkus füüsikas. Füüsika üheks olulisemaks ülesandeks on nähtuste põhjuste väljaselgitamine. Meid huvitab näiteks, mis põhjusel jääb libisev keha lõpuks alati seisma, miks metalljuhtmes tekib elektrivool, miks vesi jäätub. Kui me oleme leidnud, et keha kiiruse muutumise põhjustab alati sellele kehale mõjuv jõud või et juhtmes tekkinud elektrivoolu põhjuseks on juhtmeotstele rakendatud pinge, siis võime rääkida looduses toimuvatest teatud seaduspärasustest
kaitsegarant ( isik kellel on kohustus kedagi teist ohtude eest päästa- ema ja laps, päästeametnik,arst ) ja valvegarant ( kus on kohustus ohuallikat kaitsta- kõik kelel on juhiload või auto ilma lubadeta siis on teie kohustsu tagada et se auto ei tekitaks kelegi surma, koeraomanikud on kohustatud valvama et tema koer ei pureks kedagi surnuks või vigaseks). 3- nõutava teo tegemata jätmine 4- abiandmise võimalikkus- võimalus tegu teha 5- hypoteetiline põhjuslikkus SK: Tahtlus kõigi OK tunnuste suhtes. Kõige tavalisem ettevaatamatusest pandud kuritegu on surmaga vms lõppenud liiklusõnnetused. Ettevaatamatuse deliktid: kõige keerulisem ja ebaselgem. Tegevusetuse delikt: OK: 1- hoolsuskohutuse rikkumine 2-tuleb konstrueerida õige käitumine- kuidas ta oleks pidanud sellisel juhul käituma 3- tagajärje omistamine- hypoteetiline põhjuslikkus hoolsukohutuse täitmise ja õige käitumise vahel. SK:
kaitsegarant ( isik kellel on kohustus kedagi teist ohtude eest päästa- ema ja laps, päästeametnik,arst ) ja valvegarant ( kus on kohustus ohuallikat kaitsta- kõik kelel on juhiload või auto ilma lubadeta siis on teie kohustsu tagada et se auto ei tekitaks kelegi surma, koeraomanikud on kohustatud valvama et tema koer ei pureks kedagi surnuks või vigaseks). 3- nõutava teo tegemata jätmine 4- abiandmise võimalikkus- võimalus tegu teha 5- hypoteetiline põhjuslikkus SK: Tahtlus kõigi OK tunnuste suhtes. Kõige tavalisem ettevaatamatusest pandud kuritegu on surmaga vms lõppenud liiklusõnnetused. Ettevaatamatuse deliktid: kõige keerulisem ja ebaselgem. Tegevusetuse delikt: OK: 1- hoolsuskohutuse rikkumine 2-tuleb konstrueerida õige käitumine- kuidas ta oleks pidanud sellisel juhul käituma 3- tagajärje omistamine- hypoteetiline põhjuslikkus hoolsukohutuse täitmise ja õige käitumise vahel. SK:
. ARENGUPSÜHHOLOOGIA Areng - muutused põhjustatud bioloogiliste või/ja keskkonnategurite poolt. Õppimine -keskkonna poolt tingitud muutus. Kogemuse omandamine ja treenimine. Küpsemine - muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi. Keskkonnast sõltub vähe.Vaimne areng on seotud küpsemisega. Sensitiivsed perioodid - mingi võime areneb eriti kiiresti. Kriitiline periood - väljaspool mingit vanusepiiri enam mingi võimekus ei arene. Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Sotsiaalne-, intellektuaalne- ja füüsiline areng. Intellektuaalse arengu puhul huvitutakse mõtlemise ja kõne päritolust ja nende omandamisest (kognitiivne areng). Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Peamiselt uuritud varajast lapseiga ja teismeiga. Teadusliku lapsepsühholoogia teket seostatakse 20 sajandi algusega. Arengupsühholoogias kaks erinevat sele...
Organisatsiooniteooria PSO7106.LT/7057.LT Antek Kasemaa 2. veebruar Moodle'I password ORgTeo2018 Organisatsioon korrapärane tervik. Sotsiaalsed kooslused, ühised eesmärgid, tervik. Koos tehes ollakse efektiivsemad. Eesmärgid, mida üksi on raske ellu viia. Ühiskonna teenimine. Ühistegevus on tulemuslikum. Koostegevus aitab kaasa. Organisatsioonid võimaldavad usalduse teket. St vähendame kõike seda, millega riske maandame. Kui orgnasiatsioonid tegutsevad suhetes teiste organisatsioonidega, siis usaldatakse partnereid, kui temaga on varem koostööd tehtud. Koostegevuse efektiivsuse sünergiamoment. Organisatsioone iseloomustavad parameetrid Formaliseeritus kui palju on reegleid ja kuidas need on kirjas. Standardsed kirjapandud reeglid formaliseeritud firma. Tsentraliseeritus kes otsustab. Tippjuhtkond otsustab, siis on väga tsentraliseeritud Spetsialiseeritud kui väike on see ala, millele ta keskendunud on. Siseheitluse mõttes, ...
