ettevõttest teavitamine turunduse ja reklaami kaudu on pikaajaline ning riskantne investeering, aktiivne müük aga annab tulemuse ja rahavoo kiiremini. Tuleb silmas pidada, et aktiivse müügi puhul on ajakulu ühele kliendisuhtele suurem kui passiivse müügi puhul, seetõttu sobib kõnealune müügistrateegia pigem suuremate tehingute korral. Müükide liigitamine - assertiivne müük, suhtemüük, ekspertmüük ja konsulteeriv müük ja millal neid kasutada. Assertiivne e. kehtestav müük - Pead leidma uusi kliente, neid, kes pole kunagi Sinu tooteid või lahendusi ostnud; müüki on vaja kasvatada tänaste klientide seas, sest näed võimalust pakkuda uusi tooteid juba ostvale kliendile; kliendi hoiak Sinu pakutava suhtes on ükskõikne või vastumeelne, ta ei oota Sinult midagi. Kehtestavat müüki kasutatakse, kui soovitakse üksikut toodet müüa, ning pikaajalise suhte soov puudub
Teda kannustab võim ja soov Võtab riske ja armastab uusi ideid/ülesandeid. Dzunglisõjamees Kes neist olete Teie? lojaalsust ja hoolsat teenistust. Oskustööline Väärtustab distsipliini, Ootab, et töötajad tuleksid Lojaalne töötaja tema ideega kaasa. LIKERTI JUHTIMISSTIILID Konsulteeriv demokraat. Juht usaldab töötajaid, kuid mitte Ekspluateeriv täielikult. Peamised asjad küll autokraat. arutatakse läbi, aga viimane sõna Juht ei usalda oma jääb kahtlemata juhile. töötajaid ning kehtestab Kommunikatsioon toimub põhiliselt otsused ilma läbi arutamata.
eetikakoodeksist. Teises osas tutvustatakse auditi meetodeid ning riskide hindamist. Kolmandas ehk vimases peatükis on käsitletus siseauditi funktsiooni rolli. 2 1. SISEAUDIT Siseaudit on üks osa sisekontrollist. Siseaudit on sõltumatu, objektiivne, kindlustandev ja konsulteeriv tegevus, mis on suunatud organisatsiooni eesmärkide saavutamisele kasutades süsteemset ja organiseeritud lähenemist hindamaks ja täiustamaks riskide juhtimise kontrolli ja juhtimise kultuuri tõhusust. 3 Siseauditi objektiks võivad olla kõik asutuse süsteemid, protsessid, toimingud, funktsioonid ja tegevused. Objekti valik lähtub sisekontrolli hindamisest ja/või juhtkonna/omanike vajadustest
suhtes, juht otsustab ainuisikuliselt; · kindlaks määrama küsimused, mis vajavad osalust; 2- veenev, heatahtlik autokraatia, juht seletab ära mida peab tegema ja alluv tegutseb ise, alluv on tööks motiveeritud; · määrama soovitava kaasahaaratuse taseme 3- konsulteeriv, juht kogub enne otsustamist alluvatelt ideid, aga teeb ise otsuse; · andma ajakohast informatsiooni 4- konsulteeriv, juht kutsub grupi kokku ja kogub infot , otsuse langetab siiski · alluvate treenimine ise, mis võib olla alluvate soovitustest mõjutatud; · määrama hüvitused 5- demokraatlik, töötajatel ametialane vabadus, otsustamine konsensuse põhimõttel, valida sobivaim, probleemi arutletakse kogu rühmaga (kasutatav
motiveeritust. Eeltoodu põhjal ei peaks juht kasutama üht konkreetset liidristiili, vaid olema selle valikul paindlik. Konkreetse stiili valik oleneb töö või probleemi olemusest, alluvate suhtumisest olukorrast (rahulik või kriisiolukord) jne. 9 Osalusprogrammid (18.09) Osalusprogrammid võiks reastada nende tähtsuse järgi järgmiselt: · Konsulteeriv juhtimine · Soovitusprogrammid · Kvaliteedi mõjutamine · Keskastme juhtide osalus · Tööstusdemokraatia · Omavalitsuslikud töörühmad · Töölisomand · Töörahulolu ringid Osaleva juhtimise puhul kasutatakse organisatsiooni laialthaaratavat ja väga mõjusat lähenemisviisi, mille puhul alluvates areneb tõeline osalustunne. Konsulteeriv juhtimine on sageli kasutatav individuaalne osalus
maatriksstruktuur, meeskondlik struktuur, multidivisjoniline struktuur Eestvedamine ja motiveerimine Eestvedamine protsess, mille käigus juht mõjutab töötajaid töötama ühiste eesmärkide nimel. Sellega kaasneb soov juhile järgneda. Likerti juhtimistüübid: o Ekspluateeriv autokraat: hirm ja karistus, ainuisikuline otsustus, raamid o Heatahtlik autkraat: otsustab ise, delegeerib vähesel määral, ei karista, kasutab kiitust o Konsulteeriv demokraat: arvestab arvamusega, kuid annab ka käske, delegeerib o Osavõtlik demokraat: arvamus loeb, kohtunik alluvate vahel, konuslteerija, vastastikkune usaldus Võimu allikad: o Tasul põhinev võim juhil on ressursse, millest saab kasu o Karistusel põhinev võim hirm o Positsioonil põhinev võim liider on kõrgemal, jäljendamine o Karismaatiline võim isiksuse võlu o Ekspertvõim liidril suured teadmised valdkonnas
Edukal juhil on mitmeid rolle. Baasteadmised ja -oskused, erioskused ja -omadused ja metaomadused. Karismaatiline liider on enesekindel, domineeriv, suudab rolle paindlikult vahetada, kujundada hea mulje, isikliku veetluse ja külgetõmbega. Käitumisteooriad aitavad leida sobivaima käitumismalli. Motiveerimise edukus sõltub juhtimisstiilist. Likerti juhitüübid: ekspluateeriv autokraat (hirm, karistus), heatahtlik autokraat (otsustab ise, delegeerib väheke), konsulteeriv demokraat (arvestab arvamusega), osavõtlik demokraat (loeb arvamus, vastastikkune austus). Fiedler: olulised on liidri ja rühmaliikmete isiklikud suhted, ülesande struktuur, positsiooni võim. Muudatuste elluviija profiil (Weissi sõnastatud 1996). Ta on nt eluaegne õppija. Edukas muutja. Visiooni abil juhtimine. Võimuallikad: 1) tasul põhinev võim ressursid 2) karistuse võim hirm 3) positsiooni võim turva 4) karisma võim võlu 5) ekspertvõim teadmised
