Sotsiaalpsüholoogia alused Nicky Hayes Sotsiaalsed suhted toimuvad alati kontekstis, mis võib meid paljudel viisidel mõjutada. Kontekstid hõlmavad kultuuri, keskkonda, sotsiaalseid gruppe. Füüsilised kontektsid- keskkonnapsühholoogia, kuidas mõjutab inimest ruum. Milliseid sõnumeid annab edasi ruumispaiknemine võimu ja kontrollisuhete kohta? Sotsiaalsed kontekstid- Sotsiaalsete toimingute aluseks on sotsiaalsed mehhanismid. Stsenaatium siia alla kuuluv mõiste, selle mõiste kujundasid Schank ja Abelson. Nad väidavad, et suure osa sotsiaalse aktiivsuse korral kasutame toimingute planeeritud järjestusi, kus kõik on reguleeritud ja ette kavatsetud nagu näidendi tsenaariumis. Restoranis on igaühel kohustused tuttavad, kui inimesed ka üksteist ei tunne. Schank ja Abelson väitsid, et nii
aastate algul üha ähvardavamad mõõtmed, jõudes kakskeelsuse nõudeni koolis ja kultuurielus. Kolmandaks teguriks olid rahvusvahelisest kunstist siia jõudvad impulsid, aaaeeskätt kardinaalne ideoloogiline muutus, mille tõid kaasa postmodernistlikud teooriad. 4.slaid Loomulik areng oli pärsitud ning seetõttu tekkisid ainult lokaalsele kunstielule iseloomulikud arenguvariandid, millel tihti puudus arengulooline põhjendus nii ühiskonnaskui kunstis eneses. Need lõpmatud kontekstid, mida oskas „lugeda” ainult kohalik kultuuripublik, tekitasid kunsti ümber nagu tühja ruumi. Eesti kunsti kaitsemehhanism oli püstitamas elevandiluutorni, mis uhke üksiklasena muu elu kohal kõrgus. Semiootikud on analoogilis aegu kultuuris kirjeldanud kui „teatud kunstisuundumuse informaatilise reservuaari” ammendumist, mis tähistab ühe arenguetapi lõppu, mil kunst ise muutub kunstiaineseks ning kultuur tervikuna pöördub enesereflektsiooni ja enesetunnetuse poole. 5
Stabiilne ja pikaajaline demokratiseerimine seotud madalama vaesusega, kui ka tööturg ning haridusasutused. Orjandus ning kolonialism, seavad vaesed riigid ebasoodsasse olukorda. Riigid enamasti distsiplineerivad, reguleerivad, kontrollivad ja tõrjuvad vaeseid. Struktuuriteooriad keskenduvad sellele, kuidas demograafiline ja majanduslik kontekst vaesust kolme kanali kaudu põhjustab. Esiteks põhjustavad kaudselt struktuursed kontekstid problemaatilist käitumist, mis põhjustab vaesust. Teiseks põhjustavad need struktuurid otseselt vaesust, isegi käitumiseta. Kolmandaks on struktuursed kontekstid käitumise ja vaesuse suhte modereerimiseks vastastikused. Majanduskasvu peetakse sageli vajalikuks tingimuseks vaesuse vähendamiseks arengumaades. Areng loob töökohti, võimaldab juurdepääsu kooliharidusele, soodustab linnastumist, paremat tervist ja madalamat viljakust
alles üsna hiljuti nagu etnosekesksus ja identiteet, eetilised küsimused sotsiaalpsühholoogias ning väljakutseid tavapärasele metodoloogiale. Raamatut on kerge lugeda ka siis, kui psühholoogiaalased teadmised on nõrgad või puuduvad. Olulisemad teemad on lahti seletatud lihtsas keeles ning ,,illustreeritud" eluliste näidete ning huvitavate katsetega. Raamatu lõpus on mõistete seletused, mis aitab tekstist hõlpsamalt mõista. 1. Sotsiaalse suhtlemise kontekstid Sotsiaalsete stsenaariumide ja rollide mõistmine ning sotsiaalsete skeemide kasutamine meie tegevuste suunamiseks on olulised igapäevaste sotsiaalsete suhete mõistmiseks. Sotsiaalse identideedi teooria näitab, kuidas grupi liikmeks olek ja enda samastamine grupiga moodustavad olulise osa mina-pildist. Etnotsentrism, ennustuste iseeneslik teostumine ja eksperimentide nõudmiste iseloom võivad moonutada psühholoogilist taju inimloomusest.
kõikide kontekstide puhul.
