Heliloojad (5)

RICHARD WAGNER ( 1813 – 1883)
Sündinud Leipzigis. Viie aastaselt läks elama Drendenisse. Seal hakkas tegelema muusika õpingutega. Ta töötas Riia Ooperiteatris. Mõnda aega elas ta Pariisis, sealt läks ta jälle Drendenisse.
Wagner elas 25 aastat paguluses . Ta varjas ennast Liszti juures. Wagner abiellus Liszti tütrega. Asus elama Šveitsi. 1861. aastal tuli ta Saksamaale tagasi ning lõi seal oma ooperimaja. See teater on spetsiaalselt Wagneri ooperite esitamiseks . Kui Wagner suri hakati ooperimajas korraldama festivale.
Wagner on pooldanud ühtset Saksa riiki. Wagner oli Hitleri lemmikhelilooja. Iisrealis on Wagneri muusika keelatud.

Looming

Wagner oli 19. sajandi suurim ooperi reformaator. Ta püüdis sünteesida draamat, muusikat, tantsu ja poeesiat. Tema ooperid olid väga ulatuslikud ning katkematu süžeega draamad . Neil oli pidev sümfooniline arendus. Tema muusikat on raske kuulata. Ooperite süžeed olid võetud legendidest, eepostest, saagadest. Peategelased olid alati õilsad, aga traagilise saatusega.
Harmoonias oli talle eeskujuks Liszt . Wagneri harmoonia oli väga pingeline , täis krematisme, kindlat helistikku polnud võimalik kuulata. Tema loominguga kaasnesid juhtmotiivid. Tema meloodiad olid lõputud. Wagner seadis lauljatele kõrged nõudmised: nad pidid olema väga head näitlejad ning neil pidi olema väga kõva hääl.
Wagneri kõige ulatuslikum teos on “Nieblungide sõrmus”, see koosneb neljast ooperist . Neid kantakse ette neljal päeval. Niebelungide laul koosneb:
1.) “Valküürid”
2.) “ Siegfried ”
3.) “Reini kuld ”
4.) “Jumalate hukk ”
Kuulame: “Valküüride lend” ooperist “Vaklüürid”
Wagner kasutab neljakordset orkestrit. Kõige olulisemad on vaskpuhkpillid.
Tuntumad ooperid: “ Lendav Hollandlane”, “Tannhäuser”, “ Lohengrin ”, “Tristan ja Isolde ”
Kuulame: “Tannhäuser’ist” “Palverändurite kool”
Wagneri ooperireform tõi kaasa: 1) tulede kustutamise
2) saalipõrand ehitati kaldu
3) orgester paigutati orgestriauku
GEORGES BIZET (1838 – 1875)
Prantsuse helilooja , kelle ema oli väga hea pianist ning tema õde oli väga hea laulja. Ta kasvas muusikalises õhkkonnas ja juba 9 aastaselt astus ta Pariisi Konservatooriumisse. Seal õppis ta klaverit ja kompositsiooni. Temast sai väga hea pianist, kes võitis mitmeid konkursse. Talle pakuti kohe tööd sealsamas konservatooriumis, kuid ta ütles selle ära, kuna ta tahtis teenida leiba klaverisaatjana.
Alates 1868. aastast langes ta väga tugeva kriitika osaliseks , selle tagajärjel elas ta üle väga palju ebaõnnestumisi.
Siis algas sõda: Prantsuse – Preisi sõda, mida ta ka oma loomingus kajastas. Ajalukku on ta aga läinud ooperiga “ Carmen ” (1875. aastal oli esietendus ). Seda tabas suur kriitika. Selle järgselt langes Bizet depressiooni.
Ta kirjutanud muusikas mitmes žanris, nt laule, orgestriteoseid. Aga kuulsaks on ta saanud tänu ooperitele, mida ta kokku kirjutas 30. Need ooperid ei olnud tema eluajal menukad. Ooperite muusika oli küll prantsusemeelne, kuid väga palju oli eeskuju võetus Saksast ja Itaaliast .
