Romaani ja gooti kunst (0)

Romaani kunst
Romaani stiili alguseks loetakse 10.sajandit. Ajastu nimetus tuleneb sellest, et ehituskunstis kasutati palju Vana- Rooma pärandit. Siiski, Karolingide ajastu püüe pöörduda tagasi antiikkunsti juurde osutus ajutiseks. 9-10 sajandil arenes Euroopas välja feodaalkord - aadlikud olid muutunud nii jõukaks, et suutsid ise oma suuri valdusi valitseda , vajadus kuninga ehk keskvõimu järele vähenes. Riik muutus nõrgalt koosolevaks vasalliriikide kogumiks, kus omavahel oli palju tülisid. Kaubavahetus oli minimaalne, sest igal pool toodeti kõik vajaminev ise. Kuna levis ristiusk , siis saigi ainukeseks tõsiseltvõetavaks keskvõimuks ja rahvast ühendavaks teguriks Roomakatoliku kirik . Sisuliselt valitses kogu euroopat paavst, kellele alluvad piiskopid olid võimu käepikendusteks. Usk haaras peaaegu kõik elualad, kaasa arvatud sõjapidamise- nii ongi romaani kunst eelkõige kiriklik.
Arhitektuur
Romaani kunsti juhtivaks zanriks oli ehituskunst , eelkõige kiriklik. Ehitati palju kirikuid, katedraale ja kloostreid. Paljude kirikute ülesandeks jäi ka täita linnuse ülesannet, kuhu ohu korral võisid inimesed varjuda. Kirikute põhitüüp jäi edasi basiilikaks, ent kuna usk oli edasi arenenud, siis tingis see ka kirikuehitistes muudatusi- jumalateenistuse läbiviijaid oli rohkem, seetõttu ehitati kirikud just altaripoolsest otsast suuremaks . Ehitustehniliselt kõige raskem ülesanne oli kirikulagede võlvimine- tunti roomlaste poolt kasutule võetud silindervõlvi, millega sai katta aga väga kitsaid ruume, mõnevõrra parandas olukorda ristvõlvi kasutuselevõtt. Selliselt võlvitud laed aga olid väga rasked ja nõudsid ehitistelt tugevaid ja pakse seinu, kuhu ei saanud ka palju ja suuri aknaid teha. Seetõttu iseloomustabki romaani stiili kirikuid massivsus ja raskepärasus, väikesed aknad ja pikad, kuid kitsad ruumid.
Skulptuur ja kujutav kunst
Romaani ehituskunsti juurde kuulus lahutamatult reljeefikunst- põhiliselt piiblisündmusi ja pühakulegende jutustavad teosed olid vaesemale kirjaoskamatule rahvale omamoodi lugemisvara. Tänapäeval ei osatagi enam neid kõiki jutustusi tõlgendada, sest ei teata enam täpselt tunnusmärke. Kirikutes olevate sammaste kapiteelid olid kaunistatud allegooriliste piiblisündmustega, vähem kasutati ornamenti. Skulptuure tehti väga vähe täisfiguurilisena- enamasti olid nad hoonega lahutamatult tahutud, nn.selg seinas kinni. Vormilt olid reljeefid üldistavad, sest nad ei olnud mõeldud lähedalt vaatamiseks. Romaani ajastul võeti kasutusele ka akende värvilise klaasiga kaunistamine, nn. vitraažid. Need andsid kirikute hämaratele ruumidele pühaliku ilme. Kirikuseinu kaunistasid ka arvukad seinamaalingud, kuid tänapäeval on neid vähe säilinud, jätkus ka miniatuurmaali õitseaeg, kus kasutati jätkuvalt ohtralt ornamentikat, kuid ei pööratud tähelepanu piltide ruumilisusele
Omapärane kunstimälestis on nn. Bayeux ' vaip , nimetatud nii oma asukoha järgi Bayeux linna muuseumis Prantsusmaal. Sellele üle 70 m pikkusele linasest riidest seinakattele on villaste lõngadega tikitud lugu sellest, kuidas Põhja-Prantsusmaal elanud viikingite järeltulijad normannid hertsog Guillaume 'i juhtimisel 1066. aastal üle La Manche 'i väina purjetasid ja Inglismaa vallutasid.
Gooti kunst