Piirangud tekivad antud juhul sellest, et referents, olles tähenduse funktsiooniks, võib
muutuda, kui me asendame esemeliselt tähenduselt
Kodanikuühiskond. Kollektiivse osaluse vormid. Kodanikuühiskond- ühiskond, kus inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud ning kus nad oskavad ja julgevad ühiskonnaelus ja poliitikas osaleda. Riigist ja ärielust sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikisikud ja rühmad teevad koostööd. Tähtis on mittetulundussektor Kodanikuühiskonna toimimise kontekstid: 1. Aktiviseeritud avalikkussfäär 2. Argimurede lahendamine 3. Kogukondliku ja ühiskondliku sidususe säilitamine 4. „Hea ühiskonna“ loomine 5. Demokraatlike kodanike kasvatamine 6. Avatud valitsemine 7. Governance e ühiskonnakeskne valitsemine 8. Riigi ja ühiskonna institutsioonide vaheline ühilduvus 9. Järelvalve võimukandjate otsuste üle. 10. Ühiskondliku loovise ja innovatsiooni allikas
kirjandusteadus pole tähelepanu pööranud, seetõttu vajab kirjandus ja -kriitika ümberhindamist ja analüüsi soolisest perspektiivist Postkolonialistlik teooria Keskendub kirjandustekstide analüüsile maades ja kultuurides, mis on olnud Euroopa koloniaalvõimu all, nende mõjud, teisestamine, hübriidsus, mimikri. Kirjandusteksti paigutamine, seosed teksti ja konteksti vahel. Kontekstid o Keele ja filoloogia ajalugu o Kirjandustraditsioon , kuhu teos/tekst kuulub ja mis on selle loomist mõjutanud o Autori elulugu o Ühiskondlikud, kultuurilised ja poliitilised kontekstid, mis võivad teost mõjutanud olla Mis on tõlgendamine? Mida peab tõlgendamisel silmas pidama? Mis on lähilugemine? (vt ka uuskriitika). Maailmakuulus kirjandusteooreetik Franco Moretti on pakkunud välja
Sotsiaalökoloogiline suund(keskkonnakaitse, inimkeskne, loomade õigsed); Süvaökoloogiline(looduskeskne, ökokaitse, radikaalne holism, loomade heaolu) (16-09-2013; 5.loeng) Kodanikuühiskond - Ühiskond, kus inimeste põhiõigused ja -vabadused on kaitstud ja kus inimesed oskavad ja julgevad ühiskonnaelus ja poliitikas osaleda. Riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär. Tähtis osa on mittetulundussektoril aga ka ajakirjanduses jne. Toimimise kontekstid: aktiviseeritud avalikkussfäär; algimurede lahendamine; kogukondliku ja ühiskondliku sidususe säilitamine; "Hea ühiskonna" loomine; demokraatlike kodanike kasvatamine; avatud valitsemine; ühiskondliku loovuse ja innovatsioooni allikas. Kolmas sektor - strukturaalsus, erasus, mittetulunduslikkus, omavalitsuslikkus, vabatahtlikkus. Kodankuühiskoonast rääkimise tasandid: assotsiatsiooniline tegevusväli; avalikkussfäär; hea ühiskond.
Fraasikategooriad: noomenifraas (ministri saapad), adjektivifraas (eriti vastutusrikas) Morfoloogia kategooriad: käändelõpud, pöördelõpud Leksikona põhiüksused on sõnad ja nende kategooriad on sõnaliikid (nt substantiv, verb jne) Element üksuste, kategooriate ja nende realisatsoonide ühine nimetus. Iseloomulik ehk inherentne omadus kirjeldus, mis viitab esemetele ja elusolenditele. (nt Põhisõna on substantiiv) Distributsioon kõik need ümbrused ehk kontekstid, milles element võib esineda. Süntagmaatiline seos on nendel elementidel, mida saab ühendada lineaarseks järjendiks. (nt sõna hunt on süntagma). Paradigmaatiline seos on nendel elementidel, mida saab asendada üksteisega. Kommutatsioon on asendusoperatsioon. (nt foneemid /p l m s k/ ja sõnad puu, luu, muu, suu, kuu) Asendusseoses olevad elemendid moodustavad paradigma. Funktsionaalne ehk distinktiivne erinevus nt häälikute [s] ja [p] erinevus, sõnadel
kujundajaid näidates, kuidas traditsiooniline sotsiaaltöö teooria neid sotsiaalseid institutsioone rõhutab. (Payne, 1995, lk 128) Rolliteooria on seotud strukturaal-funktsionalistliku teooriaga sotsioloogias ning moodustab osa sellest. Rolliteooria viitab selgitusele, mis juhtub siis, kui inimesed tegutsevad läbi sotsiaalsete protsesside ja hiljem tegude tagajärjega. Iga inimene on kui näitleja, kes esindab tüüpilist päriselu stsenaariumi, mille täitmisel on teatud kontekstid ja komplekte funktsioon, mis on seotud normide, ootuste, kohustuste, õiguste ja psühholoogilisest seisundist. (Leadership, 2014) Rolliteooria püüab selgitada vastasikumõjusid üksikisiku ja organisatsioonide vahel, keskendudes rollile, mida nad kehastavad. (Work and Family researchers network, 2001) Roll on kogum ootsusi või käitumisviise, mis on seotud asendiga sotsiaalses struktuuris. See arusaam eeldab, et suhete
Ta töötas ka algkooliõpetajana Austrias. Sai Teise maailmasõja ajal Cambridge ülikooli filosoofia õppejõuks. Peateosed · Loogilis-filosoofilis traktaat · Tõsikindlusest. Kuulsaim lause : Millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida. ,,See mis jääb meie tunnetest väljapoole on müstika." ,,Loogikaseadused siiski kehtivad, need on universaalsed." ,,Müstiline maailm võib olemas olla." ( Russell nt ei uskunud seda) Keelelised kontekstid, milles sõnad saavad tähenduse. ,, Seal on hea elada ,, There is good to live? Või Pig has good life? Kõige suuremad segadused filosoofias tekivad keeles. Martin Heidegger (1889-1976) 1976 sündis Kadri Adamson. Sündis ja suri Saksamaal Kuulus eksistentiaslikku filosoofia koolkonda Eksistentsialism - olemusfilosoofia, mis käsitleb olemust, kui inimese sisemist minaeksistentsi, mis vastandub välimisele ja asjade maailma objektiivsusele. Iga inimene on on kordumatu.
