Abstraktsionism ● Abstraktsetel maalidel pole sidet reaalse maailmaga ● “Esemetu kunst”-maailma kirjeldamine värvide, joonte ja vormide abil ● Sügavamõttelised ● Esimene teos Wassily Kandinsky “Pealkirjata” (1920) Wassily Kandinsky “Pealkirjata” Naivism ● Ei jälgita anatoomia, perspektiivi ja kompositsiooni reegleid ● Maaliti enda lõbuks ● Lähtub kunstniku kordumatust isikust ● Teostel kindel kompositsioon ● Kuulsamad artistid: Ivan Generlic ja Niko Pirosmani Ivan Generalic “Talvemaastik” (1944) Neoklassitsism muusikas ● Klassitsismi vormi ja rütmi juurde tagasipöördumine ● Eeskujuks Viini ja barokiajastu klassikud ● Vanade stiilide taastamine: Barokk, renessanss, klassitsism
kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. Sürrealistide mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andre Breton. Naivism Naivism tekkis kunstivooluna 19. sajandi lõpus. Üheks tähtsamaks naivismi jooneks võib pidada täpse järgnevuse ja traditsiooni puudumist, selle kunsti pidevat isetekkimist. Naivistid olid enamasti nn pühapäevamaalijad, kes maalisid vaid endalõbuks. Naiivset kunsti on peetud lähtuvaks vaid kunstniku kordumatust isikust ning just sellega seletatakse naivistliku kunsti värskust ja ainulaadsust. Naivistlik kunst võib olla ka väga sarnane lastekunstile, kuid naivistide teostel on enamasti väga järjekindlalt konstrueeritud kompositsioon, mis lastekunstis on ebatavaline. Dadaism Dadaism on modernistlik kirjandus- ja kunstivool, mis tekkis Zürichis ning oli valitsevaks kultuuriliikumiseks aastatel19161922. Dadaismi algatajateks loetakse nii kirjanikke kui ka maalikunstnikke. Dadaiste on suuresti
sõjaaja segadustest terve nahaga mitte keegi, Rostovid kaotavad noorima poja ja vaesuvad, kui nende vanim poeg Nikolai mängib ühe ööga pea kogu varanduse maha kaardilaua taga. Tolstoi uurijad võrdlevad sageli ,,Sõja ja rahu'' peategelast rahvast ja süzee pealiini, sajandi alguse Venemaa ajaloolist elu, suure jõega ja selle voolamisega. Üksiktegelasi ja nende saatusi võib kõrvutada tuhandete lisajõekestega. Seejuures ei rõhuta Tolstoi mitte ainult jõekeste hulka, vaid ka kordumatust. Romaani tegelaskonna võib eepilise arenduse seisukohast jaotada kolme rühma. Esimeseks rühmaks on ,,parveinimesed'' ehk Rostovite perekond, kellele kuulub Tolstoi otsene sümpaatia. Teine rühm tegelasi on täielikult sulgunud oma kitsalt egoistlike individuaalsete huvide ringi ning kolmadat tegelasrühma võiks nimetada ,,kangelasteks teel'': siia kuuluvad Andrei Bolkonski ja Pierre Bezuhhov.Neid kujutab Tolstoi algusest peale köitvate inimestena; nad on targad, ausad, õilsameelsed.
midagi meid ümbritsevast reaalsusest. Abstraktsionism jagunes kaheks: ekspressiivses suunas ei valitsenud värvilaikude paigutuses mingit korrapärast süsteemi vaid hoopis tundeküllus. Geomeetriline abtraktsionis aga põhines rangele matemaatilistel reeglitel. Paljud inimesed ei olnud aga kunstitegemist õppinud ja soovisid maalida lihtsalt enda lõbuks. Neid hakati nimetama naivistideks. Naiivset kunsti on peetud lähtuvaks ainult kunstniku kordumatust isikust ja just sellega seletatakse naivistliku kunsti värskust ja ainulaadsust. Esimese maailmasõja ajal sai populaarseks dadaism. Dada kunstnike arust oli maailm sõge ja kuritegelik ja et inimesi taipama panna tuli neid absurdsustega sokeerida. Seetõttu naeruvääristati kõike ilu, häid kombeid, poliitilisi ideaale jne. Andre Breton otsis aga järjekindlamat ja positiivsemat suunda, kui dadaism ning selleks saigi sürrealism
HISTORITSISM Historitsismi teoorias oli kaks põhilist lähtepunkti. Esimene rõhutas kõigi arhidektuuristiilide kordumatust, nähes eri rahvaste kultuuris neile iseloomulike avaldusi. Teine deklareeris kõigi ajalooliste arhidektuurisitiilide võrdsust. Iseloomulikuks saab "mõtlemine stiilides". Historitsismile omane stiil võrdsust tunnustav loomismeetod pakkus paremaid võimalusi arhidektuuri kohanemisel kaasaja nõuetega kui klassitsism. Historitsismile on omased mitmed vormisüsteemid näiteks neokootika, neobarokk, neorenessanss. Näited: Alastkivi mõisahoone 1880-85 Laupa mõisahoone , Järvamaal 1913
Lumehelbeid, mis on nagu riis, üha sulab mu lehvivail sallil. Nüüd on laiumisvabadus tuiskude trallil, mis mu endagi südame kaasa vist viis. Jälle väheneb tunnete kriis. Mõnel kollasel tähekorallil pilku peatades, kõnnin kui haldjateballil või määratuavaras jäägaleriis. Varsti kevade lapsekapriis viskab kõrgele päikesepalli, tõukab pärani väravad sulade tallil. Ja idüllile haprale lõpp tuleb siis Neis mälestustes pole kahetsust Kui koormat selle kordumatust talud, mis järelnaudinguiski hõrk ja hea. Ei enam leia paiku, kus sa palud, su armastuse altareid ei tea. Aeg kolletab me unelmatesalud ja katkestab me kiindumusterea. Tas kustuvad kõik õndsused ja valud ja närbuma peab habras meelespea. Ükskord mu elu tinaraske laotus su käte imelisest puutest paotus, hing andus avaruste särale. Veel meeltes tuksub ärevust ja ruttu, kuid sadamad on mattund tuhmi uttu, ja laev ei jõuagi vist pärale ... Aeg