Edukal juhil on mitmeid rolle. Baasteadmised ja -oskused, erioskused ja -omadused ja metaomadused. Karismaatiline liider on enesekindel, domineeriv, suudab rolle paindlikult vahetada, kujundada hea mulje, isikliku veetluse ja külgetõmbega. Käitumisteooriad aitavad leida sobivaima käitumismalli. Motiveerimise edukus sõltub juhtimisstiilist. Likerti juhitüübid: ekspluateeriv autokraat (hirm, karistus), heatahtlik autokraat (otsustab ise, delegeerib väheke), konsulteeriv demokraat (arvestab arvamusega), osavõtlik demokraat (loeb arvamus, vastastikkune austus). Fiedler: olulised on liidri ja rühmaliikmete isiklikud suhted, ülesande struktuur, positsiooni võim. Muudatuste elluviija profiil (Weissi sõnastatud 1996). Ta on nt eluaegne õppija. Edukas muutja. Visiooni abil juhtimine. Võimuallikad: 1) tasul põhinev võim ressursid 2) karistuse võim hirm 3) positsiooni võim turva 4) karisma võim võlu 5) ekspertvõim teadmised
NB! Väärtuspakkumine ei ole slogan. See on sinu pakkumise unikaalsus, sinu eelis(t)e tuum, mida sa saad sõnastada paljudel eri viisidel. Mida selgemalt Sa välja ütled, mis on Sinu toote peamine eelis (mida konkurentidel pole), seda sagedamini valitakse Sinu toode konkurentide oma asemel. VBC – 11. Müükide liigitamine - assertiivne müük, suhtemüük, ekspertmüük ja konsulteeriv müük ja millal neid kasutada Assertiivne e kehtestav müük - Pead leidma uusi kliente, neid, kes pole kunagi Sinu tooteid või lahendusi ostnud; müüki on vaja kasvatada tänaste klientide seas, sest näed võimalust pakkuda uusi tooteid juba ostvale kliendile; kliendi hoiak Sinu pakutava suhtes on ükskõikne või vastumeelne, ta ei oota Sinult midagi. Kehtestavat
R. Likert jagas liidrid juhtimisstiili järgi nelja gruppi ja sai niinimetatud "4 - Süsteemi": Ekspluateeriv autokraat: tema peamine relv on karistus ja tema trumbiks on alluvate hirm. Võtab otsuseid ainuisikuliselt vastu. Nõuab kindlates raamides tegutsemist. Heatahtlik autokraat ühendab endas autokraatlikku stiili ja kiituse kasutamist. Ta kiidab kui on vaja, kuid ei karista kui oleks vaja. Delegeerib küll alluvatele pisut õigusi, kuid lõppkokkuvõttes võtab otsuse vastu ise. Konsulteeriv demokraat võtab teadmiseks alluvate arvamused, delegeerib otsustamis- õigusi allapoole. Annab alluvatele korraldusi, kuid võtab teadmiseks ka alluvate arvamused nende käskude kohta. Osavõtlik demokraat peab oluliseks alluvate arvamuste teada saamist. Juht peab ennast rohkem kohtunikuks otsustamisõigusi omavate alluvate vahel. Ta on rohkem konsulteerija rollis, aitab lahendada tekkivaid lahkarvamusi ja algatab diskussioone.
võimekam 2. Käskiv e. autokraatlik stiil Liider: jagab juhiseid ja kontrollib tegevust Järgija: puuduvad tööks vajalikud oskused, toimetulekuks on liialt ebakindel ja vähe motiveeritud. 3. Osalev e. toetav stiil Liider: Jagab ideid ja haarab järgijaid otsustusprotsessi Järgija: ebakindel üksi ülesande täitmisel või vähene motivatsioon töötada hästi/kiiresti. 4. Selgitav e. konsulteeriv stiil Liider: selgitab otsuseid ja pakub võimalust saada selgitust, liider valib koos järgijaga eesmärkide saavutamise teed; Järgija: soov ülesannet täita, kuid oskused ei ole piisavad. 16. Millised tegurid mojutavad liidri tegevuse efektiivsust lahtuvalt Situatsiooniliste teooriate pohimottest? ülesande olemus: selle liik, komplekssus, tehnoloogia, maht otsese juhi liidristiilid rühmanormid
· Ekspluateeriv autokraat juhib alluvaid karistuse ja hirmu abil. Otsustab ainuisikuliselt. Nõuab tegutsemist kindlates raamides. · Heatahtlik autokraat esindab juhtimisel autokraatlikku (ainuisikuline otsustaja) stiili, kuid kasutab karistuse asemel kiitust. Kui on vaja, siis kiidab, ei karista ka siis kui see oleks õigustatud. Delegeerib vähesel määral, üldiselt otsustab lõpuks ise. · Konsulteeriv demokraat võtab teatavaks alluvate arvamused, delegeerib otsustamisõigust. Samaaegselt annab nii käske kui võtab ka arvesse alluvate arvamusi. Usaldab alluvaid. · Osavõtlik demokraat peab oluliseks alluvate arvamust. Näeb enda rolli kohtunikuna alluvate arvamuste vahel. Õigused on laiali jagatud, esineb konsulteerija rollis, aidates lahendada lahkarvamusi. Usaldus liidri ja alluvate vahel on vastastikune. (Human Relations Contributors 2011)
situativne eestvedamisteooria, mis koosneb neljast eestvedamisstiilist, mida rakendatakse vastavalt olukorrale ja töötajate küpsusele DELEGEERIV L: vastutuse järgijale/J valib eesm saavutamise tee J: kogenud/kndel oma võimetes/liidrist võimekam KÄSKIV E AUTOKRAATLIK L:jagab juhiseid/kt tegevust J:puuduvad tööks vajal.oskused/ebakindel/v.mott OSALEV E TOETAV L:jagab ideid/kaasab otsustusprotsessi J J:ebakindel 1 ül täitmisel/v.mott töötada üksi SELGITAV E KONSULTEERIV L:pakub selgitusi/leiab koos J eesm saav. teed J:soov ül täita, kuid oskused ei ole piisavad 39. Millised tegurid mõjutavad liidri tegevuse efektiivsust lähtuvalt Situatsiooniliste teooriate põhimõttest? Ülesande olemus (komplekssus, tehnoloogia, maht), Liidristiil, rühmanormid, kontrolliulatus, välised ohud ja surve, organisatsioonikultuur 40. Mida nimetatakse coachinguks? Sind aidatakse, mitte ei õpetata. Coaching päästabvalla sisemise jõu ja inimene suudab tänu sellele
