Sotsiaalpsüholoogia raamatust (0)

Sotsiaalpsüholoogia alused Nicky Hayes
Sotsiaalsed suhted toimuvad alati kontekstis, mis võib meid paljudel viisidel mõjutada. Kontekstid hõlmavad kultuuri, keskkonda, sotsiaalseid gruppe.
Füüsilised kontektsid- keskkonnapsühholoogia, kuidas mõjutab inimest ruum. Milliseid sõnumeid annab edasi ruumispaiknemine võimu ja kontrollisuhete kohta?
Sotsiaalsed kontekstid- Sotsiaalsete toimingute aluseks on sotsiaalsed mehhanismid .
Stsenaatium siia alla kuuluv mõiste, selle mõiste kujundasid Schank ja Abelson. Nad väidavad, et suure osa sotsiaalse aktiivsuse korral kasutame toimingute planeeritud järjestusi, kus kõik on reguleeritud ja ette kavatsetud nagu näidendi tsenaariumis. Restoranis on igaühel kohustused tuttavad, kui inimesed ka üksteist ei tunne. Schank ja Abelson väitsid, et nii toimub seetõttu, et kõik osalejad toimivad ühe ja sama iseenesestmõistetava stsenaariumi kohaselt nning teevad seega võimalikuks sujuvalt reguleeritud suhtlemise.
Osaledes sotsiaalses elus, võtame ikka rolle, mis ütlevad, kuidas me käituma peaksime teiste inimestega. Igapäevased rollid: pikaajalised rollid hõlmavad peresuhteid, lühiajalised ja mööduvad rollid aga ajutisi käitumisviise, mis omaks võetakse. Sotsiaalsed rollid on alati vastastikused- rolli saab hoida elus vaid teistega suheldes.
GOFFMAN( 1959 ) väitis, et rollid, mida me igapäevaelus mängime, sisenevad ajapikku meisse (ehk internaliseeruvad), kuni muutuvad osaks meie minast- isiksusest.
Rollikäitumist õpitakse ka kaudselt - BANDURA väitis, et jäljendamine on oluline sotsiaalse õppimise protsess, mille kaudu suudame "üles noppida" sotsiaalsete toimingute tervikmustreid ja kohaseid rollikäitumisi.
BARON ja BYRNE eristasid lisaks stsenaariumitele kolme liiki sotsiaalseid skeeme: rolli-,isiku-,mina-skeeme. Isikuskeem- minnes isale kinki ostma, vaatad teise pilguga kui parimale sõbrale kinki ostes.

Vestlemine ja suhtlemine

Mittesõnalised aspektid:
Parakeel- hääletoon, jms kõnele lisanduvad dimensioonid
Kõneregister- pausid , häälitsused, eri stiilidele vastavalt: intiimne , familiaarne, konsultatiivne, formaalne, deklameeriv
Attributsiooniteooria

• Kui inimesed teevad, mida me ootame ei ütle see meile nende kohta midagi. Kui teevad midagi meie jaoks ootamatut, siis peaksime enda jaoks seletama miks ja kuidas.
  
• Ka varasem teadmine läheb arvesse. Kulik näitas, et hinnates eise käitumist, mis ei lähe kokku meie ootustega, püüame teha situastioonilisi omistusi.
  
• Põhjuslikud omistused tulenevad ka inimese elukäigust ja kultuurist. !!
  

Attributsiooniviga- tendents teha dispositsioonilisi omistusi ja ignoreerida situatsioonilist infot. Enda kohta tehti rohkem dispositisioonilisi omistusi ja teise kohta rohkem situatsioonilisi omistusi. Enda kohta tehakse situatsioonilisi omistusi(minu eriala aitab hea töö leida). Ja sõprade kohtsa dispositisoonilisi- ta on tugev matas.
Seligman -õpitud abitus, apaatsus olukorras
Vt üle lk 384 eelviimase lõigu viimane lause
Sotsiaalsed esitlused
Fundmentaalne attrib.viga ehk eneseesitluse hälve
Uskumuste külmutamine see sõltu kui osab on inimene alt.seletuste väljamõtlemisel ja kui kõrgelt mot.ta on.

Suhtlemine

sotsiaalne looderdamine - Grupis võib muutuda iga inimese üksikpanus väiksemaks
sotsiaalne soodustamine- grupi juuresolek sunnib igaüht tööle
Zajonc - käitumisstiilise vahel teha süsteemaatilst vahet.
Latane -sotsiaalse mõju tabel. Sotsiaalne mõju= tugemus, arvukus, lähedus (45)
Kõrvalseisja sekkumine

• kardad teiste ees näiteks arana näida, ükskõikseks jäämine
  
• tead, et jagad vastutust
  

Konformsus

• Sherif , autokieneetiline efekt- taju illusioon mille korral liikumaty valguspunkt näib pimedas liikuvat
  

Sotsiaalse mugavdumine aluseks on:

• Nõustumine, jrgid teiste seisukoht,
  
• Internaliseerumine- nõustumine
  

Kuulekus

• Milgrami katsed elektrilöökidega
  
• Milgrami katsed autonoomse ja agendiseisundi määramiseks
  

Grupi polariseerumine

• Vaadete muutumine äärmuslikumaks, riskantsemaks või ohutumaks- riskile kandumise nähtus
  
• Zavalloni väitel grupidiskussion tähendab vaadete muutumist äärmuslikumaks- riskeantsemaks või ohutumaks.
  

Suhtlemine grupis

• Leavitt mitteametlikud grupid ja tõhusad suhtlemismustrid
  

Grupimõtlemine

• Tähendab grupi muutumist olulisele infole suletuks
  
• Janis
  
• Grupimõtlemine- surve vähemusele, et ka nemad enamuse sarnsal mõtleksid
  

Liidriksoleku stiilid lk 62-63
Enesetaju lk 72
Inimestevaheline veetlus- füüsiline veetlus, sarnasus ja tiendavus, tutvus ja lähedus,vastastikune meeldivus lk 79-81, veetluse sünatud näitajad,veetluse teooriad.
Berscheidi järgi on teise üldiselt hea või halvana tajumine põhiline bioloogiline reaktsioon -
Lk 84-85

Hoiakud

Hoiak on õpuitud, järjekindel, seotud soodsate või ebasoodsate reaktsioonidega, Hoiakud aiatavad tegevusteks inimesi ette valmistada, et nad sarnaselt teistega mõtleksid. Hoiaku kohta katseid tegi Lapiere, kes sõitis Ameerikas ringi ja tahtis panna sõpradest hiinlastele hotellituba kinni. Inimese käitumisest tuletatud hoiakud ei väljenda ilmtingimata isiklike uskumusi. Uskumuste ebakõla- kahe vastandliku hoiaku konflikt.
Hoiaku kolm mõõdet: tunnetuslik, afektiivne ja käitumimõõde