saterkuube, maani ulatuvasse mustadesse pükstesse mis liikmete ümber lohakil, nagu mõne skeleti ümber seisivad. Pikad ja käharas mustad juuksed ning põskhabe, nägu pikergune, kõhn ja kahvatanud, nina kongis ja suur. Käevarred pikad, käed kuivetunud ja lumivalged. Viiul kaenlas. Seisatab hetkeks. Ta tõstab viiuli ning juba esimeste nootide kõlades haarab muusika sinu meeli. Sel hetkel ei mõtle sa millelegi muule, oled muusika lummuses ning saad osa enneolematust ja kordumatust muusikast, mis on vaid Paganinile omane. Tema mäng on imevääriline- suurus ühes kõige puhtama puhtusega, octave- ja decime-jooksud välgukiirusel alla ja üles, kahekordsed jooksud kuueteistkümnendik-nootides- üks näppudega tõmmatud ja teine poognaga,- käivad nii selgesti ja akurat, et ka kõige vähem heli ega kõige lühem noodike valekohta ei juhtu, vaid kõrvu kõlab; kõige keerulisemad ja rängemad mängukohad on kergesti, nagu neid maast nopitaks, mängitud
Eriti hakatakse hindama eri aegadel elanud rahvaste ja kunstistiilide originaalsust, võimet luua isikupärast. Eeskujuks võeti minevikuarhitektuur. Seda soodustasid lihtne harjumuse jõud ja romantismi ideoloogia. Kuigi ka klassitsism põhineb mineviku jäljendamisel, on historitsism üldnimetu kõigi Antiik-Rooma ja Kreeka kunstist erinevate stiilide taaselustamisele. Historitsismi teoorias oli kaks põhilist lähtepunkti. Esimene rõhutas kõigi arhitektuuristiilide kordumatust, nähes eri rahvaste kultuuris neile iseloomulikke avaldusi. Teine deklareeris kõigi ajalooliste arhitektuuristiilide võrdsust. Iseloomulikuks saab ,,mõtlemine stiilides". Kaasaja arhitektuuri ees seisvaid probleeme püüti lahendada ajaloolistele eeskujudele toetudes. Historitsismile omane stiilide võrdsust tunnustav loomismeetod pakkusparemaid võimalusi arhitektuuri kohandamisel kaasaja nõuetega kui klassitsism.
a. Raimond Valgre laulude avaliku esitamise, ja see oli üks paljudest põhjustest, mis viisid noore helilooja traagilise hukuni. Raimond Valgre suri 31.detsembril 1949.a. ja ta on maetud Tallinna Metsakalmistule, kuid tema muusika jäi rahva hinge ning on uutes esitustes kandunud tänasesse päeva. ÜLDISELT : Tänaseks on Raimond Valgrest saanud legend. Hoolimata lühikesest eluteest (1913-1949), jõudis ta kirjutada palju kaunist, kordumatust andest kantud muusikat. Paraku on popmuusikamaailmas kõigest muutuvast hoolimata oma seadused, mis määravad lugude ja loojate saatust praegu ja tegid seda suurel määral ka 1930. aastatel Raimond Valgre (kuni 1937.a. Raimond Tiisel) loomingu võib jagada kolme etappi: restorani- ja salongimuusiku periood aastatel 1933-1941, sõja-aeg 1941- 1945 ning sõjajärgne periood kuni 1949 aastani. Tekstid oma lauludele kirjutas ta valdavalt ise, kusjuures mõnikord ka saksa või inglise keeles.
jumalkujudest, kuna tol ajal olid seal moes primitiivkunsti ilmingud. Tegelikult on naivism ainus "-ism" (nagu kubism, realism, sürrealism), mis on maailmas kogu aeg olemas olnud. Seda näeme siis, kui vaatame erinevate rahvaste kunsti. Rahvakunsti on vaja siiski naivismist eristada. Rahvakunsti mõjutavad alati oma rahva traditsioonid ja sellel on püsivad reeglid, naiivne kunst on aga sõltumatu igasugustest traditsioonidest. Naiivset kunsti on peetud lähtuvaks vaid kunstniku kordumatust isikust ning just sellega seletatakse naivistliku kunsti värskust ja ainulaadsust. Etniline kunst on valdavalt anonüümne, sajandite vältel kujunenud, kuid naivism on isikuline ja tekkinud teistsuguses taustsüsteemis. Naivistlik kunst võib olla ka väga sarnane lastekunstile, kuid naivistide teostel on enamasti väga järjekindlalt konstrueeritud kompositsioon, mis lastekunstis on ebatavaline. Naivistid olid enamasti nn pühapäevamaalijad, kes maalisid vaid enda lõbuks.
kunstiväärtusi ,,Pruut, keda riietavad lahti seitse poissmeest" Naivism Naif- pr.k naiivne, lihtsameelne; Primitivus- ld.k. lihtne, algeline Pühapäevamaalijad teenivad elatist muu tööga, pole kunstitegemist õppinud, maalivad enda lõbuks. Suhtuvad lapseliku puhtsüdamlikkusega nähtavasse maailma ja püüavad seda jäljendada. *võeti eeskujuks loodusrahvaste kunst *sõltumatu igasugustest traditsioonidest Naiivset kunsti on peetud lähtuvaks ainult kunstniku kordumatust isikust ja just sellega seletatakse naivistliku kunsti värskust ja ainulaadsust. Naivism erineb lastekunstist, kuna naivistide teostel on enamasti järjekindlalt konstrueeritud kompositsioon, mis lastekunstil on ebatavaline. Henri Rousseau · Olustikupildid oma ümbrusest, aga ka portreed, välja mõeldud stseenid eksootilises looduses ning veidrad allegooriad · Ruumikujutus ja objektide suurusvahekorrad ebaloomulikud · Inimeste ja loomade anatoomia kujutamine vigane