Jargija: kogenud, kindel oma voimetes töötada hasti, voib olla isegi liidrist voimekam Kaskiv e autokraatlik stiil Liider: jagab juhiseid ja kontrollib tegevust Jargija: puuduvad tööks vajalikud oskused, toimetulekuks on liialt ebakindel ja vahe motiveeritud. Osalev e toetav stiil Liider: Jagab ideid ja haarab jargijaid otsustusprotsessi Jargija: ebakindel uksi ulesande taitmisel voi vahene motivatsioon töötada hasti/kiiresti. Selgitav e konsulteeriv stiil Liider: selgitab otsuseid ja pakub voimalust saada selgitust, liider valib koos jargijaga eesmarkide saavutamise teed; Jargija: soov ulesannet taita, kuid oskused ei ole piisavad.) Eesmargiks leida erinevatele olukordadele vastavad liidristiilid (aeg, koht) 39. Millised tegurid mõjutavad liidri tegevuse efektiivsust lähtuvalt Situatsiooniliste teooriate põhimõttest? Liidristiili efektiivsust mojutavad: · ulesande olemus: selle liik, komplekssus, tehnoloogia, maht;
Kohanemisvõimeline Sotsiaalne tundlikkus Enesekehtestav Koostöövalmis Proaktiivsus- sündmuste ennetamise võime, kujundame ise sündmuse käiku. Käitumisteooriad Likert: töötajakeskne vs töökeskne lähenemine Juht võib olla kaks ühes, kuid mitte samal ajahetkel Likerti juhitüübid Ekspluateeriv autokraat: hirm ja karistus, tahab üksi otsustada Heatahtlik autokraat: otsustab ise, kuid ei ole teiste suhtes nii karm Konsulteeriv demokraat: arvestabarvamustega, kuid annab käske Osavõtlik demokraat: arvamus loeb, vastastikune usaldus Situatsioonilised teooriad Fred E. Fiedler (1951) Oluline on: 1. Liidri ja rühmaliikmete isiklikud suhted 2. Ülesande struktuur 3. Positsiooni võim Võimu allikad Tasul põhinev võim- ressursid Karistuse võim- hirm Positsiooni võim- turve Karisma võim- võlu Ekspertvõim- teadmised Herzbergi töö ja rahulolu teooria
38. Selgitage eestvedamise Situatsiooniliste teooriate toimimise põhimõtet. 4 eestvedamisestiili DELEGEERIV Liider: vastutuse järgijale/J valib eesm saavutamise tee Järgija: kogenud/kndel oma võimetes/liidrist võimekam KÄSKIV E AUTOKRAATLIK L:jagab juhiseid/kontrollib tegevust J:puuduvad tööks vajal oskused/ebakindel/mot puudus OSALEV E TOETAV L:jagab ideid/kaasab otsustusprotsessi J J:ebakindel 1 ül täitmisel/v.mott töötada üksi SELGITAV E KONSULTEERIV L:pakub selgitusi/leiab koos J eesm saav. teed J:soov ül täita, kuid oskused ei ole piisavad 39. Millised tegurid mõjutavad liidri tegevuse efektiivsust lähtuvalt Situatsiooniliste teooriate põhimõttest? Ülesande olemus, Liidristiil, rühmanormid, kontrolliulatus, välised ohud ja surve, organisatsioonikultuur 40. Mida nimetatakse coachinguks? Sind aidatakse, mitte ei õpetata. Coaching päästab valla sisemise jõu ja inimene suudab tänu sellele toimida parimal võimalikul viisil.
Järgija: kogenud, kindel oma võimetes töötada hästi, võib olla isegi liidrist võimekam Käskiv e autokraatlik stiil Liider: jagab juhiseid ja kontrollib tegevust Järgija: puuduvad tööks vajalikud oskused, toimetulekuks on liialt ebakindel ja vähe motiveeritud. Osalev e toetav stiil Liider: Jagab ideid ja haarab järgijaid otsustusprotsessi Järgija: ebakindel üksi ülesande täitmisel või vähene motivatsioon töötada hästi/kiiresti. Selgitav e konsulteeriv stiil Liider: selgitab otsuseid ja pakub võimalust saada selgitust, liider valib koos järgijaga eesmärkide saavutamise teed; 16. Millised tegurid mõjutavad liidri tegevuse efektiivsust lähtuvalt Situatsiooniliste teooriate põhimõttest? ● ülesande (projekti) olemus: selle liik, komplekssus, tehnoloogia, maht; ● • otsese juhi liidristiilid; ● • rühmanormid; ● • kontrolli ulatus; ● • Välised ohud ja surve;
15. Selgitage eesvedamise Situatsiooniliste teooriate rakendamise põhimõtet. Eesmärgiks leida erinevatele olukordadele vastavad liidristiilid (aeg, koht). Neli eestvedamisstiili, mida rakendatakse vastavalt olukorrale ja töötajate küpsusele: kas töötajad on võimelised, nõus ja kindlad ülesandeid täitma. Need on: 1. Delegeeriv 2. Käskiv e autokraatlik 3. Osalev e toetav e kaasamine 4. Selgitav e konsulteeriv e veenmine 16. Millised tegurid mõjutavad liidri tegevuse efektiivsust lähtuvalt Situatsiooniliste teooriate põhimõttest? Liidristiili efektiivsust mõjutavad: · ülesande (projekti) olemus: selle liik, komplekssus, tehnoloogia, maht; · otsese juhi liidristiilid; · rühmanormid; · kontrolli ulatus; · Välised ohud ja surve; · organisatsioonikultuur. 17. Mida nimetatakse coachinguks? Coachingu mõiste pärineb spordist juhendaja.
Lewin, R. Likert), (D. McCregor X ja Y teooria), (R. Blake ja J. Mouton Juhtimise võrkmudel) Lewin: Autokraatne juhtimisstiil Liker: Demokraatlik juhtimisstiil Ekspluateeriv autokraat Mittevahelesegav (passiivne) Heatahtlik autokraat Konsulteeriv autokraat juhtimisstiil Osavõtlik autokraat X-teooria: juhtimise ja kontrolli traditsiooniline tõlgendus: Firmajuhi otsused ja tegevus rajanevad oletustel inimloomusest ja inimese käitumisest. Tavalisel inimesel on töö vastu vaistlik vastumeelsus ja ta püüab tööd vältida võimalikult palju.
avamiseks ja enda vajaduste suhtlust. Äris tegutsetakse teadvustamiseks aeglasemalt. Võimudistants Mida suurem on võimudistants seda rohkem pööratakse tähelepanu/rõhku ametlikule hierarhiale Kõrge võimudistants (Mehhiko) Madal võimudistants (Eesti) Juhi ja alluva Lojaalsus ja juhtkonna austamine Juhtimine on konsulteeriv, vahekord on väga oluline- võim osavõttev jne pärandatakse isalt pojale. Vanade austamine Eakad väga austatud Vanusel pole tähtsust Kaebuste Alluvad ei tohi teha kriitilisi Sõnavabadus. liikumine märkuseid juhile. Juhtimine Eesmärk tuleb ülevalt, alluvatel Kõrgema vastutusega töötaja on puudub sõnaõigus. Ei saa motiveeritum.