Feodalism kujunes Euroopas täielikult välja 12-13 sajandiks , kuid arengu kasvades hakkas see juba lagunema, romaani ajastu naturaalmajandus ei vastanud enam inimeste vajadustele, hakkasid arenema linnad, käsitöölised jagunesid erialade järgi ja hakkasid tootma müügiks. Kaubandus elavnes ja paisus ülemaailmseks, Idamaadest toodi kalleid luksusesemeid. Gooti ajastu tõi enadaga kaasa talupoegade ülestõusud, rahulolematuse suurfeodaalidega ja oli oma ajastuvaimult palju vastuolulisem kui romaani ajastu. Ühest küljest vastas see oma hiilguse tipul olevale rüütliideaalile, teisalt aga linnakodanikkonna võitluse ja vaimulaadiga. Kirik püüdis usku uuendada , kuningad oma võimu suurendada. Gooti ajastu kestis pea 5 sajandit, lõppedes 16 saj renessansiga. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks.
Arhitektuur
Nagu romaani ajastul, oli ka nüüd arhitektuuri tähtsamaks ülesandeks püstitada kirikuid. Tähtsaim ehitustehniline uuendus oli roidvõlvi kasutuselevõtt. Uudne tehnoloogia vabastas ehitised paksudest ja massiiivsetest müüridest, gooti kirikute iseloomulikumad tunnused on teravkaarsed aknad, mis võtavad enda alla terve seina- aknad olid suured ja kaunistatud mitmekülgsete vitraažidega. Kirikud ei ole enam raskepärased, vaid tõusevad kergete ja saledatornilistena kõrgustesse, konstruktsiooni eripäraks oli väljastpoolt kiriku seinu toetavad tugipiilarid, mida omakorda ehtisid väikesed ehistornikesed. Kokkuvõttes meenutab gooti kiriku struktuur nagu mõnda hiigellooma skeletti. Kiriku põhiplaan jäi suurelt osalt samaks, kuid kesklöövi lae kõrgus tõusis, ulatudes kuni 42,5 meetrini. Eriti efektseks ehitati läänefassad, mis oli kaunistatud rikkalike slulptuuride ja kohustusliku roosaknaga. Tuntumaid gooti kirikuid on Pariisi Jumalaema katedraal . Tolleagseid linnu ümbritsesid müürid, mis piirasid nende kasvu, keskaegsed linnatänavad on seega üsna kitsad ja majad tihedalt üksteise vastu surutud.
Skulptuur
Gooti kujutava kunsti tellijaks jäi kirik. Kuna ühiskond, filosoofia ja usk oli arenenud, tõusis jälle ausse looduslähedane kujutamine- eeldati, et kõik on jumala loodu ja väärib täpset jäljendust. See on ka üks peamisi erinevusi romaani kunstist. Jätkuvalt peeti esmatähtsaks kujutada hingeelu, kuid rõhutatakse iga inimese kordumatust ja isiksust. Reljeef jäi tagaplaanile, esile hakkas kerkima ümarplastika, nagu antiikajas. Siiski jäid enamik skulptuure seotuks ehitistega, ja kunan nad paigutati tavaliselt seina äärde, olid nad siiski vaadeldavad vaid ühelt poolt. Tuntuim skulptuur asub Saksamaal Bambergi katedraalis asuv ratsanikuskulptuur, mis väljendab täpselt ajastu rüütliideaale.
Maalikunst
Suurte akendega gooti kirikutes ei jäänud ruumi seinamaalide jaoks, selle ülesande võtsid endale vitraažid. Neil kujutatud piiblistseenid täitsid sama ülesannet, mis romaani kirikutes reljeefid- neid oli võimalik luugeda kui jutustust. Itaalias aga ei olnud gooti süsteem täielikult kodunenud ja kirikuid ei ehitatud ülisuurte akendega, nii sai seal jätkata seinte maalimist. Kasutati Freskotehnikat, kus värv kanti värskelt krohvitud niiskele seinale. Figuurid maalingutel olid sageli väga saledad ja haprad ja mõjusid otsekui hõljuvatena. Suurim maalikunstnik oli Giotto di Bondone (1266-1337), kelle loomingu võtsid hiljem endale eeskujuks 15 saj Itaalia renesansskunstnikud. Giotto maalidel on inimestele antud varjude abil ümarust, tausta maalides püüdles ta juba ruumilisuse poole ja ehitiste kujutamisel kasutas perspektiivireegleid.