Kontrolltöö üldajaloost: Ajaloo allikad ja eesmärk, esiaeg ja tsivilisatsioonide teke ning Vana-Kreeka 1) Mis on ajalugu? (nii üldine kui teaduslik selgitus) Ajalugu on lugu inimeset. See algab inimese ilmumisega planeedile Maa ja kestab tänaseni. Ajalugu - teadus inimkonna minevikust, sellest, kuidas inimesed elasid, millega nad tegelesid, millele mõtlesid. 2) Nimetage ajalooteaduse harud ja iseloomustage neid lühidalt. Osake tuua näiteid tuntuimatest arheoloogilistest mälestusmärkidest maailmas. Ajalooteaduse harud: Arheoloogia (ehk muinasteadus) – uurib inimkonna ajaloo varasemaid perioode, mil kirja kas veel ei kasutatud või millest on kirjalikke tekste vähe säilinud. Etnoloogia (ehk rahvateadus) – uurib tänapäeva rahvaste tavasid, tõekspidamisi ja materiaalset kultuuri (rõivaid, elamuid, esemeid) Antropoloogia (ehk teadus inimesest) – uurib inimest kui ühiskondli...
Ebaõigluse leevendamiseks inimene: muudab panuseid, tulemusi, enesehinnangut, teistesse suhtumist, võrdlusobjekti, töölt lahkumist. Kontrolli tunnetamine (töökontrollikese): toimetulek (kohanemine, tervis, karjäär, ametialane sooritus); juhtimine: org keskkonna kontrollimine, erinevad tegevusstrateegiad, juhtimisstiilid, otsene-kaudne-vahendatav mõju. Edu põhjuste omistamisel on sisemised ja välimised põhjused, need on kas stabiilsed või muutuv põhjuslikkus. (sisemine stabiilne: võimed, ebastabiilne: pingutus; välimine stabiilne: ülesande raskus, ebastabiilne: vedamine) Protestantlik tööeetika on kujunenud kultuurilisel survel ja kodusel kasvatusel. See on raske ja pingelise töö autasustamine, kus vaba aega ei väärtustata ja askeetlik eluviis. Seostuvad omadused on internaalsus, konservatiivsus, individualistlikud uskumused, raha väärtustamine. Pühendumine jaguneb: tööst haaratus (energilisus, pühendumus, süvenemine) ja
Ebaõigluse leevendamiseks inimene: muudab panuseid, tulemusi, enesehinnangut, teistesse suhtumist, võrdlusobjekti, töölt lahkumist. Kontrolli tunnetamine (töökontrollikese): toimetulek (kohanemine, tervis, karjäär, ametialane sooritus); juhtimine: org keskkonna kontrollimine, erinevad tegevusstrateegiad, juhtimisstiilid, otsene-kaudne- vahendatav mõju. Edu põhjuste omistamisel on sisemised ja välimised põhjused, need on kas stabiilsed või muutuv põhjuslikkus. (sisemine stabiilne: võimed, ebastabiilne: pingutus; välimine stabiilne: ülesande raskus, ebastabiilne: vedamine) Protestantlik tööeetika on kujunenud kultuurilisel survel ja kodusel kasvatusel. See on raske ja pingelise töö autasustamine, kus vaba aega ei väärtustata ja askeetlik eluviis. Seostuvad omadused on internaalsus, konservatiivsus, individualistlikud uskumused, raha väärtustamine.