Finantskontroll on eesmärgistatud tegevus vigade vältimiseks või nende tehtud vigade avastamiseks, mis on seotud ressursside säilimise tagamise, rahaliste dokumentide usaldusväärsuse, raamatupidamisdokumentide ja arvestusvastavuse ning dokumentide säilivusega. Vähem tuntud on termin controlling, mis on organisatsiooni juhtimist toetav funktsioon. Controlling’u peamine ülesanne on varustada infoga planeerimis-, reguleerimis- ja kontrollisüsteemi. Seega on funktsioon juhte abistav ja konsulteeriv (n-ö sisemine konsultatsioon, parem käsi juhile). Rahvusvahelises käsitluses on selgelt eraldatud kolme termini kasutamine: controlling, sisekontroll ja siseaudit. Controller töötab välja mingis valdkonnas vajalikud alternatiivsed juhtimisotsused ja iga alternatiivi puhul tuleb püstitada küsimus, mis juhtub siis, kui seda alternatiivi rakendada (juhil peab olema mitu valikut, mitte ainult üks, juht valib alternatiivide vahel). Controlling’u
Finantskontroll on eesmärgistatud tegevus vigade vältimiseks või tehtud vigade avastamiseks, mis on seotud ressursside säilivuse tagamisega, rahaliste dokumentide usaldusväärsusega, raamatupidamise dokumentide ja arvestuse vastavusega ning dokumentide säilivusega. Kontrolling on organisatsiooni juhtimist toetav funktsioon. Kontrollingu peamine ül on varustada infoga planeerimis-, reguleerimis- ja kontrollisüsteemi. Seega on funktsioon juhte abistav ja konsulteeriv. Rahvusvahelises käsitluses on selgelt eraldatud kolme mõiste kasutamine: kontrolling, sisekontroll, siseaudit. Kontroller töötab välja mingis valdkonnas vajalikud alternatiivsed juhtimisotsused ja iga alternatiivi puhul tuleb püstitada küsimus, mis juhutub siis kui antud alternatiivi rakendada. Alternatiivsed ehk vähemalt kaks otsust on vaja anda sellepärast, et ühe puhul oleks juhtimisotsus juba ise ära tehtud, siis ei ole juhil endal enam justkui otsustusvõimet.
Järgija: kogenud, kindel oma võimetes töötada hästi, võib olla isegi liidrist võimekam Käskiv e autokraatlik stiil Liider: jagab juhiseid ja kontrollib tegevust Järgija: puuduvad tööks vajalikud oskused, toimetulekuks on liialt ebakindel ja vähemotiveeritud. Osalev e toetav stiil Liider: Jagab ideid ja haarab järgijaid otsustusprotsessi Järgija: ebakindel üksi ülesande täitmisel või vähene motivatsioon töötada hästi/kiiresti. Selgitav e konsulteeriv stiil Liider: selgitab otsuseid ja pakub võimalust saada selgitust, liider valib koos järgijaga eesmärkide saavutamise teed; 31. Millised tegurid mõjutavad liidri tegevuse efektiivsust lähtuvalt Situatsiooniliste teooriate põhimõttest? ülesande (projekti) olemus: selle liik, komplekssus, tehnoloogia, maht; otsese juhi liidristiilid; rühmanormid; kontrolli ulatus; välised ohud ja surve; organisatsioonikultuur; juhi liidristiili sobivus oma alluvatega suhtlemisel;
. 298. 2. Demokraatlik juhtimisstiil juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastikuse respekti ja pühendumise. 299. 3. Mittevahelesegav (passiivne) juhtimisstiil - juht väldib võimu ja vastutust. Rühmaliikmed arendavad end ise ja kannavad hoolt oma motivatsiooni eest. 300. Rensis Likert jagas juhid/liidrid juhtimisstiili järgi nelja rühma ja sai "4-süsteemi": 301. 1. Ekspluateeriv autokraat 302. 2. Heatahtlik autokraat 303. 3. Konsulteeriv demokraat 304. 4. Osavõtlik demokraat. 305. X ja Y teooria (Douglas McGregor'i järgi) 306. X-teooria: Juhtimise ja kontrolli traditsiooniline tõlgendus 307. Firmajuhi otsused ja tegevus rajanevad oletustel inimloomusest ja inimese käitumisest. 308. · Tavalisel inimesel on töö vastu vaistlik vastumeelsus ja ta püüab tööd vältida nii palju kui võimalik 309
4. Psühholoogiate klassifikatsioon. a. Eelteaduslik b. Filosoofiline 1 c. Teaduslik 5. Psühholoogia peamised ülesanded. Psühholoogia üldine ehk tunnetuslik funktsioon on mõista inimese olemust, teda liikuma panevaid jüude, psüühika ja käitumise seaduspärasusi, teadvuse mehhanisme ja piirvõimeid. Psühholoogial on abistav, otsinguid suunav, konsulteeriv ja otsuseid ette valmistav. 6. Psühholoogia staatus. Seisund. Praeguseks ei ole tekkinud terviklikku psühholoogiat, eksisteerivad üksikud distsipliinid, psühholoogilised uuringud (Koch, 1981). See psühholoogia ajaloolase väide kehtib praegu. Kas psühholoogias peaks olema üks metodoloogia; kas on nii, et mõni valdkond on teaduslikum kui teine. Alates W. James`ist kaks metodoloogiat: õrn, pehme (tender) ja vintske, kõva (tough).