Miniatuurmaali tõi gootika uusi tuuli , raamatute illustreerimine sai nüüd munkade asemel ilmalike meistrite ülesandeks. Prantsusmaal, Berry hertsogi õukonnas tegutsenud kolme vendade Limbourgide kunstipärandiks on hertsogi tellimusel valminud tundideraamat, mille piltidel on esmakordselt õigesti kasutatud perspektiivi. Gooti ajastu tähistab Lääne-Euroopas ka nn. tahvelmaali sündi. Kunsti levikule oli sel suur tähendus, sest puuplaadile või lõuendile maalitud tahvelmaalid polnud enam seotud ainult ühe kindla ruumiga nagu freskod . Esimesed tahvelmaalid tehti tiibaltarite jaoks ning nende alusena kasutati puitu.
Gooti kunst Eestis
Esimese laialt levinud kunstistiilina puudutas gootika ka Eestit. Keskajal oli siin võim jagatud mitme jõu vahel, mis soodustas mitme koolkonna ja lõpuks ka kohaliku stiili kujunemist. Arhitektuur ei olnud Eestis nii suursugune nagu Prantsusmaal, vaid oli selle kohalik ja lihtsustatud variant. Kirikud ei olnud eriti suured, sellepärast ei kasutatud siin tugikaari, seinad tehti paksemad, sest eestis leidub piisavalt kergelt töödeldavat lubjakivi . Kirikud olid enamasti kindlus -tüüpi kodakirikud, sest elanikkond oli veel pikka aega ristiusu vastu meelestatud. Tallinnas on 14 sajandi ilme säilitanud Pühavaimu kirik, milles on 1483 Bernt Notke valmistatud altar, mis koosneb puidust skulptuurikompositsioonist ja maalingutest, kujutades Püha Vaimu väljavalamist. Teine Notke suurteos Tallinnas on 7,5m pikkune lõik hiigelmaalist „ Surmatants ”, mis iseloomustab hilisgootikal populaarset elu kaduvust ja kõige surelikkust iseloomustavat temaatikat . Oleviste kirik ehitati ümber 15 saj basiilikaks, see on ka Eesti kõrgeim kirik, millekesklöövi kõrgus on 31m ja torni tipp 123m, keskajal oli tornikiiver veelgi kõrgem. Mujal Euroopas hilisgootikale omane vormirikkus siin ei esinenud , ehitised olid lihtsad, tagasihoidlike kaunistustega. Üldilme poolest esindab Talinna vanalinn Põhja-Euroopa hilisgootikat paremini kui ükski teine linn ja on seetõttu rahvusvahelise tähtsusega kunstimälestis. Tartus on gooti ajastust säilinud Toomkiriku varemed ja tänaseks põhjalikult restaureeritud Jaani kirik, mille ülirikkalik terrakotast ehitusplastika teeb sellest ühe omanäolisema kiriku terves Euroopas. Linnuste ehitust mõjutas tulirelvade kasutuselevõtt, seetõttu on säilinud linnused enamasti paksude kivist seintega, mille tornid on kohandatud suurtükkidele. Linnuste põhitüübiks sai Preisimaalt pärit korrapärane konvendihoone , mis on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritseb neli kolmekorruselist hoonetiiba. Täielikult on säilinud seda tüüpi Kuressaare linnus.
Kontrolltöö küsimused. Romaani ja Gooti kunst.

kirjelda ajastut , kui levis romaani kunst.

kirjelda romaani kirikut.

millised olid romaani reljeefid ja skulptuurid ?

mis on Bayeux` vaip?

millised erinevused olid romaani ja gooti miniatuurmaalides?

kirjelda ajastut, kui levis gooti kunst

milline oli gooti kirikute tähtsaim ehitustehniline uuendus?

kirjelda gooti kirikut

milline oli gooti skulptuur ja reljeef, mille poolest erinesid need romaani ajastust?

millised uuendused tõi maalikunsti Giotto di Bondone?

millised olid keskaegsed kirikud eestis?

mille poolest on eriline Tartu Jaani kirik?
Pildid

Bayeux` vaip

Pariisi jumalaema katedraal

Tartu Jaani kirik

Oleviste kirik

Bernt Notke „Surmatants”

Kölni katedraal

Giotto „Püha Fransiscus”