Ainetöö siseauditist (2)

SISEKONTROLL JA SISEAUDIT

TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond SISEAUDIT JA SISEKONTROLL Loengukonspekt Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISEAUDITI VAJADUSE TEKE................................................................................3 2. TERMINOLOOGIA................................................................................................ 6 3. SISEKONTROLLISÜSTEEMI KOMPONENDID..........................................................8 4. RAHVUSVAHELINE JA EESTI SISEAUDIITORITE ÜHING.......................................11 5. SISEKONTROLLI TERMINITE SELETUSI...............................................................13 6

Avalik haldus

SISEKONTROLL JA –AUDIT

aastatel ja see on seotud majanduse kiireneva arenguga, tegevuse laienemisega ning geograafilise haarde suurenemisega. Üha enam tekib suurettevõtteid, mis võivad omada erinevaid struktuurüksusi. Probleemseks muutub olukord siis, kui ettevõte on geograafiliselt väga ulatuslik ning ettevõtte omanikel ja tegevjuhtidel on raske jälgida majandustegevust kõikides üksustes. Omanikel on probleeme, et saada ülevaadet kuidas kasutatakse nende vara. Ettevõtete laienemine ongi peamine põhjus siseauditi tekkimisel. Eestis on seni pööratud tähelepanu peamiselt avaliku sektori siseauditile. Mõte oli järgmine oldi seisukohal, et erasektoris siseauditit ei ole tarvis, sest erasektori tegevust kontrollib turg. See tähendab, kui mingi ettevõte tegutseb halvasti, siis turg ei võta seda lihtsalt vastu. Praegu rakendatakse siseauditit ka erasektoris. Turg kontrollimehhanismina kujutab endast järelkontrolli, mis tähendab seda, et ettevõttel ei ole võimalik enam ajalooliselt midagi

Raamatupidamine

SISEKONTROLL JA AUDITEERIMINE

2) Tagasiside algab madalamast tasemest ja liigub üles välja 3) Horisontaalliin üksuste ja töötajate vahelised sidemed, suhted jne. Käsuliin töötab üldjuhul hästi. Kõige keerulisemaks võiks pidada tagasisidet töötajatel puudub sageli tagasiside andmise võimalus ( ei võeta jutule või on selline suhtumine, kus ei arvestata töötajate arvamusega). Siseaudit avalikus sektoris alates 2000ndast aastast kohustuslik (rakendamine võttis omajagu aega). Siseauditi funktsioon on kõikehõlmav, st et tapeab katma organisatsiooni kõiki tegevusvaldkondi alates juhtidest. TERMINOLOOGIA KASUTAMINE Ilmselt on üks enamlevinud mõiste sisekontroll, mille all sageli mõistetakse kas siseauditi fn-i või ka sisekontrollisüsteemi. Selle mõiste lai levik on seletatav üldmõistega kontroll/kontrollimine, mida kasutatakse väga laialdaselt ja suvaliselt (sisejärelevalve, kontroll-komisjon jne)

Sisekontroll ja -audit

See aga näitas, et rahanduses on midagi valesti ja see võib viia ka riigi pankrotti. Seega veenduti üha enam, et vaja on auditit. Esimesed audit, mis läbi viidi, olid väliskontrollid. Siseauditi eesmärgid: · vastutab selle eest, et avastada ettevõtteid ohustavaid riske · teavitada neist omanikke ja juhtkonda ning · kujundada neile kindlustunne, et nad tegutsevad plaanipäraselt (õigesti). Funktsiooni tegevus on järjepidev ehk katkematu. Siseauditi funktsioon hindab riske ja peab andma hinnangu org-i sisekontrolli süsteemile. Sisekontrolli süsteem on org-i kõike hõlmav ehk see ei ole mehitatud struktuuriüksus, see on süsteem. Sisekontroll süsteem koosneb kolmest toimesüsteemist: · administratiivne juhtimisliin, mis toimib kõrgest tippjuhist madala koristajani välja · tagasiside madalast koristajast kuni kõrge tippjuhini (ehk alt üles) · info horisontaalkanal- info keskjuhtide vahel, tippjuhtide vahel.

Auditeerimise alused

perioodil, mil need toimusid · arvestuse andmeid võrreldakse perioodiliselt tegelikult olemasolevate varadega ning hälvete avastamisel reageeritakse neile adekvaatselt. Sisekontrolli süsteemitase võib oluliselt varieeruda, kuid alati säilib teatud oht, et sisek.süsteem ei kõrvalda kõiki olulisi vigu. Süsteemi hindamisel peab audiitor veenduma kuivõrd hästi mõistab sisekontrolli vajadust ettevõtte juhtkond ning väärtustab siseauditi funktsiooni ning kuidas reageerib siseauditi tähelepanekutele. Mida tõhusam on audiitorettevõtte arvatse sisekontrollisüsteem, seda suuremal määral võib ta tugineda siseauditi töötulemustele. Siiski tuleks alati kriitiliselt suhtuda siseauditi töötulemustesse, sest audiitorettevõtja vastutab oma töötulemuste eest ise. Sisekontrolli süsteemi hindamisel võib kasutada erinevaid meetodeid, näiteks

Sisekontroll ja auditeerimine

eelarvevahendeid kui nad tegelikult vajasid. Siseauditi vajadus tulenes ka sellest, et organisatsioonistruktuurid muutusid keerulisemaks, majapidamised kasvasid ning laienes nende geograafia. See aga muutis ülevaate saamise tegevusest keerulisemaks. Siseaud funktsioon on avalikus ja erasektoris rakendatud selleks, et saada objektiivsemat ülevaadet sellest, mis toimub ettevõtte sees. Kuigi avaliku ja erasektori tegevused on olemuselt küllaltki erinevad, ei erine siseauditi funktsioon neis oluliselt. Lähtudes ühistest alustest mõlemas sektoris, tuleb tegutsemisviise- ja meetodeid vastavalt vajadusele kohandada ja muuta nad rakendatavaks. Ajalooliselt on siseauditi funktsioon olnud ettevõttes erinevate struktuuride osaks (erinevas alluvuses). Sellest tulenevalt võivad mõnevõrra erineda ka nende õigused ja kohustused, kuid üldine suund on olnud muuta nad võimalikult objektiivseks ning sõltumatuks muudest struktuuridest

Auditeerimise kokkuvõte

Sisekontrolli süsteemi tase võib varieeruda suurtes piirides ja seetõttu säilib alati oht, et ta ei kõrvalda olulisi vigu. Sisekontrolli hindamisel peab audiitor selgitama välja, kas juhtkond mõistab selle olulisust ning väärtustab antud tegevust ja kuidas juhtkond reageerib sisekontrollisüsteemist laekuvale infole. Mida efektiivsem on audiitori arvates sisekontrollisüsteem seda suuremal määral võib ta oma tegevuses tugineda siseauditeerimise töötäitja tulemustele. Siseauditi tulemustesse tuleks siiski suhtuda kriitiliselt, sest ka tõhus sisekontrollisüsteem ei saa asendada sõltumatu audiitorettevõtja tähelepanekuid ja järeldusi. Auditi lõppjärelduste eest vastutab audiitorettevõtja. Sisekontrolli hindamiseks on mitmesuguseid meetodeid nagu kontrolliprotseduuride kirjeldamine ja analüüs, tähtsamate infovoogude kaardistamine ja muud meetodid. Infovooks nim. Auditeerimise seiskohalt