Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Artur Alliksaare luule (3)

2 HALB
Punktid

Lõik failist


Artur Alliksaar
(1923-1966)
Artur
Alliksaar õppis aastatel 1941- 1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust.
Peale
sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kahe
luuletajaist sõbraga Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega.
Sellele
järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine Siberis . Peale seda
ajajärku asus luuletaja elama Tartusse . Temale said
osaks
uued katsumused elu poolt. Maja, kus poeet elas põles maha ja ta oli
sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma
kaasa
ja väikese poja Jürgeniga. Raskel ajal olid toeks talle sõbrad,
vähesed ja truud kaaslased poeedile tol raskel ajajärgul.
Talle
said osaks tolleaegsete võimukliki poolt tagakiusamine, laimamine,
mahavaikimine nii luuletamise, kui selle õpetamise eest.
Kõigest
Artur Alliksaare luule #1 Artur Alliksaare luule #2 Artur Alliksaare luule #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 143 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Lifespirit Õppematerjali autor
+ Eesti luule analüüs.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
docx

Väike luuleraamat- Artur Alliksaar

Sündis 15.aprillil 1923 (19231966) aastal Tartus. Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis õigusteadust (1941­1942). Aastal 1943 värvati ta sõjaväkke. Aastast 1944­1949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. Aastatel 1949­1957 oli sundasumisel. Oli vangis Narvas ja Mordvas. Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kaheluuletajaist sõbraga Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. Sellele järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine Siberis

Kirjandus
thumbnail
9
doc

Artur Alliksaar - Eesti luuletaja ja tõlkija

Alliksaar, Artur (1923­66), Eesti luuletaja ja tõlkija, 1960. aastate luulepõlvkonna vaimne teejuht. Artur Alliksaar (a-ni 1936 Alnek) sündis 15. IV 1923 Tartus. Artur Alliksaar Artur Alliksaar õppis aastatel 1941- 1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust. Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kahe luuletajaist sõbraga Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. Sellele järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine Siberis. Peale seda ajajärku asus luuletaja elama Tartusse. Temale said osaks uued katsumused elu poolt. Maja, kus poeet elas põles maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma kaasa ja väikese poja Jürgeniga

Kirjandus
thumbnail
8
pdf

A.Alliksaar referaat-kirjandus

Lasnamäe Üldgümnaasium Referaat Artur Alliksaar Henri Muldre XII klass Tallinn 2012 Sissejuhatus: 1)Fakte eluloost 2)Loomingu üldiseloomustus 3)Luulekogu analüüs/parimad luuletused 4)Portree 5)Kasutatud kirjandus 1) Artur Alliksaar (kuni 1936 Artur Alnek; 15. aprill 1923 Tartu ­ 12. august 1966 Tartu) oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija. Ta õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ning seejärel aastatel 1941- 1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust. Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kahe luuletajaist sõbraga Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. 1941 astus vabatahtlikuna Eesti 182.~julgestusgruppi. 1943­1944 teenis ta Relva-SSis. Aastast 1944­1949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. 1949

Kirjandus
thumbnail
37
rtf

Artur Alliksaar

kuid tean, et sinuga on ülihea, kui õhtu tulles on me tuba pime ja sina avad naudinguterea. Ei uuri ma su püksilõiget, nime, ei sinu soeng mind vaimustusse vea. Kuid, teineteist et meie kompasime, Euroopa kaua mäletama peab. Me kaardusime teineteise kaisus, mu pihu alla sattus sinu naisus ja välja kutsus kauni häbiteo. See oli päiksepaisteliselt sorav. Ma karglesin su kaevul nagu orav ja paika panin surematu eo. Eesti luule antoloogia Kolm kosmogoonilist etüüdi II Sul on sada salaihu. Igas sada salakihu. Kokku teeb see kümme tuhat. Luited ja luhad. Leegid ja tuhad. Kuhu meid uhab see püha puhang? See, mis praegu nii lõkatab, see, mis praegu nii rõkatab, kartusi milles ei võpata, see, mis praegu nii lõbusalt luikab, see, mis praegu nii tuliselt tuikab, kõigele üleolevalt muigab, ükskord on tuskadetagune, ükskord on valudealune,

Poeetika
thumbnail
41
doc

Maailmakirjandus

Järgnevad luulekogud ilmusid sama pealkirja all, lisas vaid uue tsükli luuletusi, 1891/92 aasta väljaandes oli juba u 400 luuletust. Hümniline vabavärss oli tol ajal täiesti erandlik. Eestis samalaadne autor Jaan Kaplinski. Prantsuse sümbolism Napoleon III valitsusajal tekkis nn parnassi liikumine, mis sai nime almanahhi ,,Kaasaegne parnass" järgi. Parnassiluule tähendas teadlikku eemaldumist romantilisest kirglikkusest ja sotsiaalse mässu vaimust. Luule eesmärgiks ei olnud enam ühiskonna parandamine, ühiskondliku või moraalse ebaõigluse vastu võitlemine. Kaasaegsete sündmuste kajastamist luules hakati pidama halva maitse tunnuseks. Eeskujuks oli antiik. Peanõuded ebaisiklikkus ja neutraalsus. Taotlesid täielikku vormipuhtust - nn puhas kunst. Charles Baudelaire (1821-1867) Tegutses parnassiluuletajatega samaaegselt, kuid ei jaganud täielikult nende seisukohti. Võttis osa 1848. a revolutsioonist, pettus järgnenud keisririigis

Kirjandus
thumbnail
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

1. Vanim ajajärk ­ rahavaloomingu ajajärk, tuntuim Caecus, kuni kreeka eeskujusid järgiva kirjanduse tekkimine Roomas (­ 3.saj eKr) 2. Arhailine ajajärk ­ alagas Kreeka eeskujud ülevõtmisega, loodi eeposi,targöödiaid ja komöödiaid ning sai alguse kõnekunst, Andronicusest kuni Cicero kirjandusliku tegevuse alguseni ­ (3.-1. saj eKr) 3. Rooma kirjanduse kuldne ajajärk- 1 saj eKr, jagunes kaheks: Cicero aeg- rooma proosa õitseaeg (81-43 eKr) ja Augustuse aeg ­ rooma luule õitseng (43 eKr ­ 14). 4. Rooma kirjanduse hõbedane ajajärk ­ epigoonlus kirjanduses, kuni keiser Traianuse surmani 1.saj pKr (14 ­ 117pKr); 5. Hilise keisririigi ajajärk ­ enamjaolt kristlik kirjandus 2.-5.saj (117 - 476). 2. Homerose eeposed "Ilias" räägib Trooja sõja puhkemisloo, käigu ja lõppemise, mis pole aga loogilises järjekorras. Eeposes 24 laulu, 15700 värssi ning räägib sõja 10ndast Trooja piiramise aastast. Eepose tegevus umber 50 päeva:

Kirjandus



Kommentaarid (3)

tydrukolen profiilipilt
tydrukolen: ei olnudki see, mida lootsin:) aga muidu hea.
12:32 08-10-2009
reed profiilipilt
Reed Poom: luuletust oli vaja aint ühte sealt tegelt:D
16:39 19-01-2011
daffy profiilipilt
daffy: Polnud see, mida vajasin.
16:38 23-02-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun