Suhtlemisraskused (0)

SUHTLEMISRASKUSED .
Inimene suhtleb kogu oma olemusega. Ta viib end tarbetul määral pingesse seal, kus tuleks olla vaba ja lõtv. Ta ei suuda oma pettumisi ja üleelamisi niisama lihtsalt unustada. Paljud probleemid tulenevadki sellest, et kaasinimestega suhtlemise äpardusi elatakse hiljem raskesti läbi, võimendades veelgi nende kahjulikku toimet.
Suhtlemisraskuste hulka tuleb lugeda oskamatus end avada ja lähedasi kontakte luua, aga ka võõrandumine inimestest ning endasse tõmbumine.

Ärevus – S. Freud kirjeldas seda emotsionaalse seisundina , mida iseloomustavad olulise sündmuse ootus, ebamäärase taju ning abitusetunne.
Inimesed tunnevad suhtlemisel ärevust : füüsilise ohu korral, uues, ebatavalises või kahemõttelises olukorras ( Ender & Okada 1975)
Suhtlemisel põhjustab pinget ja ärevust seitse tegurit( Richardson ja Tasto 1976):

• Teiste kriitika või halvakspanu tõenäosus;
  
• Esinemishirm ;
  
• Vajadus vastanduda teistele ja ilmutada rahulolematust;
  
• Seksuaalse kontakti kartus ;
  
• Intiimsuse kartus;
  
• Vanematega vastuollu sattumise kartus;
  
• Kartus kaotada lähedane inimene või tähtis suhe.
  

Osadel inimestel on „anne“ igapäevaelu olukordades rahutust ja ebakindlust tunda, neil on kõrgenenud ohutunne. Teistest sagedamini tunnevad ärevust loomult närvilised, ebakindlad ja alaväärsustundega, kellel tuleb keerukate olukordade valitsemisel suuri jõupingutusi teha.
Ärevus kahjustab vaba suhtlemist: röövib sisemise tasakaalu, sunnib olema pinges , aina mures mulje pärast, mis jääb meist teistele.
Ärevusel on ka oma kasulik pale. See hoiab meid ohuolukorras valvsa, ärksa ja ettevaatlikuna.
Ärevust põhjustavad olukorrad:

• Enese maksmapanek – olukorrad, kus inimestel tuleb meelekindlalt oma õigusi kaitsta, öelda välja eriarvamus või nõuda vastust esitatud küsimusele. Sitket sihilepüüdmist läheb vaja järgmistel kordadel: kaebuse esitamisel teeninduse kvaliteedi kohta, bürokraatiatõkke vastu protestimisel, agressiivse isikuga suhtlemisel, järjekorrast kinnipidamise nõudmisel.
  
• Teiste tähelepanu keskpunkti sattumine – avalik esinemine, filmivõtted, pildistamine , intervjuu, küsimustele vastamine suures auditooriumis jne.
  
• Keerukas etikett ja tseremooniad - ametlikud vastuvõtud, pulmad , matused, ametlikud lõunad. Niisugused olukorrad kujunevad siis, kui eri kultuuride, rahvuslike, etniliste või keelerühmade esindajate kohtumine kutsub esile suhtlemisraskusi ja ajab kohalviibijad segadusse .
  
• Intiimsus – olukorrad, mis nõuavad lävimist vähem tuttavate inimestega, eriti siis, kui need juhtuvad olema vastassoost. Sedalaadi olukorrad eeldavad sageli eneseavamist, kaasinimestega lähemat tutvumist ning seksuaalse värvinguga füüsilist kontakti.
  
• Ebaedu või tunnustamata jätmise kogemine – iga olukord, kus ebaõnnestumise võimalus on tõenäoline, põhjustab ärevust, mõjutab inimese enesehinnangut ja kindlustunnet - eksami tegemine, oma võimete demonstreerimine, kutse tantsule.
  
• Valu – füüsilise valu või vigastuste võimalust tajutakse stressirohkena, hambaarsti külastamine, mõned sportmängud, doonorivere andmine jne.
  