või ka teistes olukordades - sama juhi kohta kaebusi ka teistes olukordades (eristuvus väike) või pole ennem olnud (eristuvus suur); hilineb kõikjale või ainult siia. Järjepidevus käsitleb seda, kuidas inimene on käitunud eelnevatel juhtudel - kas inimene on mingi ajajooksul alati nii käitunud või pole seda varem juhtunud, (sage/esmakordne) Kui eristavus ja konsensus väike, järjepidevus kõrge = sisemine põhjuslikkus (inimesest enesest tingitud) järelikult tuleb inimese käitumist tuleb edasi jälgida. Käitumise konsensus ja eristuvus on suur, ning ebajärjepidev = väline põhjuslikkus (probleem on keskkonnas, teistes inimestes). Kuna omistamine on suuresti taju küsimus, peame silmas pidada ka võimalikke moonutusi ja eelarvamusi. Tegelikkuses inimene nii naiivselt ei käitu, kuid oma iva on selles teoorias olemas. Üsna kasulik mõelda enne hinnangute andmist)
Theokritos-hellenismiaja luuletaja, kes tõi luulesse idülli ja pastoraalse teema, kirjeldades karjuseluulet. Longos(2/3 saj. pKr)-hellenismiaja kirjanik, kes oli pastoraalse armastusromaani, kauni looduse taustal, autor-,,Daphnis ja Chloe". Aristoteles(384 eKr 7. märts 322 eKr)-vanakreeka filosoof, Aleksander Suure õpetaja. ,,Hingest" autor. Tema õpetus toetus Platoni õpetusele. Aristotelese õpetus: Hing, Mateeria ja vorm, Põhjuslikkus, Jumal, Tunnetus, Täiuslikkus, Maailm, Teadus. Kirjandusajaloo tähtsaimaks teoseks tema poolt on ,,Poeetika", milleks lahati kirjanduse elemente. ,,Poeetika" sai aluseks klassitsismi kunstiteoreetikutele. Aristotelese arvates pidi tragöödia tekitama inimestes ängi ja kaastunnet ning tooma esile katarsise. Sokrates(470-399)-filosoof, kes ise oma filosoofilisi väljavaateid kirja ei pannud, kuid pärast
ARISTOTELES Aristoteles sündis 384 eKr Stageiras ja suri 7. märtsil 322 eKr Chalkis. Ta oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane ja Aleksander Suure õpetaja. Ta oli Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud tähtsat rolli. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika. Aristotelesel on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika), esteetikas, eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias. Aristoteles sündis Makedoonias Chalkidike poolsaarel Stageiras.Tema isa Nikomachos oli Makedoonia kuninga Amyntase õukonnaarst. On alust arvata, et õukonnaarsti koht oli perekonnas pärandatav. Aristotelese varajast haridust pidi see mõjutama, nii et kui Aristoteles 18-aastas...
David Hume’i seos Kanti’ga ja metafüüsikaga. Hume suurmõtleja. Saame osutada reformile ehk ümberkujundamisele. Küsimus – mida on andnud Hume tulevase metafüüsika suhtes ehk reformi suhtes? Raamatu vältel on Kant’i ja Hume’i dialoog. Eessõnas tuleb välja võtta see, mis viisil Hume küsimuse esitab. Hume’i roll küsimusepüstitatuses. Hume’i seos: püstitas probleemi, põhjuslikkuse probleemi. Põhjuslikkusest on hiljem juttu. Põhjuslikkuse seos metafüüsikaga? Põhjuslikkus on traditsioonilise metafüüsika mõiste. Mis on kindel metafüüsiline viis, kuidas mõisteid rakendada? A priori – kogemusest sõltumatu. Traditsioonilise metafüüsika kindel viis. Mõisteid luuakse a priorori kaudu, mõisted ei toetu kogemusele. Mõistus on suuteline looma kogemusest sõltumatuid mõisteid. Üks selline mõiste loomine on põhjuslikkus. Põhjuslikkusel on kolm dimensioon: ontoloogiline, kontseptuaalne- tegemist mõistetega, nt põhjuslikkuse mõiste, psühholoogiline
