Raimond Valgre (0)

Raimond Valgre , kes oli üks eesti populaarsemaid kergemuusika heliloojaid, sündis 7. oktoobril 1913.a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Peres oli peale Raimondi veel kaks last - Evi ja Enn. Sellest, kuidas tärkas Raimondi muusikahuvi, on üsna vähe teada.
Muusika , hobid
· Lapsena võlus teda viiul, kuid ema otsustas klaveri kasuks · Veetis enamiku ajast klaveril improviseerides ja populaarseid viise mängides · Hiljem, erinevates orkestrites ja ansamblites, mängis peale klaveri ka akordioni, kitarri ja trumme ning muidugi laulis · Talle meeldis joonistada ja maalida, samuti luuletada
Kooliteed alustas väike Raimond juba enne oma seitsmendat sünnipäeva. Aasta pärast algkooli astumist jätkus tema koolitee Paides, kus ta alustas ka klaveriõpingutega kellegi Perteli juures. Kuid kahjuks ei olnud õpilane eriti usin, sest ta veetis suurema osa ajast klaveril improviseerides ning tuttavaid viise mängides, kui etüüde harjutades.
Hiljem viisid rännuteed pere tagasi Raplasse ja Raimond pidi oma õpinguid jätkama Rapla algkoolis.
Koolipoisina meisterdas Raimond endale detektorvastuvõtja, mis tõi koju muusika , mis sest ,et üsnagi pirisevate helidena.
Suurema osa lauludest kirjutas Raimond Valgre omaenese tekstidele. "Kuigi tavaliselt voolas tekst koos muusikaga paberile ilma detailse lihvimiseta, ning võib julgesti väita, et luuleandelt ületas ta mõnegi kolmekümnendate aastate värsisepa. Võibolla pole tema tekstid niisama lugedes omaette luulepärlid, kuid laulus hakkab iga rida elama, iga tundevarjund ja inimkõne intonatsioon leiab muusikalise väljenduse, mis puudutab kuulaja südant. "
1926. aasta sügisel astus Raimond Valgre Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi, kus hakkas ehitustehnikat õppima. Riigi Ühistehnikagümnaasiumi lõpetas Valgre 1931 . aasta juunis. Gümnaasiumi lõputunnistusel olid tal ülekaalus rahuldavad hinded. Heaks hinnati tema teadmisi vaid ehitusmaterjalide tundmises ja riigikaitse õpetuses. Tema esimesed laulud valmisid 1933. aastal. Töötas elatise teenimiseks restoranimuusikuna (mängis klaverit , akordioni ja kitarri ja laulis) ja orkestrijuhina Tallinnas, Tartus ja Pärnus.
Raimond Valgre tutvus vahepeal viiuldaja Artur Rannega, kellega koos algas tema töö elukutselise muusikuna . Koos töötati ka lauliku "Modern Lööklaulud" kallal, kus ilmus ka seitse Valgre laulu.
Viimased sõjaeelsed suved veetis Valgre Pärnus, mängides sealses Rannasalongis. 1939.aasta suvel tutvus ta Alice Feillet'ga, kellega tekkinud suhe oli midagi enamat, kui lihtsalt suveromaani. Teada on ,et Alice kirjutas ingliskeelsed sõnad Valgre lauludele "Muinaslugu muusikas" ("I hear a little story in the music") ja "Õige valik" ("Snowflakes").
Järgmisel suvel mängis Raimond Valgre Rannasalongis koos orkestriga "Merry Singers", kuid mängida saadi vaid kaks nädalat. Hooaeg lõpetati ennetähtaegselt.
Valgre mobiliseeriti 28. juunil 1941.aastal, 1942.aasta märtsis jõudis ta Eesti korpusesse, kus sai jälle võimaluse tegeleda muusikaga. Ta mängis 917. laskurpolgu ansamblis. Raimond Valgre demobiliseeriti 9. mail 1945.aastal. Selleks hetkeks oli ta jõudnud seersandi auastmesse.
1944.aastal sai orkestrijuht Väino Saviauk korralduse moodustada korpuse suur jazzorkester. Raimond Valgrest sai üks viiest akordionistist. Orkestri repertuaari moodustas Glenn Milleri , Raymond Scotti , Priit Veebeli ja ka Raimond Valgre kirjutatud muusika.
13. oktoobril 1944. aastal oli ta andnud avalduse astumiseks Tallinna Riiklikku Konservatooriumi klaveri erialale astumiseks, kuid 1. jaanuaril 1945. aastal kustutati Raimond Valgre üliõpilaste nimekirjast. 1945. aasta 18. detsembril andis ta uue avalduse, seekord sooviga õppida kompositsiooni, kuid 1. juulil 1946. aastal kustutati Valgre taas üliõpilaste nimekirjast. Pikemaks ei kujunenud ka osavõtt Heliloojate Liidu noorteseminarist 1948. aastal. Tekib tunne, et kõiges on süüdi tema halb saatus, kuna Raimond Valgre, kes oma parimail aastail oli õrnema soo piiramatu imetluse objekt, jäi ilma abieluõnnest. 1946. aastal sõlmitud välkabielu Evi Hannusega purunes peagi.