kui uurime tähenduste maailma, siis tuleb esile kontekst. Kontekst: *tänapäeva muistendi uurimine lähtub tänapäeva probleemidest ja selle jutustamisest * tänapäeva muistend on sõnas väljendatud ilming, et mõista paremini seda, mis toimub kogumisel VAATA ÕPPEMATERJALI *klassikalise ja tänapäeva käsitlusviiside erinevus: 1) klassikaline pärimus- arhiivi kogutud tekstid ilma esmase(loomuliku)kontekstita (arhiivitekstile lisanduvad kontekstid), tekstide analüüs; uute konekstide mõju tekstidele 2)tänapäeva pärimus Maailmapildi kolm tasandit: 1)müütiline - seotud usu ja armastusega. see, mida peetakse üleloomulikuks, on siin reaalne. animatsioon-olukorrad, kus ilmingu objekti hing on pks ja sama. kogu kultuur on kaemuslik. maailmapildi kirjalikku pühakirja pole 2) religioosne - seotud usu ja armastusega. kõik, mis suulisele iseloomulik. kirjeldamisel on juba olemas pühakiri juba olemas. tsükliline ajaarvamine
· Tagasiside kogumine- selgitab ettevõttes ja seda ümbritsevas keskkonnas toimuvaid ja firma tegevust mõjutavad muutusi. Tõhus kommunikatsioon 6.3 · Õige vaatenurk Sihtgrupi isiklik seotus Õige kanal ja mõistetav vahend (sõnad, pilt vms) Lokaliseeritud sõnum Formuleering vastavalt auditooriumile Arusaadav infopõhine sisu Kommunikatsioonijuhtumeid mõjutavad kontekstid: · Sotsiaalne poliitiline majanduslik kultuuriline Reklaam/ PR/ Turundus Turundus, reklaam ja PR on kommunikatsioonitööstuse osad. Avalikkussuhted ei ole reklaam, turundus ega propaganda. Reklaam - on orienteeritud objektide eelistamisele ja ihaldusväärseks tegemisele, sihiks toodete müük. Ostetav, suurus, sisu ja ilmumise aeg on kuulutaja otsustada.
1960’ndatel retseptsiooniteooriad,olulisel kohal on lugemisprotsess, see millised on lugeja eelnevad teadmised ja ootused, see kuidas ta loob lugedes oma tähenduse, tekste on sama palju kui on lugejaid. Oluline ka miks mingit teksti loetakse, kuidas uuritav teos seostub peavooluga, mis teeb teksti oluliseks ja loetavaks. Kontekstikesksed lähenemised (Kirjandus)teksti paigutamine, seosed teksti ja konteksti vahel. Kontekstid a)keele & filoloogia ajalugu b)kirjandustraditsioon, kuhu teos/tekst kuulub ja mis on selle loomist mõjutanud c)autori elulugu d)ühiskondlikud, kulltuurilised ja poliitilised kontekstid, mis võivad teost mõjutanud olla. Harud Kirjanduslugu – paigutab tekstid kirjandusloo ja ka kultuuri konteksti, periodiseerib, suhestab teksti ajaloolise taustaga, dateerib, uurib konteksti ja teksti vastasmõju.
Millistele kirjanduse konteksti elementidele keskenduvad need lähenemised ja teooriad? NB! Kirjanduslugu saab uurida mitmete erinevate teooriate ja arusaamade valgusel kirjandusest ja kirjanduse ja ühiskonna ja ajaloo suhtest, sellest annab lühiülevaate kirjandus(aja)loo konspekt. Millistele kirjanduse konteksti elementidele keskenduvad need lähenemised ja teooriad? (Kirjandus)teksti paigutamine, seosed teksti ja konteksti vahel. KONTEKSTID a) keele & filoloogia ajalugu b) kirjandustraditsioon, kuhu teos/tekst kuulub ja mis on selle loomist mõjutanud c) autori elulugu d) ühiskondlikud, kulltuurilised ja poliitilised kontekstid, mis võivad teost mõjutanud 5 olla. Kirjanduslugu, uushistoritsim ja uus kultuurilugu, postkolonialistlik kriitika, ökokriitika, feministlik kriitika KIRJANDUSLUGU Paigut. kirjandustekstid suuremasse kirjandusloo konteksti (kuid ka laiemasse
3. Eelkooliiga. Kõne ja mõtlemise areng 2 eraldi protsessi. Kui enne kooliiga on oluline interaktsioon, siis koolieas eelkõige kommunikatsioon (see, mis puudutab informatsiooni). SUHTLEMINE JA SELLE OSAD Mis on efektiivne suhtlemine? ...mille tagajärjel saavutatakse parem arusaamine ...mis toob rõõmu ja pakub naudingut ...mis mõjutab hoiakuid Klassi suhtlemise funktsioonid. 5) õppimisega seonduv 6) administreerimine 7) distsiplineerimine Suhtlemise kontekstid klassiruumis · Füüsiline kontekst. · Kultuuriline kontekst. · Sotsiaalne kontekst. 1. TEISTE INIMESE MÕJUTAMINE e INTERAKTSIOON. Suhted inimeste vastastikune mõju, kui inimesed tunnevad üksteist ja mõjutavadüksteistkorduvalt. Suhted arenevadajajooksul indiviididel, kestunnevad üksteist. Interaktsioon protsess, mille abil suhtluspartnerid mõjutavad mingil viisil üksteist vastastikku. 3 interaktsiooni käsitlust
maailmal on loogiline vorm ■ Wittgenstein väidab: on olemas midagi muud peale loogika maailma, midagi mis asetseb teislpool loogika piiri ■ sõnad mida me kasutame ei seostu sellega mis on nende “mõte” ja “tähendus” vaid seostega mida me neile anname (nt mäng) - võimatu on kõik erinevad tähendused üheks definitsiooniks kokku võtta, ■ keelemängud-kontekstid, milles sõnad saavad tähenduse ■ filosoofia peab kindlaks tegema, millest saab rääkida ja millest mitte 16.WILLIAM JAMES- ameeriklane (1842-1910) ■ muutis pragmatismi populaarseks ■ Pragmatism on suund filosoofias, mis asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele teadmise, väärtuse või tähenduse alusena. ■ pragmatism: mõtlemise ainus põhjus on kahtlemine: kahtlus viib mõtlemisele ja mõtlemine uskumusele