ÄREVUSEST JAGUSAAMISEKS JUURIDA VÄLJA OMA KALDUVUS NÄHA ASJU TUMEDATES TOONIDES.
Kuidas seltskonnas tekkinud apsuga toime tulla?

• Sõnaselge andekspalumine – võib ulatuda harilikest vabandussõnadest kuni keerulisemate kahetsusavaldusteni ning tehtu parandamis- ja hüvituspüüeteni (nt ümberlükatud joogi asendamine);
  
• Olukorra selgitamine - selgitatakse olukorda, ei õigustata ega eitata teo tõsidust ( minu koer ehmatas teie kassi puu otsa, aga ta on sõbraliku loomuga ja tahtis teie kassiga mängida);
  
• Huumor – kui inimene oskab humoorikalt omaks võtta, et ta on kohmakas , hooletu, tormakas jne, võib ta oma vastuvõetavust seltskonnas isegi suurendada;
  
• Vältimine – see strateegia sisaldab tundlike teemade mainimata jätmist teatud inimestele, piinliku küsimuse kiiret väljavahetamist, vaikimist või ruumist lahkumist .
  

Häbelikkus – avaldub pelglikkuses teatud olukordade ees, hämmelduses , ebakindluses, sisemises pingeseisundid, kartuses sattuda teiste tähelepanu keskpunkti ning üle elada piinlikke hetki .
See peegeldub kõnes, kehakeeles, madalas enesehinnangus, läbikukkumise tundes, aga ka haiglases enesejälgimises ja tahtelise aktiivsuse nõrgenemises. Eriti selgesti väljendub häbelikkus lastel võõraste inimestega suhtlemisel, kes varjavad näo kätega, püüavad peitu pugeda, keeravad pilgu kõrvale.
Häbelikkus kui iseloomujoon kujuneb enamasti välja noorukieas, kui inimese identiteet hägustub ning tema enesehinnang lööb kõikuma. Terav emotsionaalne ebastabiilsus ajendab siis paljusid noori otsima lähisuhteid, mille loomist paraku seesama häbelikus takistab( Krimi –naisi jahtima).
Häbelikkuse alaliigid

• Autistlik häbelikkus – seondub grupis isoleeritusega, omaettehoidmisega, põgenemisega teiste hinnangute eest
  
• Pseudoskisoidne häbelikkus – ei avaldu heade tuttavate ja sõprade ringis. Siia kuuluvad ka need, kes ulja ja hoolimatu käitumisega püüavad varjata oma häbelikkust ehk seda kompenseerida
  
• Psühhoasteeniline häbelikkus – nõudlusnivoo alanemine, liidri rollist hoidumine ja konformne käitumine
  

1991 Kunitsõna uuris 1200 tudengit: 25 % loomult häbelikud, 34% mõnes olukorras häbelikud, suhtlemisjulged 28%, häbitud 13%.
Häbematu on isik, kes on inetu kasu nimel hoolimatu au suhtes, tunnete suhtes
( antiikaja mõttetark Theophrastose).
Mittehäbelike tüübid:

• Väga temperamentsed ja pidurdamatud isikud
  
• Halvasti kasvatatud isikud
  
• Erutuvad psühhopaadid – hüsteerilised, egoistlikud, tseremoonitsemiseta isikud
  
• Karjeristid – madala moraaliga häbitud tegelased
  
• Sisimas häbelikud – esinevad uljalt häbelikkust varjates
  

Ülesanne: üks õpilane läheb klassist välja. Klassis lepitakse kokku millisest tuntud isikust hakatakse rääkima. Õpilane tuleb klassi ja hakkab esitama küsimusi : kas ta on mees? Kas ta on 40 aastane või noorem jne., kuni arvab ära kellega on tegemist.
Vastupidine variant: teised küsivad, tema etendab tuntud isikut.