ja innustas. Järgnevad kümme aastat möödusid taas Norras, seal jätkus tema aktiivne loominguline tegevus ja töö dirigendina. 1880 1882 dirigeeris ta Bergeni Filharmoonikuid. Looming Tema muusika on kaunis, siiras ja varjunditerohke. Grieg ei kasutanud oma loomingus rahvalaulude tsitaate, kuid tema värvikas helikeel on paljuski inspireeritud Norra rahvamuusikast. Kord lüürilised, kord karged meeleolud toovad silme ette pildid maa kordumatust loodusest. Griegi loomingu põhiosa moodustavad miniatuurid. Ta on kirjutanud 140 soololaulu, klaverisonaate ja kontserte ning instrumentaalset kammermuusikat. Tema tuntumad teosed on "Klaverikontsert a-moll" ning "Peer Gynt'ile" loodud muusika. Oma muusikaga on ta kujunenud norralaste üheks rahvuslikkuse sümboliks. Kuulame: "Liblikas", "Halling" sarjast "Norra talupoja tantsud" ning soololaulu "Sind armastan" JEAN SIBELIUS (1865 1957) Soome helilooja
vastu surutud. Skulptuur Gooti kujutava kunsti tellijaks jäi kirik. Kuna ühiskond, filosoofia ja usk oli arenenud, tõusis jälle ausse looduslähedane kujutamine- eeldati, et kõik on jumala loodu ja väärib täpset jäljendust. See on ka üks peamisi erinevusi romaani kunstist. Jätkuvalt peeti esmatähtsaks kujutada hingeelu, kuid rõhutatakse iga inimese kordumatust ja isiksust. Reljeef jäi tagaplaanile, esile hakkas kerkima ümarplastika, nagu antiikajas. Siiski jäid enamik skulptuure seotuks ehitistega, ja kunan nad paigutati tavaliselt seina äärde, olid nad siiski vaadeldavad vaid ühelt poolt. Tuntuim skulptuur asub Saksamaal Bambergi katedraalis asuv ratsanikuskulptuur, mis väljendab täpselt ajastu rüütliideaale. Maalikunst
· Püüa mõista probleemide põhjuseid süüdistamata ennast ja teisi · Ole salliv teiste inimeste vaadete suhtes · Kritiseeri inimese käitumist, mitte teada ennast · Ära haletse ennast · Püüa vältida inimesi ja olukordi, mis tekitavad alaväärsustunde · Ebameeldivuste korral võta endale aega rahunemiseks · Tunne rõõmu mõnusatest inimestest ja kõigest sellest, mida pakub meeldiv suhtlemine · Märka ja naudi olukordade ja inimeste kordumatust, aga ka naljakaid, kummalisi olukordi · Raskeid tüüpe kohates mõtle sellele, millised hirmud neid endid kimbutavad · Ära tunne liialt muret oma ego pärast · Ära toimi rohutirtsuna, kes peab pidevalt hüplema, et talle peale ei astutaks. Rasked inimtüübid · Laimaja on valmis isegi oma lähedasi sõpru taga rääkima. Ta ammutab ühest telefonikõnest räpaseid üksikasju rohkem kui tolmuimeja vaibalt, tilk meepotis.
ja sinu mõte ja sinu meel kord tuksub su rahva rinnast Ja liigub ja loob ja lehvitab ja kauneid radasid rajab, su rahva koda see ehitab ja põlvest põlveni kajab. Luuletus ,,Sügis" avaldati 1903 ajalehes ,,Postimees", see luuletus on justkui tunnistus Liivi tõeliselt kordumatust andest. See poeem pani aluse ta tähelennule. Pärast ,,Sügise" avaldamist tuli ta peidust välja, pärast mida on säilinud 80 luuletust. Spekuleeritud on tema teoste koguarvuks 1000 luuletust, millest suurem osa ei ole säilinud, kuna Liiv hävitas oma töid haigushoogude all kannatades. Liivi poolt armastatud oli lisaks muule ka isamaaline luule. Ta samastab tihti luuletajat ja isamaad, seega luulet saab tõlgendada mitmeti mis on samuti üks Liivi luuleloomingu omapära
seda jäljendada, kuid ei saa/taha kasutada uusaegse Eurooparealismi vahendeid tsentraalperspektiivi, anatoomia arvestamist, õhu ja valguse kujutamise võtteid. Naivismi on nimetatud ka primitivismiks. Eeskujuks võeti loodusrahvastse kunsti. Foovid, ekspressionistid ja kubistid said mõjutusi Aafrika neegrite rahvakunstist. Naivism siiski eristub rahvakunstist. Naiivset kunsti on peetud lähtuvaks ainult kunstniku kordumatust isikust ja just sellega seletatakse naivistliku kunsti värskust ja ainulaadusust. Henri Rousseau (Unenägu; Karnevaliõhtu) oli pensionile läinud tolliametnik, kes 1886 aastast oli regulaarselt esinenud züriivabadel kunstinäitustel. Ta maalidel on ruumikujutus ja objektide suurusvahekorrad ebaloomulikud ning inimeste ja loomade anatoomia kujutamine vigane. Samas on aga kõik detailid maalitud püüdlikult ja täpselt ning ainult objektide omavärvust arvestades. Rousseaule
kasvatuseesmärgil kasutamine. · Eestis on kaitse alla võetud 538 taime-, seene- ja loomaliiki. Kaitsealused liigid jagunevad 3 kategooriasse 35. Mis on püsielupaik ja hoiuala · Kaitstav looduse üksikobjekt on kaitse alla võetud teadusliku, ajaloolis-kultuurilise või esteetilise väärtusega elus- või eluta looduse objekt, kaitse alla võtmisel on veel arvestatud nende esinduslikkust kordumatust ja haruldust Eesti maastikupildis. · Kaitstavad looduse üksikobjektid on puu, rändrahn, juga, pank, astang, koobas, paljand ja karst või nende rühm. · Üksikobjekti kaitse alla võtmise otsusega moodustub selle ümber kuni 50 meetri kauguseni piiranguvöönd, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti. · Üksikobjekti seisundit või ilmet mõjutava töö teostamine on lubatud üksikobjekti valitseja nõusolekul.