Puudused ja ohud tule muste kasutamise piiratus ·Eksperi mentaatori m õjud prohvetlikud ennustused (Rosenthal & Frode, 1963) sildistamisteooria (Rosenthal & Jacobsen, 1968) ·Nõud miste iseloo m (Orne, 1962), ·Laboratoorne eksperi ment k õrge sees mine, madal väline ·valiidsus 75 % tule mustest on saadud eksperi mendi tule musena (Myers) 2. Vaatlus ·kaudne ·mitteosalusvaatlus ·osalusvaatlus ·problee m tule muste interpreteeri mine kultuurilised kontekstid · Case study 3. Diskursuse analüüs üksteisele öeldatav ja selle väljendamine (Lalljee & Widdico m be 1989) 1. Kõne vali mite hanki mine 2. Analüüs 4. Dokumentide analüüs 5. Küsitlused ·Personaalsed, aruanded, introspektsioon ·Paberil (anke et) ·Küsimuste o madused 6. Andmeanalüüs ·Korrelatiivsed ja põhjuslikud seosesd: ·Staatus tervis, eluiga ·Kõrge enesehinnang akadee miline edukus · Glasgow hauasam maste uuring ( Carroll, S mith, Bennett, 1994)
Kooliklassis domineerib õpetaja, 2/3 ajast räägib tema. Ta jagab üht laadi informatsiooni, mis kaldab olema eelkõige distsiplineeriv kõne. Õpetajapoolne interaktsioon on kõige olulisem. Milline on efektiivne suhtlemine? Mille tagajärjel saavutatakse parem arusamine ja mõistmine indiviidide vahel. Mis toob rõõmu ja pakub naudingut Mis mõjutab hoiakuid Mis parandab suhteid Mis suunab tegevust. Suhtlemise kontekstid klassiruumis: 1) Füüsiline kontekst 2) Kultuuriline kontekst 3) Sotsiaalne kontekst Kolm traditsioonilist vaatenurka suhtlemisprotsessile lähtudest interaktsioonist: 1) Suhtlemine kui lineaarne protsess – stiimul-reaktsioon=aktsioon – suhtlemiskäitumine, kus üks inimene mõjutab vaid teist inimest. 2) Kui interaktsiooniprotsess – vastastikune mõju, tagasiside. 3) Kui transaktsiooniline protsess – vastasikustm mõju vaadeldakse laiemalt: teised
o Kirjandus (nt eeposed) o Keel (sõnavarauuringud, rahvalaulu keel ja selle ajalugu) o Etnoloogia, sotsioloogia, antropoloogia (esemed, mälestused, elulood, migratsioon) o Ajalugu (rahvaluule on ajalugu inimeste vaatepunktist) 7 o Meedia o Psühholoogia · Klassikaline pärimus - arhiivi kogutud tekstid ilma esmase (nn loomuliku) kontekstita (arhiivitekstile lisanduvad uued kontekstid) - tekstide analüüs; uute kontekstide mõju tekstidele... · Tänapäeva pärimus - kaasaja ühiskonna uurimine ja rahvaluule selle osana: rahvaluule loomulikus kontekstis 10. Rahvaluule uurimise keskused Tartus (Tartu Ülikool, Eesti Kirjandusmuuseum: Eesti Rahvaluule Arhiiv, folkloristika osakond, etnomusikoloogia osakond): ajaloost ja tööst tänapäeval.
6. "Üldiste teiste" teadvustamine Sotsialiseerumise tüübid: ettevalmistav, vahetu, resotsialiseerumine Totaalne institutsioon: Erving Goffmani poolt pakutud mõiste tähistamaks indiviidi eksistentsi täielikult reguleeritud ja pealesurutud süsteemis eraldatuna muust sotsiaalsest maailmast. Sotsialiseerumise etapid: lapsepõlv, nooruki-iga, täiskasvanuiga, vanadus, ettevalmistus surmaks Sotsialiseerumise agendid kõik rühmad või sotsiaalse tegevuse kontekstid, kus sotsialiseerumine aset leiab. Näit. perekond, eakaaslased, kool, töökoht jne mõjutavad sotsialiseerumisprotsessi. Loengumärkmed 8 K. Paadam SOTSIAALSED NORMID N inimeste poolt tunnustatud reeglid või juhised, mis määravad õige käitumise antud situatsioonis (I. Robertson) N - vastastikuse sotsiaalse käitumise viis, mille abil ühiskond saavutab kooskõla oma liikmete tegevuses ja mõtlemises (P. Sulkunen)
indeks- faktiline seos sümbol- kokkulepe miski ei hakka ise sümboliks, ikooniks, sümboliks, vaid tegemist on teatud tunnustega, mis siis ühes või teises olukorras ühe või teise märgi puhul domineerib. Nt lennujaamamärk on ühelt poolt ikooniline,sest põhineb sarnasusel, teiselt poolt on palju kultuurilist konventsiooni mängus, mis tingib tema sellise välimuse, mitte teistsuguse kui hakata märke analüüsima ei saa öelda,et see on nüüd sümbol,indeks või ikoon, sest erinevad kontekstid loovad selle märgi Kood: · kogum üksüheseid reegleid selle kohta, kuidas andmeid esitada · kogum kultuurireegleid/- põhimõtteid/ -seaduspärasid · semiootikas minimaalsel tasandil reegel, mis määrab ära tähistaja ja tähistatava vahelise seose. Kood hakkab natukene kõrgemal tasandil teise tasandi korrastusi ära määrama, ntks jutustuse struktuuri klassikaline kood on see, et meil on ekspositsioon, kulminatsioon, epiloog, mis toob lahenduse ->see on