Kaks uurijat, Victor Vroom ja Philip Yetton on välja töötanud mudeli, mis määrab juhtide otsustamise viisi. Vroom ja Yetton pakkusid välja viis eestvedamise stiili olenevalt alluvate otsustamises osalemise astmest. Viis eestvedamise stiili on järgmised: 1. A1 autokraatlik juht teeb otsuse üksi, tuginedes olemasolevale infole 2. A2 autokraatlik juht saab töötajatelt vajalikku infot ja otsustab ise 3. K1 konsulteeriv juht selgitab probleemi mõnele alluvale, saab neilt ideesid ja otsustab ise 4. K2 konsulteeriv juht selgitab probleemi töötajate grupile saab tagasiside ja otsustab ise 5. G grupikeskne juht jagab probleemi grupiga. Alternatiivide üle diskuteeritakse ja neid hinnatakse ühiselt . Otsus tehakse üksmeelselt . Juhid aktsepteerivad ja viivad ellu need lahendused, millel on grupi toetus. Mudeli rakendamine eeldab, et juht peab oskama probleeme klassifitseerida ja sellest
60. Juhtimise käitumisteooriad (K.Lewin, R. Likert), (D.McCregor X ja Y teooria), (R.Blake ja J. Mouton Juhtimise võrkmudel) Kurt Lewin kirjeldas kolme peamist juhtimisstiili: 1. Autokraatne juhtimisstiil 2. Demokraatlik juhtimisstiil 3. Mittevahelesegav (passiivne) juhtimisstiil Rensis Likert jagas juhid/liidrid juhtimisstiili järgi nelja rühma ja sai “4-süsteemi”: 1. Ekspluateeriv autokraat 2. Heatahtlik autokraat 3. Konsulteeriv demokraat 4. Osavõtlik demokraat. X ja Y teooria (Douglas McGregor’i järgi) X-teooria: Juhtimise ja kontrolli traditsiooniline tõlgendus Firmajuhi otsused ja tegevus rajanevad oletustel inimloomusest ja inimese käitumisest. • Tavalisel inimesel on töö vastu vaistlik vastumeelsus ja ta püüab tööd vältida nii palju kui võimalik • Inimest peab sundima, jälgima, juhtima ja karistustega ähvardama, et ta normaalselt firma heaks töötaks;
· endast mulje kujundamine; · isiklik veetlus ja külgetõmme. 23. Eestvedamise käitumisteooriad Kurt Lewin kirjeldas kolme peamist eestvedamisstiili: · AUTOKRAATNE JUHTIMISSTIIL · DEMOKRAATLIK JUHTIMISSTIIL · MITTEVAHELESEGAV (PASSIIVNE) JUHTIMISSTIIL Rensis Likert jagas juhid/liidrid juhtimisstiili järgi nelja rühma ja sai "4-süsteemi": · Ekspluateeriv autokraat · Heatahtlik autokraat · Konsulteeriv demokraat · Osavõtlik demokraat Robert Blake ja Jane Mouton tõid välja juhtimisvõrgustiku, mida nimetatakse ka grid-meetodiks. · Töötajatele orienteeritud tegevus · Tulemustele orienteeritud tegevus. Viis eestvedamise käitumistüüpi: · 1. Juht ei tunne huvi piisavalt huvi ei töötulemuste ega inimeste vastu; hoiab tegelikust juhtimisest kõrvale · 2. Juht on orienteeritud tööle, inimesi ei arvesta. · 3
Avaliku ja erasektori toimimine on mõneti erinevatel alustel ning see nõuab ka siseauditi funktsiooni erinevaid rakendusi. Toime alusel on nad aga mõlemas sektoris suhteliselt sarnased, siis üldpõhimõtteid on võimalik rakendada mõlemas. Siseaudit on asutuse funkts, mille käigus uuritakse asutuse sisekontrollisüsteemi. Nimetatud kohustus lasubki siseaudiitoril, kes on oma tegevuses objektiivne ja sõltumatu, see on kindlustandev ja konsulteeriv tegevus, mille tulemusel peab ettevõtte tegevus täiustuma ning lisanduma ettevõtte täiendav väärtus. Avaliku sektori asutuse juhtidel lasub vastutus moodustada siseauditi funktsioon asutuses ning täita see vastava kvalifikatsiooniga personaliga. Samas võib siseauditi funktsiooni ka teenusena sisse osta. Avalikus sektoris võib siseauditi funkts sõltuda juhtkonna tahtest või valdkonna konkreetsetest vajadustest, kus tuleb lahendada erinevaid sisemisi probleeme.
olemas siseauditi funktsioon, on just sisekontrollisüsteemi olemasolu, tema tõhususe ja õigusaktides kehtestatud nõuetele vastavuse hindamine siseauditi ülesanne. Ehk siseaudit, mis on funktsioon, annab hinnangu protsessile sisekontrollile [3]. Sisekontrollisüsteemi hinnatakse lähtuvalt 5 komponendist: · kontrollikeskkond; · riskide hindamine; · kontrollitegevused; · info- ja kommunikatsioon; · seire [3]. Siseaudit on sõltumatu, objektiivne, kindlustandev ja konsulteeriv tegevus, mis on suunatud väärtuse loomisele ja organisatsiooni (äri)tegevuse täiustamisele. Ta aitab kaasa organisatsiooni eesmärkide saavutamisele kasutades süsteemset ja distsiplineeritud lähenemist hindamaks ja täiustamaks riskide juhtimise, kontrolli ja (äri)juhtimise kultuuri protsesside tõhusust [17]. Siseaudiitori eesmärk on tagada asutuse juhtkonnale kindlustunne, et tehtavad otsused
- Sõnatud vihjed - toimingud või signaalid, mis ilma sõnu kasutamata edastavad teistele infot kas sihilikult või alateadlikult. - Parakeel - rääkimisviisis sisalduvad sõnatud vihjed, mille sekka kuuluvad hääletoon, pausid ja täitehäälitsused. - Kõneregister - keelekasutus, mida mingile sptsiaalsele situatsioonile kohaseks peetakse. Kõneregistri valik sõltub konkreetsest juhust ja suhetest inimeste vahel, näiteks sõbrad kasutavad intiimset kõneregistrit, kuna arstiga konsulteeriv patsient kasutab formaalset registrit. Üldised kõneregistrid: - Deklameeriv - ametlik. - Formaalne - hoolikas grammatika ja sõnavara. - Konsultatiivne - mitte liiga formaalne, võõrastega rääkimiseks (nt kella aja küsimas). - Familiaarne - sõpradevaheline vestlus, sisaldab slängi. - Intiimne - südamesõbravaheline ja lähelaste pereliikmete vestlus. Sõnatud vihjed suhtlemisel: - parakeel - silmad - žestid
muuta. SISEAUDIT Mõiste ja ülesanded Siseaudit siseauditi funktsioon on hinnata ja analüüsida asutuse sisekontrollisüsteemi olemasolu, selle tõhusust ja vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele. Siseauditi funktsioon peab lisama ettevõttele väärtust. Siseauditi läbiviijaks on siseaudiitor, kellel vastavalt audiitortegevuse seadusele peab olema kutsetunnistus. Oma olemuselt on siseaudit sõltumatu ja objektiive, kindlustandev ja konsulteeriv tegevus, mis on suunatud ettevõtte tegevuse täiustamisele ja väärtuse lisamisele. Siseaudit aitab kaasa asutuse eesmärkide saavutamisele kasutades süsteemset ja distsiplineeritud lähenemist, et hinnata ja täiustada riskide juhtimist, kontrolli, valitsemiskultuuri efektiivsust ning juhtimise taset. Avaliku sektori siseaudit peab andma mistahes avaliku sektori juhtidele kindlustunde, et eraldatud ressursse kasutatakse otstarbekalt ja säästlikult vastavalt kehtivatele standarditele ja
1) Üldine vastutus (general responsibility)- töötaja on vastutav ülesande täitmise eest teiste isikute kaudu, kes omakorda vastutavad oma tegevuse eest. 2) Konkreetne vastutus (operating responsibility) töötaja vastutab konkreetse ülesande täitmise eest. 3) Spetsiifiline vastutus ( specific responsibility)- töötaja vastutab spetsiifilise ja piiratud mahus tööülesande täitmise eest. 14 4) Kohustuslikult konsulteeriv vastutus (must be consulted)-töötajat tuleb eelnevalt informeerida tema vastutusega seonduvast otsusest ja anda soovitusi selle täitmiseks. 5) Soovitavalt konsulteeriv vastutus ( may be consulted)-töötajat võidakse eelnevalt informeerida tema vastutusalaga seonduvast otsusest ja anda soovitusi selle täitmiseks. 6) Teadvustatud vastutus (must be notified)- töötajat tuleb teadvustada mingist konkreetsest tegevusest.