Aktiivsuse mõiste kaasaegnesed seletused: 1) Energia rakendamine välise eesmärkide saavutamisel. 2) Inimese sisemised jõudude kasutamised, olenemata sellest, kas väliseidd muutusi kaasneb või mitte. Armastus - «kusagil olemine», mitte «kuhugi langemine». Mitte see, kellel on palju, ei ole rikas, vaid see, kes annab palju. Armastuse tõeliste vormide omased ühisjooned: 1) Hoolitsus. 2) Vastutus. 3) Lugupidamine - võime näha inimest sellisena, nagu ta on, olla teadlik tema kordumatust individuaalsusest. 4) Teadmised. - Armastus - aktiivne hoolitsus selle elu ja kasvu eest, mida me armastame. Teed saladuse jälile jõudmiseks: 1) Täielik võim teise inimese üle - võim, mis paneb tegema seda, mida meie tahame, tundma ja mõtlema, mida meie tahame. 2) Armastus - aktiivne tungimine teise inimesse, mille käigus mu teadasaamiseiha kokkukuulumises vaigistust leiab. Ainult siis, kui ma inimolendit objektiivselt tunnen, võin ma armastuses tundma õppida
Historitsism Historitsismi üldiseloomustus ja erinevad liigid, näiteid nende kohta. 9.saj. ehitus – ja tarbekunstis valitsenud suund, mis matkib ajalooliste stiilide vorme (nt neostiilid: neogootika, neorenessanss, neobarokk, neoromaanika). Historitsismi teoorias oli kaks põhilist lähtepunkti. Esimene rõhutas kõigi arhidektuuristiilide kordumatust, nähes eri rahvaste kultuuris neile iseloomulike avaldusi. Teine deklareeris kõigi ajalooliste arhidektuurisitiilide võrdsust. Iseloomulikuks saab “mõtlemine stiilides”. Historitsismile omane stiil võrdsust tunnustav loomismeetod pakkus paremaid võimalusi arhidektuuri kohanemisel kaasaja nõuetega kui klassitsism . Historitsism tekkis romantismi mõjul aastatel 1840–1900 Euroopas. Historitsismile eelnenud klassitsism ja romantism lähtusid samuti eelnenud
avaldas ta 14 romaani, 1 novelli- ja 1 luuletuskogu. Oma romaanid kirjutas enamasti triloogiatena.Tema 12-teoseline ajaloofilosoofiline sari on ainulaadne eesti kirjanduses ja haruldane maailmakirjanduses. Ristikivi on Eesti suurim eepik Tammsaare kõrval.Tema teoseid on üsna vähe tõlgitud,sest ta kasutab orgaanilist eesti keelt,mis tõlkes kaotab palju oma elavast hingusest.Ta jätkas teadlikult eesti proosastiili traditsioone. Ristikivi on huumorilembeline ja tema stiilile lisab kordumatust tobe v kohtlane nali. Tallinna triloogia Ilmus Eestis. Koosn 3st romaanist: ,,Tuli ja raud"(1938), ,,Võõras majas" e ,,Õige mehe koda"(1940) ja ,,Rohtaed"()1942). Romaane ühendab tegevuspaik ja aeg(Tallinn XIX saj lõpust 1930.aastateni).Antakse sissevaade 3me ühiskonnakihi kujunemisprotsessi.Perekonnaromaan põimub isikuromaaniga,taustaks olustikukujutus."Tuli ja raud"räägib noorest talusulasest Jüri Säävlist,kellest saab tehasetööline.Tema iseaalidele
Sest see on nüüd küll sula saast. Mida kõike raha pärast ei tehta Kui massiivne promokampaania ja ka lihtsalt terve mõistus lubasid tänu tegijate isikutele oodata telesarja, kus on mõnuga kõik vindid üle keeratud ja kus sõidetakse nõmeda originaalmaterjali najal värdjaliku ja nutika huumoriga, purjed pingul, iroonia briis tõhusaid koomuskilaineid vahule peksmas siis tutkit. Mitte halligi. Midagi nii halba ei tihanud tõesti loota. Võeh! Selle tunni on mulle mu kordumatust elust võlgu nii Taska, Kruuda, Vihmar kui ka päeva lõpuks tööandja. Tööandja võlgneb tegelikult mulle lisaks palgale kaks liitrit piima, sest seda arvustust, kommentaari, kirjatükki, kuidas iganes seda ka nimetada, kirjutades pean ma ju selle tunni saasta veel kord silmade eest läbi laskma. Samas jälle tegelikult on see kõik täiesti suva. Kui Oliveril on masin, mis viiesajaseid rulli keerab ja mutiauku topib, nii kolmteist tükki sekundis, siis on see tema asi
kultuurmaatikke. Keskmes oli inimene. Loodusmaastik oli vaid plats, kuhu inimene sai ehitada. Vajalik oli kultuurmaastikke uurides vaadata ajalukku, sest selliste maastike kujunemine on pikaajaline portsess ja lühiajalised nähtused (mood, subkultuurid) jälgi ei jäta. Richard Hartshorne (1899-1992). Tema 1939. aastal i1munud "Geograafia olemus" ("The nature of geography") on (euroopa1iku) regiooniparadigma parim süstematiseeritud esitus. Hartshorne rõhutas üle geograafilise regiooni kordumatust, sellest järelduvalt aga allumatust üldistele seaduspäradele, ja pidas sel alusel geograafiat rohkem kunstiks kui teaduseks. Hartshorne ja ta töö olid Ameerika ülikoolides vaga mõjukad. Selleparast, kui geograafia areng tõstis päevakorda regiooniparadigma kriitika, koondus see väga tugevasti Hartshorne'i paradigmavariandile ja omandas selleparast mõned erijooned, mida muidu vahest poleks tekkinudki. Regiooniparadigma põhiväited 1.Geograafia ülesanne on Maa kirjeldus
Hoiuala- moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku, seenestiku soodsa seisundi tagamiseks, kui see ei ole tagatud muul Looduskaitseseadusega sätestatud viisil. 37. Kaitstavad looduse üksikobjektid. Kaitse-eesmärk ja kaitsekord. Kaitstav looduse üksikobjekt on kaitse alla võetud teadusliku, ajaloolis-kultuurilise või esteetilise väärtusega elus- või eluta looduse objekt, kaitse alla võtmisel on veel arvestatud nende esinduslikkust, kordumatust ja haruldust Eesti maastikupildis. Üksikobjetki kaitse alla võtmise otsusega moodustub selle ümber kuni 50 meetri kauguseni piiranguvöönd, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestada teistmoodi. Üksikobjekti seisundit või ilmet mõjutava töö teostamine on lubatud üksikobjekti valitseja nõusolekul. Kõigil neli küsimust! Eksam 16.12. Vastata 4-5 lausega. 1h aega. ÕIS-is regada!