Üksuste, kategooriate ja nende realisatsioonide ühise nimetusena kasutatakse terminit element. Üksuste tuvastamisel viidatakse ühelt poolt määratleva iseloomulikele omadustele, teiselt poolt selle distributsioonile. Substantiivide iseloomulike ehk inherentsete omadustega on tegemis siis, kui neid kirjeldatakse kui sõnu, mis viitavad mh esemetele ja elusolenditele. Elemendi distributsiooni ehk jaotumuse moodustavad kõik need ümbrused ehk kontekstid, milles element võib esineda. Distributsiooni vaatlemisel selgitatakse elemendi teist tüüpi elementidega koosesinemise võimalusi, vaadeldakse elemendi suhteid ehk relatsioone. Substantiivide jaotumusega on tegemis ka siis, kui väidame, et needo n sõnad, mis sobivad lünkadesse mingis kindlas kontekstis ehk lauseraamis. Elemendid on süntagmaatilistes suhetes nende elementidega, millega neid saab ühendada lineaarseks järjendiks. Ühe tasandi elementide järjend on süntagma
Sotsiaalpsühholoogia alused Nicky Hayes Sotsiaalse suhtlemise kontekstid - Jäljendamine ja modelleerimine - olulised sotsiaalse õppimise protsessid, mille kaudu me suudame «üles õppida» sotsiaalsete toimingute tervikmustreid ja kohaseid rollikäitumisi. Sotsiaalsete skeemide liikid (Baron ja Byrne): - rolliskeemid - isikuskeemid - minaskeemid - Rolliskeemid - skeemid, mida me kasutame, koheldes teisi inimesi vastavalt mingile spetsiifilisele sotsiaalsele suhtele. - Isikuskeem - skeem, mmis absorbeerib endasse ja kasutab ära meie arusaamise sellest
mingi tekstilõigu hoolikas läbimõeldud tõlgendus, fookus detailidel, üksikutel sõnadel, süntaksil, lausete ja ideede järjestusel Fookuses teose komponentide omavahelised keerukad mitmetasandilised suhted (ambiguities) Sageli > vastuolu teksti ilmse ja vihjelise tähenduse vahel Kontekstuaalne analüüs. Konteksti määratlemine, kuhu (kirjandus)tekst paigutatakse, tõmmates paralleele teksti ja konteksti elementide vahele Levinumad kirjandusteoste uurimise kontekstid: a) keele & filoloogia ajalugu b) kirjandustraditsioon, kuhu teos/tekst kuulub ja mis on selle loomist mõjutanud c) autori elulugu d) ühiskondlikud, kultuurilised ja poliitilised kontekstid, mis võivad teost mõjutanud olla Konteksti(de)st isoleerituna teosel tähendus puudub. Puudujäägid Paigutab teose tähenduse väljapoole teost ennast, nn. väline determinism Tähendused ajaliselt/ajastuliselt kindlaksmääratud
süntaksil, lausete ja ideede järjestusel Fookuses teose komponentide omavahelised keerukad mitmetasandilised suhted (ambiguities) Sageli > vastuolu teksti ilmse ja vihjelise tähenduse vahel Kontekstuaalne analüüs. Konteksti määratlemine, kuhu (kirjandus)tekst paigutatakse, tõmmates paralleele teksti ja konteksti elementide vahele Levinumad kirjandusteoste uurimise kontekstid: a) keele & filoloogia ajalugu b) kirjandustraditsioon, kuhu teos/tekst kuulub ja mis on selle loomist mõjutanud c) autori elulugu d) ühiskondlikud, kultuurilised ja poliitilised kontekstid, mis võivad teost mõjutanud olla Konteksti(de)st isoleerituna teosel tähendus puudub. Puudujäägid Paigutab teose tähenduse väljapoole teost ennast, nn. väline determinism Tähendused ajaliselt/ajastuliselt kindlaksmääratud
piirkondade aktiivsust tingimustes, kus see katseisik tajub reklaamspetsialistide jaoks huvitavaid objekte. Näiteks reklaamsõnumid või kaubanäidised või siis poliitikute näod, erakondade nimetused, mingid kindlad märksõnad vms. Leitakse need kohad ajus ning vastavad aktiivsusmustrid, mis kaasnevad eelistatud, mitte-eelistatud võib põlatud objektide tajumisega Mõjutamise kontekstid Meedium Mõjutatava huvi vahetu vahendatud 01.06.2014 Tartu Eveli Kiis
ja ilmse tähenduse vahel. Kontekstuaalne analüüs. Konteksti määratlemine, kuhu tekst paigutatakse, tõmmates paralleele teksti ja konteksti elementide vahel. Levinumad analüüsikontekstid: keele ja filoloogia ajalugu, kirjandustraditsioon, autori elulugu, ühiskondlik-, kultuuriline- ja poliitiline kontekst. Selle analüüsimeetodi puudujääk on aga, et teos paigutatakse väljaspoole teost ennast, tähendused on ajaliselt kindlaksmääratud, kontekstid võivad olla erapoolikud, teose tähendus taandatakse antud konteksti normidele. Kriitilise teooria rakendamine. Teooria abil korrapära või loogika leidmine teoses. Mingi raamistik rakendatakse teosele selle tähenduse avamiseks. Kirjandusteaduse ajalugu. Antiik: Platon ,,Vabariigis" kuulutas kirjanduse tõeotsinguil eksitavaks. Aristoteles lõi tõlgendamisteooriate aluse, keskendudes keele ja loogika suhtele. Hermeneutika asus tekste (peamiselt relig
Seega on niipalju tekste nagu lugejaid. Lugejajaotused, määrab ära, kuidas mõnda teksti loeme. Oluline on ka zanr, igat loetakse erinevalt (nt kriminullid). Lugemispraktikad. Ei põhine uuringutel on hüpoteetilised, teoreetilised. Oluline küsimus seisnebki selles, et kuidas uurija teab, mida inimesed loevad ja kuidas mõtlevad. Kontekstikesksed lähenemised: Konteksti määratlemine, kuhu (kirjandus)tekst paigutatakse, tõmmates paralleele teksti ja konteksti elementide vahele. Kontekstid: 2 Keele & filoloogia ajalugu Kirjandustraditsioon, kuhu teos/tekst kuulub ja mis on selle loomist mõjutanud Autori elulugu Ühiskondlikud, kultuurilised ja poliitilised kontekstid, mis võivad teost mõjutanud olla. 4.1. Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad?