Tema loomingul läks tol ajal suhteliselt hästi - laule mängiti tihti raadios, esitati restoranides ja tantsupidudel. Olukord muutus, kui algas kampaania kõige lääneliku vastu nõukogude muusikas. Keelati saksofon, tango , fokstrott... Põlu alla sattusid ka Valgre foksi- ja tangorütmis laulud. Viimane töökoht viis Valgre taas Pärnusse. Näib,et tollal oli ta juba andmas loobumisvõitu kunagi nii palju tõotanud saatusele . Tema muusika lääneliku suunitluse tõttu keelasid uued võimud 1948.a. Raimond Valgre laulude avaliku esitamise, ja see oli üks paljudest põhjustest, mis viisid noore helilooja traagilise hukuni. Raimond Valgre suri 31.detsembril 1949.a. ja ta on maetud Tallinna Metsakalmistule, kuid tema muusika jäi rahva hinge ning on uutes esitustes kandunud tänasesse päeva.
ÜLDISELT :
Tänaseks on Raimond Valgrest saanud legend. Hoolimata lühikesest eluteest (1913-1949), jõudis ta kirjutada palju kaunist , kordumatust andest kantud muusikat. Paraku on popmuusikamaailmas kõigest muutuvast hoolimata oma seadused, mis määravad lugude ja loojate saatust praegu ja tegid seda suurel määral ka 1930. aastatel Raimond Valgre (kuni 1937.a. Raimond Tiisel) loomingu võib jagada kolme etappi: restorani- ja salongimuusiku periood aastatel 1933-1941, sõja-aeg 1941- 1945 ning sõjajärgne periood kuni 1949 aastani. Tekstid oma lauludele kirjutas ta valdavalt ise, kusjuures mõnikord ka saksa või inglise keeles. Muusika meloodilisus ning siiras, südamlik sisu on teinud Raimond Valgre loomingu eesti rahva seas ülipopulaarseks. LOOMINGU NIMEKIRI
Unelmate tänav (Nõmme linnas) Vaid sulle kuulub mu süda 1936 1945/1946 Narva valss 1944 Mul meeles veel 1934 Aegviidu valss 1945 Meloodia 1934 Saaremaa valss 1949 Kas mäletad veel? 1940 Viljandi serenaad 1944 Vaid sina Niina 1945/1946 Pärnu ballaad 1945 Erika 1943 Pühapäev Kadriorus 1946/1947 Tiiu , Tiiu 1949 Saaremaa polka 1947/1948 Helmi 1934 Ma loodan, et saan sellest üle 1933/1935 Riina 1940 Hall sõdurisinel 1943 blond Aleksandra 1933 Eidekene hella 1944 Keset hoogsat tantsuringi 1948 Peagi saabun tagasi su juurde 1943 Talverõõmud 1947 Ei suutnud oodata sa mind 1943' Kevad südames 1947 Tartu marss 1943 Õige valik 1940 Neiukene Toomemäelt (Tartu valss) aasta uus 1944/1946 1944 Näkineid (kolm kalameest) 1947 Muinaslugu muusikas 1939 Suudle mind 1935 Sinilind 1940 Lohutab mind mu bajaan 1939/1947 Narva valss 1944 Kevadmõtted 1946 Aegviidu valss 1945 Kevad tulnud taas 1943 Saaremaa valss 1949 Kui taevas kuu 1947/1948 Viljandi serenaad 1944 Hääd ööd, hääd ööd 1934 Pärnu ballaad 1945 Kui sul valutab mõnikord süda 1935 Pühapäev Kadriorus 1946/1947 Suveöö serenaad 1946 Saaremaa polka 1947/1948 Kirjake koju 1935 Ma loodan, et saan sellest üle Sa ütled mulle "Päikene" 1936 1933/1935 Ah, nii rahutu mu süda 1936 Hall sõdurisinel 1943 Suudlus kuuvalgel 1935 Eidekene hella 1944 See, keda armastan kuulub teisele Peagi saabun tagasi su juurde 1943 1945/1946 Ei suutnud oodata sa mind 1943' Üksi 1935 Tartu marss 1943 Su silmist näen ma igal öösel und Neiukene Toomemäelt (Tartu valss) 1946/1949 1944 Sa eile ütlesid "Jaa" 1947 Muinaslugu muusikas 1939 Ma olen liig halb 1946/1947 Sinilind 1940 Joogilaul 1947 Läbi saju 1948 Naine, kes ei armu 1946 Ei tea 1939/1946 Viimne valss 1949 veel viivuks jää 1934 Kasutatud kirjandus :
· 9. klassi muusikaõpik · INTERNET (miksike ; http://www.valgre.ee/index2.php?aste=2