vastavat liiki käitumisaktide või subjektide selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. suhtes. + Võimaldab luua ühtse korra ühiskondlikes + võimaldab lahendada probleemi arvestades suhetes ja saavutada sotsiaalsete situatsiooni ja isiku eripära, suhte ja suheteregulatsiooni stabiilsust, vähendades subjektide spetsiifikat. juhuse ja suva mõju reguleerimisprotsessis. - Ei arvesta konkreetse situatsiooni - tuleb läbi töötada lõpmata palju konreetseid kordumatust. situatsioone ja võtta iga kord vastu uus otsus. - puuduvad ühesed lahendid. - määravat osa etendab lahendaja suva. Reguleerimismehhanismid: riik, partei, ühing, töökollektiiv jne. Ühiskonna juhtimise praktikas on normatiivne ja kasuaalne reguleerimine ühitatud ja üldine norm annab selle kohaldajale võimaluse teatavates piirides teostada individuaalset
Inimeses on 2 täiuslikku vormi: · vaimutööga tegelev inimene (filosoof) · tavaolukordades kõlbeliselt käituv inimene. A. peab eetikat sissejuhatuseks riigikäsitlusele. Moraali kujunemine · Ürgkogukondlikule ühiskonnale on omane eel- ehk protomoraal: hea tähendab meid. Mitte-meie on potentsiaalselt vaenulik jõud. · Tegelik moraal eeldab selget vahetegemist mina ja meie vahel. Moraali kujunemine on seotud isiksuse kujunemisega: inimene teadvustab oma kordumatust, oma võimalusi ja vastutust. Moraal kujuneb sugukondliku ühiskonna lagunemisperioodil. · F.Fukuyama Võime rühmaviisiliseks koostööks ühiskondlik kapital andis eelajaloolisele inimesele olelusvõitluses olulise eelise. Kõlbelised väärtused ja ühiskondlikud reeglid on mistahes koostöö vältimatu eeltingimus. Oluline tingimus on usaldus. Ühiskondlik kapital kujuneb omaalgatuslikul teel, normid on kirjutamata ja väljakuulutamata.
järvedel) rent 350 EEK/reis. Vajadusel transport tellimuskohta 8 EEK/km. Kanuud 3-18 inimesele, turvavarustus. Kalapüük, linnuvaatlus, fotoretked. 20 MERE- JA ELAMUSMATKAD VÄIKESAARTELE, KALASTUS- JA SUKELDUSREISID. Merest sündinud, kaugustes sinavad salapärased saared kutsuvad kohtuma siinsete randlaste, merelindude, hüljeste, lindude, omapärase loodusega ning saada elamus alati kordumatust merereisist. Reisid Abrukale, Vahase, Kasse saarele ning Linnusita, Kirju- ja Hülgesaarele. Tellijale sõidud kuni 12 reisijaga alusel-laeval sobival ajal ja sadamast. Kodusadam NASVA. Orienteeruvad reisihinnad alates 3000-12000 EEK. Seisuaeg kokkuleppeliselt. Toit ja joogid tellimisel. Turvavarustus olemas. Reisi teostuseks vajalik sobiv mereilm. Riietus mereline. Giid sadamast sadamasse. Sõidame ka Ruhnu saarele.
harmoonilises, selges kooskõlas ja tihti algas kujundusprotsess seespidiselt ning suundus hiljem hoonest välja. Kujunduse ühtsuse huvides viidi miinimumini põrandate, seinte ja lagede erinevused (juugendus rakendus Wagneri idee totaalsest kunstiteosest "Gesamtkunstwerk" antud juhul kogu interjöör ühtses disainis). Iga juugend-interjöör on omapärane, teist sellist ei ole. Sünteesi nõue tähendas kõige ruumis leiduva kordumatust (samas võis see piirata tellija individuaalseid soove kui kogu ruumide sisustus oli ette määratud). Tähtsaks uuenduseks oli vahepeal liigselt ülekuhjatud ruumide tühjendamine mööblist. Tekib uut ajastut iseloomustav sõna "komfort". See ei tähenda ainult mugavust, vaid uusimate tehnikasaavutuste kiiret kasutuselevõttu ja hügieeni alaste uurimuste tulemuste väärtustamist. Ruumide sisemist korraldust on tihti näha eksterjöörist ja see peegeldus fassaadi
Seda on raskem ära tunda kui varju endale teadustada. Nende äratundmist on võimalik teostada ainult vastassoost inimestega. Jung kohtles enda animat kui iseseisvat inimest. Mina ise: Inimene kardab nii oma varju kui ka animust/animat. See on isiksuse keskpunkt. See on nagu jumal, taskaal ja täiuslikkus inimeses endas. Kõigepealt tuleb ületada persoona, saada teadlikuks varjust, animast/animusest, et jõuda mina iseni. Nii leiab inimene oma individuaalsuse ja tajub oma kordumatust individuatsiooniprostsess. Ego: See on inimese isiksuse teadvusekese, ainus teadlik arhetüüp. Mitmed vaimuhaigsed tekivad, kui alateadlik pool saab teadlikust poolest võitu. Wilhelm Reich Teda peetakse 20. sajandi psühhoanalüütikuteks. Elas I897-I957. Rahvuselt juut. Sündis Ukrainas. Isa oli farmer ja saksa natsionalist. Ta nõudis oma lastelt, et kodukeel peaks olema saksa keel. See isoleeris lapsed ukrainlastest
kultuurmaastiku kujunemine tema järgi ise ajaloolise haardega protsess, pealegi v6ib vanades kultuurmaastikes leida jälgi kauge mineviku kultuuriprotsessidest ja sellepärast oli Saueri kultuurigeograafias tarvis kaugele ajalukku tagasi vaadata. Richard Hartshorne'i (1899-1992). Tema 1939. aastal ilmunud "Geograafia olemus" ("The nature of geography") on (euroopaliku) regiooniparadigma parim süstematiseeritud esitus. Muuseas r6hutas Hartshorne üle geograafilise regiooni kordumatust, sellest järelduvalt aga allumatust iildistele seaduspäradele, ja pidas sel alusel geograafiat rohkem kunstiks kui teaduseks. RGIOONIPARADIGMA PÕHIVÄITED 1. Geograafia iilesanne on Maa kirjeldus. Maa on aga regioonide mosaiik. Seega on geograafia ülesanne Maa k6igi regioonide kirjeldamine. Enne kirjeldamist tuleb regioonid muidugi üles leida ja piiritleda. Muide, geograafilise kirjelduse p6hiüksuse nimetusena ei
ja subjektide spetsiifikat. Puuduseks on, et tuleb läbi töötada lõpmata palju konkreetseid situatsioone ja võtta vastu iga kord uus otsus, võrdse kohtlemise põhimõte ei ole tagatud. Normatiivne reguleerimine võimaldab luua ühtset korda ühiskondlikes suhetes ja saavutab sotsiaalsete suhete regulatsiooni stabiilsuse ning vähendab juhuse ja suva mõju reguleerimisprotsessis. Kuid ta ei arvesta konkreetse situatsiooni kordumatust. 3.Milline norm on sotsiaalne norm? Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega (riigiga, kollektiiviga jne). 4.Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid? Õigusnormid, moraalinormid, korporatiivsed normid, tavad ja traditsioonid, regigiooninormid, välise kultuuri normid. 5.Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile?
