Lev Tolstoi ,,Sõda ja rahu'' (0)

Lev Tolstoi ,, Sõda ja rahu''
“Sõja ja rahu” tegevus algab aastal 1805. Lõbutsetakse luksuslikel vastuvõttudel, ballidel ja väljasõitudel. Peterburis käib koos kõrgem seltskond. Tütred näitavad oma uusimaid tualette; noorhärrad püüavad muljet avaldada üksteise laua alla joomise ja vastupidavusega hasartmängudes; nende vanemad arutavad pooleldi naljatades, pooleldi murelikult dünastia jätkamise strateegiaid, mis aitaksid neidudel võimalikult soodsalt tanu alla saada. Salongides kõneldakse prantsuse keelt, seda peetakse šikiks nagu kõike, mis on pärit Prantsusmaalt. See mood aga muutub peagi: pool Euroopat on konfliktis Napoleoniga, kes võidab ühe lahingu teise järel ja on suunanud nüüd oma himustava pilgu tsaaririigi poole. Riik peab taas kaitsele asuma ja paljud aadlikud tõmbavad selga oma tipp-topp univormid.
“Sõda ja rahu” oli pikk ja keeruline protsess, mis kestis mitu aastat ja lõpetati alles aastal 1869. Algul oli Tolstoil plaanis kirjutada romaan 1825. aasta dekabristide ülestõusust. Dekabristid oli aadlisoost ohvitserid, kes tõusid tsaar Nikolai I vastu üles ja keda karistati kas surmanuhtluse või pagendusse saatmisega. Tolstoi kavatses kirjeldada ühe vastuhakkaja elu ja saatust ja sattus nii Napoleoni sõdade ajastusse. Ulatuslikust materjalist, mis kirjanik nende aastate kohta kogus, koorus välja teine, ajalooliselt tunduvalt sügavamale ulatuv aines. Ta pani “Dekabristid” kõrvale ja see jäigi fragmendiks.
Kuid millised on selle kunstitöö iseloomulikud jooned? Eelkõige on see romaan rahva elust kui tervikust, selle elu tähtsamatest sündmustest, nähtuna rahva enese, rahvuse ja inimkonna positsioonilt. Tolstoi tahtis teadlikult ,,kirjutada rahva ajalugu'' ning väljendada selles ,,rahva mõtet'' rahva seisukohta. ,,Sõja ja rahu'' maht meenutab antiikkultuuri eepilisi teoseid- nagu näiteks Homerose ,,Ilias''. Sõda ja rahu nimetatakse tihti ka epopöäromaaniks.
Romaani tuuma moodustab kolme perekonna- Bolkonskite, Bezuhhovite ja Rostovide saatus. Romaani tööpealkiri “Lõpp hea – kõik hea” näitab siiski vaid, kui kaugele arenes teos valmimise käigus oma algmõttest. Autori kavatsetud optimistlikku tooni varjutas traagiline faabula : peale Pierre Bezuhhovi ei pääse sõjaaja segadustest terve nahaga mitte keegi, Rostovid kaotavad noorima poja ja vaesuvad, kui nende vanim poeg Nikolai mängib ühe ööga pea kogu varanduse maha kaardilaua taga.
Tolstoi uurijad võrdlevad sageli ,,Sõja ja rahu'' peategelast rahvast ja süžee pealiini, sajandi alguse Venemaa ajaloolist elu, suure jõega ja selle voolamisega.
Üksiktegelasi ja nende saatusi võib kõrvutada tuhandete lisajõekestega. Seejuures ei rõhuta Tolstoi mitte ainult jõekeste hulka, vaid ka kordumatust. Romaani tegelaskonna võib eepilise arenduse seisukohast jaotada kolme rühma.
Esimeseks rühmaks on ,,parveinimesed'' ehk Rostovite perekond, kellele kuulub Tolstoi otsene sümpaatia.
Teine rühm tegelasi on täielikult sulgunud oma kitsalt egoistlike individuaalsete huvide ringi ning kolmadat tegelasrühma võiks nimetada ,,kangelasteks teel'': siia kuuluvad Andrei Bolkonski ja Pierre Bezuhhov.Neid kujutab Tolstoi algusest peale köitvate inimestena; nad on targad, ausad, õilsameelsed.