suureneb alluvate eneseusaldus ja nad tegutsevad edukamalt. Paljud juhid aga kardavad seose sellega oma õiguste vähenemist = vähenevat võimu. Osaluse vastu on ka mõned juhid, kes ei suuda kohaneda tänapäevaste juhtimise põhimõtetega. Nad võivad karta oma võimu vähenemist, staatuse langust. Mõned juhid pole piisavalt treenitud kõrgema astme juhtimises osalemiseks või puuduvad neil rühmatöö kogemused. OSALUSPROGRAMMID: 1. konsulteeriv juhtimine- individuaalne osalus. Juht ei pruugi töötaja arvamust arvesse võtta, see on osaluse võimalus. Informaalne, lühike, tagasihoidliku mõjuga 2. soovitusprogrammid ka ratsionaliseerimise ettepanekud: töötajatel palutakse teha ettepanekuid töö parandamiseks. Eesmärk hoida kokku kulusid ja saada materiaalset hüvitust. Kaasatakse väike osa töötajatest. 3. kvaliteedimõjutamine eeldab rühmatöö kasutamist, sest sellega seotud
seda ka võtta. Juhi käepikendus. 2. Renis Likert- sai ,,4-süsteemi". a) ekspluateeriv autokraat: töötaja head mõtted kirjutatakse enda arvele. Valitseb hirmu kaudu, töötajatega mittearvestamine, türann. Töötajad muutuvad passiivseteks. b) heatahtlik autokraat: töötaja head mõtted kirjutatakse enda arvele. Mängib demokraati- annab arvestamise tunnetuse, kuid lõppotsus on ainult tema oma. c) konsulteeriv demokraat: arvestab teistega, peab palju koosolekuid d) osavõtlik demokraat: töötajad ei tunne vajadust juhtimiseks ja vastupidi. Kui tuleb probleeme, siis lahendab. 3. Robert Blake ja Jane Moutun tõid välja juhtimisvõrgustiku, mida nim. gridmeetodiks. *töötajatele orienteeritud tegevus *tulemustele orienteeritud tegevus 1) Juhti ei tunne piisavalt huvi ei töötulemuste ega inimeste vastu; hoiab tegelikust juhtimisest kõrvale.
3. Mittevahelesegav (passiivne) juhtimisstiil -juht väldib võimu ja vastutust. Rühmaliikmed arendavad end ise ja kannavad hoolt oma motivatsiooni eest. Liidri roll on minimaalne. 64. Eestvedamise situatsiooniteooriad Neli eestvedamisstiili, mida rakendatakse vastavalt olukorrale ja töötajate küpsusele: kas töötajad on võimelised, nõus ja kindlad ülesandeid täitma. Need on: 1. Delegeeriv 2. Käskiv e autokraatlik 3. Osalev e toetav 4. Selgitav e konsulteeriv 65. Motivatsiooni mõiste Motivatsioon on psüühiline protsess, mis mõjutab tegevuse suunda, jõudu ja kestvust. · Motivatsioon on motiivide kogum, mis ajendab inimest kindlal viisil käituma. 66. D.McClellandi Saavutustevajaduse teooria põhiseisukohad ning erinevus A.Maslow Vajadustepüramiidi teooriast .teooria, mille järgi inimese käitumise iseloomustamisel ja mõistmisel tuleb tugineda kolmele vajaduste grupile: 1.saavutusvajadus, 2.suhtlemisvajadus, 3
Motiveerimise edukus oleneb juhtimisstiilist. R. Likert: töötajakeskne vs töökeskne lähenemine. Juht võib olla kaks ühes, kuid mitte samal ajahetkel. Likerti juhitüübid/juhtide tüübid/juhtide liigid 1) Ekspluateeriv autokraat: hirm ja karistus, ainuisikuline otsustus, raamid. 2) Heatahtlik autokraat: otsustab ise, delegeerib vähesel määral, ei karista, kasutab kiitust 3) Konsulteeriv demokraat: arvestab arvamusega, kuid annab ka käske; delegeerib 4) Osavõtlik demokraat: arvamus loeb, kohtunik alluvate vahel, konsulteerija, vastastikkune usaldus 31. Kirjelda eestvedamist juhtimise võrkmudeli abil. Tegevus on orienteeritud töötajatele või tulemusele. Liidri käitumise struktuur on suunatud siis vastavalt
· Otsustus- ja vastutusvõime; · Tasakaalukus kriitilises olukorras. 24 Eestvedamise käitumisteooriad + Kurt Lewin kirjeldas kolme peamist eestvedamisstiili: 1. AUTOKRAATNE JUHTIMISSTIIL 2. DEMOKRAATLIK JUHTIMISSTIIL 3. MITTEVAHELESEGAV (PASSIIVNE) JUHTIMISSTIIL Rensis Likert jagas juhid/liidrid juhtimisstiili järgi nelja rühma ja sai "4-süsteemi": 1. Ekspluateeriv autokraat 2. Heatahtlik autokraat 3. Konsulteeriv demokraat 4. Osavõtlik demokraat Robert Blake ja Jane Mouton tõid välja juhtimisvõrgustiku, mida nimetatakse ka grid- meetodiks. Töötajatele orienteeritud tegevus Tulemustele orienteeritud tegevus. Viis eestvedamise käitumistüüpi: 1 Juht ei tunne huvi piisavalt huvi ei töötulemuste ega inimeste vastu; hoiab tegelikust juhtimisest kõrvale 2 Juht on orienteeritud tööle, inimesi ei arvesta.