ning püüavad seda jäljendada, kuid ei kasuta realismi tavalisi vahendeid nagu tsentraalpersektiiv, anatoomia arvestamine, õhu ja valguse kujutamise võtted. Tihti sarnanevad Itaalia eelrenessanssi kunstiga. Naivismi on kutsutud ka primitivismiks. Naivismi ei tohi segi ajada rahvakunstiga, mis on alati mõjutatud rahva traditsioonidest. Naivism on aga täiesti sõltumatu igasugustest traditsioonidest ning lähtub ainult kunstniku kordumatust isikust. Naivistlik kunst erineb ka lastekunstist, kuna loodud teosel on järjekindlalt konstrueeritud kompositsioon. Kubistid olid vaimustunud naivismi siirusest, esemelisusest ja fantaasiaküllusest ning samuti kõikide objektide muutmisest embleemitaolisteks. 1933. aastal toimus Pariisis esimene naivistliku kunsti näitus. Kuigi naivistid loovad tavaliselt oma kunsti eraldatult, kujunesid Jugoslaavias ja Horvaatias naivistide koolkonnad.
väljendanud tema tahet, milles rahva arusaam õiglusest võis kajastuda, aga võis seda ka mitte teha. Õiglus toetub moraalile. 19. Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine Normatiivne reguleerimine – inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktide või subjektide suhtes Puuduseks on see, et see ei arvesta konkreetse situatsiooni kordumatust. Näiteks töötaja peab täitma töölepinguga kindlaks määratud töökohustusi Kasuaalne ehk individuaalne reguleerimine – inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil Eeliseks on see, et võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni ja isikupära. Puuduseks on see, et tuleb läbi töötada lõpmatu arv konkreetseid situatsioone ja võtta iga kord vastu uus otsus (puuduvad ühesed lahendid) 20
kasutamise tingimuste määramine kohaliku omavalitsuse poolt. Maastiku üksikelemendi ümber moodustatakse 50 meetri kaugusele ulatuv kaitsevöönd, kui kaitse alla võtmisel ei sätestata selle väiksemat ulatust KAITSEKORD: Kaitstav looduse üksikobjekt on kaitse alla võetud teadusliku, ajaloolis-kultuurilise või esteetilise väärtusega elus- või eluta looduse objekt, kaitse alla võtmisel on veel arvestatud nende esinduslikkust kordumatust ja haruldust. Kaitstavad looduse üksikobjektid on: puu, rändrahn, juga, pank, astang, koobas, paljand ja karst või nende rühm.
ja teadmistes. Armastus on aktiivne hoolitsus selle elu ja kasvu eest, mida me armastame. Vastutus on täiesti vabatahtlik: see on inimese vastus teise inimolendi väljendatud või väljendamata vajadustele. Vastutus võiks kergesti muutuda ülemvõimutsemiseks ja omandamiseks, kui poleks armastuse kolmandat komponenti, lugupidamist. Lugupidamine tähendab võimet näha inimest sellisena, nagu ta on, olla teadlik tema kordumatust individuaalsusest. See tähendab ka hoolitsust selle eest, et inimene saaks kasvada ja kujuneda selliseks, nagu ta tegelikult on. Kui üks inimene teist armastab, siis näeb ta teda sellisena, nagu ta on, mitte sellisena, nagu teine inimene teda kasutusobjektina vajab. Inimesest on võimatu lugu pidada ilma teda teadmata-tundmata. Ligimesega ühekssaamise põhivajadus on tunda tema saladusi. Armastus on aktiivne tungimine teise inimesse, mille käigus
Püüti kavandada kõik interjööri elemente ühtses harmoonilises, selges kooskõlas ja tihti algas kujundusprotsess seespidiselt ning suundus hiljem hoonest välja. Kujunduse ühtsuse huvides viidi miinimumini põrandate, seinte ja lagede erinevused (juugendus rakendus Wagneri idee totaalsest kunstiteosest "Gesamtkunstwerk" antud juhul kogu interjöör ühtses disainis). Iga juugend-interjöör on omapärane, teist sellist ei ole. Sünteesi nõue tähendas kõige ruumis leiduva kordumatust (samas võis see piirata tellija individuaalseid soove kui kogu ruumide sisustus oli ette määratud). 4) Kuidas avaldus juugendstiil kujutavas kunstis? Kujutatavas kunstis tähendas juugendstiil looduse jäljendamise allutamist dekoratiivse terviku loomisele. Pildid ja kujud pidid seostuma sisekujundusega, pilt ei tohtinud pakkuda ruumilise sügavuse illusiooni, vaid laotuma seina pinnale. Pildil kujutatud figuurid muutusid
o jätab jälje nende sisemaailma. Identifitseerimine on protsess, mis seisneb välismaailma või inimese teadvusesse jäetud jälje järgi selle jälje jätnud objekti tunnuste välja selgitamises ning nende tunnuste võrdlemises objekti tunnustega, mis võis selle jälje jätta. Identifitseerimine on võimalik seetõttu, et materiaalse maailma iga kindla kujuga objekt on individuaalne ja tema väliskuju on suhteliselt püsiv. Objekti individuaalsus tähendab tema kordumatust. Iga üksikobjekt on identne ainult iseendaga (väär on nt pidada kaht jälge või siis jälge ja teda jätnud eset omavahel identseteks). 2. Objekti tunnus Igal objektil on ainult talle omane tunnuste kogum. Tunnused jagunevad: o üldtunnused o eritunnused Üldtunnused: kui tunnus on omane paljudele objektidele, siis ei võimalda see tunnus üht objekti teisest oluliselt eristada (nt objekti kuju, suurus, värvus, materjal, kaal). Nende
väljendada oma tegelikke mõtteid, tundeid. Teised tajuvad neid kui valelikke ja ebasiiraid. Ei pruugi aga teadlik teesklus olla. Inimene võib seda tunda ebakindlusena. Selline lõhe võib olla nii suur, et inimene ei suudagi funktsioneerida. Enese aktualiseerimine- inimloomuse omadus. Eluslooduse v organismi seaduspära, mis paneb meid liikuma suurema kongruentsuse poole. Kõigile elavale iseloomulik. Püüd saada iseseisvaks, arendada omadusi, mis suurendavad organismi kordumatust ja iseseisvust. Kaasasündinud tendents pole väga tugev vaid pigem kaasasündinud hääl. Nn kaitsemehhanismid võivad selle enda alla matta. Teraapias püütakse seda üles otsida. Maailma paremaks muutmine saaks alata iseendast ja enda paremaks muutmisest. Alt üles. FRITZ PERLS (Frederick) (1893-1970) Geštaltteraapia looja. Geštalt- see tekkis temal 20nda saj teisel poolel, tähendab kuju, kujundit või tervikut