Jaan Jung: kohamuistendid viitavad muististe seosele nende kohtadega. Oskar Loorits: Sõjad eesti rahvatraditsioonis: sõja ajal inimestevahelised suhted. Veel: Õigusajalugu, psühholoogia, keel ja selle uuringud (rahvalaulu keel ja selle ajalugu), etnoloogia, sotsioloogia, antropoloogia (esemed, mälestused, elulood, migratsioon) Klassikaline pärimus arhiivi kogutud tekstid ilma esmase (nn loomuliku) kontekstita (arhiivitekstile lisanduvad uued kontekstid) tekstide analüüs; uute kontekstide mõju tekstidele... Tänapäeva pärimus kaasaja ühiskonna uurimine ja rahvaluule selle osana: rahvaluule loomulikus kontekstis 11. Rahvaluule uurimise keskused Tartus (Tartu Ülikool, Eesti Kirjandusmuuseum: Eesti Rahvaluule Arhiiv, folkloristika osakond, etnomusikoloogia osakond): ajaloost ja tööst tänapäeval. Tartu Ülikool Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool loodi emakeelse ülikooli juurde 1919
jaotatud. Uue keele deifreerimisel on esimeseks ülesandeks keele elementide kindlakstegemine, selles esines kaks protseduuri - segmenteerimine (hüpoteeside püstitamine) ja distributsioon, kusjuures distributiivne analüüs on keskne protseduur. Välja pakuti kolme tüüpi distributsioonid: - identne (kaks erinevat elementi, mis esinevad alati samas positsioonis, on ümbritsetud samade elementidega. Sellest kasvas hiljem välja kontekstiõpetus.) - kontrastne (on olemas kontekstid, kus esineb ainult A; või selliseid, kus on ainult B ja on selliseid, kus esinevad mõlemad) - komplementaarne/täiendav (ei ole ühtegi konteksti, kus mõlemad elemendid korraga esineks; tähendab, et A ja B on samad elemendid) Peale segmenteerimist ja distributsiooni saadakse elementide hulk, mis võib juba viidata konkreetsele keelele. Suuremate ja keerulisemate süsteemide puhul jääb see meetod aga ebapiisavaks. Z. Harris oli viimane suur ameerika strukturalist
jaotatud. Uue keele deifreerimisel on esimeseks ülesandeks keele elementide kindlakstegemine, selles esines kaks protseduuri - segmenteerimine (hüpoteeside püstitamine) ja distributsioon, kusjuures distributiivne analüüs on keskne protseduur. Välja pakuti kolme tüüpi distributsioonid: - identne (kaks erinevat elementi, mis esinevad alati samas positsioonis, on ümbritsetud samade elementidega. Sellest kasvas hiljem välja kontekstiõpetus.) - kontrastne (on olemas kontekstid, kus esineb ainult A; või selliseid, kus on ainult B ja on selliseid, kus esinevad mõlemad) - komplementaarne/täiendav (ei ole ühtegi konteksti, kus mõlemad elemendid korraga esineks; tähendab, et A ja B on samad elemendid) Peale segmenteerimist ja distributsiooni saadakse elementide hulk, mis võib juba viidata konkreetsele keelele. Suuremate ja keerulisemate süsteemide puhul jääb see meetod aga ebapiisavaks. Z. Harris oli viimane suur ameerika strukturalist
Inimesed peavad valima, ehitama, hoolitsema, tõlgendama, läbirääkima, esitlema seda, kuidas neid näha kasutades tohutul hulgal materiaalseid ja sümboolseid võimalusi. Giddens (1991): Meil ei ole muud võimalust kui valida. Peamine probleem: autentsuse leidine juurteta anonüümsuse keskel. Ulich Beck, Zygmunt Bauman jne. Kuid samal ajal identiteet on algusest peale probleemne. Identitfitseerimisvahendid on muutuvad/murenevad, sotsiaalne keskkond on muutuv - suhted, kontekstid, võimusuhted. Identiteet on mure ja hoolitsuse objekt. Pidevalt tähelepanu nõudev, konfliktne, ajas krooniliselt muutuv. Identiteet kui projekt, kui eesmärk. Iga sotsiaalne tegevus on kõikmingis suhtes individuaalse valikuga ning seega oma ,,ise" jaoks. Ennast on vaja suhete, töö, karjääride jm jaoks. Identiteediturg on ilmselt kõige suurem turg üldse. Inimese identiteet on vaja endale osta, hankida. Oluline teema: ,,Ärevus"
Arengu uuringud 1.Sissejuhatus. Areng kui konstrukt Areng kui vaatepunkt ja mõõdupuu Areng – tänase maailma keskne vaatepunkt elule + mõõdupuu toimuva hindamiseks -Erinevad kontekstid - arengueesmärgid, arengumaad, arenguabi, firma arengu kavandamine, arenenud isiksus, alaarenenud, arengupeetusega, arengu mõõdikud, arengufond ... -Areng - vaatepunkt, mis tähtsustab muutust, annab sellele suuna ning väärtustab selles “suunas” liikumist. Kasutusel nii argielus (alaarenenud naaber), poliitikas (arenguabi, arengufond), äris (strateegiline arengukavandamine), uurimistöös (arengumõõdikud)