Eduka juhi rollid/juhtimisstiilid Käitumisteooriad .� Milline on sobivaim käitumismall .� Motiveerimise edukus oleneb juhtimisstiilist .� Likert: töötajakeskne vs töökeskne lähenemine .� Juht võib olla kaks ühes, kuid mitte samal ajahetkel Likerti juhitüübid/juhtide tüübid/juhtide liigid 1) Ekspluateeriv autokraat: hirm ja karistus, ainuisikuline otsustus, raamid. 2) Heatahtlik autokraat: otsustab ise, delegeerib vähesel määral, ei karista, kasutab kiitust 3) Konsulteeriv demokraat: arvestab arvamusega, kuid annab ka käske; delegeerib 4) Osavõtlik demokraat: arvamus loeb, kohtunik alluvate vahel, konsulteerija, vastastikkune usaldus Situatsioonilised teooriad .� Fred E. Fiedler (1951) .� Oluline on: 1) Liidri ja rühmaliikmete isiklikud suhted 2) Ülesande struktuur 3) Positsiooni võim Liidri soovitatavad käitumismallid – juhtimisstiilid: toetav juhtimine, suunav ... Eesmärgitee teooria VÕIMU ALLIKAD 1) Tasul põhinev võim- ressursid
mõistete üldistusmahu poolest (K. Davise nimetatud isiksuse omadused, Gary Yuki väljatoodud liidrite omadused ja oskused 208. - Juhi kui liidri käitumisteooriad o Kurt Levin - 3 juhi käitumistiili: autokraatlik, demokraatlik, passiivne. o Rensis Likert - juhtimisstiilide jaotus 4-süsteemi: ekspluateeriv autokraat, heatahtlik autokraat, konsulteeriv demokraat, osavõtlik demokraat o Robert Blake ja Jane Mouton juhtimisvõrgustik e gridmeetod (üks skaala näitab juhi töötajatele orienteeritust, teine skaala tulemustele orienteeritust, tekib neli /viis erinevat gruppi juhte 209. - Situatiivsed eestvedamisteooriad eesmärgiks leida erinevatele olukordadele vastavad liidristiilid (aeg, koht). Liidristiili efektiivsust mõjutavad:
34. Institutsioonide rollid otsustusprotsessis (van Schendelen) Esmane õigus aluslepingud Teisesene õigus määrused, mis tulenevad aluslepingust Delegeeritud õigus komitoloogia tehtud seadused/määrused EL otsustusprotsessi 3 institutsiooni: EL parlament, EL nõukogu, Euroopa Komisjon. Kehtib kvaliftitseeritud enamushääletuse (QMV-qualified majority vote) printsiip. Nõukogu peetakse suurimaks otsuste vastuvõtjaks, seejuures parlament on vaid nõuandev ja konsulteeriv organ. 85% EL seadusandlusest koosneb tertsiaarsest seadusandlusest, ehk delegeeritav seadusandlus Nõukogu kannab formaalset võimu üle Komisjonile ning 450 erinevale komiteele (Komitoloogia). Komisjon on organ, mis teeb ettepanekuid esmase ja teisejärgulise seadusandluse jaoks, samuti omab formaalset seadusandlikku võimu konkurentsi ning väliskauplemise valdkonnas. Euroopa Parlament omab võimu EL tervikeelarve ning mittekohustuslike kulutuste üle
tegutseda lähtuvalt kliendistrateegiast. · Kliendisuhete juhtimisest on võimalik kujundada konkurentsieelis, mida konkurentidel on võimatu kopeerida. · Erinevad müügistiilid o Suunav müük (Madal oodatav lisaväärtus; Üksikostud "Võida tehing") o Suhtemüük (Madal oodatav lisaväärtus; Ostulojaalsus "Arenda koostööd") o Ekspertmüük (Kõrge oodatav lisaväärtus; Ostulojaalsus "Arenda koostööd") o Konsulteeriv müük (Kõrge oodatav lisaväärtus; Üksikostud "Võida tehing") · Müügiorganisatsiooni arenguetapid Etapid Vahendid 1. Müügi teadvustamine 1. Müügi baaskoolitus 2. Müügi analüüsimine 2. Müügijuhtimise süsteem 3. Müügi juhtimine 3. Müügiprotsessid 25. Majandusarvestuse eesmärk ja funktsioonid. (lk 117-118, Majandusarvestus_I) · Majandusarvestuse eesmärk on informatsiooni kogumine, mis aitab ettevõttes langetada
tegutseda lähtuvalt kliendistrateegiast. · Kliendisuhete juhtimisest on võimalik kujundada konkurentsieelis, mida konkurentidel on võimatu kopeerida. · Erinevad müügistiilid o Suunav müük (Madal oodatav lisaväärtus; Üksikostud "Võida tehing") o Suhtemüük (Madal oodatav lisaväärtus; Ostulojaalsus "Arenda koostööd") o Ekspertmüük (Kõrge oodatav lisaväärtus; Ostulojaalsus "Arenda koostööd") o Konsulteeriv müük (Kõrge oodatav lisaväärtus; Üksikostud "Võida tehing") · Müügiorganisatsiooni arenguetapid Etapid Vahendid 1. Müügi teadvustamine 1. Müügi baaskoolitus 2. Müügi analüüsimine 2. Müügijuhtimise süsteem 3. Müügi juhtimine 3. Müügiprotsessid 25. Majandusarvestuse eesmärk ja funktsioonid. (lk 117-118, Majandusarvestus_I) · Majandusarvestuse eesmärk on informatsiooni kogumine, mis aitab ettevõttes langetada
tegutseda lähtuvalt kliendistrateegiast. Kliendisuhete juhtimisest on võimalik kujundada konkurentsieelis, mida konkurentidel on võimatu kopeerida. Erinevad müügistiilid o Suunav müük (Madal oodatav lisaväärtus; Üksikostud “Võida tehing”) o Suhtemüük (Madal oodatav lisaväärtus; Ostulojaalsus “Arenda koostööd”) o Ekspertmüük (Kõrge oodatav lisaväärtus; Ostulojaalsus “Arenda koostööd”) o Konsulteeriv müük (Kõrge oodatav lisaväärtus; Üksikostud “Võida tehing”) Müügiorganisatsiooni arenguetapid Etapid Vahendid 1. Müügi teadvustamine 1. Müügi baaskoolitus 2. Müügi analüüsimine 2. Müügijuhtimise süsteem 3. Müügi juhtimine 3. Müügiprotsessid 25. Majandusarvestuse eesmärk ja funktsioonid. (lk 117-118, Majandusarvestus_I) Majandusarvestuse eesmärk on informatsiooni kogumine, mis aitab ettevõttes langetada