Renessanss ei vabastanud mitte üksnes inimese vaimu, vaid tõusis ka tema maine saamahimu, mis tõi kaasa sügava moraalikriisi – nt Ameerika põlisrahvaste orjastamine ja hävitamine. Katoliiklik inkvisitsioon, aga ka protestantlik kirik püüdsid välja juurida ketserlust (väärusulisust), mis tõi kaasa uut ülekohut ja inimeste tapmist. Renessanssi õitseng toimus üllatavalt just väikelinnades, millede kodanikud soovisid äsja jõukale järjele saanuna kajastada oma linna kordumatust ja iseenda saavutatud prestiiži. Itaalias oli renessanssil kolm tähtsamat keskust: Veneeetsia, Genova (rikkad kaubalinnad), Firenze (finantslinn) ja Rooma (paavsti residents). Itaalia renessanssi periodiseeritakse järgmiselt: 14.sajand – trecento e. Eelrenessanss 15. sajand – quattrocento e. Vararenessanss 16. sajand – cinquecento e. kõrgrenessanss 4 2
määratlusi, ülejäänud aga inimese füüsilisi omadusi. Allporti isiksuse teooria võiks lihtsustatult kokku võtta ühe lausega: inimene on see, millised on tema iseloomujooned. Individuaalne dispositsioon Üldised iseloomu jooned on mingisse kindlasse kultuuri kuuluvaile isikuile üldomased. Neis joontes peegelduvad rahvusele, etnilisele grupile või kultuurile ühised omadused. Palju selgemat keelt kõnelevad inimese kordumatust loomusest tema individuaalsed omadused. Allporti meelest rööviks inimese kirjeldamine mingite universaalsete omadustega tema kordumatu loomuse. Kardinaalsed dispositsioonid on inimese olemuse ja tema käitumise aluseks olevad omadused. Keskseid dispositsioone võib vaadelda isiksuse kandetaladena- need on kardinaalsetest joontest vähem eredad, ent samas konkreetse inimese juhttunnused. Teised dispositsioonid on iseloomujooned, mis mõjutavad inimkäitumist harvem ettetulevates
19. sajandi künnisel algab Euroopas küllaltki ulatuslik rahvaluule liikumine. Tohutu folkloorimaterjal, mis koguti kokku - nt Goethe, Bretagne?. Romantismi on peetud üheks keerukamaks suunaks, mida käsitleda. Kõikide nende huvivaldkondade aluseks oli eemaldumine igapäevasest. Ühasõnaga sellest samast keskklassist e filistrist. Romantismi jaoks on äärmiselt tähtis inimisiksus, ennekõike inimene ise, romantiku enese mina. Ja selle isiksuse vabadust ja kordumatust rõhutatakse, romantism on äärmiselt SUBJEKTIIVNE suund. Inimese isiksus on kordumatu, võimalikult vaba. Romantik näeb isikut võimalikult vabana. Teisalt jälle romantikud uskusid sisemisse eetikasse - eetika on inimese sees ja see määratleb ka tema käitumist. Kahetsus on romantilise kangelase puhul määratu. Väga palju määratlatematust - kasutatakse väga palju teksti, mille kohta lugejal tekib küsimus, mis see on. Jumalikku ettemääratust ei võeta enam niivõrd tõepähe -
*ideloogia on miski, mis maskeerib reaalsust, kuid ideloogia on teatav illusion, fantasia, mis juhib meie reaalset käitumist elus. 37 IX LOENG STRUKTURALISM *baasi ja pealehituse analoogia *elemntide kombinatsioon erineval viisil,elementide arv on ette antud, fikseeritud teatad määral *pretenstioon objektiivsusele *vaatab eemalt, ilma vaatleja osalestua *ei ole inimesekesksed *ei pea inimese individuaalsust oluliseks *üldine struktuur *ei uurita kunstiteose kordumatust, vaid kui süsteemi 38 *ei hoolita kunstiteose väärtusest ( ei saa öelda, kas ta onhea või halb) *kunstiteosele lähenedes analüütiline *mudeli rajajooned kristlikust keeleteadusest *vundamendiks Ferdinand de SAUSSURE (18571913) *"Üldkeeleteaduse kursus" (semiootika) *valik 2 keeleteaduse mudeli vahel: a. diakrooniline keelenähtuste uurimine nende ajaloolises arengus (sõnade pärotolu) b. sünkrooniline keeleteadus keele uurimine tema fiksteeritud kujul kindlal ajahetkel
ning püüavad seda jäljendada, kuid ei kasuta realismi tavalisi vahendeid nagu tsentraalpersektiiv, anatoomia arvestamine, õhu ja valguse kujutamise võtted. Tihti sarnanevad Itaalia eelrenessanssi kunstiga. Naivismi on kutsutud ka primitivismiks. Naivismi ei tohi segi ajada rahvakunstiga, mis on alati mõjutatud rahva traditsioonidest. Naivism on aga täiesti sõltumatu igasugustest traditsioonidest ning lähtub ainult kunstniku kordumatust isikust. Naivistlik kunst erineb ka lastekunstist, kuna loodud teosel on järjekindlalt konstrueeritud kompositsioon. Kubistid olid vaimustunud naivismi siirusest, esemelisusest ja fantaasiaküllusest ning samuti kõikide objektide muutmisest embleemitaolisteks. 1933. aastal toimus Pariisis esimene naivistliku kunsti näitus. Kuigi naivistid loovad tavaliselt oma kunsti eraldatult, kujunesid Jugoslaavias ja Horvaatias naivistide koolkonnad. Paljud traditsioonilise
2) Normatiivne reguleerimine. Inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, etalon, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktide või subjektide suhtes. Seda üldist käitumismudelit peavad järgmine kõik indiviidid, kes kuuluvad reegliga hõlmatud subjektide liiki, sõltumata nende konkreetsetest individuaalsetest erisustest. Normatiivse reguleerimise puuduseks on, et see ei arvest konkreetse situatsiooni kordumatust. Sotsiaalne reguleerimine toimub sotsiaalsete normide abil. Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. Sotsiaalseid norme võib liigitada erinevatest alustest lähtudes. Suuremat sotsiaalset tähtsust etendavad moraalinormid, tavad ja traditsioonid, korporatiivsed normid, usu (ehk religioossed) normid, välise kultuuri (ehk kombestiku) normid ning õigusnormid
Praeguseks on oma kutseühingu loomise kavatsust välja näidanud ainult eelarvestajad- maksumusplaanijad. Kui kutseprobleemide lahendamisel on otstarbekas vaadelda kitsamaid majandus ja tehnika erialasid lahus, siis hariduse tasemel tuleks neid vaadelda koos sest neil on märkimisväärne ühisosa õppeainetes. Ka õpetamise poolt vaadatuna, Eesti väiksust arvestades, on otstarbekas hariduskavades mitte eristada kolme kutsevaldkonda. Arvestades ehitustootmise omapära s.t ehitiste kordumatust ja projekti keerukust (s.h. suurust ja kestust), mis tähendab, et iga ehitis omab erineva tehnilise lahenduse, kus lõplik variant valitakse alternatiivide majandusliku võrdluse alusel, peavad insenerid valdama majandusliku hindamise ja projektijuhtimise tehnikaid. Samal ajal eelarvestajad, ökonomistid ja projektijuhid peavad tundma ehituskonstruktsioone, materjale ja tehnoloogiaid.