“ Carmenit ” on peetud kõige populaarsemaks ooperiks. Arvatavasti on seda mänginud kõik ooperiteatrid. Selle menu saladus peitub väga hea süžees, meeldejäävates meloodiates ning säravas orkestratsioonis. Kogu muusika kõlab hispaania päraselt. Ooperis on kasutatud Hispaania rahvatantse ( habanera , sequidilla).
Kuulame: Habanerat
GIUSEPPE VERDI (1813 – 1901)
Itaalia helilooja. Teda aetakse tihti segamini Monteverdiga.
Ta oli pärit harimatust külakõrtsmiku perest. Juba 7-aastaselt oli ta küla organisti abiline. 12-aastaselt sai ta ise selle küla organistiks, selleks ajaks oli ta teinud oma esimesed heliloomingulised katsed. 1832 . aastal üritas ta saada sisse Milano konservatooriumisse; tal puudusid vajalikud teadmised. Ta jätkas eraõpinguid ning abiellus.
1839. aastal lavastati Milanos tema esimene ooper “ Oberto ”, see võeti koheselt hästi vastu. Sellele järgnes paar ebaõnnestumist. Peatselt suri tema naine. Verdi langes depressiooni.
1842. aastal lavastas ta ooperi “ Nabucco ”, sellega sai ta üle Euroopa kuulsaks.
1843 – 1844 oli talle viljakas loominguperiood . Komponeeris mitu tuntud ooperit: “Mcbeth”, “ Luisa Miller”. Ta ise dirigeeris neid.
1851 – 1853 kirjutas ta oma kolm kõige kuulsamat ooperit: “ Rigoletto ”, “Trubaduur”, “La Draviata”. “Rigoletto” on väga sünge draama , “Trubaduur” on kangelaslik ooper ning “La Draviata” on tundeline ooper.
1859 . aastal abiellus ta uuesti (ühe sopraniga). Sel ajal kui ta abiellus hoogustus tema poliitiline tegevus. Selle aja kõige kuulsam ooper on “Don Carlos ”, mis räägib armastusest.
1870. aastal alustas ta ooperi “Aida” kirjutamist, see esietendus 1879 . aastal Kairos: sellega avati Suessi kanal.
Järgnevad 16 aastat ei kirjutanud ta ühtegi ooperit. Selle perioodi kõige tähtsam teos oli “ Reekviem ”.
1886 . aastal kirjutas ta ooperi “Othello”. Enne surma kirjutas ta ooperi “Falstaff”.
Viimased eluaastat veetis Milanos, ta oli jõukas. Tegeles heategevusega.
Kuulame: “La Draviata” sissejuhatust
Verdi ooperite eripäraks peetakse ilusat meloodiat ning laulmisviisi, mida nimetatakse bel canto (ilus laul).
Kuulame: “Hertsogi laulukest” ooperist “Rigoletto”
Verdi ooperite puhul on väga tähtis meloodia , meeldejäävad motiivid.
Ta on kirjutatud 26 ooperit. Tema puhul ületab laulja orgestri alati. Pani tohutut rõhku libretole.
Kuulame: “Triumfi marss” ooperist “Aida”
EDWARD GRIEG (1843 – 1907)
Norra helilooja ja pianist. Grieg sündis Bergenis. Griegi esivanemad pärinesid Šotimaalt. Ema õpetas pojale juba varakult selgeks klaverimängu. 12-aastaselt alustas ta iseseisva komponeerimisega.
1858. aastal alustas ta õpinguid Leipzigi konservatooriumis. Ta õppis seal klaverit, muusikateooriat ja kompositsiooni. 1862 . aastal lõpetas ta Leipzigi konservatooriumi,
1863 – 1865 elas Grieg Taanis , jätkates seal kompsitsiooniõpinguid Niels Gade käe all. 1867. aastal abiellus ta oma nõo, laulja Nina Hagerupiga.
1866 – 1874 elas ta Oslos, kus tegutses eraõpetajana ja dirigendina . Ta oli ka üks sealse, vähe aega tegutsenud muusikaakadeemia asutajatest.
1869 – 18170 viibis Grieg roomas, kus ta tutvus Lisztiga, kes teda inspireeris ja innustas. Järgnevad kümme aastat möödusid taas Norras, seal jätkus tema aktiivne loominguline tegevus ja töö dirigendina.
1880 – 1882 dirigeeris ta Bergeni Filharmoonikuid.