Üksindus – eraldatus, mahajäetus, teistest isoleeritus, lähedaste inimeste puudumise tunne.
Kroonilise üksinduse põhjused:

• Võimetus taluda sunnitud isoleeritust
  
• Madal enesehinnang
  
• Sotsiaalne ärevus
  
• Suhtlemisoskuste puudulikkus
  
• Usaldamatus teiste inimeste vastu
  
• Sisemine pingesolek
  
• Kalduvus valida endale sobimatud partnerid
  
• Kartus konkurentide ees
  
• Seksuaalne ärevus
  
• Hirm emotsionaalse läheduse ees
  
• Eneseusalduse puudumine, initsiatiivitus
  
• Ebarealistlikud soovid inimsuhete vallas
  

Emotsionaalse üksinduse liigid:

• Lootusetult üksildased – ei rahulda suhted kaasinimestega, hingeliselt tühjad
  
• Ajutised üksildased – aeg-ajalt tunnevad tühjusetunnet või igavust
  
• Passiivsed üksildased – ei häiri teistest eraldatus
  
• Inimesed, kes ei tunne üksindust, isegi kui nad vahetevahel teistest eralduvad
  

Üksinduse alaliigid:

• Armastatu igatsemine
  
• Tõrjutuse tunne
  
• Häbi- ja hirmutundega kaasnev üksindus
  
• Sotsiaalne isolatsioon
  

Eneseusalduse edendamise 17 sammu

• Tunne oma tugevaid ja nõrku külgi
  
• Sea endale enesearendamiseks kindlad eesmärgid
  
• Avasta suhtlemisvilumustee arendamise võimalused ja katseta neid igapäev
  
• Jõua selgusele, milles seisneb sinu isiksuse jõud
  
• Vabane negatiivsest mõtteviisist
  
  • Püüa mõista neid, kes sind on solvanud või jätnud sulle vajaliku abi andmata, anna neile mõttes andeks
    
  • Anna endale andeks oma vead ja nõrkused
    

• Luba endale olla „mina“ ise
  
• Püüa mõista probleemide põhjuseid süüdistamata ennast ja teisi
  
• Ole salliv teiste inimeste vaadete suhtes
  
• Kritiseeri inimese käitumist, mitte teada ennast
  
• Ära haletse ennast
  
• Püüa vältida inimesi ja olukordi , mis tekitavad alaväärsustunde
  
• Ebameeldivuste korral võta endale aega rahunemiseks
  
• Tunne rõõmu mõnusatest inimestest ja kõigest sellest, mida pakub meeldiv suhtlemine
  
• Märka ja naudi olukordade ja inimeste kordumatust, aga ka naljakaid, kummalisi olukordi
  
• Raskeid tüüpe kohates mõtle sellele, millised hirmud neid endid kimbutavad
  
• Ära tunne liialt muret oma ego pärast
  
• Ära toimi rohutirtsuna, kes peab pidevalt hüplema, et talle peale ei astutaks.
  

Rasked inimtüübid

• Laimaja – on valmis isegi oma lähedasi sõpru taga rääkima. Ta ammutab ühest telefonikõnest räpaseid üksikasju rohkem kui tolmuimeja vaibalt, tilk meepotis. Iseloomult on sellised inimesed upsakad , alatud, vahel kõrgilt armulikud, enamasti ennast täis, sarkastilised, tänamatud ja kinnised. Neile meeldib teisi alandada ja alatasa püüavad teistes puudusi leida.
  
• Lobiseja – kõnevoolu on lausa võimatu peatada. Ta raiskab vahel kaks tundi, tõestamaks, et tal polegi midagi öelda. Nad on paksunahalised, kasutult kaasinimeste aega raiskavad igavad inimesed.
  
• Ohvrilammas – jõuetu, ebalev, pelglik, valvas, sünge, masendusse kalduv isik. Ta reageerib ohuolukordadele eriskummaliselt: saades teada, et tursamaks sisaldab inimorganismile kahjulikke aineid, sööb ta seda teiste nähes mitu nädalat.
  