Eelis võimaldab lahendada probleemi, arvestades sitatsiooni ja isiku eripära, suhte ja subjektide spetsiifikat. Puudus puuduvad ühesed lahendid, ei ole tagatud võrdse kohtlemise põhimõte. Normatiivne reguleerimine Eelis võimaldab luua ühtse korra ühiskondlikes suhetes ja saavutada sotsiaalsete suhete regulatsiooni stabiilsust, vähendada juhuse ja suva mõju reguleerimisprotsessis. Puudus ei arvestata konkreetse situatsiooni kordumatust. 8 Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. Sotsiaalsete normide põhiliigid: · moraalinormid mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. · korporatiivsed normid käitumisreeglid, mis on kehtestanud korporatiivne moodustis oma liikmete
kohaldamisel või hüvede jaotamisel. Normatiivne reguleerimine. Inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil. Inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil. See erineb individuaalsest ja on kogu nüüdisaegse sotsiaalse regulatsiooni aluseks, võimaldades luua ühtset korda ühiskondlikes suhetes ja saavutada sotsiaalsete suhete regulatsiooni stabiilsust ning vähendada juhuse ja suva mõju reguleerimisprotsessis. Puudus: ei arvesta konkreetse situatsiooni kordumatust. Seetõttu on ühiskonna juhtimise praktikas sotsiaalse reguleerimise individuaalne ja normatiivne vorm ühitatud: üldjuhul annab üldine norm selle kohaldajale võimaluse teatavates piirides teostada individuaalset reguleerimist. Sotsiaalne reguleerimine toimub sotsiaalsete normide abil. Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega
tavad. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine? Inimeste käitumisele piiride kehtestamine, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtelmise korrastamine. Milles seisnevad normatiivse reguleerimise ja individuaalse reguleerimise eelised ja puudused teineteisega võrreldes? Normatiivne reguleerimine Inimeste käitumist korraldatakse üldiste reeglite abil. Kogu nüüdisaegse sotsiaalse regulatsiooni aluseks. Puuduseks see, et ei arvesta konkreetse situatsiooni kordumatust. // Individuaalne reguleerimine Inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekorste personaalsete aktide abil. Võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni ja isiku eripära, suhte ja subjektide spetsiifikat. Puuduseks on see, et tuleb läbi töötada lõpmata palju konkreetseid situatsioone ja võtta iga kord vastu uus otsus, puuduvad ühesed lahendid, määravat osa etendab lahendaja suva. Ei ole tagatud võrdne kohtlemine. Milline norm on sotsiaalne norm?
Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine? Inimeste käitumisele piiride kehtestamine, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtelmise korrastamine. Milles seisnevad normatiivse reguleerimise ja individuaalse reguleerimise eelised ja puudused teineteisega võrreldes? Normatiivne reguleerimine – Inimeste käitumist korraldatakse üldiste reeglite abil. Kogu nüüdisaegse sotsiaalse regulatsiooni aluseks. Puuduseks see, et ei arvesta konkreetse situatsiooni kordumatust. // Individuaalne reguleerimine – Inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekorste personaalsete aktide abil. Võimaldab lahendada probleemi, arvestades situatsiooni ja isiku eripära, suhte ja subjektide spetsiifikat. Puuduseks on see, et tuleb läbi töötada lõpmata palju konkreetseid situatsioone ja võtta iga kord vastu uus otsus, puuduvad ühesed lahendid, määravat osa etendab lahendaja suva. Ei ole tagatud võrdne kohtlemine. Milline norm on sotsiaalne norm?
· Eesmärk: universaalne harmoonia · Alexander Pope, Essay on Man (1734): "Look round our World; behold the chain of Love, combining all below and all above." Armastusest romantismiajal · Johann Gottfried Herder (1744-1803) (pildil) ehk Novalis (1772-1801) · Friedrich Schlegel (1772-1829) · Iga inimene on kordumatu indiviid. Ei rääkinud universaalsest, vaid igale inimesele isikupärasest ja kordumatust tunnete maailmast. Herder: "Iga inimene on iseenda mõõt, eriline talle omaste meeleliste tunnete kooskõla." Romantiline armastus · Ideaal: oma eelduste väljaarendamine · Armastus: selle tulemus ja tingimus. Friedrich Schlegel, Ideed (1801): ainult läbi armastuse, ja armastusest teadlikkuse läbi saab inimesest inimene. Ei heideta erost kõrvale, aga ei tohi samastada armastust seksuaalsusega, seksuaalsus on tõelise
lõpmata paljukongreetseid situatsioone ja võtta iga kord vastu uus otsus, puuduvad ühesed lahendid, määravat osaetandab lahendaja suva. Normatiivne regleerimine erineb kvalitatiivselt individuaalsest ja on kogu nüüdisaegse sotsiaalse regulatsiooni aluseks, võimaldades luua ühtset korda ühiskondlikes suhetes ja saavutada sotsiaalsete suhete stabiilsust ning vähendades juhuse ja suva mõju reguleerimisprotsessis. Puuduseks on, et see ei arvesta konkreetse situatsiooni kordumatust. 17. Milline norm on sotsiaalne norm? Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimsete käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega (ühiskonnaga, riigiga, kollektiiviga) 18. Sotsiaalseid norme võib liigendada erinevatest alustest lähtudes. Põhilised on: moraalinormid; korporatiivsed normid; tavad ja traditsioonid; religiossed normid;
annaabi.ee 