selle nähtuse toimumise kohta tulevikus või mingis teises kohas. • Ennustamise aluseks on põhjuslike seoste tunnetamine. • Põhjuslikult seotuteks nimetatakse kahte sündmust siis, kui vaatleja suudab neile sündmustele vastavate visioonide vahel luua süllogistliku seose. • Reduktiivseks ehk ruumiliseks põhjuslikuks seoseks nimetatakse sellist põhjuslikkust, mille korral põhjuslikult seotud sündmused on korraga vaadeldavad. Ruumiline põhjuslikkus avaldub ühe füüsikalise objekti koosnemises teistest objektidest (nt Liivahunnik koosneb liivateradest. Liivaterade olemasolu on liivahunniku olemasolu põhjus) • Kronoloogiliseks ehk ajaliseks nimetatakse sellist põhjuslikkust, mille korral põhjuslikult seotud sündmused ei ole korraga vaadeldavad. Ajaline põhjuslikkus avaldub ühe sündmuse järgnevuses teisele. Nt: raamat paikneb laua kohal õhus ja talle mõjub
Maja näitel siis põhjuslikkuse vorm on ehitusmaterjalid, millest maja on ehitatud. Nad on põhjusteks selle pärast, et ilma nendeta ei saaks maja füüsiliselt olemas olla. Kuna neid kõiki on vaja siis nad moodustavad põhjuslikkuse vormi. 2. Teiseks põhjuslikkuse vormiks on selle "asja olemus" . Maja näitel siis on maja olemus see, et ta on koht kus saab elada ehk ta pakub varju katuse ja seinte näol ja temas on ka muud mugavuselemendid. Põhjuslikkus tuleneb sellest, et kui maja olemuseks ei oleks peavarju pakkumine, siis maju ei ehitataks selliseks nagu praegu me maju ehitame. Puuduks tal näiteks vajadus külma eest kaitsta võiks ehitada ju ainult katuse, mis toetub postidele. Seetõttu ongi asjade olemus üheks põhjuslikkuse vormiks. 3.Kolmandaks põhjuslikkuse vormiks on see "kust saab alguse muutumine või paigalseis". Maja näitel siis põhjustab/põhjustavad maja muutumise ehitusmaterjalidest lõpuks valmis majaks saamise
· seotus vs. nartsissism (relatedness vs. narcissism) produktiivne armastus (hoolitsus, vastutus, austus, teadmine) - integratsioon · loovus vs. destruktiivsus (creativeness vs. destructiveness) transtsendentsus - aktiivne looja · kuuluvus vs intsest (rootedness vs. incest) kuuluvus inimkonda · individuaalsus vs konformsus (individuality vs. herd conformity) identiteet, mina · põhjuslikkus vs. irratsionaalsus (reason vs. irrationality) intellektuaalne taustsüsteem maailma tunnetamiseks ühiskond - indiviidi vajaduste rahuldamiseks ( kapitalism, kommunism -"haige" ühiskond) III. Isiksuse tüübid. sotsiaalsed karakterid, kultuur: orientatsioonid kohanemiseks · retseptiivne (receptive orientation) ootamine, olla armastatud kergeusklik, kartlik, alluv, sentimentaalne optimistlik, idealistlik.
Isikut väljendavad tuletised (-r, -ik, -nik, -ne) Naissugu väljendavad tuletiser (-tar) Abstraktseid mõisted väljendavad tuletised (-us, -lus, -mus) Asju ja olendeid väljendavad tuletised (-i, -e) Rühma või kogu väljendavad tuletised (-stik, -stu) Eitust väjendavad tuletised (eba- , mitte-) Kohta väljendavad tuletised (-la, -stik, -mik, -mu) Omadussõnade tuletisliited: -ne, -lik ja line Tegusõnatuletus: Põhjuslikkus: -ta (lõpe-ta-ma), -nda (suure-nda-ma) Enesekohasus: -u (sirguma), -ne (kõnelema) Heli: -ise (kohisema) Käitumine: -tse (tujutsema) Ühekordsus: -ata (kraaksatama) Olulisus: -le (kraglema) skle (olesklema) NB! Nulltuletus tunnus ja lõpp liituvad otse tüvele : kohisema, ronima Määrsõnatuletus: Viisi: -lt(kirelt, -sti (kiiresti) Rühmitust: -ti (suviti)
Popperi falsifikatsiooni printsiip: Popperi falsifikatsionistliku vaate järgi saab teadust demarkeerida pseudoteadusest ja metafüüsikast selle järgi, et teaduslik teooria on falsifitseeritav: "et väiteid või väidete süsteeme saaks pidada teaduslikeks, peavad nad saama olla konfliktis võimalike või mõeldavate vaatlustega"[1]. See võimaldab tema arvates eristada kogemusteaduse väiteid "kõigist teistest väidetest – olgu nad siis religioosse või metafüüsilise iseloomuga või lihtsalt pseudoteaduslikud". Popperi kriteerium on leitud olevat liiga tugev, sest hea teadus ei pruugi seda rahuldada [2] ja seda võivad rahuldada pseudoteadused[3]. Pseudoteadused võivad vabalt esitada väiteid, mida saab falsifitseerida. Näiteks astroloogiat ja psühhoanalüüsi on falsifitseeritud. Popperi kaitsjad osutavad sellele, et Popperi jaoks ei olnud falsifitseeritavus teaduslikkuse piisav...