• Uinuv vulkaan – ebakindel, seltsimatu, kinnine , noriv, neimahimuline, järsk, afektiivne, läbematu ning alatasa teisi oma probleemides süüdistav isik. Tema mesimagusus võib muutuda raevuhooks hetkega. Tal on leebe pilk, kuid õelad mõtted. Ise ei söö, kuid teistele ka ei anna. Valmistab sulle pehme aseme, millel on millegipärast kõva magada .
  
• Pöörane – jultunud , energiline, jõhker, jäärapäine, lärmakas, enesehävitamisele kalduv. Temaga on raske asju ajada või mõistlikule kokkuleppele jõuda. Ehkki egoistlik , käratsev ja alatu on temas midagi, mis sunnib inimesi talle kuuletuma.
  
• Nukrutseja – tassib oma eilsete murede kohvrit pilvitusse tänasesse päeva kaasa. Isegi paradiisiaias leiaks ta võimalusi äpardumiseks ja nutmiseks.
  
• Angerjas( kahepalgeline) – täna laotab vaiba sinu jalgade alla ja homme tõmbab ropsuga selle ära. Ta jätab sõbraliku ja aupakliku mulje, kuid reedab sind esimesel võimalusel.
  
• Jõuluvanatseja – kõigi meele järgi olla püüdev isik. Otsustusvõimetu.
  
• Tarbija – on sinu kõrval selle hetkeni, kuni sa talle vajalik oled. Ablas ja kaval inimesesarnane siga. Omakasu ajel unustab kõik muu siin ilmas.
  
• Hirmuvalitseja – meenutab krokodilli nagu suu avab on valmis sind alla neelama. Riiakas, konfliktne, jõhker, kasvatamatu, on alatu, sadistlik, kinnise loomuga.
  
• Mannetu naljahammas – on väsitav, nõder, ebameeldiv, tühine, taktitu, harimatu, jäme, tähelepanematu, pealiskaudne, lugupidamatu, lärmakas, pealetükkiv ja ümbritsevate suhtes ükskõikne isik. Kui ta seltskonnast lahkub, ohkavad kõik kergendatult.
  
• Mats – on kasvatamatu, jämedakoeline, ärritav, taktitu, madala kombekultuuriga, lohakas, viletsa kujutlusvõimega, tobedalt enesekeskne , pikatoimeline, pealetükkiv, rumal ja arenematu.
  
• Püstihull – muutliku meelega, talitsematu, riiakas, kärsitu, lapsik , kinnine, kahtlustav, sadismi või masohhismi kalduv, tülinoriv, hulljulge, vastuoluline isik, kes jätab vaimuhaige mulje, olles enamasti terve psüühikaga.
  
• Siga – tungib jämedalt võõrasse ellu, jultunud, visa , häbematu, kurja keelega. Tihti nimetatakse teda ässitajaks, pealekaebajaks, sadistiks ning lurjuseks. Sagedamini ilmub ta sinna, kuhu teda teatakse kõige vähem oodata.
  
• Kitsipung – tema jaoks on äädikas ka magus, kui see on tasuta. Ta on harva helde . Loeb igat senti, ta on egoistlik, ihne, kavaluseta, kiuslik, piiratud, kitsarinnaline, pinnapealne, igav, skeptiline , vähearenenud, otsustusvõimetu, närviline ja rõõmutu isik.
  
• Pugeja – kuulates tema meelitusi, tunned end tordina, mis kaetakse glasuuriga. Ta on salalik, võlts, silmakirjalik , häbematu, arg, pealetükkiv, pretensioonikas inimene.
  
• Kõrk snoob – tema põhimõte on:” Minu vaenlase vaenlane on minu sõber”. Ta tunneb huvi ainult nende vastu, kes tema vastu huvi ei tunne. Ta hoiab pead nii püsti, et kahekordne lõug võiks tal tekkida ainult kukla taga.
  
• Nartsiss – talle meeldivad ainult need inimesed, kes mõtlevad nii nagu tema. Ta jumaldab ainult üht inimest –iseennast. Ta on piiratud, eluks kohanematu, väsitav, eemaletõukav, ülespuhutud, egotsentriline ning ebadelikaatne. Tundub, et ta elab vaid selleks, et end teistele näidata.