Neoklassitsism Neoklassitsism (ka uusklassitsism) on klassitsismi traditsioone elustav suund mitmel kunstialal 19. sajandi lõpus ja 20. sajandil. Neoklassitsism sai muusikas alguse 1920. aastatel mõtteviisina, mille iseloomulikeks joonteks võrreldes hilisromantistliku, ekspressionistliku või impressionistliku muusikaga on harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine, temaatiline lakoonilisus ja rütmiline motoorsus. Eestis on neoklassitsistliku muusikastiili olulisemaid esindajaid Jaan Rääts, Eino Tamberg ja Eduard Tubin.(Wikipedia) Kuna Neoklassitsism tekkis esimese maailmasõja järel üritas see omal moel korrastada atonaalset segadust
loomesuunda, igal heliloojal individuaalsest eripärast lähtuvalt mõistagi isemoodi. Neoklassitsism kujutavas kunstis · Sarnased protsessid olid jälgitavad ka kujutavas kunstis, kubistide töödes. · Uue suuna kunstnikud Georges Braque, Pablo Picasso mängisid joone kontuuri ning geomeetrliste vormidega (1907. Aasta näitus Prantsusmaal). · Picasso stiliseeris klassitsismi (Ingres) ja baroki (Velazquez) maale. Neoklassitsismi tunnusjooned muusikas · Neoklassitsism sai muusikas alguse 1920.ndatel aastatel mõtteviisina, mille iseloomulikeks joonteks võrreldes hilisromantistliku, ekspressionistliku või impressionistliku muusikaga on harmoonia ja orkestratsiooni (heliteose seadmine teatud orkestrikoosseisule, orkestriseade) lihtsustumine (loobutakse romantismi tundelisusest, impressionistlikust kõlakoloriidist). · Väärtustatakse selget meloodilist joonist. · Vormi sas on eeskujuks klassikaliselt väljapeetud ülesehitus. · Rütmiline motoorsus
Igor Stravinski (Igor Stravinsky, Igor Strawinsky, Игорь Фёдорович Стравинский) oli vene, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide helilooja, dirigent ja pianist. Igor Stravinski sündis 17. juuni 1882. aastal Oranienbaumis ning suri 6. aprill 1971 Los Angeleses. VENEMAA Igor Stravinski sündis 17. juunil 1882 Oranienbaumis Peterburi lähedal. Tema isa Fjodor Stravinski oli Poola päritolu laulja, Maria teatri solist (bass), Igori ema Anna Holodovskaja mängis väga hästi klaverit. Igor Stravinski oli neljalapselise pere kolmas laps. Tema lapsepõlv möödus Peterburis Krjukovi kanali naabruses. Üheksa-aastaselt hakkas Igor võtma klaveritunde. Kuigi tema vanemad oli tihedalt seotud muusikaga, lootsid nad, et pojast saab advokaat. Seepärast õppis Igor Stravinski aastail 1901-1905 Peterburi ülikoolis juurat, samal ajal õppides ka muusikat. Aastal 1902 suri tema isa ning 1903. aastal hakkas Stravinski õppima eraviisiliselt Nikolai Rimski-Korsakovi juures k
Neoklassitsism Nõo Reaalgümnaasium Jaanuar 2013 Neoklassitsism Hõlmab ajavahemikku 19.sajandi lõpp 20. sajandi algus. Tekkis vastureaktsioonina impressionismile. Aluseks oli romantismi eitamine. Pooldati hoopis varasemaid stiile, ka barokk ja renessanss. Neoklassitsism muusikas Suuna rajajaks peetakse Igor Stravinskit. Muusikaline neoklassitsism sai alguse 1920 ndatel. Toimus muusika harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustamine ( lühikesed meloodiad, lakoonilisus) Väärtustama hakati selget meloodilist joonist ja vormi täpsust, klassikaliselt väljapeetud ülesehitust. Neoklassitsism kujutavas kunstis Joon, kontuur ning täpsed geomeetrilised põhivormid said maalikunsti aluseks. Uus stiil kubism. Rajajaks Georges Braque,