Demokraatlik juhtimisstiil – juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastikuse respekti ja pühendumise. Demokraatlik juhtimisstiil ei välista juhi ainuotsustamist. 3. Mittevahelesegav (passiivne) juhtimisstiil -juht väldib võimu ja vastutust. Rühmaliikmed arendavad end ise ja kannavad hoolt oma motivatsiooni eest. Liidri roll on minimaalne. ensis Likert jagas juhid/liidrid juhtimisstiili järgi nelja rühma ja sai “4-süsteemi”: 1.Ekspluateeriv autokraat 2. Heatahtlik autokraat 3. Konsulteeriv demokraat 4. Osavõtlik demokraat X ja Y teooria (Douglas McGregor’i järgi) Douglas McGregor’i raamat ''The Human Side of Enterprise'' X-teooria: Juhtimise ja kontrolli traditsiooniline tõlgendus Firmajuhi otsused ja tegevus rajanevad oletustel inimloomusest ja inimese käitumisest. • Tavalisel inimesel on töö vastu vaistlik vastumeelsus ja ta püüab tööd vältida nii palju kui võimalik
hüpoteeside püstitamine. 5 Psühholoogia ülesanded Üldine tunnetuslik funktsioon- mõista inimese olemust, teda liikuma panevaid jõude, psüühika ja käitumise seaduspärasusi,teadvuse mehhanisme ja piirvõimeid. Laias laastus võib psühholoogia jagada teoreetiliseks ja rakenduslikuks. Esimene on nii metoodiliselt kui sisuliselt teisele aluseks ja lähtekohaks. Psühholoogial on täita eelkõige abistav, otsinguid suunav,konsulteeriv ja otsuseid ette valmistav funktsioon. Mõnedel aladel, nagu kasvatustöö ja ravi, on psühholoogial siiski otsesemalt nähtavad ülesanded."Kolm vaala" millele psühholoogia eelkõige, on filosoofia , (neuro)füsioloogia ja matemaatika. Psühholoogia harud A. Teoreetilisema orientatsiooniga harud 1) Üldpsühholoogia-käsitleb universaalseid, normaalse inimese psüühika ja käitumise seaduspärasusi(n-ö psühholoogia ABC);
Kõrgeim vorm- keeleprotsesside ja tahte poolt vahendatud teadvus- on omane inimesele. Ülesanded: Tunnetuslik funktsioon- mõista inimese olemust, teda liikuma panevaid jõude, psüühika ja käitumise seaduspärasusi, teadvuse mehhanisme ja piirvõimeid. Jagada teoreetiliseks ja rakenduslikuks. Rakenduspsühholoogia püüab teoreetilistes distsipliinides saadud teavet kasutada konkreetsete eluliste probleemide lahendamiseks. Suunav, konsulteeriv ja otsuseid ette valmistav funktsioon seoses teiste ainetega, subjektiivse maailmaga. Kasvatustöö ja ravi nt- otsesemalt nähtavad ül-d. AJALOOST Leipzig 1879 Esimene eksperimentaalpsühholoogia laboratoorium. Wilhelm Wundt. Psühholoogia kui iseseisva teadusdistsipliini teke. Esemete ja olendite hingestamine- animism. Tsivilisatsioon- hingeellu puutuv sai filosoofia uurimisobjektiks. Psüühilise alge seletamine- materialistlik
hüpoteeside püstitamine. 4 Psühholoogia ülesanded Üldine tunnetuslik funktsioon- mõista inimese olemust, teda liikuma panevaid jõude, psüühika ja käitumise seaduspärasusi,teadvuse mehhanisme ja piirvõimeid. Laias laastus võib psühholoogia jagada teoreetiliseks ja rakenduslikuks. Esimene on nii metoodiliselt kui sisuliselt teisele aluseks ja lähtekohaks. Psühholoogial on täita eelkõige abistav, otsinguid suunav,konsulteeriv ja otsuseid ette valmistav funktsioon. Mõnedel aladel, nagu kasvatustöö ja ravi, on psühholoogial siiski otsesemalt nähtavad ülesanded.“Kolm vaala“ millele psühholoogia eelkõige, on filosoofia , (neuro)füsioloogia ja matemaatika. Psühholoogia harud A. Teoreetilisema orientatsiooniga harud 1) Üldpsühholoogia-käsitleb universaalseid, normaalse inimese psüühika ja käitumise seaduspärasusi(n-ö psühholoogia ABC);
Ch 2 'The playing field: EU common decision making', Machiavelli in Brussels 2005 Esmane õigus aluslepingud Teisesene õigus määrused, mis tulenevad aluslepingust Delegeeritud õigus komitoloogia tehtud seadused/määrused EL otsustusprotsessi 3 institutsiooni: EL parlament, EL nõukogu, Euroopa Komisjon. Kehtib kvaliftitseeritud enamushääletuse (QMV-qualified majority vote) printsiip. Nõukogu peetakse suurimaks otsuste vastuvõtjaks, seejuures parlament on vaid nõuandev ja konsulteeriv organ. 85% EL seadusandlusest koosneb tertsiaarsest seadusandlusest, ehk delegeeritav seadusandlus Nõukogu kannab formaalset võimu üle Komisjonile ning 450 erinevale komiteele (Komitoloogia). Komisjon on organ, mis teeb ettepanekuid esmase ja teisejärgulise seadusandluse jaoks, samuti omab formaalset seadusandlikku võimu konkurentsi ning väliskauplemise valdkonnas. Euroopa Parlament omab võimu EL tervikeelarve ning mittekohustuslike kulutuste üle. Roll on muutunud
Psühholoogia: 1) Teoreetiline nii metoodiliselt kui sisuliselt rakenduslikule aluseks ja lähtekohaks. 2) Rakenduslik mitmed harud püüavad psühholoogia teoreetilistes distsipliinides sadus teavet kasutada konkreetsete eluliste probleemide lahendamiseks. (kutsesobivuse määramine, reklaami tõhususe tõstmine.....) Eelkõige abistavm otsinguid suunav, konsulteeriv ja otsuseid ette valmistav funktisoon. Kolm ,,vaala", millele psühholoogia peamiselt toetub on filosoofia, (neuro)füsioloogia ja matemaatika. psühholoogia naaberdistsipliinid Kolm ,,vaala", millele psühholoogia peamiselt toetub on filosoofia, (neuro)füsioloogia ja matemaatika. Oma ül-delt ja uurimismeetoditelt asub psühholoogia loodus- ja ühiskonnateaduste kokkupuutealadel, on piiriteaduseks. Psühholoogiateadust on jagatud järgmisteks allharuseks: A
annaabi.ee 