Uue keele desifreerimisel on esimeseks ülesandeks keele elementide kindlakstegemine, selles esines kaks protseduuri - segmenteerimine (hüpoteeside püstitamine) ja distributsioon, kusjuures distributiivne analüüs on keskne protseduur. Välja pakuti kolme tüüpi distributsioonid: 1)identne (kaks erinevat elementi, mis esinevad alati samas positsioonis, on ümbritsetud samade elementidega. Sellest kasvas hiljem välja kontekstiõpetus.) 2)kontrastne (on olemas kontekstid, kus esineb ainult A; või selliseid, kus on ainult B ja on selliseid, kus esinevad mõlemad) 3)komplementaarne e täiendav (ei ole ühtegi konteksti, kus mõlemad elemendid korraga esineks; tähendab, et A ja B on samad elemendid).P eale segmenteerimist ja distributsiooni saadakse elementide hulk, mis võib juba viidata konkreetsele keelele. Suuremate ja keerulisemate süsteemide puhul jääb see meetod aga ebapiisavaks. 52
Distributsioon - jaotus. NT: 1) A ja B A asub alati nendes kontekstides, kus esineb B ja B esineb seal, kus esineb A (identne distributsioon). Mida see tähendab inimeste puhul võiks öelda, et nad on siami kaksikud; loogiline on arvata, et tegemist on ühe ja sama elemendiga. 2) Kontrastne distributsioon A ja B on olemas sellised kontekstid kus esineb ainult A, ainult B ja ka sellised kus esinevad mõlemad. On ka veel teine variant A esineb mingis kontekstis, kus B ei esineb, aga B esineb alati seal, kus esineb A. Mis see tähendab ilmselt on tegemist erinevate elementidega. 3) A esineb ainult neis kontekstides, kus B kunagi ei esine ja B esineb seal, kus A kunagi ei esine. (täiendav(
Analüüsi abistavad · Lavastuse loomisega seotud dokumendid tekstiraamatud, kavad jm lisamaterjalid, intervjuud, lava- ja kostüümikavandid, proovimärkmed · Vastuvõtuga seotud dokumendid etendusel tehtud märkmed/joonistused, arvustused, kriitika, fotod, videosalvestus, küsimustikud Kontekst etendust saab vaid siis analüüsida, kui teatakse konteksti. Kultuurilised, ajaloolised a sotsiaalsed kontekstid mõjutavad lavastuse loomist ja etenduse vastuvõttu. Teatrisemiootika etendust mõistetakse kui teksti. Tekst on väljendatud (koosneb kindlatest märkidest), piiritletud (tal on algus ja lõpp ajaliselt ja ruumiliselt), struktureeritud (moodustab ekvivalentide ja opositsioonide süsteemi). Etenduse tekst on semiootiliselt heterogeenne märgikooslus, mis realiseerub laval, etenduses. Teatrimärkide väärtused: - Semantiline märgil on viitav tähendus
Cartography, in G. Herb Under the Map of Germany: Nationalism and Propaganda 1918-1945. Routledge, pp. 76-94 - Hajdu, Zoltan and Anssi Paasi 1995. The Changing Representations of Finland in Geographical Texts in Hungary: A Contextual Analysis. Fennia 173. 1., pp. 33-51 - Kivimäe, Jüri 1999. Re-writing Estonian History? National History and Identity. Studia Fennica Ethnologica 6, pp. 205-212 - Veemaa, Jaanus 2002. Eesti sotsiaalruumilise teadvuse kujundamine. Eesti tähendused, piirid ja kontekstid, koost. E. Berg, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk. 137-176 - O. Tuathail, gearoid 1998. Introduction, in G. O. Tuathail, S. Dalby and P. Routledge. Geopolitics Reader,
Inimesed peavad valima, ehitama, hoolitsema, tõlgendama, läbirääkima, esitlema seda, kuidas neid näha kasutades tohutul hulgal materiaalseid ja sümboolseid võimalusi. Giddens (1991): Meil ei ole muud võimalust kui valida. Peamine probleem: autentsuse leidine juurteta anonüümsuse keskel. Ulich Beck, Zygmunt Bauman jne. Kuid samal ajal identiteet on algusest peale probleemne. Identitfitseerimisvahendid on muutuvad/murenevad, sotsiaalne keskkond on muutuv - suhted, kontekstid, võimusuhted. Identiteet on mure ja hoolitsuse objekt. Pidevalt tähelepanu nõudev, konfliktne, ajas krooniliselt muutuv. Identiteet kui projekt, kui eesmärk. Iga sotsiaalne tegevus on kõikmingis suhtes individuaalse valikuga ning seega oma ,,ise" jaoks. Ennast on vaja suhete, töö, karjääride jm jaoks. Identiteediturg on ilmselt kõige suurem turg üldse. Inimese identiteet on vaja endale osta, hankida. Oluline teema: ,,Ärevus"
sellist terminid nagu dzässluule, mida viljelesid paljud biitnikud. Needki luuletused lähtuvad dzässipoeetikast väga oluline osa improvisatsioonil, spontaansetel mõttearendustel. Mõnede luuletuste kirjutamise puhul on eksperimenteeritud ka narkootikumidega. Krulli raamatus on iga teksti juures lehe servale kirjutatud, millisest muusikust see tekst lähtub. Kõik, millest Krulli puhul seni rääkinud, on eesti kultuurile suhteliselt kauge ja võõras. Need on kontekstid ja teemad, millega Eestis seni pole väga tegeldud. Siin ongi huvitav see, et 90ndate lõpust alates Krulli huvid pöörduvad koduse kultuuripärandi suunas. Järgmistes raamatutes hakkab ta väga intensiivselt eesti folklooriga ja rahvapärandiga seonduvaid teemasid. Eepos ,,Meeter ja Demeeter" (2004), pikem essee ,,Loomise mõnu ja kiri", luulekogu ,,Talv" (2006). Need kom raamatut moodustavad ühtsete teemadega seotud tekstivõrgustiku