Looming

Tema muusika on kaunis, siiras ja varjunditerohke. Grieg ei kasutanud oma loomingus rahvalaulude tsitaate, kuid tema värvikas helikeel on paljuski inspireeritud Norra rahvamuusikast. Kord lüürilised, kord karged meeleolud toovad silme ette pildid maa kordumatust loodusest.
Griegi loomingu põhiosa moodustavad miniatuurid . Ta on kirjutanud 140 soololaulu, klaverisonaate ja –kontserte ning instrumentaalset kammermuusikat. Tema tuntumad teosed on “Klaverikontsert a- moll ” ning “ Peer Gynt’ile” loodud muusika.
Oma muusikaga on ta kujunenud norralaste üheks rahvuslikkuse sümboliks.
Kuulame: “Liblikas”, “Halling” sarjast “Norra talupoja tantsud” ning soololaulu “Sind armastan ”
JEAN SIBELIUS (1865 – 1957)
Soome helilooja. Sündis Hämeenlinnas. 10-aastaselt mängis ta juba päris hästi klaverit ning ka tema esimesed kompositsioonkatsetused on pärit samast ajast. 15-aastaselt hakkas ta võtma viiulitunde. Musitseeris tihti koos oma õe ja vennaga.
1876-1885 õppis ta Hämeenlinna lütseumis.
1885. aastal alustas ta juuraõpinguid Helsingi ülikoolis ning astus ka Helsingi Muusikainstituuti, kus ta pühendus viiuli- ja kompositsiooniõpingutele.
1889-1891 õppis ta Berliinis ja Viinis . 1892. aastal debüteeris ta dirigendina. Samast aastast algas ka tema pedagoogiline tegevus ning ta abiellus. 1898 . aastal hakkas tema teoseid kirjastama Saksa muusikakirjastus Breitkopf & Härtel.
1904 . aastal kolis ta koos perega Ainolasse, maaõhustik mõjus soodsalt tema loomingule. 1908. aastal opereeriti tal kõrikasvaja, mille järel muutus tema looming endassesüvenenumaks.
1917. aastal reisis ta Euroopas ja Ameerikas. 1926. aastal lõpetas ta dirigeerimise.

Looming

Ta on eelkõige tuntud kui eepilise väljenduslaadiga sümfoonik. Tema helikeel
muutus ökonoomsemaks ja kontsentreeritumaks. Sibeliusel oli haruldaselt hea vormitunnetus, tema temaatiline materjal oli napp ja peen ning selle arendus erakordselt olemuslik .
Tema loomingu tuumaks on 7 sümfooniat. Lisaks sümfooniatele on ta kirjutanud viiulikontserdi, kammermuusikat, vokaalsümfoonilisi teoseid, koori- ja soololaule ning lavamuusikat.
Tema teostest on kõige enam tuntud sümfooniline poeem “ Finlandia ” ning valss “Valse triste” näidendist “Kuolema”
1899. aastal loodud “ Finlandiast ” sai soomlaste Venemaa ülemvõimu vastu suunatud vabadusvõitluse sümbol. Kogu tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel.
Kuulame: “Finlandia”
HECTOR BERLIOZ (1803-1869)
Prantsuse helilooja. Õppinud flööti ja kitarri . Oma esimese teose tegi ta 4-aastaselt. Alguses läks meditsiini õppima, hiljem läks Pariisi konservatooriumisse.
Pooldas Beethovenit.
1830 valmis tema esimene suurteos “Fantastiline sümfoonia”. 27- aastaselt sai ta selle teose eest Rooma preemia.
Looming
Tema looming on läbi ja lõhki programmiline. Programmilisi sümfooniaid on tal mitmeid, nt “Harold Itaalias”, “ Romeo ja Julia ”. Berlioz kirjutas ka oopereid, nt “ Beatrice ja Benetict”, “ Troojalased ”, oratooriumi “Fausti needmine”, “Kristuse lapsepõlv”.
Berlioz ei kirjutanud kammerkoosseisudele.
Kuulame: “ Fantastilise sümfoonia” neljandat osa “ Teekond hukkamisele”