Neoklassitsism Leon 10.B Tekkeaeg Tekkeaeg: 1. Maailmasõjajärgses Euroopas. Eeskujuks Viini klassikud. Neoklassistsistidel tekkis huvi taastada vanu vorme, stiile: barokk, renessanss, klassistsism. Näiteks neoklassikud: Prokofjev (viiniklassikud eeskujuks) ; Stravinski (barokk eeskujuks) ja Poulenc (renessanss eeskujuks). Neoklassitsism Neoklassitsism on loome suund, mitte koolkond. Nüansid, mida jälgiti: hoiduti äärmuslikest emotsioonidest, selge meloodiline joonis ja lakooniline lühike meloodia, harmoonia ja orkestratsioon lihtsustuvad, teoste klassikaliselt väljapeetud ülesehitus. Igor Stravinski (1882-1971) Venelane, kes lahkus Venemaalt New Yorki, kus ta ka suri. Peamised zanrid: lavateosed (balletid, ooperid, oratooriumid, vaimulik muusika). 1
Neoklassitsism Tekkeaeg: 1. Maailmasõjajärgses Euroopas. Eeskujuks Viini klassikud. Neoklassistsistidel tekkis huvi taastada vanu vorme, stiile: barokk, renessanss, klassistsism. Näiteks neoklassikud: Prokofjev (viiniklassikud eeskujuks) ; Stravinski (barokk eeskujuks) ja Poulenc (renessanss eeskujuks). Neoklassitsism on loome suund, mitte koolkond. Nüansid, mida jälgiti: hoiduti äärmuslikest emotsioonidest, selge meloodiline joonis ja lakooniline lühike meloodia, harmoonia ja orkestratsioon lihtsustuvad, teoste klassikaliselt väljapeetud ülesehitus. Igor Stravinski (1882-1971) Venelane, kes lahkus Venemaalt New Yorki, kus ta ka suri. Peamised zanrid: lavateosed (balletid, ooperid, oratooriumid, vaimulik muusika). 1. Balletid: ,,Tulilind", ,,Kevadpühitsus", ,,Sõdurilugu", ,,Petruska", ,,Pulcinella" 2. Ooper-oratoorium: ,,Kuningas Oidipus" ehk ,,Oidipus-Rex" 3. Täispikk ooper: ,,Elupõletaja tähelend" 4. Orkestrimuusika: ,,Sümfoonia kolmes osas", ,,Viiulikontsert",
Ernest Fanelli Herbert Hughes (1882-1937) Maurice Ravel (1875-1937) Prantsuse helilooja, eriti tuntud oma suurepärase orkestratsiooni ja meloodiate poolest Samuti üks impressionismi võtmefiguure Sündinud Ciboure linnas 1928 oli neljakuisel tuuril „Põhja-Ameerikas“ Tähtsamaid teosed: „Menuet Antique“ „Ballett Bolero“ (tuntuim teos) MK „Miroirs“ MK Debussy „Fauni pärastlõuna“ Debussy „Kuuvalgus“ Neoklassitsism Vastandumine impressionismile Eeskujuks Viini klassikud Klassitsismi traditsioone elustav suund Iseloomustavad: täpsed, selged jooned ja stiilipuhtus kunstis Harmoonia, lihtsustatus, lühikesed meloodiad ja teema lakoonilisus muusikas Neoklassitsim arhitektuuris Carl Alexander Engel Saksa päritolu soome arhitekt Igor Stravinski (1882-1971) „Tulilind“ „Petrušhka“ „Kevadpühitsus“ – ballettid Sündis Oranienbaumis, Peterburi lähedal Poola päritolu
...................................................11 John Cage (1988).....................................................................12 Minimalism.............................................................................13 Kasutatud Allikad:...................................................................14 2 Sissejuhatus 20. sajandil ei kujunenud ühtset ajastustiili. Kuni tolle ajani oli muusikas valitsenud korraga üks ainus stiil, mis oli iseloomulik ühe ajastu heliloojatele. Näiteks barokk (17.saj ja 18.saj I pool), klassitsism (18.saj II pool), romantism (19.saj). 20. sajandi muusikale on iseloomulik stiilide mitmekesisus. Ja heliloojad ei tegelenud ühe kindla muusikastiiliga, kuid kasutasid loomingus erinevaid stiile. 20.saj I poolel eristusid 4 muusikastiili: Hilisromantism, impressionism, ekspressionism, ning neoklassitsism.
Kõik kommentaarid