teated organiseeritakse ja saavad mõistetavateks suhtes koodi. Semiootiline uurimus püüab näidata, et igasugune kommunikatiivne akt on küllastatud sotsiaalselt ja ajalooliselt tingitud koodidega ja sõltub neist. Algirdas Greimas Loomulikkude S all mõistetakse kahte laialdast tähendustavat hulka: ühelt poolt, loomulikud keeled, teisalt -- ,,ekstralingvistilised kontekstid", mida me vaatleme kui loomuliku maailma (looduse) S. Nad on loomulikud, sest eksisteerivad enne inimest ja temast sõltumatult. Inimene on sukeldunud oma emakeelde, ta on sündimisest saadik visatud tervemõistuslikkuse (common sense) maailma, kus võtab need S omaks, aga ei konstrueeri neid. Greimas Kuid piir selle vahel, mis on ,,loomulikult" antud, ja selle, mis ,,kunstlikult" loodud, on
Alles seejärel internaliseeritakse indiviidisiseseks 16 Laste probleemilahendusoskused ei arene mitte füüsilises keskkonnas tegutsedes, vaid sotsiaalsetes protsessides osaledes. Mõtlemise juures on tähtis näitaja, et me mõtleme kasutades sümboleid, need saame väljaspoolt ennast, vastavalt kultuurist ja kontekstist kus elame. Sümbolised kontekstid on üle võetud sotsiaalsetest vahenditest. Toimub väliste sots vahendite ülevõtmine hakkavad väljenduma indiviidi psüühikas. Vaja on bioloogilist arengut ja et oleks keskkonnas mingid tingimused ja nähtused mida saame omandada. Vastavalt millised on keskkonnas märgid kujuneb mõtlemise areng. Märgisüsteemid kõik kultuurilised fenomenid, millega üritame taasesitada reaalsust. Tuleb eristada tavamõisteid ja teadusmõisteid. Mõistete areng. LÄHIMA ARENGU TSOON:
7 osariiki 36-st, mis peamiselt annavad põhitulu riigile, aga moodustavad umbes 13% riigi pindalast. Suur väljakutse Nigeeriale on ka islami pealetung, sest etnilistes konfliktides on religioossust ära kasutatud. 2000. a kehtestati riigi põhjaosas ka šariaat, mida taheti laiendada ka lõunasse. Autokraatia Aafrikas on väga rahulikud ja stabiilsed olnud autokraatsed tugeva riigipea võimuga üheparteivõim. Tihti on president nii riigipea kui valitsusjuht. Üheparteirežiim on Aafrika kontekstid hästi töötanud väga pikka aega. Üks selline võimu kuritarvitamise juhtum oli Ghanas 1957-66 Kwame Nkrumah poolt, kes oli riigi esimene president. 1964. aastal loodi üheparteisüsteem, mis tähendas, et ainult parteiga seotud inimesed võisid olla edukad. Peagi kuulutas Nkrumah end eluaegseks presidentiks, siis otsutati, et ta võib panna veto parlamendi otsustele. Peagi määrati relvajõud otse Nkrumah alluvusse ning alustati võitlust opositsiooni läbi läbi
Ajalugu. Peab olema mingi ese, koht, kust on midagi välja kaevatud ja kust saaks midagi dateerida. On teadlasi, kes on üteldud, et Iisraeli riiki pole kunagi olnud. Ajalugu kirjutavad ajaloolased, Iisraeli ajalugu on üks väheseid, mida kirjutavad ajaloolaste kõrval ka teoloogid. Seetõttu ei võta näiteks arheoloogid Iisraeli ajalugu tõsiselt. Käib koos töögrupp, kes proovib Iisraeli ajaloosse tuua objektiivsust- muuta Iisraeli ajalugu teaduslikuks ajalooks. Iisraeli ajaloo esmased kontekstid: - asub kahe suurvõimu vahel- Egiptuse ja Mesopotaamia vahel. Kaananlased, ehk sisemine kontekst. VT teksti järgi olid Kaananlased pahad, neid neetakse, ja kõik halb Iisraeli religioonis on neilt üle võetud. Samas võib ka olla nii, et Kaananlased ja Israeliidid olid sama rahvas aga lihtsalt linna ja maa rahva erinevus. Alles hiljuti on hakanud saama Kaananlastest ja vilistitest rahvas uuesti ja seda tänu arheoloogiale. KIRJALIKUD ALLIKAD:
Pragmaatilist tähendust mõjutavad aspektid: *otsesed /kaudsed keeleüksused, sh lüngad *kontekst (verbaalne,mitteverbaalne) *situatsiooni tuttavuse aste *partnesi suhtluspositsiooni mõistmine (staatus, roll, koostegevus, eetiline hoiak jne). PRAGMAATIKA JA SEMANTIKA LÕIMUMINE 1) üks pragmaatiline tähendus keeleüksuste valiku mitmekesisus 2) Üks keeleüksus pragmaatilise tähenduse võimalik mitmekesisus sitatsioon/kontekst. 2.1 situatsioond klassis 2.2 verbaalsed kontekstid TULETATAVD TEADMISED Eeldatavad teadmised - Võivad olla erisugused. Lahendus võib olla aga üks ja sama. Nt pani ukse kinn, seega see pidi lahti olema enne. Varjatud, vihjetest lähtuvalt ettepaneknõustumine, täpsustav küsimus kaudne ettepanek. ET otseselt on kõik välja ütlemata, aga siin saab nii palju tõlgendada. Peab tuletama ehk interpreteerima. TULETATAVAD TEADMISED 2 Konteksti põhjal tuletatavd. Ehk vastust peab otsima naaberlausetest. Rahvuskultuurist lähtuvad
annaabi.ee 