· seotus vs. nartsissism (relatedness vs. narcissism) produktiivne armastus (hoolitsus, vastutus, austus, teadmine) - integratsioon · loovus vs. destruktiivsus (creativeness vs. destructiveness) transtsendentsus - aktiivne looja · kuuluvus vs intsest (rootedness vs. incest) kuuluvus inimkonda · individuaalsus vs konformsus (individuality vs. herd conformity) identiteet, mina · põhjuslikkus vs. irratsionaalsus (reason vs. irrationality) intellektuaalne taustsüsteem maailma tunnetamiseks ühiskond - indiviidi vajaduste rahuldamiseks ( kapitalism, kommunism -"haige" ühiskond) III. Isiksuse tüübid. sotsiaalsed karakterid, kultuur: orientatsioonid kohanemiseks · retseptiivne (receptive orientation) ootamine, olla armastatud kergeusklik, kartlik, alluv, sentimentaalne optimistlik, idealistlik.
selle nähtuse toimumise kohta tulevikus või mingis teises kohas. · Ennustamise aluseks on põhjuslike seoste tunnetamine. · Põhjuslikult seotuteks nimetatakse kahte sündmust siis, kui vaatleja suudab neile sündmustele vastavate visioonide vahel luua süllogistliku seose. · Reduktiivseks ehk ruumiliseks põhjuslikuks seoseks nimetatakse sellist põhjuslikkust, mille korral põhjuslikult seotud sündmused on korraga vaadeldavad. Ruumiline põhjuslikkus avaldub ühe füüsikalise objekti koosnemises teistest objektidest (nt Liivahunnik koosneb liivateradest. Liivaterade olemasolu on liivahunniku olemasolu põhjus) · Kronoloogiliseks ehk ajaliseks nimetatakse sellist põhjuslikkust, mille korral põhjuslikult seotud sündmused ei ole korraga vaadeldavad. Ajaline põhjuslikkus avaldub ühe sündmuse järgnevuses teisele. Nt: raamat paikneb laua kohal õhus ja talle mõjub
5.2.1Levik ja osatähtsus................................................................................. 16 5.3Metsakaeve.................................................................................................. 16 5.3.1Levik ja osatähtsus................................................................................. 17 5.4Vaatluse all olevate muldade võrdlus...........................................................18 5.5Põllu ja looduslike muldade erinevuse põhjuslikkus.....................................19 6.Muldade agronoomilised omadused..................................................................21 6.1Huumuskate ja huumusesisaldus.................................................................21 6.1.1Leetjad mullad....................................................................................... 21 6.1.1Nõrgalt erodeeritud rähkmullad.............................................................22 6.1.2Rähksed gleimullad...
TUNNETUSTEOORIA EKSAM 1. Tunnetusteooria põhimõisted ( teadmine, teadmise tüübid ja vormid, ratsionaalne, empiiriline, apriori,aposteriori, intuitsioon, introspektsioon jt ) Episteme ja doxa Episteme - teadmine, teadus. Doxa - arvamus, uskumus Teadmine ja põhjuslikkus Teadmine on kaasajal peamiselt põhjuslike seoste kindlakstegemine asjade vahel. Öelda "ma tean" tähendabki peamiselt seda, et tean põhjus - tagajärg seost. Samas ei ole põhjuslikkuse probleemil ka kaasajal lõplikku lahendust. A priori ja A posteriori Vastavalt "enne kogemust" ja "kogemuse põhjal" ehk pärast kogemust. Ratsionalistid väidavad aprioorse teadmise olemasolu, st sünnipärast teadmist.
Käbinääre oleks see koht, kus kaks substantsi teineteisega kokku saavad. See aga pole mingisugune lahendus. Küsimus taandub sellele, kuidas mitteruumiline, mittemateriaalne vaim saab põhjuslikult mõjutada ruumilist, materiaalset kilpnääret. Üks võimalus probleemi lahendada on väita, et põhjuslik vastasmõju keha ja vaimu vahel on sui generis: n.ö. unikaalne, eriline põhjuslikkuse liik- mitte see ,,naturaalne" põhjuslikkus, mis esineb materiaalses maailmas. Prantsuse filosoof Nicolas Malebranche pooldas seisukohta, mida nimetatakse okasionalismiks (ld occasio ´juhus´, ´juhtum´, ´ajend´). Ta arvas, et hinge ja keha vahel ieo le mingeid põhjuslikke seoseid. Malebranche seletas nimetatud seaduspära Jumala sekkumisega. Keha ja hing on omavahel kooskõlas tänu sellele, et Jumal neid pidevalt kooskõlastab. Ka siin jäi probleem lahendamata
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
